EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.5.2016

COM(2016) 248 final

2016/0130(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 152 final}
{SWD(2016) 153 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada töötajate tervise kaitset, vähendades töökohal nende kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega, muuta tõhusamaks ELi kõnealuse valdkonna õigusaktid ning tagada suurem selgus ja võrdsemad tingimused ettevõtjatele. See kuulub komisjoni 2016. aasta tööprogrammi prioriteetsete meetmete hulka. Käesoleva algatusega täidab komisjon oma kohustust parandada töötajate kaitse ELi raamistiku tõhusust ja tulemuslikkust. Samuti on kavas seda tähtsat tööd jätkata ja korraldada veel mõjuhindamisi, et teha ettepanekuid ka teistele kantserogeenidele piirnormide kehtestamiseks.

Prognoosid praeguse ja tulevase kutsehaigustest tuleneva koormuse kohta näitavad, et töötajate kokkupuute tõttu kantserogeenidega on tööga seotud vähktõbi probleemiks ja jääb selleks ka tulevikus. Vähk on ELis tööga seotud surma põhjuste hulgas esikohal. Igal aastal langeb vähi arvele 53 % kutsehaigustega seotud surmadest, samas kui 28 %-l juhtudest on surma põhjuseks vereringesüsteemi haigused ja 6 %-l hingamisteede haigused 1 .

Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi või kehtestada 13 keemilise mõjuriga kokkupuute piirnormid. Mõjuhinnangu kohaselt aitab see 2069. aastaks säästa umbes 100 000 inimelu. Tehakse ettepanek lisada piirnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (edaspidi „direktiiv“) 2 . Kooskõlas direktiivi artikliga 16 kehtestab nõukogu olemasoleva teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) kõnealused piirnormid kõigi selliste kantserogeenide või mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik.

Direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi keemiliste mõjurite suhtes, mis vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 3 (edaspidi „CLP-määrus”) sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeenideks klassifitseerimise kriteeriumidele. Selles määruses on epidemioloogiliste ja/või loomkatsetest saadud andmete põhjal esitatud ühtlustatud (kohustuslik) klassifikatsioon 1017 keemilise mõjuri kohta, mis liigitatakse 1. kategooria kantserogeenideks („teadaolev või eeldatav kantserogeenne toime inimestele”) 4 . Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse poolse teise tähtsa klassifitseerimise raames määrati kindlaks ligikaudu 500 mõjurit, mis on inimestele kantserogeensed (grupp 1: 118 mõjurit), tõenäoliselt kantserogeenne (grupp 2A: 75 mõjurit) või võimalik kantserogeenne (grupp 2B: 288 mõjurit) 5 .

Direktiivi sätteid kohaldatakse ka kõigi kõnealuse direktiivi I lisas osutatud ainete, segude või protsesside suhtes, samuti kõnealuses lisas osutatud protsessis iga vabanenud aine või segu suhtes. Direktiivi I lisa hõlmab praegu kindlaksmääratud protsesside ja neis tekkinud ainete loetelu. Eesmärk on selgitada töötajatele, tööandjatele ja täitevasutustele, kas keemiline mõjur või protsess kuulub direktiivi kohaldamisalasse, kui seda ei ole määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud teisiti. Praegu on I lisas viis kannet.

Direktiivis on sätestatud mitmeid üldisi miinimumnõudeid selle kohaldamisalasse kuuluvate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandjad peavad kindlaks määrama töötajate kantserogeenide (ja mutageenidega) kokkupuutumise riskid, neid hindama ja riskide esinemisel hoidma ära kokkupuute. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb protsess või keemiline mõjur asendada täiesti ohutu või vähem ohutuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et ennetada nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii vähene, kui tehniliselt võimalik. See on direktiivi artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohane minimeerimiskohustus.

Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis selgelt kirjas, et piirnormide kehtestamine töökeskkonnas teatavatele kantserogeenidele ja mutageenidele, millega kokkupuude toimub sissehingamise teel, oli töötajate kaitse mehhanismi lahutamatu osa 6 . Sellised normid tuleb veel kehtestada keemilistele mõjuritele, millel need siiani puuduvad, ning need tuleb alati niipea kui võimalik uusimate teaduslike andmete valguses läbi vaadata 7 . Konkreetsed spetsiifiliste keemiliste mõjuritega kokkupuute piirnormid on sätestatud direktiivi III lisas. Praegu on III lisas kolm kannet.

Direktiivis sätestatud kokkupuute piirnormid tuleks uute tehniliste andmete, paremaks muutunud mõõtmistehnikate, riskijuhtimismeetmete ja muude oluliste tegurite arvessevõtmiseks vajaduse korral läbi vaadata.

Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kolme erimeetme võtmiseks.

a. Lisada direktiivi I lisasse tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga ja kehtestada III lisas vastav piirnorm.

Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus avaldas uusimate teaduslike tõendusmaterjalide põhjal koostatud monograafias 100C, 8 et kvartsi- või kristobaliiditolmuna esineval kristallilisel ränidioksiidil on kantserogeenne mõju inimesele (grupp 1). Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) hindas mõju, mida kristalliline ränidioksiid (sissehingatav tolm) avaldab töötajatele töökeskkonnas. III lisasse kantav piirnorm, mis selles algatuses esitati ja millega tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ACSH) nõustus, kajastab sotsiaalmajanduslikke teostatavustegureid, järgides samal ajal töötajate tervise kaitse tagamise eesmärki.

Turustatav kristalliline ränidioksiid kuulub määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase klassifitseerimiskohustuse alla, samas kui tööprotsessi käigus tekkivat ränidioksiiditolmu ei turustata ja seepärast ei ole seda vaja ka kõnealuse määruse kohaselt klassifitseerida. Direktiiviga nähakse siiski ette, et I lisasse tuleb kanda seal osutatud tööprotsessis vabanenud ained ja segud, mis vastavad kantserogeenina klassifitseerimise kriteeriumidele, kuigi nende suhtes ei kohaldata eespool nimetatud määruse kohast klassifitseerimiskohustust. Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm kuulub sellesse kategooriasse.

b. Kehtestada III lisas täiendavalt veel kümne kantserogeeni piirnormid.

