EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.8.2016

COM(2016) 504 final

2016/0247(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ, 1 jõustus 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, 2 jõustus samuti 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014. Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 19 alusel kohaldatakse Sisejulgeolekufondi alla kuuluva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) suhtes määruse (EL) nr 514/2014 sätteid.

Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eesmärk on luua solidaarsusmehhanism, millega kohustada osalevad riigid rakendama üksteise huvides ja üksteise nimel välispiiride kontrollimisel ühesuguseid Euroopa norme. Välispiiride ja viisade rahastamisvahend aitab kaasa Schengeni acquis' ühe olulise eesmärgi saavutamisele, nimelt sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikli 15 kohaselt ette nähtud „tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontroll oma välispiiril“ tagatakse ühiselt vastutades. Seega on see Schengeni acquis' edasiarendus.

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et (kuna asjaomastes assotsieerimislepingutes ei ole vastavaid eeskirju ette nähtud) tuleks kehtestada nende riikide rahalise osaluse kord ja täiendavad normid sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.

Liechtensteiniga (edaspidi „assotsieerunud riik“) sõlmitava lepingu eelnõu eesmärk on kehtestada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 osutatud kord, võimaldada komisjonil võtta lõplik vastutus kõnealuses assotsieerunud riigis rahastamisvahendi eelarve täitmise eest ja määrata kindlaks selle riigi poolt rahastamisvahendi jaoks liidu eelarvesse makstava osamaksu suurus.

Eelarve- ja finantskontrollide valdkonnas kehtivad liikmesriikide suhtes horisontaalsed kohustused (nt kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti pädevus), mis tulenevad kas otse aluslepingust või teisestest liidu õigusaktidest. Neid kohustusi kohaldatakse liikmesriikide suhtes vahetult, mistõttu neid ole sätestatud määruses (EL) nr 515/2014. Siiski on kooskõlas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikega 7 vaja need kohustused assotsieerunud riikide hõlmamiseks lepingu eelnõuga kehtestada.

Liidu finantshuvide pettuste ja muude eeskirjade eiramiste eest kaitsmiseks on määrusega (EL) nr 514/2014 antud komisjoni töötajatele, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile kontrollide tegemiseks vajalikud juurdepääsuõigused. Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 9 on lisaks sätestatud, et kolmandate riikidega sõlmitud koostöölepingutega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Seega on see ette nähtud ka lepingu eelnõus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kuna eesmärk on leppida liidu ja Liechtensteini vahel kokku Liechtensteini rahaline osalus välispiiride ja viisade rahastamisvahendis aastatel 2014–2020 ning osalemiseks vajalikud täiendavad normid, põhineb käesolev lepingu allakirjutamise ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2 ja artikli 218 lõikel 5.

•Kavandatava otsuse vajalikkus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Lepingu eelnõu artiklis 10 ja I lisas on kirjeldatud sätteid, mis seonduvad assotsieerunud riigi poolt välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse makstavate iga-aastaste osamaksudega ning nende võimaliku oludele kohandamisega, nagu kirjeldatud I lisas.

5.MUU TEAVE

•Territoriaalne kohaldatavus

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Arvestades eespool nimetatud kaalutlusi, teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu kiidaks pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist heaks Liechtensteini Vürstiriigiga sõlmitava lepingu (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020).

2016/0247 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 5  

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu [...] otsusega 2016/XXX kirjutas komisjon alla liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020), eeldusel et leping sõlmitakse.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 515/2014 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend aastateks 2014–2020) artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid peaksid osalema rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et tuleks kehtestada nende riikide rahalise osaluse kord ja täiendavad normid sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.

(3)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes; seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav 6 .

(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ 7  sätetes; seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020 kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikli 19 lõikega 2 esitama teatise, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 143.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 112.

(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) ELT C , , lk .

(6) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(7) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.8.2016

COM(2016) 504 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

Nõukogu otsus

Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) sõlmimise kohta

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

Nõukogu otsus

Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (täiendavate normide kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK (edaspidi „Liechtenstein“),

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ 1  sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll“),

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

(1)Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 2 Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi.

(2)Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokolli tähenduses.

(3)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 3 on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokollis sätestatud korda on kohaldatud ka Liechtensteinile teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokolli tähenduses.

(4)Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Liechtenstein) osalevad rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et tuleks kehtestada nende riikide rahalise osaluse kord ja täiendavad normid sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.

(5)Sisejulgeolekufondi alla kuuluv välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline tugi.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 4 artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldada, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh assotsieerunud riikidele.

(7)    Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldus- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid.

