52016PC0043

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.2.2016

COM(2016) 43 final

2016/0027(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus

{SWD(2016) 19 final}
{SWD(2016) 20 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on tagada ettevõtjatele ja üldsusele universaalne ja kvaliteetne ühenduvus. Strateegia hõlmab komisjoni konkreetseid ettepanekuid „lasta vabaks 694–790 MHz („700 MHz”) sagedusala, mis on eriti sobiv lairibateenuste pakkumiseks maapiirkondades, võttes sealjuures arvesse audiovisuaalse meedia levitamise spetsiifikat”.

Traadita ühenduse jaoks on vaja juurdepääsu spektrile sagedustel alla 1 GHz, mis võimaldab nii laia katvust kui ka suurt kiirust. Pärast üleminekut tõhusama spektrikasutusega digitaaltelevisiooni tehnoloogiale, eraldati liidus UHF-ringhäälingu sagedusalast (470–862 MHz) lairibateenustele kõigepealt 800 MHz sagedusala (790–862 MHz ehk nn digitaalne dividend). Praegu hõlmab UHF-ringhäälingu sagedusala mitut sagedusala vahemikus 470–790 MHz (edaspidi „UHF-sagedusala”). Seda sagedusala kasutatakse maapealse digitaaltelevisiooni (DTT) ning programmitootmise ja erisündmuste edastamise (PMSE) audioseadmete, peamiselt raadiomikrofonide jaoks.

2012. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil, st Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) konverentsil, kus vaadatakse läbi kohustuslikud raadioside eeskirjad, otsustati, et 1. regioonis (Euroopa ja Aafrika) tuleks alates 2015. aastast eraldada 700 MHz sagedusala ringhäälingu- ja mobiilsideteenustele.

2015. aasta novembris toimunud ülemaailmsel raadiosidekonverentsil viidi lõpule rahvusvahelised läbirääkimised tehniliste ja regulatiivsete parameetrite üle 700 MHz sagedusala kasutamiseks traadita lairibaside jaoks. 700 MHz sagedusala sidus kasutamine kõigis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu regioonides 1 pakub harvaesinevat võimalust ühtlustada peaaegu kõikjal maailmas see sagedusala traadita lairibaühenduses kasutamiseks. Ühtlasi anti 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil alla 700 MHz jääva ehk 470–694 MHz sagedusala ainuõigused 1. regioonis ringhäälinguteenustele.

2013. aastal palus komisjoni asepresident Neelie Kroes endisel volinikul Pascal Lamy'l juhtida mobiilside-, ringhäälingu- ja meediasektori esindajatest koosnevat kõrgetasemelist töörühma, et kujundada ühine seisukoht UHF-sagedusala edasise kasutamise kohta. Töörühma juhi enda koostatud aruandes (nn Lamy' aruanne) soovitati eraldada 700 MHz laineala traadita lairibaühendusele, säilitades samal ajal Euroopa audiovisuaalse mudeli tagatistega, et maapealsele ringhäälingule jääb juurdepääs raadiospektri sagedusalale alla 700 MHz.

Komisjoni avalikul konsultatsioonil Lamy' aruande asjus avaldati liidu koordineeritud tegevusele toetust. Ühtlasi võttis raadiospektripoliitika töörühm vastu arvamuse, 2 milles samuti toetatakse liidu koordineeritud tegevust traadita lairibaühenduse pakkumiseks 700 MHz sagedusalas. Raadiospektripoliitika töörühma arvamuses on soovitatud ühtlustatud tehnilisi tingimusi ja ühist tähtaega 700 MHz sagedusala reaalseks kasutuselevõtuks, samuti alla 700 MHz sagedusala pikaajalist kasutamist audiovisuaalse meedia levitamiseks, kaasa arvatud selle kättesaadavus maapealse digitaaltelevisiooni tarbeks.

Komisjon reageeris Euroopa sidusrühmade kaasamise protsessi ja rahvusvaheliste kokkulepete tulemustele Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu egiidi all, töötades välja liidu strateegia UHF-sagedusala pikaajalise kasutamise kohta. Strateegia edendab digitaalset ühtset turgu ja tagab raadiospektri tõhusa haldamise UHF-sagedusalas, võttes arvesse selle sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust. UHF-sagedusala strateegial on kolm peamist komponenti:

ühtlustatud tehnilised tingimused traadita elektroonilise lairibaside teenustele 700 MHz sagedusalas vastavalt tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõttele;

ühine tähtaeg 700 MHz sagedusala kättesaadavaks tegemiseks, et võtta see traadita elektroonilise lairibaside teenustes reaalselt kasutusele koos eespool nimetatud ühtlustatud tehniliste tingimustega, ja kooskõlastusmeetmed selle ülemineku toetamiseks;

audiovisuaalmeedia teenuste levitamise prioriteet sagedusalas alla 700 MHz koos paindliku lähenemisviisiga selle sagedusala kasutamisel; see on vajalik mitmekülgsuse soodustamiseks seoses maapealse digitaaltelevisiooni tähtsusega liikmesriikide turgudel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas traadita lairibaühenduse sihttasemega 1 200 MHz, mis on üks peaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 2012/243/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm. Ühtlasi soodustab ettepanek uuenduslike audiovisuaalmeedia teenuste edasist arengut, mis on kooskõlas raadiospektripoliitika programmi eesmärkidega ning loadirektiivi 3 ja raamdirektiiviga, 4 eelkõige viimase artiklitega 9 ja 9a.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

See seadusandlik meede põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, et tagada siseturu toimimine.