Kättesaadavad teaduslikud tõendusmaterjalid kinnitavad, et III lisa on vaja täiendada veel kümne kantserogeeni piirnormiga. SCOEL esitas soovitused kõigi kõnealuste mõjurite kohta peale kahe (o-toluidiin ja 2-nitropropaan). Nende puhul viitas komisjon eelkõige avalikult kättesaadavale teaduslikule teabele, sh töökeskkonnas kokkupuute piirnorme kehtestavate riiklike teaduskomiteede järeldustele. Kooskõlas nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse 9 artikli 2 lõike 2 punktiga f konsulteeriti ACSH-ga kõigi käesoleva ettepaneku aspektide üle. Kavandatud piirnormide puhul võeti lisaks ACSH-ga konsulteerimisele arvesse sotsiaalmajanduslikke teostatavustegureid.

c. Vaadata kättesaadavate teaduslike andmete põhjal läbi kehtivad lehtpuidutolmu ja vinüülkloriidmonomeeri piirnormid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamine rohkem kui 217 miljoni ELi töötaja jaoks on komisjoni hiljutise teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014–2020“ 10 (milles esitati töötervishoiu ja tööohutuse strateegia) kohaselt komisjoni strateegiline eesmärk. Üks strateegias esile toodud põhiprobleem on tööga seotud haiguste ennetamise parandamine, võideldes olemasolevate, uute ja tekkivate riskide vastu.

See algatus sobib eelkõige oma sotsiaalse mõõtme tõttu komisjoni prioriteediga rajada süvendatud ja õiglasem ühtne turg. See on kooskõlas tööga, mida komisjon teeb selleks, et luua õiglane ja tõeliselt üleeuroopaline tööturg, mis pakub töötajatele korralikku kaitset ja püsivaid töökohti 11 . See hõlmab töötervishoiu- ja tööohutusalast kaitset, sotsiaalset kaitset ja töölepinguga seotud õigusi.

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat raamdirektiivi 89/391/EMÜ 12 ja töökohal avalduvate keemiliste mõjuritega seotud riske käsitlevat direktiivi 98/24/EÜ 13 kohaldatakse üldnormidena, ilma et see piiraks direktiivi rangemate ja/või konkreetsemate sätete kohaldamist.

18 Euroopa tööstussektorit esindavad sotsiaalpartnerid kirjutasid 2006. aastal alla mitme sektori ülese sotsiaaldialoogi tulemusel saavutatud üleeuroopalisele kokkuleppele, milles käsitletakse kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade kaudu töötajate tervise kaitset (NEPSi). See on sõltumatu kokkulepe, mis on sõlmitud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 155 lõike 1 kohaselt ja mida sotsiaalpartnerid rakendavad ELi toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 kohaselt 14 . Kõnealune kokkulepe täiendab käesolevat ettepanekut, sest selles on tööandjatele antud suunised kokkupuute vähendamiseks ja sellega innustatakse neid võtma sel eesmärgil kaitsemeetmeid. Kuna kokkulepet ei ole aga üle võetud ELi õigusesse ja see ei hõlma ehitussektorit, kus kokkupuude valdavalt aset leiab, ei saa see asendada direktiivis sätestatud siduvat piirnormi.

•Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega

Töötingimuste parandamine ja töötajate kaitsmine raskete õnnetuste või kutsehaiguste eest ning töötajate tervise edendamine kogu tööelu jooksul on peamine põhimõte, mille abil saavutada president Junckeri poolt tema poliitilistes suunistes seatud eesmärk – Euroopa sotsiaalvaldkonna AAA-reiting. Samuti on sellel positiivne mõju tootlikkusele ja konkurentsivõimele ning see on oluline pikema tööelu edendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega 15 .

Kolmeteistkümnest käesolevas ettepanekus käsitletud keemilisest mõjurist kolm on lisatud väga ohtlike ainetena (VOA) määratletud kandidaatainete loetellu, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH) 16 artikli 59 lõike 1 kohaselt. Need on hüdrasiin, o-toluidiin ja raskesti sulavad keraamilised kiud. Lisaks soovitas Euroopa Kemikaaliamet raskesti sulavate keraamiliste kiudude lisamist REACH-määruse XIV lisasse. Kroom(VI) teatavad ühendid on määratletud kui VOA-d ja lisatud kandidaatainete loetellu ning kemikaaliameti soovitusel ka REACH-määruse XIV lisasse.

Direktiiv ja REACH täiendavad teineteist juriidiliselt. Raamdirektiivis 89/391/EMÜ, mida kohaldatakse direktiiviga hõlmatud valdkonna üldnormina, on sätestatud, et selle kohaldamine ei piira liikmesriikide ja ELi kehtivaid ja tulevasi sätteid, mis on töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast soodsamad. REACH-määruses jällegi kinnitatakse, et selle kohaldamine ei piira töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte, sh direktiivi.

Pidades silmas direktiivi ja REACH-määruse vastastikust täiendavust, on järgmistel põhjustel arukas teha ettepanek piirnormide kehtestamiseks direktiivi alusel:

–lehtpuidutolm ja sissehingatav kristalliline ränidioksiid, mis tekkivad töökohal tööprotsessi käigus, ei kuulu REACH-määruse kohaldamisalasse;

–piirnormid etendavad direktiivis ning töötervishoidu ja -ohutust käsitlevas laiemas lähenemisviisis tähtsat osa keemiliste riskide juhtimisel; REACH-määrus ei ole seevastu ette nähtud kokkupuute piirnormide kehtestamiseks töökeskkonnas;

–direktiiv hõlmab keemilise mõjuri kõiki kasutusviise töökohal kogu selle elutsükli jooksul ning töötajate kokkupuudet mis tahes töö käigus vabanenud kantserogeensete mõjuritega, olenemata sellest, kas nad on toodetud tahtlikult või tahtmatult ja kas nad on turustatavad või mitte;

–REACH-määrus paneb riskihindamise kohustuse tarneahelale ja on keemilise mõjuri põhine. Töövõtjate poolt direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt tehtav riskihindamine on töökohaga seotud ja protsessipõhine ning selles tuleks arvesse võtta ka töötajate summaarset kokkupuudet kõigi töökohal esinevate kantserogeenidega. Kantserogeenidega kokkupuute ärahoidmise seisukohalt pakub direktiiv terviklikku lähenemisviisi töökohaga seotud riskidele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu „võivad [ELi toimimise lepingu artikli 153] lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.“ ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid „eelkõige töökeskkonna parandamise vallas, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust“.

