EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.8.2016

COM(2016) 532 final

2016/0257(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) asutamismäärust, mis on pärit 1975. aastast. Läbivaatamise põhjused on järgmised.

Cedefopi asutamismääruse läbivaatamisega viiakse Cedefopi käsitleva kehtiva määruse teatavad sätted vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga.

Läbivaatamine annab võimaluse ajakohastada Cedefopi eesmärke ja ülesandeid. Alates keskuse asutamisest 1975. aastal, on selle tegevuses arvesse võetud üldist ühiskondlikku, institutsioonilist ja majandusarengut ning kutseharidust ja -õpet käsitlevate ELi meetmete uusi suundumusi. See hõlmab ka tehnoloogilist arengut, sest kutsealadel kasutatakse üha enam digitehnoloogiat. Selleks et võtta arvesse muutuvat valdkondlikku konteksti, ulatub Cedefopi praegune tegevus kutsehariduse ja -õppe valdkonnast kaugemale ning hõlmab kvalifikatsioonidega, eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, oskuste analüüsi ja prognoosimisega ning mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamisega seotud tegevust. Uued eesmärgid ja ülesanded peaksid kirjeldatud arengut paremini kajastama.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Cedefopi asutamismäärust on muudetud viiel korral (1993., 1994., 1995., 2003. ja 2004. aastal) peamiselt selleks, et võtta arvesse ELi laienemist või aluslepingu muutmist. Nende muudatustega ei ole asutuse põhialuseid oluliselt muudetud.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatav õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 4 (milles on sätestatud, et liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest), artikli 165 lõige 4 (milles on sätestatud, et liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest) ning artikkel 149 (millega on ette nähtud stimuleerivad meetmed, mis on kavandatud liikmesriikide koostöö soodustamiseks ning nende tööhõivealase tegevuse toetamiseks).

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesolevas ettepanekus käsitletakse teatavaid aspekte, mis on seotud ELi asutuse sisemise toimimisega ja tegevusega Euroopa Liidu institutsioonilises raamistikus. Seega ei saa käesoleva ettepaneku eesmärke saavutada liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon teostas välishindamise viimati 2013. aastal, selles soovitati muuta Cedefopi asutamismäärust, et kajastada asutuse tegevust oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, mis on üks asutuse ülesannetest, ja integreerida paremini asutuse tegevust, mis on seotud valdkondliku aruandlusega ning Euroopa ühiste vahendite ja algatustega.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

ELi tasandi tööturu osapooltega konsulteeriti nii liidu meetmete võimaliku suuna kui ka kavandatava ettepaneku sisu üle. Tööturu osapooled rõhutasid oma arvamuses, et kindlasti peaks säilima asutuse kolmepoolne olemus ning see peab kajastuma ka asutuse eesmärkides ja kõikide rühmade esindatuses asutuse juhtimisstruktuuris.

Komisjon teavitas muid asjaomaseid sidusrühmi läbivaatamist käsitlevatest üldistest otsustest ning konsulteeris nendega vajaduse korral.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2016/0257 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4, artikli 165 lõiget 4 ja artiklit 149,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 4 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) loodi nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 5 selleks, et aidata komisjonil edendada ja arendada kutse- ja täienduskoolitust liidu tasandil.

(2)Alates asutamisest on Cedefopil olnud oluline roll kutsehariduse ja -õppe ühise poliitika väljatöötamise toetamisel. Tulenevalt muutustest tööturul, tehnoloogia arengust, eelkõige digivaldkonnas, ja tööjõu liikuvuse suurenemisest on kutseõppe mõiste ja tähtsus muutunud. Kutseõppemeetmed on samuti muutunud ning hõlmavad mitmesuguseid vahendeid ja algatusi, millest mõned, eelkõige oskuste ja kvalifikatsiooniga seotud algatused, sealhulgas õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamine, lähevad kindlasti kaugemale kutsehariduse ja -õppe tavapärastest piiridest. Seepärast tuleks täpselt kindlaks määrata Cedefopi roll ja kohandada asjakohast terminoloogiat, jäädes samas aluslepingu kutsehariduse ja -õppe valdkonda käsitlevate sätete piiridesse.

(3)Cedefopi 2013. aasta hindamisaruandes leiti, et määrust (EMÜ) nr 337/75 tuleks muuta – asutuse ühe ülesandena tuleks lisada oskustega seotud tegevus ning paremini tuleks integreerida tegevus, mis on seotud poliitikaalase aruandluse ning Euroopa ühiste vahendite ja algatustega.