•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Nagu mõjuhinnangus selgitatud, on käesolevas otsuse ettepanekus pakutav lahendus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast parim valik.

Subsidiaarsuse põhimõtet järgitakse, kuna liikmesriigid üksikult ei suuda algatuse eesmärke täita, ent samas võimaldab algatus siseriiklikke asjaolusid (nii 700 MHz kui ka alla 700 MHz sagedusalal) arvesse võtta.

EL peaks otsustama, kuidas ta kavatseb 700 MHz sagedusala tulevikus kasutada, kui ta soovib vältida liikmesriikide lähenemisviiside lahknevust ja piirata piiriüleseid häireid. UHF-sagedusala käsitlevate ühiste liiduüleste õigusaktide puudumine looks kahjuliku killustatuse UHF-sagedusala kasutamisel liidus. Killustatus tekitab piiriüleseid häireid, mis võivad mõjutada kuni 13 % ELi elanikkonnast.

Seega tuleb 700 MHz sagedusala kooskõlastatult määrata traadita lairibaühenduse jaoks ja anda sellekohased tegevusload aastaks 2020 ning samuti tuleb alla 700 MHz sagedusalale kooskõlastatult määrata paindlik kasutus, mis kindlustab audiovisuaalmeedia teenuste osutamise laiale rahvahulgale ja investeeringud senisest tõhusamasse tehnoloogiasse, mida on vaja 700 MHz sagedusala vabastamiseks praegusest maapealsest digitaaltelevisioonist.

Alla 700 MHz sagedusala paindlik kasutamine on samuti proportsionaalne, kuna käsitleb probleemi ja saavutab eesmärgid kõige tõhusamal viisil. Näiteks kogu alla 700 MHz sagedusala puhastamine traadita lairibaühenduse tarbeks ei ole hetkel vajalik, et rahuldada nõudlust alla 1 GHz sagedusala järele traadita andmesideteenuste pakkumiseks. Samal ajal annab paindlik kasutus maapealse digitaaltelevisiooni puhul alla 700 MHz sagedusalas õiguskindluse neile liikmesriikidele, kes soovivad oma praegust maapealse digitaaltelevisiooni suutlikkust säilitada. Peale selle võib raadiospektri kasutamise ühtlustatud tehnilisi tingimusi kehtestada kokkuleppel raadiospektrikomiteesse kuuluvate riiklike tehnikaekspertidega vastavalt otsusele 676/2002/EÜ.

•Vahendi valik

Komisjoni UHF-sagedusala strateegiat liidu tarbeks rakendatakse kahe õigusakti alusel. Mittesiduva meetme, näiteks parlamendi ja nõukogu soovituse puhul ei oleks liidu kooskõlastatud tegevus kohustuslik, samuti ei nõutaks sellega liikmesriikidelt meetmete võtmist. Määrusele eelistati otsust, kuna meede seab liikmesriikidele kohustused, ilma et selle otsekohaldatavus mõjutaks liikmesriikide eraõiguslikke isikuid. Otsus on ühtlasi asjakohasem kui direktiiv, kuna kavandatav meede ei sätesta üldeeskirjade kogumit, mis tuleb liikmesriigi õigusesse üle võtta, vaid sisaldab kõigest piiratud hulka erimeetmeid, mida liikmesriigid on kohustatud võtma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 243/2012/EL raadiospektripoliitika programmi loomise kohta sisaldas näiteks sarnaseid liikmesriikide kohustusi ja meetmeid artikli 6 lõikes 4 ning ühtlasi on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud varem vastu otsused 128/1999/EÜ, 626/2008/EÜ ja 676/2002/EÜ, et kehtestada liikmesriikidele samalaadseid kohustusi ja meetmeid.

Käesoleva meetmega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114, kaasneb komisjoni rakendusotsus, mis võetakse vastu komiteemenetluse teel vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ, 5 et määrata 700 MHz sagedusala kasutamiseks traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks ja teha see kättesaadavaks vastavalt ühtlustatud tehnilistele tingimustele, mis on välja töötatud Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi kaasabil 6 . Samasugust lähenemist kasutati ka 800 MHz sagedusala ühtlustamisel traadita elektroonilise lairibaside teenuste tarbeks vastavalt raadiospektripoliitika programmile ja komisjoni otsusele 2010/267/EL 7 .

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse järgmisi sidusrühmade panuseid:

(a)Lamy' aruanne, 8 mille koostas Pascal Lamy enda juhitud kõrgetasemelise töörühma tehtud töö põhjal;

(b)Lamy' aruande üle algatatud avalikul konsultatsioonil 9 esitatud seisukohad;

(c)raadiospektripoliitika töörühma aruanne „Raadiospektri kavandatav koordineerimine ringhäälingu otstarbeks 700 MHz sagedusala ümberjaotamise korral”; 10

(d)raadiospektripoliitika töörühma arvamus „Pikaajaline strateegia UHF-sagedusala (470–790 MHz) edasise kasutamise kohta Euroopa Liidus”.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjoni jaoks algatati kaks sõltumatut eriuuringut, mis leidsid kasutust käesolevas ettepanekus. Need olid:

„700 MHz sagedusala traadita lairibateenustele eraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju Euroopa Liidus”;

„Ringhäälingu ja lairibaühenduse lähendamise raskused ja võimalused ning selle mõju raadiospektri ja võrgu kasutamisele”.

Esimeses uuringus analüüsitakse üleminekukulusid, 700 MHz sagedusala kasutava traadita lairibaühenduse mõju ning sotsiaalkultuurilisi aspekte, mis on seotud maapealse digitaaltelevisiooni ümbersuunamisega raadiospektri sagedusalasse alla 700 MHz.