Direktiiv 2004/37/EÜ võeti vastu artikli 153 lõike 2 punkti b alusel eesmärgiga parandada töötajate tervist ja ohutust. Selle põhjal on direktiivi 2004/37/EÜ artiklis 16 sätestatud piirnormide vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b sätestatud korras kõigi kantserogeenide ja mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada töötajate tervise kaitse taset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga a, lisades direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse töö, mille käigus puututakse kokku tööprotsessis tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga (sissehingatav fraktsioon). See eesmärk saavutatakse töötajate tervise kaitse täiendavate miinimumnõuete kehtestamisega direktiivi III lisa piirnormide abil ja III lisa kahe kantserogeeni praegu kehtivate piirnormide läbivaatamisega uusimate teaduslike andmete valguses. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkt b on seega sobiv õiguslik alus komisjoni ettepaneku jaoks.

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt on eelkõige töökeskkonna parandamine, selleks et kaitsta töötajate tervist ja ohutust, üks sotsiaalpoliitika aspekt, kus liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Kuna töötajate tervise- ja ohutusriskid on kogu ELis üldjoones samad, peab EL liikmesriike selliste riskidega tegelemisel ilmselgelt toetama.

Ettevalmistava töö käigus kogutud andmetest nähtub, et käesoleva ettepaneku kohaselt kantserogeenide piirnormide kehtestamisel esineb liikmesriikide lõikes suuri erinevusi 17 . Mõni liikmesriik on juba kehtestanud siduvad piirnormid, mis on ACSH poolt soovitatutega võrdsed või neist väiksemad. See näitab, et ühepoolsed riiklikud meetmed on kõnealuste keemiliste mõjurite piirnormide kehtestamisel võimalikud. Samas on ka mitmeid juhtumeid, kus liikmesriigid ei ole kehtestanud piirväärtusi või need on töötaja tervist vähem kaitsvad kui käesolevas ettepanekus esitatud piirnormid 18 . Lisaks erinevad riikide kehtivad piirnormid suuresti, mistõttu on kaitse tase erinev 19 . Mõni neist piirnormidest on tunduvalt suurem kui teaduslike tõendusmaterjalide põhjal soovitatud.

Sellistel tingimustel ei saa ainult liikmesriigi võetavate meetmetega tagada kõigi ELi töötajate jaoks kõigis liikmesriikides miinimumnõudeid, millega kaitstakse töötajate tervist kõnealuste kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest. Iga vaadeldava kantserogeeni piirnormi lisamise kohta tehtud mõjuanalüüsis võeti arvesse nende ohtlike ainetega tõenäoliselt kokku puutuvate töötajate suhtarvu, kellel selline õiguskaitse puudub. Selle alusel tehti iga konkreetse mõjuri korral subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontroll, millest nähtus (kui asjakohased andmed olid kättesaadavad), et kavandatud piirnormide lisamine parandaks õiguskaitset hinnanguliselt 33–98 %-l nende ainetega kokkupuutuvatest töötajaist 20 .

Seega on ELi tasandil käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed vajalikud ning ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 kooskõlas.

Puuduvad või liiga suured piirnormid ajendavad samuti ettevõtjaid viima oma tootmist madalamate standarditega liikmesriikidesse, mis moonutab tootmiskulude suurust. Kõigil juhtudel mõjutavad tööõiguse nõuete erinevused konkurentsivõimet, sest need põhjustavad ettevõtjatele erinevaid kulusid. Ühtse turu moonutamist on võimalik vähendada, luues liikmesriikides võrdsed tingimused töötajate kaitse kindlate miinimumstandardite kehtestamise abil.

Direktiivi saab muuta ainult ELi tasandil ja pärast kaheetapilist konsulteerimist sotsiaalpartneritega (tööandjad ja töötajad) kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 154.

•Proportsionaalsus

Direktiivi muutes astutakse käesoleva ettepanekuga samm edasi töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eesmärkide saavutamisel.

Kavandatud piirnormide suuruse osas võeti pärast kõigi sidusrühmadega (töövõtjate organisatsioonide, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste esindajad) peetud pikki ja intensiivseid arutelusid arvesse sotsiaalmajanduslikke teostatavustegureid.

Käesoleva ettepanekuga jäetakse liikmesriikidele võimalus säilitada või kehtestada soodsamad standardid töötajatele ja paindlikkus, et võtta arvesse nende riigi olukorrale iseloomulikke jooni. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 4 kohaselt ei takista käesoleva ettepaneku sätted ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast aluslepingutega kooskõlas olevaid rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks väiksemate piirnormide näol. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 3 antakse liikmesriikidele võimalus usaldada ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamine tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal, järgides seega kõnealuse valdkonna reguleerimisel väljakujunenud riiklikke kokkuleppeid.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev ettepanek kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

•Õigusakti valik

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on täpsustatud, et töötajate tervise ja ohutuse valdkonna miinimumnõuded võib vastu võtta direktiivide abil.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINDAMISTE TULEMUSED

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsiooni esimene etapp, milles käsitleti töötajate kaitset tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste keemiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate riskide eest, käivitati 6. aprillil 2004.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 2 paluti sotsiaalpartneritel esitada arvamused kavandatava ELi meetme võimalike tegevussuundade kohta kõnealuses valdkonnas. Esimeses etapis leidis kinnitust, et selleks, et võtta kogu ELis kasutusele paremad standardid ja lahendada probleemid, mis on seotud töötajate kokkupuutumisega keemiliste mõjuritega, on vaja võtta ELi tasandil meetmeid. Kõik konsultatsioonis osalenud Euroopa sotsiaalpartnerid 21 rõhutasid, kui tähtsaks nad peavad töötajate kaitset kõnealuse valdkonna terviseriskide eest.

Kuigi kõik vastanud tunnistasid kehtivate õigusaktide asjakohasust, olid neil erinevad vaated tulevaste meetmete strateegia ja tegevussuundade kohta ning selle kohta, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta 22 .