(4)Kutseharidus- ja kutseõppepoliitika rakendamisel tuleb keskenduda hariduse ja koolituse ning töömaailma kokkupuutepunktidele ja tagada, et omandatud teadmised, oskused ja pädevused toetavad tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul ning vastavad kodanike ja ühiskonna vajadustele.

(5)Nõukogu määrust (EMÜ) nr 337/75 on mitu korda muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada.

(6)Vastavalt võimalustele tuleks asutust juhtida ja selle tegevust korraldada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta. Käesolev ettepanek ei piira seetõttu Cedefopi asutamismääruse hilisemat muutmist, mille kohta võib komisjon esitada ettepaneku pärast käesoleva õigusaktiga ette nähtud täiendavat hindamist või omal algatusel. Komisjon hindab kõikide tööturu, töötingimuste, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste valdkonnas tegutsevate ELi asutuste eesmärke, volitusi, juhtimist ja ülesandeid.

(7)Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(8)Määruse (EMÜ) nr 337/75 finantssätted ning programmitööd ja aruandlust käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 6 .

(9)Cedefopi personali käsitlevad määruse (EMÜ) nr 337/75 sätted tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega („teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 7 .

(10)Asutus peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral võtab Cedefop vastu julgeolekueeskirja, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/443 8 ja komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444.

(11)On vaja ette näha üleminekusätted seoses eelarvega ning haldusnõukogu ja Cedefopi personaliga, et tagada asutuse tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1 – Asutuse asutamine ja eesmärgid

1.Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (edaspidi „asutus“) ehk Cedefop luuakse Euroopa Liidu asutusena.

2.Asutuse eesmärk on aidata komisjonil kujundada ja rakendada kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid. Selleks esitab asutus tõendavad andmed ning pakub abi poliitika kujundamisel ja teadmiste jagamisel liidu ja liikmesriikide tasandi osalejate, eelkõige valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahel.

Artikkel 2 – Ülesanded

1.Seoses kutseharidust ja -õpet ning oskusi ja kvalifikatsioone hõlmavate meetmetega on asutusel järgmised ülesanded:

(a)analüüsida suundumusi ning koostada kõiki riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse meetmete ja tavade kohta;

(b)analüüsida tööturu suundumusi, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega;

(c)analüüsida ja aidata arendada kvalifikatsioonide kavandamist ja omistamist, nende koondamist raamistikesse ja nende toimimist tööturul eesmärgiga suurendada nende läbipaistvust ja tunnustamist;

(d)analüüsida ja toetada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisega seotud suundumusi;

(e)viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitikameetmete kohta;

(f)pakkuda valitsustele, sotsiaalpartneritele ja sidusrühmadele võimalust kogemuste ja teabe vahetamiseks ning toetada reformide ja meetmete elluviimist riikide tasandil;

(g)levitada teavet ning tõsta teadlikkust ja arusaamist kutsehariduse ja -õppe võimalustest inimeste tööalase konkurentsivõime, ettevõtete tootlikkuse ja elukestva õppe edendamisel ja toetamisel;

(h)hallata oskusi, ameteid ja kvalifikatsioone käsitlevaid vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele.

2.Oma tegevuses võtab asutus arvesse kutsehariduse ja -õppe ning muude haridus- ja koolitussektorite vahelisi seoseid.

3.Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd Euroopa Liidu muude asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Eurofoundi ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, et vältida tegevuse kattumist ning edendada sünergiat ja vastastikust täiendavust.

II PEATÜKK

ASUTUSE TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3 – Haldus- ja juhtimisstruktuur

Asutuse haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

(a)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 5 sätestatud ülesandeid;

(b)juhatus, kes täidab artiklis 10 sätestatud ülesandeid;

(c)tegevdirektor, kes täidab artiklis 11 sätestatud kohustusi.

1. OSA

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 4 – Haldusnõukogu koosseis

1.Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

(a)igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(b)igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(c)igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(d)kolm komisjoni esindavat liiget.

Kõikidel punktides a–d osutatud liikmetel on hääleõigus.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

2.Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikes 1 sätestatud korrale.