Teine uuring annab laiaulatusliku hinnangu maapealse digitaaltelevisiooni ja traadita lairibaühenduse lähenemisvõimalustele pärast 2020. aastat.

•Mõjuhinnang

Komisjoni koostatud mõjuhinnang sai õiguskontrollikomiteelt 27. novembril 2015 positiivse arvamuse 11 .

Mõjuhinnangus käsitleti nelja poliitikavalikut.

(1)Liidu tasandil meetmeid ei võeta.

(2)700 MHz sagedusala kooskõlastatud määramine traadita lairibaühendusele ja vastavate tegevuslubade andmine aastaks 2020 ning alla 700 MHz sagedusala reserveerimine maapealsele digitaaltelevisioonile ja PMSE audioseadmetele.

(3)700 MHz sagedusala kooskõlastatud määramine traadita lairibaühendusele ja vastavate tegevuslubade andmine aastaks 2020. Alla 700 MHz sagedusala kooskõlastatud määramine paindlikuks kasutuseks vastavalt riigisisesele nõudlusele, et kindlustada audiovisuaalmeedia teenuste jätkuv osutamine laiale rahvahulgale tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, sealhulgas tasuta ringhääling, ning raadiospektri kättesaadavus PMSE audioseadmetega kasutamiseks. Häirete vältimiseks peaks alla 700 MHz sagedusala kasutus olema tehniliselt piiratud allalingi režiimiga 12 . Selle valikuga oleks ühtlasi sätestatud raadiospektri strateegia väljatöötamine PMSE audioseadmete tarbeks, mis korvaks nimetatud seadmete raadiospektrist ilmajäämise UHF-sagedusalas.

(4)Kogu UHF-sagedusala kooskõlastatud määramine traadita lairibateenustele ja vastavate tegevuslubade andmine aastaks 2020.

Komisjon valis kolmanda poliitikavaliku ja nimetas selle „eelistatud valikuks”, kuna see vastab poliitikaeesmärkidele. Eelistatud valik aitab kaasa liiduüleste raadiospektri ja ühenduvusega seotud eesmärkide saavutamisele. 700 MHz sagedusala kasutamine traadita lairibaühenduses koos 800 MHz ja 900 MHz sagedusaladega suurendaks mobiilsidevõrkude läbilaskevõimet. See tagaks üleüldise kättesaadavuse suurel ülekandekiirusel (vähemalt 30 Mb/s kasutaja kohta) ja tüüpilisel konkurentsivõimelisel 3–4 operaatoriga turul. 2020. aasta määramine ühiseks tähtajaks 700 MHz sagedusala otstarbe muutmisel on asjakohane ka seepärast, et kattub ajaliselt 5G-tehnoloogia esmakordse kasutuselevõtuga. Kolmas poliitikavalik tagab ühtlasi ringhäälinguorganisatsioonidele ja üldsusele suunatud audiovisuaalmeedia teenuste, eelkõige maapealse digitaallevi pakkujatele juurdepääsu raadiospektri sagedusalale alla 700 MHz. Alla 700 MHz sagedusala kasutamise paindlikkus teeb lihtsamaks häirete vähendamise ja võimaldab luua uuendusliku „ökosüsteemi”, mis soodustab investeerimist ja uusi ärimudeleid.

Kolmandat poliitikavalikut toetab eespool nimetatud 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi tulemus seoses nii 700 MHz kui ka alla 700 MHz sagedusalaga. Alla 700 MHz sagedusala jääb ainuõiguslikult ringhäälinguteenustele Euroopas ja Aafrikas ning suuresti ka mujal maailmas.

Esimesest komisjoni tellitud uuringust selgus, et 700 MHz sagedusala vabastamine 2020. aastal ning ajakohastamine vastavalt uue põlvkonna maapealsele ringhäälingutehnoloogiale maksaks hinnanguliselt 1,2–4,4 miljardit eurot. Suurema osa neist kuludest kannaksid lõpptarbijad, kui nad oma vastuvõtuseadmeid enne tavapärase kasutustsükli lõppu uuendavad. Programmitootmise ja erisündmuste edastamise audioseadmete kulud üleminekuks 2020. aastal oleksid 200 miljonit eurot, kui eeldada, et 30 % praegustest PMSE audioseadmete kasutajatest tegutsevad 700 MHz sagedusalas. ELi riigid võivad siiski pakkuda tehnoloogiast sõltumatuid avalikke tugimeetmeid, mis riigiabi eeskirjadega kooskõlas olles neid kulusid piiraksid 13 . Lisaks ulatuvad maapealse digitaaltelevisiooni võrkude samale programmimahule kohandamise kulud väiksema spektriala juures hinnanguliselt kuni umbes 890 miljoni euroni. See võib hõlmata eelkõige õiguste omajate kulusid, kelle kasutusõigusi tuleks muuta enne nende õiguste aegumistähtaega. Kui liikmesriigid kaaluvad meetmeid nimetatud kulude leevendamiseks, peavad nad järgima tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja komisjoni vastavat otsuste tegemise tava riigiabi valdkonnas, 14 samuti ELi kohtute vastavat kohtupraktikat 15 . Mõnel juhul võivad õiguste tühistamise kompenseerimiseks võetud meetmed, kui selline kompenseerimine ei ületa tühistamisega tekitatud kahju, olla teatavatel asjaoludel kooskõlas liidu riigiabi reguleerivate õigusaktidega. Raadiospektripoliitika töörühma andmetel on kasutusõigus antud 14 liikmesriigis kas tähtajatult või tähtajani pärast 2020. aastat.