(8)Selleks et lihtsustada Liechtensteini poolt välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksude arvutamist ja kasutamist, tasub Liechtensteini 2014.–2020. aasta osamaksud 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamaks sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksud määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamaksusid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga sätestatakse täiendavad normid, mis on vajalikud Liechtensteini osalemiseks välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

Artikkel 2

Finantsjuhtimine ja -kontroll

1.    Liechtenstein rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja sellel põhinevas liidu õiguses.

Esimeses lõigus osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:

(a)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3;

(b)määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2;

(c)komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 5 artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144;

(d)nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 6 ;

(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 7 .

Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.

2.    Liechtenstein kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.

Artikkel 3

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine

Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Liechtensteinile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 4

Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine

Kõigil Liechtensteini territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Artikkel 5

Täitmine

Komisjoni otsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Liechtensteini territooriumil täitmisele pööratavad.

Täitmisel lähtutakse Liechtensteinis kehtivatest tsiviilmenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Liechtensteini valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Siiski kuuluvad otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused Liechtensteini kohtute pädevusse.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu

1.Liechtenstein

(a)võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Liechtensteinis tõhusa kaitse;

(b)võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning

(c)kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga.

2.Liechtenstein võtab vastu meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikega 4 vastu võetud meetmetega.

Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Komisjoni (OLAFi) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Liechtensteini territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

Liechtensteini ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.

Artikkel 8

Kontrollikoda

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Liechtensteini territooriumil välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes liidu nimel tulusid ja kulusid haldava mis tahes asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoja auditid Liechtensteinis korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Liechtensteini auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.

Artikkel 9

Riigihanked

Liechtenstein kohaldab oma riigihankeõiguse sätteid kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu 8 XVI lisaga.

Artikkel 10

Osamaksud

1.Liechtensteini iga-aastased osamaksud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:

(Summad eurodes)

2.Liechtensteini 2019. ja 2020. aasta osamaksud tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.

3.Liechtenstein tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksud, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 11

Osamaksude kasutamine

1.2016. ja 2017. aasta kogumaksed eraldatakse järgmiselt:

(a)75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks;

(b)15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud;

(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei jaotata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Liechtensteini osamaksu täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.2018., 2019. ja 2020. aasta kogumaksed eraldatakse järgmiselt:

(a)40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks;

(b)50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud;

(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei jaotata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

3.Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas

(a)määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikega 2;

(b)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikega 7;

(c)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikega 3 või

(d)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teise lõiguga.

4.    Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 1 581 eurot Liechtensteini maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Liechtensteini poolt.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Liechtensteini õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Liechtensteinis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tulemuslik kaitse.

   Artikkel 13

Vastutava asutuse määramine

1.    Liechtenstein teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude juhtimise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.

2.    Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekliimat, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3.    Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisorgani arvamusel; selliseks organiks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud organ võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisorgan on sõltumatu vastutavast asutusest ning teeb oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Liechtenstein võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Liechtenstein vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, sealhulgas määramise lõpetamisega. 

Artikkel 14

Eelarveaasta määratlus

Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N–1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.

Artikkel 15

Kulude rahastamiskõlblikkus

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.

Artikkel 16

Aastabilansimakse maksetaotlus

1.    Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Liechtenstein komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Liechtenstein komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõigus osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

2.    Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.

Artikkel 17

Rakendusaruanne

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Liechtenstein komisjonile kuni 2022. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.

Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.

Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Liechtenstein esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.

Artikkel 18

Elektrooniline andmevahetussüsteem

Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Liechtensteini ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 19

Jõustumine

1.Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

3.Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

4.Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Artikkel 20

Kehtivusaeg ja lõpetamine

1.Liit või Liechtenstein võivad käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.

2.Leping lõpetatakse, kui Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll lõpetatakse selle ühinemisprotokolli artikli 5 lõike 4, artikli 11 lõike 1 või artikli 11 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

2019. ja 2020. aasta osamaksude arvutamise valem ja makseandmed

2019. ja 2020. aasta kohta arvutatakse Liechtensteini rahaline osalus välispiiride ja viisade rahastamisvahendis, millele on osutatud määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, järgmise valemiga:

2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Liechtensteini sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Liechtensteini makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmisi 2014.–2019. aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 juba Liechtensteini tasutud iga-aastased osamaksud, et saada 2019. ja 2020. aasta kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.

Osamaksud tasutakse eurodes.

Liechtenstein tasub asjaomase osamaksu hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Liechtenstein maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra. 

(1) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), viimati muudetud 15. mai 2014. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 547/2014 (ELT L 163, 29.5.2014, lk 18).

(5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 461.