Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016IP0377

    Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))

    ELT C 215, 19.6.2018, p. 21–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    05/10/2016; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    05/10/2016
    Date of debate:
    03/10/2016
    Author:
    Euroopa Parlament
    Form:
    Resolutsioon
    Parliamentary term:
    kaheksas koosseisu ametiaeg
    Internal reference:
    2016/2891(RSP)
    Session:
    2016-2017

    19.6.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 215/21

    P8_TA(2016)0377

    Vajadus Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika järele hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses

    Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))

    (2018/C 215/04)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 173,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

    —

    võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1),

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

    —

    võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatist „Ümberkorraldused ja tööhõive. Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll“ (COM(2005)0120) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust,

    —

    võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013 (mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006) (2),

    —

    võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta (3),

    —

    võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta teatist „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882),

    —

    võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks (4),

    —

    võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine“ (SWD(2012)0092),

    —

    võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

    —

    võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

    —

    võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582) ning taasindustrialiseerimise 20 % eesmärki,

    —

    võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta (5),

    —

    võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta (6),

    —

    võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

    A.

    arvestades, et tänapäeval on tõelise tööstuspoliitika kindlaksmääramiseks ELi eri poliitikameetmete sidusus hädavajalik, eelkõige Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses;

    B.

    arvestades, et 2. septembril 2016. aastal teatas Caterpillar suurest ülemaailmsest restruktureerimiskavast; arvestades, et selle kava raames pidi tegevuse lõpetama Gosseliesi tehas, tuues kaasa 2 500 tehasetöötaja koondamise ja seades ohtu umbes 4 000 alltöövõtja töökohad;

    C.

    arvestades, et tootmiskulude vähendamine ajavahemikus 2013–2015 võimaldas tehase toodetel muutuda väljastpoolt ELi tulnud toodetest atraktiivsemateks; arvestades, et Caterpillar otsustas siiski tehase sulgeda, et viia tootmine üle muudesse tehastesse, kus kehtivad Euroopa tööstuse suhtes kohaldatavatest standarditest madalamad sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardid;

    D.

    arvestades, et selle juhtumi tähtsust ja Euroopa mõõdet arvesse võttes otsustas komisjon luua rakkerühma, mis koondab pädevaid teenistusi, et osaleda Caterpillari tehase sulgemise protsessis läbirääkijana;

    E.

    arvestades, et need kaks tootmistehast ei ole ainukesed, mida on tabanud restruktureerimine, sest täiendavaid koondamisi on oodata Alstomi Hispaanias ja Itaalias asuvates tehastes ning ka Caterpillari Põhja-Iirimaal asuvas tehases;

    F.

    arvestades, et raudteetööstus on Euroopa industrialiseerimise selgroog ja et sellel on enam kui 175 aasta pikkune ajalugu; arvestades, et juurdepääsetavate raudteetööstuse turgude iga-aastane kasvumäär on eeldatavasti 2,8 % kuni aastani 2019; arvestades, et Euroopa raudteetööstus annab kogu ELis otseselt tööd 400 000 inimesele, kellest paljud töötavad VKEdes; arvestades, et tugev ja innovatiivne Euroopa raudteetööstus on oluline üleminekuks raudteetranspordile, mis on vajalik ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks;

    G.

    arvestades, et 65 % ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis; arvestades, et digitaalareng, mis on Junckeri kava prioriteet, vajab teostumiseks tugevat tööstusbaasi;

    H.

    arvestades, et Euroopa tööstusel, mida võimaldavad näiteks Alstom ja Caterpillar, on suur lisaväärtus ja tunnustatud asjatundlikkus; arvestades, et praegu seisab see ELi keskne ja strateegiline tööstus silmitsi tugeva ülemaailmse konkurentsiga, mida pakuvad riigid, kes ekspordivad Euroopa turule madalama hinnaga tooteid, viies kõigil mandreil ellu agressiivset ja kiiresti laienevat poliitikat, sageli oma valitsuste poliitilise ja rahalise toetusega;

    I.