Võttes arvesse 800 MHz ja 900 MHz sagedusala hiljutiste spektrioksjonite tulemusi, moodustavad 700 MHz sagedusala 2020. aastaks EL-28 riikidele eraldamisest saadavad tulud konservatiivse hinnangu kohaselt kokku ligikaudu 11 miljardit eurot, kui muud tingimused jäävad samaks.

4.MÕJU EELARVELE

Konkreetset mõju liidu eelarvele ei ole oodata.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Kooskõlas UHF-sagedusala strateegiaga on käesolevas ettepanekus sätestatud järgmine:

tähtajad 700 MHz sagedusala eraldamiseks traadita elektroonilise lairibaside teenuste tarbeks vastavalt liidu tasandil ühtlustatud tehnilistele tingimustele;

meetmed, mis hõlbustavad raadiospektri kasutuse muutumist UHF-sagedusalal;

meetmed alla 700 MHz sagedusala pikaajaliseks kasutuseks, ehkki need kuuluvad läbivaatusele.

Artiklis 1 on sätestatud kaks siduvat ja ühist tähtaega liikmesriikidele 700 MHz sagedusala eraldamiseks traadita lairibaühendusele:

piiriülesed kooskõlastuskokkulepped tuleb sõlmida hiljemalt 2017. aasta lõpuks;

700 MHz sagedusala peab olema traadita elektroonilise lairibaside teenustele tulemuslikuks kasutamiseks kättesaadavaks tehtud 2020. aasta keskpaigaks, kooskõlas komisjoni rakendusotsusega ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta selle sagedusala kasutamiseks 16 .

Artiklis 1 on ühtlasi sätestatud, et pärast liidu ühist tähtaega peab 700 MHz sagedusala kasutamine traadita lairibaühenduse tarbeks olema piiriüleselt kaitstud.

Artiklis 2 on nõutud, et liikmesriigid muudaksid kasutusõiguse 700 MHz sagedusalas kaubeldavaks. See on kooskõlas poliitikaeesmärkidega ning raadiospektripoliitika programmi 17 ja raamdirektiivi sätetega.

Artiklis 3 on nõutud, et liikmesriigid konsulteeriksid riiklikul tasandil ning kaaluksid meetmete võtmist, et tagada teenuste kvaliteetne kättesaadavus oma elanikkonnale ja territooriumile, kui nad annavad õigusi 700 MHz sagedusala kasutamiseks traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamisel. Eesmärk on kasutada ära UHF-sagedusala sotsiaalmajanduslikke hüvesid, aidates ületada digitaalset lõhet ja luues võimalused kõikjale ulatuva asjade interneti jaoks.

Artiklis 4 on käsitletud alla 700 MHz sagedusala pikaajalist kasutust. Selles on nõutud, et liikmesriigid kaitseksid selle sagedusala pikaajalist kasutamist audiovisuaalmeedia teenuste levitamisel laia rahvahulga (või üldsuse) seas. See peaks hõlmama traadita PMSE audioseadmete jätkuvat kasutamist kooskõlas riiklike prioriteetidega.

Selleks et tagada liikmesriikide kohustuste kooskõla raamdirektiivi artiklitega 9 ja 9a, kehtib alla 700 MHz sagedusala kasutuse kaitsmise kohustus audiovisuaalmeedia teenuste laiale rahvahulgale osutamise suhtes, mitte aga spetsiifilise traadita tehnoloogia või elektroonilise side teenuste liigi suhtes. Seega pakub artiklis 4 sätestatud kaitseabinõu kindlustunnet juurdepääsuks raadiospektrile ja võimaldab arendada maapealset digitaaltelevisiooni kui põhilist platvormi audiovisuaalmeedia teenuste maapealseks edastamiseks üldsusele. Artiklis on ühtlasi võimaldatud alla 700 MHz sagedusala kasutamine muude tehnoloogiate või elektroonilise side teenuste jaoks, mis piirduvad allalingiga (s.t võrgust vastuvõtjatesse, näiteks teleritesse või tahvelarvutitesse).

Artiklis 5 on nõutud, et liikmesriigid võtaksid vastu ja avalikustaksid üle liidu oma riiklikud tegevuskavad 700 MHz sagedusala eraldamiseks traadita lairibaühendusele ja sellega seotud üleminekuprotsessi kogu UHF-sagedusala kohta. See säte on tingitud sidusrühmade vahel kokku lepitud üleminekutegevuskavast (vt Lamy' aruande 2. lisa). Tegevuskavas kirjeldatakse kavandatavaid meetmeid üleminekul uuele maapealse digitaaltelevisiooni tehnoloogiale seoses 700 MHz sagedusala otstarbe muutmisega. Eesmärk on tagada läbipaistva menetluse abil, et mõju üldsusele ja ettevõtjatele oleks piiratud.

Artiklis 6 on nõutud, et komisjon vaataks hiljemalt 2025. aastaks koostöös liikmesriikidega läbi raadiospektri kasutuse alla 700 MHz sagedusalas. Pärast nimetatud läbivaatamist peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelduste kohta aruande koos võimalike ettepanekutega õigusaktide muutmiseks, mis võib näiteks muuta kaitsemeetmete sisu, vormi või kestust. See otsuse säte on kooskõlas Lamy' aruandes esitatud soovitusega. Komisjon peaks raadiospektri kasutust alla 700 MHz sagedusalal läbi vaadates võtma arvesse selle sagedusala kavandatavat läbivaatust ITU 2023. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil.