Konsultatsiooni teine etapp, millest käsitleti ettepaneku sisu, käivitati kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 3 16. aprillil 2007.

Konkreetsed konsultatsiooniteemad olid järgmised:

reproduktiivtoksiliste keemiliste mõjurite (1A ja 1B kategooria) lisamine direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse;

direktiivi 2004/37/EÜ III lisa keemiliste mõjurite piirnormide ajakohastamine;

muude keemiliste mõjurite piirnormide lisamine direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse;

kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamise kriteeriumide kasutuselevõtmine;

keskendumine koolitus- ja teavitamisnõuetele.

Komisjon sai vastuse seitsmelt Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonilt 23 . Oma vastustes kinnitasid need organisatsioonid veel kord oma lähenemisviisi töökeskkonna kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate kutsealaste riskide ennetamiseks, mida nad konsultatsiooni esimeses etapis oma vastustes kirjeldasid.

Saadud vastused võib kokku võtta järgmiselt.

Suuri lahknevusi piirnormide tuletamiseks kasutatavate metoodikate ja kehtestatavate kriteeriumide osas ei olnud. Piirnormide kehtestamise kriteeriumide kasutuselevõttu hinnati üldiselt positiivselt. Kriteeriumide hulka peaksid siiski kuuluma ka sotsiaalmajanduslikud mõjuhinnangud ja teostatavustegurite arvessevõtmine. Sotsiaalpartnerid väljendasid arvamust, et ACSH peaks etendama olulist osa piirnormide kehtestamisel.

Koolitus- ja teavitamisnõuete tõhusa rakendamise vajalikkuse suhtes, mida peetakse ennetuspoliitika nurgakiviks, jõuti ühisele kokkuleppele.

Siduvate piirnormide läbivaatamist tuleks hinnata lähtuvalt REACH-määruse rakendamisest ning REACH-määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud piirnormide ja DNELide (tuletatud mittetoimivate tasemete) suhtest ja vastasmõjust.

Ametlik konsultatsioon sotsiaalpartneritega lõpetati 2007. aastal; sellele järgnenud ACSH konsultatsioon, mida kirjeldatakse allpool ja kus sotsiaalpartnerid koos liikmesriikide esindajatega kohal olid, tagas, et sotsiaalpartnereid teavitati nõuetekohaselt piirnormidega seotud valikutest ja et nad osalesid aktiivselt eelistatavate võimaluste kindlaksmääramisel.

Ettevalmistusprotsessi lõpus korraldas komisjon 21. aprillil 2016 koosoleku sotsiaalpartneritega, et esitleda direktiivi eelnõus ettenähtud kohaldamisala ja lähenemisviisi. Selle aluseks olid kaheetapilised konsultatsioonid ja üksikasjalikud arutelud, mis peeti ACSH raames direktiivi lisadesse kantavate konkreetsete ainete ja piirnormide üle.

Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist teavitas komisjon WPC liikmeid 2008. aasta aprillikuus toimunud koosolekul oma kavatsusest teha ettepanek direktiivi läbivaatamiseks. 2011. aasta märtsi koosolekul toimus üksikute keemiliste mõjurite kohta koostatud esialgsetele aruannetele tuginedes põhjalik arutelu komisjoni tellitud uuringu (IOM-uuring 24 ) tulemuste üle. Arutelud üksikute keemiliste mõjurite üle toimusid mitmel WPC koosolekul 2011., 25 2012. 26 ja 2013. 27 aastal ja nende tulemusel esitati üks arvamus ja kaks täiendavat arvamust, mis võeti vastu ACSH täiskogu istungitel 2012. 28 ja 2013. 29 ,  30 aastal.

Konsulteerimise tulemused näitasid toetust järgmisele 31 :

lülitada piiratud arv tööprotsessi käigus tekkivaid aineid direktiivi kohaldamisalasse, kandes need I lisasse;

vaadata uusimate teaduslike andmete valguses läbi III lisa kehtivad piirnormid ning lisada III lisasse piirnormid piiratud arvu ainete jaoks, kui kättesaadav teave (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) seda toetab.

ACSHs kokkulepitud piirnormid on käesolevasse ettepanekusse üle võetud.

Kohtumised tööstusharu ja töötajate esindajatega

Aastatel 2013–2015 toimus mitu koosolekut komisjoni talituste ning nende tööstusharu ja töötajate esindajate vahel, kes olid seotud konkreetsete algatuse raames käsitletavate keemiliste mõjuritega 32 . Tööstusharu esindajate algatatud koosolekute põhiline eesmärk oli saada teavet õigusakti muutmise protsessi kohta üldiselt ja komisjoni kavatsuste kohta seoses konkreetsete keemiliste mõjurite, nt sissehingatava kristallilise ränidioksiidi, lehtpuidutolmu ja raskesti sulavate keraamiliste kiudude jaoks kavandatavate piirnormidega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

SCOEL loodi komisjoni otsusega 2014/113/EL 33 selleks, et hinnata keemiliste mõjurite toimet töötajate tervisele tööl. SCOELi töö toetab otseselt ELi regulatiivset tegevust töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. Komitee töötab välja kõrgetasemelisi võrdlevaid analüütilisi andmeid ning tagab, et töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevad komisjoni ettepanekud, otsused ja poliitikameetmed põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel. SCOEL aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest töökeskkonnas ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestada ELi tasandil.

Võimaluse korral kasutasid komisjoni talitused käesoleva algatuse jaoks SCOELi soovitust asjaomase keemilise mõjuri kohta. SCOELi soovitused on avaldatud internetis 34 .

Pärast kaheetapilist konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega avaldas Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat 25. Juulil 2008 avatud hankemenetluse. Selle eesmärk oli hinnata sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast mõju mitmele poliitikavalikutele, mis käsitlevad töötajate tervise kaitset riskide eest, mis tulenevad võimalikust kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega nende töökohal. Valminud IOM-uuring sisaldas täielikku aruannet 25 kantserogeense keemilise mõjuri kohta ja kaht muud poliitikaküsimust, mis olid seotud riskijuhtimismeetmete tulemuslikkusega ja riskipõhiste kriteeriumidega kokkupuute piirnormide kehtestamiseks töökeskkonnas. Kõnealuse uuringu tulemused (kokkuvõttev aruanne ja aruanded üksikute keemiliste mõjurite kohta) on käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu põhialus 35 .