3.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

5.Valitsuste, tööandjate organisatsioonide ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus eraldi rühmad. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate organisatsioonide esindajad Euroopa tasandil ning neid ei pea nimetama ametisse määratud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, keda ei ole valitud haldusnõukogu liikmeteks lõike 1 tähenduses, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 5 – Haldusnõukogu ülesanded

1.Haldusnõukogu:

(a)annab asutusele üldise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

(b)võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu asutuse aastaeelarve ja täidab muid asutuse eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas III peatükiga;

(c)võtab vastu asutuse iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu asutuse tegevuse kohta ning edastab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

(d)võtab vastavalt artiklile 16 vastu asutuse suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(e)võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ohuga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

(f)võtab vastu eeskirjad, et vältida ja lahendada oma liikmete huvide konflikte;

(g)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(h)võtab vastu oma töökorra;

(i)kasutab kooskõlas lõikega 2 asutuse personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused“);

(j)võtab vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et jõustada vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused;

(k)nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 18;

(l)nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

(m)kontrollib sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

(n)teeb kõik otsused asutuse sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevusega seonduvaid vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest;

(o)lubab määrata kindlaks artikli 29 lõikes 1 osutatud koostöökorra.

2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6 – Iga-aastane ja mitmeaastane programm

1.Vastavalt artikli 11 lõike 5 punktile c koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi, mis sisaldab mitmeaastaseid ja iga-aastaseid programme, mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 9 artikliga 32 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

2.Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud programmdokumendi vastu iga aasta 30. novembriks ning esitab programmdokumendi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid hiljemalt 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

3.Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases programmis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

4.Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi. Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

5.Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb artiklis 29 osutatud suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning strateegiaga seotud meetmed ja täpsustatakse strateegiaga seotud vahendid.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 27 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Artikkel 7 – Haldusnõukogu esimees

1.Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on kaks aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 8 – Haldusnõukogu koosolekud

1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.Asutuse tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.Aastas toimub üks haldusnõukogu korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

5.Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule asutus.

Artikkel 9 – Haldusnõukogu hääletuskord

1.Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide a ja b ning artikli 18 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.Esimees osaleb hääletamisel.

4.Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5.Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. OSA

JUHATUS

Artikkel 10 – Juhatus

1.Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.Juhatus:

(a)valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

(b)kontrollib koos haldusnõukoguga asjakohaste järelmeetmete võtmist vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest;

(c)abistab ja nõustab tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori kohustuste täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

3.Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.

4.Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

5.Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

6.Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.Juhatuse kodukorra kehtestab haldusnõukogu.

3. OSA

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 11– Tegevdirektori ülesanded

1.Tegevdirektor juhib asutust. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.Tegevdirektor on asutuse seaduslik esindaja.

5.Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega asutusele pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

(a)juhib asutuse igapäevast tööd;

(b)rakendab haldusnõukogu otsuseid;

(c)koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(d)viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

(e)koostab asutuse iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(f)koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

(g)kaitseb liidu finantshuve, kohaldades selleks ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

(h)koostab asutuse pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)koostab asutuse suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti;

(j)koostab asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab asutuse eelarvet.

6.Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja luua üks kohalik kontor või mitu kohalikku kontorit. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12 – Eelarve

1.Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse asutuse kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse asutuse eelarves.

2.Asutuse eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad asutuse tulud järgmistest vahenditest:

(a)Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

(b)liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

(c)tasu väljaannete ja kõikide asutuse osutatavate teenuste eest;

(d)asutuse töös osalevate kolmandate riikide osamaksud vastavalt artiklile 29.

4.Asutuse kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 13 – Eelarve koostamine

1.Tegevdirektor koostab igal aastal asutuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.Kõnealuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu asutuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.Asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

4.Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

5.Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas aluslepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad asutuse toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu asutuse ametikohtade loetelu.

8.Asutuse eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

9.Hoonetega seotud kõikide selliste projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada asutuse eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 sätteid.

Artikkel 14 – Eelarve täitmine

1.Asutuse eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 15 – Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.Asutuse peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja Euroopa Kontrollikojale esialgse raamatupidamisaastaaruande.

2.Asutus esitab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Kontrollikojale asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruannetega.

3.Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Kontrollikoja märkused asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel asutuse lõpliku aruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4.Haldusnõukogu esitab oma arvamuse asutuse lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

7.Tegevdirektor saadab Euroopa Kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mis on vajalik, et asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

9.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 16 – Finantseeskirjad

Asutuse suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik asutuse toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 17 – Üldsätted

1.Asutuse personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks.