2016/0027 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 18

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 19

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Otsusega nr 243/2012/EL 20 kehtestatud mitmeaastases raadiospektripoliitika programmis seadsid Euroopa Parlament ja nõukogu eesmärgiks määrata hiljemalt 2015. aastal kindlaks vähemalt 1 200 MHz spekter, mis sobib traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks liidus, toetada innovaatilise audiovisuaalse meedia arengut, tagades nende teenuste maapealse ja satelliitide kaudu osutamise jaoks piisava spektri kättesaadavuse, kui see vajadus on selgelt põhjendatud, ning tagada programmitootmise ja erisündmuste edastamise süsteemi (PMSE) jaoks piisav spekter.

(2)Oma digitaalse ühtse turu strateegias 21 rõhutab komisjon 694–790 MHz („700 MHz”) sagedusala tähtsust lairibateenuste osutamisel maapiirkondades ning vajadust vabastada see sagedusala kooskõlastatult, võttes arvesse audiovisuaalmeedia teenuste levi erivajadusi.

(3)470–790 MHz sagedusala on väärtuslik vahend traadita sidevõrgu kulutõhusaks sisseseadmiseks üleüldise kättesaadavusega sise- ja välitingimustes. Seda sagedusala kasutatakse praegu kogu Euroopa Liidus maapealse digitaaltelevisiooni (DTT) ja traadita PMSE audioseadmete tarbeks. See toetab meedia ning loome- ja kultuurivaldkonna arengut, kuna nende infosisu traadita edastamiseks laiale rahvahulgale kasutatakse suuresti just nimetatud sagedusala.

(4)1. regiooni puhul, mis hõlmab Euroopa Liitu, eraldati 700 MHz sagedusala ülemaailmsel raadiosidekonverentsil vastu võetud ITU raadioside eeskirjadega ringhäälingu- ja mobiilsideteenuste (v.a liikuva lennuside teenuste) jaoks kaaseelisõiguse põhimõttel ning 470–694 MHz („alla 700 MHz”) sagedusala esmajärjekorras üksnes ringhäälinguteenustele ja teises järjekorras traadita PMSE audioseadmete tarbeks.

(5)Traadita lairibavõrgu liikluse kiire kasv eeldab traadita sidevõrkude läbilaskevõime suurendamist. Raadiospektri 700 MHz sagedusala pakub nii täiendavat läbilaskevõimet kui ka üleüldist kättesaadavust, eelkõige majanduslikult keerukates maapiirkondades ja äärealadel, sisetingimustes kasutamiseks ja mitmesuguses masinatevahelises sides. Selles kontekstis peaksid kvaliteetse maapealse traadita võrguühenduse kogu liidus kättesaadavaks tegemiseks võetavad ühtsed meetmed, mis tuginevad operaatorite tegevusloast tulenevate kohustuste puhul parimatele riiklikele tavadele, püüdma täita raadiospektripoliitika programmi eesmärki, mille kohaselt peaks 2020. aastaks olema kõigil kodanikel juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mb/s. Nii toetatakse meetmete abil innovaatilisi digitaalteenuseid ja tagatakse pikaajaline sotsiaalmajanduslik kasu.

(6)Raadiospektri ühe sagedusala sisene jagamine ühest küljest kahesuunalise traadita lairibaühenduse kasutuse (üles- ja allalüli) ja teisest küljest ühesuunalise teleringhäälingu või traadita PMSE audioseadmete kasutuse vahel on tehniliselt probleemne. See tähendab, et 700 MHz sagedusala eraldamine kahesuunalise maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenustele piiraks maapealse digitaaltelevisiooni ja traadita PMSE audioseadmete kasutajate raadiospektrit. Maapealne digitaaltelevisioon ja PMSE vajavad seega piisava spektriosa kättesaadavuse pikaajalist regulatiivset prognoositavust, et nad saaksid kindlustada oma teenuste jätkusuutliku osutamise ja arendamise, eelkõige seoses tasuta telekanalitega. Meetmed riiklikul ja liidu tasandil võivad osutuda vajalikeks, et tagada täiendav spektriosa traadita PMSE audioseadmetele väljaspool sagedusala 470–790 MHz.

(7)Oma aruandes komisjonile (vt Lamy' aruanne) 22 soovitas Pascal Lamy, 470–790 MHz sagedusala edasist kasutamist uuriva kõrgetasemelise töörühma juht, et 700 MHz sagedusala tuleks traadita lairibaühendusele kättesaadavaks teha 2020. aastaks (+/- kaks aastat). See aitaks jõuda pikaajalise regulatiivse prognoositavuse eesmärgini seoses maapealse digitaaltelevisiooni juurdepääsuga alla 700 MHz sagedusalale kuni 2030. aastani, ehkki see tuleks hiljemalt 2025. aastal läbi vaadata. Lamy' aruanne sisaldab ka soovitust olla liikmesriikidel paindlik raadiospektri alla 700 MHz sagedusalas kasutamisel, kui see piirdub üksnes allalingiga. Allalingiga piirdumine piirab igasugust traadita süsteemis toimuvat edastust tehnoloogiast sõltumata, võimaldades vaid ühesuunalist edastust taristu keskjaamadest, nagu telemast või mobiilne tugijaam, kaasaskantavatesse või mobiilsetesse lõppseadmetesse, nagu telerid või mobiiltelefonid.