•Mõju hindamine

Lähtestsenaarium, mille kohaselt ühegi käesoleva algatuse kemikaali suhtes ELi tasandil täiendavaid meetmeid ei võeta (1. variant).

ACSH poolt heakskiidetud piirnormide vastuvõtmine (2. variant). Nagu juba märgitud, võttis ACSH iga 13 keemilise mõjuri puhul arvesse SCOELi soovitustes olevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid (kui need olid olemas) ja koostas nende põhjal oma arvamuse kavandatavate piirnormide kohta.

Vajaduse korral ja sõltuvalt ainete eriomadustest kaaluti iga mõjuri korral ka varuvariante, st vastavalt 3. ja/või 4. variandina ettepanekut kehtestada ACSH piirnormidest väiksemad (teoreetiliselt töötajate tervist rohkem kaitsvad) või suuremad (teoreetiliselt töötajate tervist vähem kaitsvad) piirnormid. Need alternatiivsed piirnormid põhinevad IOM-uuringul, mille jaoks need kehtestati järgmiste eelistuste alusel:

Mõne kantserogeeni (nt kroom(VI)ühendid, lehtpuidutolm ja sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm) puhul kerkis selgelt esile eelistatud piirnorm. Teiste (nt 2-nitropropaan ja akrüülamiid) puhul oli lähtestsenaariumi (meetmeid ei võeta) ja ELi piirnormide kehtestamise tasuvus üsna sarnane.

sissehingatav kristalliline ränidioksiid: kavandatud piirnorm 0,1 mg/m3 võimaldab 2069. aastaks ära hoida 99 000 vähijuhtumit, millest saadav tervisealane rahaline kasu jääb 34 ja 89 miljardi euro vahele;

lehtpuidutolm: piirnorm 3 mg/m3 võimaldab saada tervisealast rahalist kasu vahemikus 12 kuni 54 miljonit eurot;

samuti eeldatakse, et kasulikuks osutub kõigile kroom(VI)ühenditele kehtestatav kokkupuute piirnorm, milleks on 0,025 mg/m3.

Eelistatud variandi kasutuselevõtmine vähendaks seega vähki haigestumist ja majanduskoormust, mis tuleneb töötajate kokkupuutest ohtlike ainetega.

Tööandjatele avalduva mõju suhtes on majanduslikust seisukohast oluline teha vahet kulutustel, millega luuakse stiimulid tervise ja ohutuse parandamiseks, ning kulutustel, millega seda ei tehta. Ettevõtjate jaoks on üleeuroopaliste piirnormide kasutuselevõtu eelis selles, et ettepanek aitab firmadel vältida kulusid, mis pikemas perspektiivis avaldaksid nõuete rikkumise korral negatiivset mõju nende majandustulemustele.

Enamiku kantserogeenide puhul on mõju ettevõtjate (sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) tegevuskuludele minimaalne, sest täieliku nõuetele vastavuse tagamiseks on vaja ainult väikeseid kohandusi.

Samuti ei kaasne ettepanekuga täiendavaid teavitamiskohustusi ega ettevõtjate halduskoormuse suurenemist.

Seoses mõjuga liikmesriikidele / riigi ametiasutustele aitaks käesolev ettepanek kaasa ka liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kantavate rahaliste kahjude vähendamisele, pidades silmas suuri majanduslikke kulusid, mis töötajatel ohtlike ainetega kokkupuute tõttu tekkivad. Majanduslikust seisukohast on esmajoones üleeuroopaliste piirnormide katvus ja piisavus otsustav tegur, mille alusel määrata, kelle kanda jäävad kutsehaigustest tulenevad kulud.

Haldus- ja jõustamiskulud erinevad sõltuvalt iga keemilise mõjuri praegusest staatusest igas liikmesriigis, kuid need ei tohiks olla märkimisväärsed. Lisaks ei ole ELi tasandil piirnormide kehtestamise korral riigi ametiasutustel enam vaja iga kantserogeeni sõltumatult hinnata ja nii jääb ära ebatõhus ühesuguste tööülesannete kordamine.

Tuginedes kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) töökogemustele ja võttes arvesse seda, kuidas jõustamine on eri liikmesriikides korraldatud, ei ole tõenäoline, et uute piirnormide lisamine direktiivi avaldaks mingit mõju kontrollkäikude üldkuludele. Kontrollkäike kavandatakse enamasti ettepanekust sõltumatult, peamiselt vastaval aastal esitatud kaebuste põhjal ja kooskõlas vastava asutuse määratletud kontrollistrateegiaga. Tuleks ka lisada, et piirnormi olemasolu, millega luuakse selgus kokkupuute lubatava taseme osas, hõlbustab inspektorite tööd, sest see on kasulik töövahend nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Täiendavad halduskulud võivad asutustele tekkida seoses sellega, et nad peavad esitama personalile teavet direktiivi läbivaatamise kohta ja tegema sellekohaseid koolitusi ning vaatama läbi vastavuse kontrollnimekirjad. Need kulud on riiklike täitevasutuste üldiste tegevuskuludega võrreldes siiski tühised.

Variantide võrdluse ja tasuvusanalüüsi põhjal võib järeldada, et ettepaneku abil saavutatakse püstitatud eesmärgid mõistlike üldkuludega ja et ettepanek on asjakohane.

Ettepanekul ei ole olulist keskkonnamõju.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Mõju VKEdele

Käesolevas ettepanekuga ei nähta ette leebemaid nõudmisi mikroettevõtjate ning VKE-de suhtes. Põhjuseks on see, et direktiivi kohaselt ei ole VKE-d vabastatud kohustusest kõrvaldada töökohal kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevad riskid või viia need miinimumini.

Paljude käesoleva algatusega hõlmatud mõjurite jaoks on riiklikul tasandil piirnormid juba olemas, kuigi nende tase on liikmesriigiti erinev. Käesolevas ettepanekus sätestatud piirnormide kehtestamine ei tohiks avaldada mõju neile VKE-dele, kes asuvad sellistes liikmesriikides, kus riiklikud piirnormid on kavandatud normidega võrdsed või neist väiksemad. Riiklike piirnormide erinevuse tõttu avaldub mõnel juhul siiski tööstusharu tavadest tingitult majanduslik mõju neis liikmesriikides (ja neis asuvatele ettevõtjatele), kus praegu kehtivad ettepanekus käsitletavate keemiliste mõjurite suhtes suuremad kokkupuute piirnormid.