Artikkel 18 – Tegevdirektor

1.Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel asutuse ajutise teenistujana.

2.Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab asutust haldusnõukogu esimees.

3.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle perioodi lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning asutuse edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4.Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

6.Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

7.Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 19 – Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.Asutus võib kasutada riikide lähetatud eksperte või muid asutuseväliseid töötajaid.

2.Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad riikide ekspertide asutusse lähetamise kohta.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 20 – Õiguslik seisund

1.Asutus on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.Asutusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.Asutuse asukoht on Kreekas Thessalonikis.

4.Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kohaliku kontori ühes või mitmes liikmesriigis, kui need selleks nõusoleku annavad.

Artikkel 21 – Privileegid ja immuniteedid

Asutuse ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 22 – Kasutatavad keeled

1.Asutuse suhtes kohaldatakse määrust nr 1.

2.Haldusnõukogu võib otsustada, milliseid keeli kasutatakse asutusesisesel suhtlemisel.

3.Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 23 – Läbipaistvus

1.Asutuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 10 .

2.Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.Asutuses toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida asutus võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad asutuse andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 24 – Pettustevastane võitlus

1.Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999, 11 ühineb asutus kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda asutus on rahastanud liidu vahenditest.

3.OLAF võib määruses (EÜ) nr 1073/1999 ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses asutuse rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad asutuse ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning asutuse lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, milles antakse Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliste auditite ja juurdluste teostamiseks vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 25 – Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

Asutus võtab vajaduse korral vastu oma turvaeeskirjad, mis on samaväärsed komisjoni turvaeeskirjadega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 12 ja 2015/444 13 . Asutuse turvaeeskirjad hõlmavad muu hulgas ja vajaduse korral sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 26 – Vastutus

1.Asutuse lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.Otsuste tegemine vastavalt asutuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.Lepinguvälise vastutuse korral heastab asutus vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida asutuse osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.Töötajate isiklik vastutus asutuse ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 27 – Hindamine

1.Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 36 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2.Kui komisjon leiab, et asutuse töö jätkamine ei ole asutusele seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 28 – Haldusuurimine

Asutuse tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt aluslepingu artiklile 228.

Artikkel 29 – Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib asutus teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib asutus komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.Asutus on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolset asutuse töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad asutuse käivitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid asutuse pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 30 – Peakorterit käsitlev leping ja tegutsemistingimused

1.Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse asutusele asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, asutuse töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse asutuse ja selle liikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, kus peakorter asub.

2.Asutuse asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused asutuse toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 31 – Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

1.Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 4 alusel moodustatud Cedefopi haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäeval].

2.Ajavahemikul [käesoleva määruse jõustumiskuupäev] kuni [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevani] täidab käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 4 kohaselt loodud haldusnõukogu.

Artikkel 32 – Personali käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 6 alusel ametisse nimetatud asutuse direktorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

Artikkel 33 – Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 11 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust rakendatakse kooskõlas kõnealuses määruses kehtestatud reeglitega.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34 – Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 337/75 tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 35 – Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõussejäämine

Määruse (EMÜ) nr 337/75 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui asutuse haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 36 – Jõustumine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates [kohaldamise alguskuupäevast].

3.Artikleid 31, 32 ja 33 kohaldatakse alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

4.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Cedefopi hinnanguline personalivajadus

3.2.3.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 14 struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 15  

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

⌧ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetod(id)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse:

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Järgnevalt esitatud mõju kuludele on kooskõlas komisjoni teatisega COM(2013) 519.

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Cedefopi hinnanguline personalivajadus

3.2.2.1.Ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku 25 läbivaatamist.

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

eurodes

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) Sealhulgas HK 2020 strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, mida ajakohastati 2015. aastal vastavalt ühisaruandele, ja Kopenhaageni protsess, mille eesmärk on edendada Euroopa koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

(2) Viimati esitatud Euroopa uute oskuste tegevuskavas. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2016) 381/2.

(3) ELT

(4) ELT

(5) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 039, 13.2.1975, lk 1).

(6) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(7) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(8) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(9) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(12) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(13) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(14) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(15) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(16) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2016) 381/2.

(17) http://www.cedefop.europa.eu/en/content/final-report-external-evaluation-cedefop-9-december-2013

(18) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(19) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(20) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(21) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(22) AC = Lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(23) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(24) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

(25) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artikleid 11 ja 17.

(26) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.