(8)Raadiospektripoliitika töörühm soovitab oma arvamuses 470–790 MHz sagedusala edasise kasutamise pikaajalise strateegia kohta liidus („raadiospektripoliitika töörühma arvamus”) võtta kogu Euroopa Liidus vastu kooskõlastatud lähenemisviis 700 MHz sagedusala kättesaadavaks tegemiseks, et kasutada seda hiljemalt 2020. aasta lõpuks tulemuslikult traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks. See oleks kooskõlas alla 700 MHz sagedusala pikaajalise (kuni 2030. aastani) kättesaadavuse tagamisega allalingiga piirduvate audiovisuaalmeedia teenuste osutamiseks. Raadiospektripoliitika töörühm soovitab eelkõige olla paindlik, et alla 700 MHz sagedusala saaks kasutada ka allalingiga piirduvate traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks.

(9)Võttes arvesse, et mõned liikmesriigid on juba algatanud või lõpetanud siseriikliku menetluse, et lubada 700 MHz sagedusala kasutamist kahesuunalise maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks, peaks liit võtma viivitamata meetmeid, et hoida ära ühtse turu killustumine. Tarvis on kooskõlastatud lähenemisviisi 470–790 MHz sagedusala edasiseks kasutuseks, mis peaks võimaldama ka regulatiivset prognoositavust, pakkuma tasakaalu liikmesriikide mitmekesisuse ja ühtse turu eesmärkide vahel ning kujundama liidu ühtse seisukoha rahvusvahelisel areenil. Seoses sellega tuleks nõuda, et liikmesriigid eraldaksid 700 MHz sagedusala õigeaegselt ning kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.

(10)700 MHz sagedusala muude rakenduste jaoks kasutamine kolmandates riikides, nagu on lubatud rahvusvaheliste lepingutega, või liikmesriigi territooriumil, mida liikmesriigi ametiasutused ei suuda tulemuslikult kontrollida, võib mõnes liikmesriigis piirata sagedusala kasutust maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks. See takistaks neil järgimast liidu tasandil kehtestatud ühist ajakava. Asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et viia nimetatud piirangute kestus ja geograafiline ulatus miinimumi, ja vajaduse korral taotlema liidult abi vastavalt raadiospektripoliitika programmi käsitleva otsuse artikli 10 lõikele 2. Ühtlasi peaksid nad sellistest piirangutest teatama komisjonile vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ 23 artikli 6 lõikele 2 ja artiklile 7 ning teave tuleks avaldada vastavalt artiklile 5.

(11)700 MHz sagedusala kasutamine maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks tuleks võimalikult kiiresti reguleerida paindliku loasüsteemiga. Sellega peaks kaasnema raadiospektri kasutusõiguse valdajate võimalus endale kuuluvate õigustega kaubelda ja neid rentida direktiivi 2002/21/EÜ 24 artiklite 9 ja 9a rakendamise kontekstis.

(12)Kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artiklitega 9 ja 9a peaksid liikmesriigid võimaluse korral rakendama paindlikku lähenemisviisi ja nad võivad lubada alternatiivset allalingiga piirduvat kasutust, nagu maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenused alla 700 MHz sagedusalas vastavalt liikmesriigi vajadustele audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel laiale rahvahulgale. Lubades alla 700 MHz sagedusala kasutamist allalingiga piirduvate maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et selline kasutus ei mõjuta alla 700 MHz sagedusala kasutust naaberliikmesriikide maapealses digitaalses ringhäälingus, nagu on sätestatud 2006. aasta piirkondlikul raadiosidekonverentsil sõlmitud lepingus 25 .

(13)Igal juhul tuleks raadiospektri kasutus 470–694 MHz sagedusalas liidu tasandil ümber hinnata hiljemalt 2025. aastal. Sellel hindamisel tuleks võtta arvesse ka kõnealuse sagedusala kavandatavat läbivaatust 2023. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil. Muutuste puhul alla 700 MHz sagedusala kasutuses tuleks arvestada ka tehnika arengut, tarbijakäitumist, tasuta televisiooniteenuse 26 jätkuva pakkumise tähtsust ning sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi üldist huvi teenivaid eesmärke. Seoses sellega tuleb uurida alla 700 MHz sagedusala praeguste ja tulevaste spektrikasutuste kooseksisteerimise tehnilisi ja õiguslikke tingimusi. Need uuringud tagaksid, et eri liikmesriikide lähenemine paindlikule ja tõhusale raadiospektri kasutusele on omavahel kooskõlas, ning võimaldaksid võtta tehnilise ühtlustamise meetmeid selle sagedusala kasutamise ja ühiskasutuse kohta. Selliseid uuringuid ja meetmeid võib välja töötada kooskõlas otsusega nr 676/2002/EÜ.

(14)Liikmesriigid peaksid võtma vastu ühtsed riiklikud tegevuskavad, et lihtsustada 700 MHz sagedusala kasutust maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks ja tagada samal ajal sellelt sagedusalalt lahkuvate teleringhäälingu teenuste järjepidevus. Kui tegevuskavad on vastu võetud, peaksid liikmesriigid neid läbipaistval viisil kogu liidus levitama. Tegevuskavad peaksid hõlmama tegevusi ja ajakavasid sageduste ümberkavandamise, võrgu- ja lõppkasutaja seadmete tehniliste muudatuste, raadio- ja muude seadmete kooseksisteerimise ning olemasolevate ja uute loasüsteemide kohta, samuti üleminekukulude esinemisel nende hüvitamise võimalikkust käsitleva teabe kohta, et vältida muu hulgas lõppkasutajate kulutusi. Kui liikmesriigid kavatsevad maapealse digitaaltelevisiooni säilitada, tuleks tegevuskavades pöörata erilist tähelepanu sellele, et ringhäälinguseadmeid saaks hõlpsalt ajakohastada ja minna üle spektrit tõhusamalt kasutavale tehnoloogiale, sh uutele videoformaatidele (nt HEVC) või signaaliedastustehnoloogiatele (nt DVB-T2).