Enamiku kantserogeenide puhul on mõju ettevõtjate (sh VKE-d) tegevuskuludele minimaalne, sest täieliku nõuetele vastavuse tagamiseks on vaja ainult väikeseid kohandusi. Samuti ei kehtestata käesoleva ettepanekuga mingeid täiendavaid teavitamiskohustusi ega suurendata ettevõtjate halduskoormust ning ei tekitata tõenäoliselt ka mingeid olulisi keskkonnakulusid.

Mõju ELi konkurentsivõimele või rahvusvahelisele kaubandusele

Riskiennetus ja ohutumate ja tervislikumate tingimuste edendamine töökohal on määrava tähtsusega mitte ainult töökvaliteedi ja töötingimuste parandamisel, vaid ka konkurentsivõime edendamisel. Töötajate hea tervise säilitamisel on otsene ja mõõdetav positiivne mõju tootlikkusele ning see aitab kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse parandamisele. Käesoleva ettepaneku sätete rakendamisel oleks positiivne mõju konkurentsile ühtsel turul. Kõnealuste mõjurite üleeuroopalised piirnormid kaotavad konkurentsimoonutused erinevate riiklike piirnormidega liikmesriikides asuvate ettevõtjate vahel.

See ei tohiks avaldada olulist mõju ELi ettevõtjate liiduvälisele konkurentsivõimele, kuna paljud kavandatud normid sarnanevad muude riikide normidega, 39 eelkõige ELi peamiste kaubanduspartnerite, nt USA, Austraalia või Šveitsi omadega 40 .

•Mõju põhiõigustele

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanekuga nähakse ette mitmete kutsehaiguste ja nendest tulenevate tööga seotud vähijuhtumite seire, mida tehakse kättesaadavaid andmeallikaid kasutades, 41 ning tööga seotud vähijuhtumite tõttu ettevõtjatele (nt tootlikkuse vähenemine) ja sotsiaalkindlustussüsteemidele põhjustatud kulude kontroll

Ülevõtmiseks tehakse vastavushindamine. Andmetega seotud probleeme silmas pidades tehakse ettepanek kasutada järgmist direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõike 4 kohast järelhindamismenetlust, et määrata kindlaks lähtetaseme väärtus (võrdlusalus), mis võimaldab hinnata direktiivi läbivaatamise tulemuslikkust. See tundub mõistlik, kui võtta arvesse, et vähktõve pika peiteaja (10–50 aastat) tõttu on direktiivi läbivaatamise tegelikku mõju võimalik hinnata alles 15–20 aasta pärast.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1

Artiklis 1 sätestatakse, et direktiivi on muudetud I lisale uue, 6. kande lisamisega, et hõlmata tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.

Ränidioksiid (SiO2) on IV rühma metallioksiid, mis esineb looduslikult nii kristallilises kui ka amorfses vormis. Kristallilise ränidioksiidi eri vormid on järgmised: α-kvarts, β-kvarts, α-tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit 42 . Artiklis 1 kasutatud sõna „kristalliline“ osutab SiO2 molekulide kindlale, korrastatud paigutusele, mille vastand on korrastamata, juhuslik molekulide paigutus, mida nimetatakse amorfseks. Kolm töökeskkonnas levinuimat ränidioksiidi kristallilist vormi on kvarts (CASi nr 43 14808-60-7), kristobaliit (CASi nr 14464-46-1) ja tridümiit (CASi nr 15468-32-3).

Artiklis 1 kasutatud sõnade „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ all tuleb mõista alveoolidesse jõudvaid tolmuosakesi.

Artiklid 3 kuni 5

Artiklid 3 kuni 5 sisaldavad tavapäraseid sätteid liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohta. Artiklis 4 osutatakse direktiivi jõustumiskuupäevale.

Lisa

Lisas kasutatud mõiste „piirnorm“ on määratletud direktiivi artikli 2 punktis c. Piirnormid kehtivad sissehingamine teel toimuva kokkupuute kohta ja tähendavad asjaomase keemilise mõjuri maksimaalset kontsentratsiooni õhus, millest suurema väärtusega ei tohi töötajad kokku puutuda.

Sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi kohaldatakse sissehingatava fraktsiooni suhtes.

Töökeskkonna kokkupuute piirnormi juurde on lisatud märkus „nahk“ järgmiste kantserogeenide korral: akrüülamiid, etüleenoksiid ja hüdrasiin. Märkus „nahk“ lisatakse igale keemilisele mõjurile, mille korral SCOEL on leidnud, et aine naha kaudu imendumine võib oluliselt suurendada koormust kogu organismile ja järelikult võimalike tervisemõjudega seotud probleeme. Piirnormile lisatud märkus „nahk“ näitab, et see aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Tööandjad on kohustatud selliseid märkusi arvesse võtma, kui nad koostavad riskihinnanguid ja rakendavad kooskõlas direktiiviga konkreetse kantserogeeni või mutageeni suhtes ennetus- ja kaitsemeetmeid.

2016/0130 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artikli 153 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), eriti selle artikli 17 lõiget 1 44 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 45 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 46 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on kaitsta töötajaid tervise ja ohutusega seotud riskide eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega nende töökohal, ning selles on kättesaadavate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal sätestatud sellekohased miinimumnõuded, sh piirnormid.

(2)Piirnormid tuleks vajaduse korral teaduslike andmete valguses läbi vaadata.

(3)Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada muid imendumisviise, sealhulgas läbi naha tungimise võimalust.

(4)Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „komitee“) aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid töökeskkonna kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ 47 ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada ELi tasandil. Keemiliste mõjurite o-toluidiini ja 2-nitropropaani kohta komitee soovitused puudusid, nii et arvesse võeti muid teadusliku teabe allikaid, mis olid sama kindlad ja avalikkusele kättesaadavad 48 , 49 .