(15)Raadiospektri 470–790 MHz sagedusala uuele kasutusele ülemineku lõpuleviimise võimaliku kompenseerimise ulatust ja mehhanisme tuleks analüüsida kooskõlas vastavate riiklike sätetega, nagu on esitatud direktiivi 2002/20/EÜ 27 artiklis 14, ning need peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108.

(16)Käesoleva otsuse eesmärki – tagada vastavalt ühistele eesmärkidele liidus kooskõlastatud üleminek raadiospektri sagedusala 470–790 MHz kasutamisele – ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning selle tegevuse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil; seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

(1)30. juuniks 2020 lubavad liikmesriigid 694–790 MHz sagedusala kasutamist maapealsetes süsteemides, mis suudavad osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, üksnes komisjoni kehtestatud ühtlustatud tehnilistel tingimustel vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artiklile 4. Vajaduse korral korraldavad liikmesriigid lubade andmise või muudavad raadiospektri olemasolevaid asjakohaseid kasutusõigusi kooskõlas direktiiviga 2002/20/EÜ, et vastavat kasutust võimaldada.

(2)Selleks, et võimaldada 694–790 MHz sagedusala kasutamist vastavalt lõikele 1, sõlmivad liikmesriigid hiljemalt 31. detsembriks 2017 kõik Euroopa Liidu sees vajalikud piiriülesed sagedusalade kooskõlastamise kokkulepped.

(3)Liikmesriigid ei ole kohustatud täitma lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi geograafilistes piirkondades, kus sagedusalade kooskõlastamine kolmandate riikidega on lõpetamata, tingimusel et liikmesriigid teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et viia sellise lõpetamata kooskõlastamise kestus ja geograafiline ulatus miinimumi, ning esitavad komisjonile igal aastal tulemuste kohta aruande, kuni allesjäänud kooskõlastusprobleemid on lahendatud. Seda lõiget kohaldatakse ka spektri koordineerimise probleemide suhtes Küprose Vabariigis tulenevalt asjaolust, et Küprose valitsusel puudub võimalus teostada tõhusat kontrolli osal oma territooriumist.

Artikkel 2

30. juuniks 2022 lubavad liikmesriigid raadiospektri kasutusõiguste üleandmist või rentimist elektroonilise side teenusteks 694–790 MHz sagedusalas.

Artikkel 3

Kui liikmesriigid lubavad 694–790 MHz sagedusala kasutamist või muudavad 694–790 MHz sagedusala olemasolevaid kasutusõigusi, võtavad nad kõik vajalikud meetmed, et tagada kvaliteetne kättesaadavus oma elanikkonnale ja territooriumile kiirusel vähemalt 30 Mb/s nii sise- kui ka välitingimustes, kaasa arvatud vajaduse korral eelnevalt kindlaksmääratud riiklikult prioriteetsetel aladel ja peamistel maapealsetel transporditeedel. Sellised meetmed võivad sisaldada tingimusi võrgu infrastruktuuri või raadiospektri jagamise lihtsustamiseks või soodustamiseks kooskõlas liidu õigusega.

Selleks hindavad liikmesriigid vajadust seada 694–790 MHz sagedusala sageduste kasutamise õigustele tingimusi ja konsulteerivad selle vajaduse üle.

Artikkel 4

(1)Liikmesriigid tagavad 470–694 MHz sagedusala või selle osade kättesaadavuse maapealsete audiovisuaalmeedia teenuste, sealhulgas tasuta televisiooni teenuse osutamiseks laiale rahvahulgale ning traadita PMSE audioseadmete kasutamiseks vastavalt riikliku ringhäälingu vajadustele. Liikmesriigid tagavad, et 470–694 MHz sagedusala mis tahes muu kasutus nende territooriumil ei põhjusta häireid maapealsete audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele naaberliikmesriigis.

(2)Kui liikmesriigid lubavad raadiospektri kasutust 470–694 MHz sagedusalas maapealsetele süsteemidele, mis on suutelised osutama muid elektroonilise side teenuseid peale teleringhäälinguvõrkude teenuste, piirdub selline kasutus allalingiga. Nimetatud kasutus ei mõjuta rahvusvahelistest lepingutest ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 5

30. juuniks 2017 võtavad liikmesriigid vastu ja avalikustavad oma riikliku plaani ja ajakava (edaspidi „riiklik tegevuskava”) käesoleva otsuse artiklitest 1 ja 4 tulenevate kohustuste täitmiseks.

Selleks et tagada 694–790 MHz sagedusala kasutamine kooskõlas artikli 1 lõikega 1, lisavad liikmesriigid oma riiklikule tegevuskavale vajaduse korral teavet meetmete kohta, millega piirata eelseisva üleminekuprotsessi mõju üldsusele ja traadita PMSE audioseadmete kasutajatele ning lihtsustada koostalitlusvõimelise teleringhäälinguvõrgu seadmete ja vastuvõtjate õigeaegset kättesaadavust siseturul.

Artikkel 6

1. jaanuariks 2025 koostab komisjon koostöös liikmesriikidega hinnangu ning esitab nõukogule ja parlamendile aruande suundumuste kohta 470–694 MHz sagedusala kasutuses, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja tehnoloogilisi aspekte, mis mõjutavad kõnealuse sagedusala kasutamist artiklite 1 ja 4 kohaselt. Aruandes hinnatakse, kas 470–694 MHz sagedusala või selle mis tahes osa kasutust liidus on vaja muuta.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) 3. regioonis oli 700 MHz sagedusala ja 2. regioonis 698–790 MHz sagedusala enne 2012. aastat eraldatud mobiilsideteenustele kaaseelisõiguse põhimõttel.

(2) Dokument RSPG15-595 final, link: http://rspg-spectrum.eu/wp-content/uploads/2013/05/RSPG15-595_final-RSPG_opinion_UHF.pdf .

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).

(6) Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents

(7) Komisjoni 6. mai 2010. aasta otsus ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, millega on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 117/95, 11.5.2010).

(8) Link: http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/report-results-work-high-level-group-future-use-uhf-band .

(9) Link: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/PublicConsultationLamyReport2014 .

(10) Dokument RSPG13-524 rev1, link: https://circabc.europa.eu/d/a/workspace/SpacesStore/614d3daf-76a0-402d-8133-77d2d3dd2518/RSPG13-524 %20rev1 %20Report_700MHz_reallocation_REV.pdf .

(11) Link: http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2015_en.htm#cnect

(12) Ülekanne üksnes võrguinfrastruktuurist vastuvõtjatesse, näiteks teleritesse või tahvelarvutitesse.

(13) Komisjon on mitme otsusega kiitnud riigiabi heaks, et piirata mõju tarbijatele ja PMSE seadmete kasutajatele. Vt muu hulgas N622/03 – Digiteerimisfond — Austria, ELT C 228, 17.9.2005; C25/04 — Maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutuselevõtt Berliin-Brandenburgis — Saksamaa, ELT L 200, 22.7.2006; C24/04 – Maapealne digitaaltelevisioon Rootsis, ELT L 112, 30.4.2007; C52/05 – Digitaaldekoodrid Itaalias, ELT L 147, 8.6.2007; N270/06 – Avatud rakendusliidestega digitaaldekoodrite ostmiseks antavad toetused — Itaalia, ELT C 80, 13.4.2007; N107/07 – Toetused IdTV jaoks — Itaalia, ELT C 246, 20.10.2007; C34/06 – Maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutuselevõtt Nordrhein-Westfalenis, ELT L 236, 3.9.2008; SA.28685 – Captación de Televisión Digital en Cantabria — Hispaania, ELT C 119, 24.4.2012; N671b/2009 – Üleminek digitaalringhäälingule Slovakkias, ELT C 39, 8.2.2011.

(14) Riigiabi C 25/2004, DVB-T Berliin-Brandenburg; riigiabi C 52/2005, digitaaldekoodrid; 2016. aasta jaanuariks kavandatav komisjoni otsus riigiabi kohta, SA.32619, esitanud Hispaania Kuningriik digitaalse dividendi vabastamisel tekkiva kahju hüvitamiseks.

(15) Euroopa Kohtu kohtuasi C-222/04, 10. jaanuar 2006, Cassa di Risparmio di Firenze, punkt 131; Euroopa Kohtu kohtuasi C-126/01, 20. november 2003, GEMO SA, punkt 28; Euroopa Kohtu kohtuasi C-53/00, 22. november 2001, Ferring SA, punkt 19 ff; Euroopa Kohtu kohtuasi C-143/99, 8. november 2001, Adria-Wien Pipeline, punkt 38; Euroopa Kohtu kohtuasi C-310/99, Itaalia versus komisjon, punkt 251; Euroopa Kohtu kohtuasi T-109/01, 14. jaanuar 2004, Fleuren Compost BV versus komisjon, punkt 54; Euroopa Kohtu kohtuasi C-251/97, 5. oktoober 1999, Prantsusmaa versus komisjon, punkt 40; Üldkohtu kohtuasi T-177/07, 15. juuni 2010, Mediaset versus komisjon, Euroopa Kohtu kohtuasi C-403/10 P, 28. juuli 2011, Mediaset versus komisjon. Üldkohtu kohtuasi T-21/06, 6. oktoober 2009, Saksamaa versus komisjon, küsimuses DVB-T – Berliin-Brandenburg, Üldkohtu kohtuasjad T-461/13 Hispaania versus komisjon, T-462/13 Baskimaa ja Itelazpi versus komisjon, T-463/13 ning T-464/13 Galicia versus komisjon ja Retegal versus komisjon, T-465/13 Kataloonia ja CTTI versus komisjon, T-487/13 Navarra versus komisjon ning T-541/13 Abertis Telecom ja Retevisión versus komisjon.

(16) Need tähtajad on kooskõlas raadiospektripoliitika töörühma aruande ja arvamuse ning Lamy' aruandega.

(17) Vrd artikli 6 lõige 8.

(18) ELT C , , lk .

(19) ELT C , , lk .

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012 otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L, 81, 21.3.2012, lk 7).

(21) Vt http://ec.europa.eu/priorities/digital-single-market/index_en.htm .

(22) Pascal Lamy' aruanne on kättesaadav veebilehel: https://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/report-results-work-high-level-group-future-use-uhf-band .

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märts 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).

(24) 7. märtsi 2002. aasta direktiiv nr 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(25) 2006. aastal Genfis peetud piirkondlik raadiosidekonverents (RRC-06), millel käsitleti maapealsete digitaalsete ringhäälinguteenuste planeerimist piirkondade 1 ja 3 osades ning sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) tähenduses.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).