(5)On olemas piisavalt tõendeid sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kantserogeensuse kohta. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) tuleks kehtestada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnorm. Töö käigus tekkivat sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu ei klassifitseerita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 50 . Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga ja kehtestada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu (edaspidi „sissehingatav fraktsioon“) piirnorm.

(6)Suunised ja head tavad, mis on välja töötatud selliste algatuste raames nagu sotsiaaldialoogi tulemusel saavutatud kokkulepe, milles käsitletakse töötajate tervise kaitset kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade abil (NEPSi), on väärtuslikud vahendid regulatiivsete meetmete täiendamiseks ja eelkõige piirnormide tõhusa rakendamise toetamiseks.

(7)Direktiivi 2004/37/EÜ III lisas sätestatud vinüülkloriidmonomeeri ja lehtpuidutolmu piirnormid tuleks uusimate teaduslike andmete valguses läbi vaadata.

(8)1,2-epoksüpropaan vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kindlaks määrata selge kokkupuutetase, millest väikesem kokkupuude selle kantserogeeniga eeldatavasti ei põhjusta kahjulikku mõju. Seepärast on asjakohane kehtestada selline 1,2-epoksüpropaani piirnorm.

(9)1,3-butadieen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada 1,3-butadieeni piirnorm.

(10)2-nitropropaan vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada 2-nitropropaani piirnorm.

(11)Akrüülamiid vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada akrüülamiidi piirnorm. Komitee tuvastas akrüülamiidi puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada akrüülamiidi piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(12)Kroom(VI) teatavad ühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuste kroom(VI)ühendite piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada piirnorm kroom(VI)ühenditele, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses.

(13)Etüleenoksiid vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Komitee tuvastas etüleenoksiidi puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada etüleenoksiidi piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(14)o-toluidiin vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada o-toluidiini piirnorm.

(15)Teatavad raskesti sulavad keraamilised kiud vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada piirnorm raskesti sulavatele keraamilistele kiududele, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealuste raskesti sulavate keraamiliste kiudude piirnorm.

(16)Bromoetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada bromoetüleeni piirnorm.

(17)Hüdrasiin vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada hüdrasiini piirnorm. Komitee tuvastas selle kantserogeeni puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada hüdrasiini piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(18)Käesoleva muudatusega tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset töökohal.

(19)Komisjon konsulteeris nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega loodud tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

(20)Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikli 31 lõikes 1 sätestatud aluspõhimõtteid ja põhiõigusi.

(21)Käesolevas direktiivis sätestatud piirnorme hakatakse regulaarselt läbi vaatama lähtuvalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 rakendamisest eelkõige selleks, et võtta arvesse direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormide ning kõnealuse määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud DNELide (tuletatud mittetoimivate tasemete) vastasmõju.

(22)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on elu- ja töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste riskide eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid neid on võimalik saavutada paremini ELi tasandil, võib EL vastu võtta meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(23)Kuna käesolev õigusakt käsitleb töötajate tervist nende töökohal, peaks selle ülevõtmise tähtaeg olema kaks aastat.

(24)Seepärast tuleks direktiivi 2004/37/EÜ vastavalt muuta;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„6. Tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga“.

2. III lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende juurde ametliku avaldamise korral viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1) Euroopat hõlmavad prognoosid tööga seotud vigastuste ja terviseprobleemide kohta, Work-related Illnesses Identification, Causal Factors and Prevention Safe Work — Healthy Work — For Life , Takala, J., Workplace Safety and Health Institute, Singapore, ettekanne ELi eesistujariigi konverentsil, Ateena, juuni 2014.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(4) Kõnealuse määruse kohaselt on 1017 keemilist mõjurit (ja keemiliste mõjurite rühma) kantud kohustuslikku ühtlustatud klassifikatsiooni kui 1. kategooria kantserogeenid, mis tuleb märgistada ohulausega „Võib põhjustada vähktõbe.“

(5) Monographs on the evaluation of carcinogenic risk to humans , International Agency for Research on Cancer, WHO.

(6) Direktiivi artikli 1 lõige 1 ja 13. põhjendus.

(7) Direktiivi 13. põhjendus.

(8) IARC(2012) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100C/mono100C-14.pdf  

(9) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, ELT C 218, 13.9.2003, lk 0001–0004.

(10) COM (2014) 332 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014DC0332&from=ET

(11) President Junckeri Euroopa Liidu olukorda käsitlev kõne Euroopa Parlamendis 9. septembril 2015.

(12) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(13) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(14) Praegu lõpetab komisjon oma ettekannet NEPSi hindamise kohta.

(15) KOM(2010) 2020 ja COM(2014) 130 final.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1) (muudetud).

(17) Vt tabelit 1 mõjuhinnangu 6. lisas.

(18) Vt tabelit 2 mõjuhinnangu 6. lisas.

(19) Näiteks 1,3-butadieeni korral on piirnormid vahemikus 4,5–100 mg/m3. Etüleenoksiidi korral on piirnormid vahemikus 0,84–90 mg/m3.

(20) Vt tabelit 4 mõjuhinnangu 6. lisas.

(21) Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus (UNICE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP), Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME), Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), Euroopa Juhtivtöötajate Keskliit (CEC), Euroopa Ühenduse Nahaparkalite ja -viimistlejate Riiklike Ühenduste Keskliit (COTANCE), Euroopa Hotellide, Restoranide ja Kohvikute Kutseliit (HOTREC), Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismisektori Ametiühingute Ühendus (EFFAT), Euroopa Juuksurite ja Kosmeetikute Ametiühingute Rahvusvaheline Ühendus (UNI-Europa Hair&Beauty).

(22) CISNET EMPL 8676, 15. juuni 2006.

(23) Neli tööandjate organisatsiooni (Business Europe, Eurocommerce, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ja Euroopa Tsemenditööstus), kaks töötajate organisatsiooni (Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) ja Euroopa Ehitus- ja Puidutööstuse Töötajate Liit (EFBWW)) ning üks sõltumatu organisatsioon (Suurbritannia Tööhügieeni Ühing (BOHS)).

(24) IOMi uurimisprojekt P937/99, mai 2015 – Health, social-economic and environmental aspects of possible amendments to the EU Directive on the protection of workers from the risks related to exposure to carcinogens and mutagens at work.

(25) WPC koosolek 23. märtsil 2011; WPC koosolek 15. juunil 2011; WPC koosolek 26. oktoobril 2011;

(26) WPC koosolek 21. märtsil 2012; WPC koosolek 6. juunil 2012; WPC koosolek 21. novembril 2012;

(27) WPC koosolek 6. märtsil 2013; WPC koosolek 19. juunil 2013; WPC koosolek 2. oktoobril 2013.

(28) Arvamus tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta. Vastu võetud 5.12.2012 (dokument 2011/12).

(29) Täiendav arvamus tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta. Vastu võetud 30.5.2013 (dokument 727/13).

(30) Täiendav arvamus nr 2 tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni poolt kavandatava muutmisettepaneku lähenemisviisi ja sisu kohta. Vastu võetud 28.11.2013 (dokument 2016/13).

(31) Kolm vastuvõetud ACSH arvamust sisaldavad vajaduse korral konkreetseid huvirühmade (sotsiaalpartnerid ja liikmesriigid) kommentaare, mis kajastavad laialdaselt iga huvirühma poolt kolmepoolse töörühma „Kemikaalid töökohal“ (WPC) aruteludes esile toodud põhiteemasid. Paljudel juhtudel kommentaarid puuduvad, sest kolm huvirühma olid ühesugusel seisukohal. Sellisel kujul tuleks ACSH arvamusi käsitada esindatud sidusrühmade arvamusi esindavatena.

(32) Teiste hulgas pidasid komisjoniga kahepoolseid arutelusid algatuse raames käsitletavate konkreetsete keemiliste mõjurite üle järgmised organisatsioonid: NEPSi (Euroopa valdkondlike tööandjate ja töötajate ühenduste moodustatud Euroopa ränidioksiidivõrgustik); Euromines ja IMA (ELi mineraaltoorme liit) ränidioksiidi üle; ECFIA (Euroopa keemiliste kiudude tööstuse ühendus) ja Unifrax raskesti sulavate keemiliste kiudude üle (RCF); CEEMET (Euroopa metallurgia, masinaehituse ja tehnoloogia põhiste tööstuste tööandjate nõukogu) ja Eurometaux metallide, nagu kroomi ja berülliumi üle; BeST (Beryllium Science & Technology Association) berülliumi üle. Komisjon osales ka siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi poolt igal aastal korraldatud koosolekutel Euroopa klaasi- ja keraamikatööstusega.

(33) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(34) https://circabc.europa.eu .

(35) Järgnevalt on esitatud lingid ainult nende keemiliste mõjuritekohta, mille suhtes on kohaldatud direktiivi esimest muudatust Kommenteeritud kokkuvõttev aruanne ; Kokkuvõttev aruanne ; 1,2-epoksüpropaan 1,3-butadieen , 2-nitropropaan ; akrüülamiid ; bromoetüleen ; kroom(VI) ; etüleenoksiid ; hüdrasiin ; o-toluidiin ; raskesti sulavad keraamilised kiud ; sissehingatav kristalliline ränidioksiid ; lehtpuidutolm ; vinüülkloriidmonomeer .

(36) http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2016_en.htm#empl

(37) 25. septembril 2015 tegi ELi Üldkohus teatavaks oma otsuse kohtuasjas T-360/13, Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) versus Euroopa Komisjon.

(38) Eri poliitikavariantide mõju üksikasjalikku analüüsi ja nende võrdlust vt mõjuhinnangu 5. jaost.

(39) Vt tabelit 3 mõjuhinnangu 6. lisas.

(40) Näiteks on lehtpuidutolmuga kokkupuute kavandatud piirnorm 3 mg/m3, samas kui Kanadas ja Austraalias on see 1 mg/m3. Vinüülkloriidmonomeeri kavandatud piirnorm on 1 ppm, USA-s ja Kanadas on see samuti 1 ppm. Ka sissehingatava kristallilise ränidioksiidi kavandatud piirnorm 0,1 mg/m3 kehtib nii USA-s, Austraalias kui ka Kanadas.

(41) See hõlmab andmeid, mida Eurostat võiks – juhul kui käimasoleva teostatavusuuringu tulemused on positiivsed – kutsehaiguste ja muude tööga seotud terviseprobleemide ja haiguste kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1338/2008 koguda, töötervishoiu- ja tööohutusalase õigustiku rakendamist käsitlevates liikmesriikide aruannetes esitatud andmeid, mis on esitatud kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 17a, ja andmeid, mida tööandjad on kooskõlas direktiivi 2004/37/EÜ artikli 14 lõikega 8 esitanud pädevatele riiklikele asutustele vähijuhtumite kohta, mis on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale kindlaks tehtud kui töökeskkonnas kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutest tingitud, ja millele komisjonil on juurdepääs direktiivi 2004/37/EÜ artikli 18 alusel.

(42) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100C/mono100C-14.pdf ; IARC (1997); Silica, some silicates, coal dust and paraaramid fibrils, IARC Monogr Eval Carcinog Risks Hum, 68: 1–475. PMID:9303953.

(43) Chemical Abstracts Service'i number

(44) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(45) ELT C , , lk .

(46) ELT C , , lk .

(47) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(48) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol77/mono77-11.pdf
http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol99/mono99-15.pdf  and http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100F/mono100F-11.pdf

(49) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol1-42/mono29.pdf and http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol71/mono71-49.pdf

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.5.2016

COM(2016) 248 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

{SWD(2016) 152 final}
{SWD(2016) 153 final}

LISA

„III lisa. Piirnormid ja muud otseselt seotud sätted (artikkel 16)

A. KOKKUKPUUTE PIIRNORMID TÖÖKESKKONNAS

B. MUUD OTSESELT SEOTUD SÄTTED

p.m.“

(1) CASi nr: Chemical Abstracts Service'i number.

(2) EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

(3) Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi kohta.

(4) Võib nahakaudse kokkupuute kaudu oluliselt suurendada kogu organismi koormatust.

(5) mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

(6) ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(7) f/ml = kiudu milliliitri kohta.

(8)

   Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm seguneb muu puidutolmuga, kehtib piirnorm kõigi kõnealuses segus esinevate puidutolmu liikide suhtes.

(9) Sissehingatav fraktsioon.