    arvestades, et hiljutise Alstomi juhtumi valguses viib komisjon läbi 15 aastat hõlmava tuleviku-uuringu (2030) Euroopa raudteetööstuse arengu kohta, hõlmates eri stsenaariume ELi liikmesriikide keskkonnaeesmärkidega seoses, samuti uuringu selle kohta, kuidas need eri stsenaariumid mõjutavad töökohti, elukutseid ja oskuseid; arvestades, et komisjon peab kindlate ja jätkusuutlike töökohtade ning kaasava majanduskasvu tagamiseks võtma kiiresti järelmeetmeid ELi raudteetööstust käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis antud soovituste suhtes; arvestades, et mis tahes järelmeetmete võtmist tuleks hõlbustada sidusrühmadega peetava alalise dialoogi abil ja need peaksid hõlmama mainitud resolutsiooni kõiki peatükke;

    J.

    arvestades, et komisjon võttis kohustuse koostada 2013. aastal täieliku aruande kvaliteediraamistiku kohaldamise kohta; tuletades sellega seoses meelde nõudmist, mille Euroopa Parlament esitas komisjonile ja mille kohaselt peaks komisjon pärast asjaomaste sotsiaalpartneritega konsulteerimist esitama seadusandliku ettepaneku töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta;

    K.

    arvestades, et Euroopa tööstus peab säilitama oma konkurentsivõime ja suutlikkuse teha investeeringuid Euroopas, ning arvestades, et see seisab ühtlasi silmitsi sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, millega ta peab tegelema, jäädes samal ajal maailmas eeskujuks sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse osas;

    L.

    arvestades, et teatavad ettevõtjad on järginud strateegiaid, milles keskendutakse üksnes lühiajalisele tulule, mis saavutatakse sageli innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise arvelt;

    M.

    arvestades, et suurte eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil tegutseda iseseisvalt üha konkurentsitihedamas maailmas;

    N.

    arvestades, et ehitusmasinate kaubandus on ELis viimastel aastatel kannatanud tõsiste häirete all, mis on seotud avaliku ja erasektori investeeringute vähenemisega, kuid tuleneb ka toormehindade tõusust tingitud tootmiskulude kasvust;

    O.

    arvestades, et tööstustoodete õiglases kaubanduses tuleb austada töötajate õigusi ja järgida keskkonnaalaseid eeskirju; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse ajendab suurel määral investeerima tööstustoodetesse, mis suudavad luua positiivseid mõjuringe; arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtadesse ja oskuste uuendamisse on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks ülimalt olulised;

    P.

    arvestades, et on ilmnenud, et tootmisalasel innovatsioonil on positiivne mõju töökohtade loomisele tööstusliku majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et töötajate osalemine innovatsioonimeetmetes ja strateegiate määratlemisel võib märkimisväärselt suurendada majanduslikku edukust;

    Q.

    arvestades, et terasesektori arenenum ja kestlikum osa, kus valmistatakse väärtuslikke tehnoloogilisi tooteid, võetakse arvesse töötajate ja ümbritseva elanikkonna tervist ning tagatakse ranged keskkonnanormid, on Euroopa tööstusstrateegias tähtsal kohal;

    R.

    arvestades töötajate oskuste ja oskusteabe kaotsiminekut, rõhutab, et Euroopa peab säilitama tööstusliku suutlikkuse täita oma vajadusi kolmandate riikide tootjatest sõltumata;

    1.

    		 väljendab oma tugevat solidaarsust ja toetust kõigi Caterpillari ja Alstomi töötajate ja nende perekondade ning asjaomaste alltöövõtjate suhtes ning peab kahetsusväärseks kahjulikku mõju, mida sellised sulgemised avaldavad kohalikule majandusele ja kogukondadele; nõuab, et võetaks meetmeid eesmärgiga toetada kõnealuseid töötajaid ja kohalikku majandust ning aidata piirkondadel väljuda sellest raskest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast;

    2.

    		 on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks käsitada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse jaoks strateegilise tähtsusega varana; rõhutab, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas taasindustrialiseerimise, jätkusuutlikkusele ülemineku ja kvaliteetse tööhõive loomisega; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad selliseid sotsiaal-majanduslikke olukordi paremini prognoosima ja tagama meie tööstusvõrgustiku konkurentsivõime;

    3.

    		 tuletab meelde, et Euroopa kujutab endast sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja kaasav kasv; peab kahetsusväärseks, et ELis puudub tõeline tööstuspoliitika, mis kaitseks ka ELi töötajaid; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama tõelise pikaajalise Euroopa tööstusstrateegia, et saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks 20 % sisemajanduse koguproduktist tulema tööstusest, nagu on sätestatud strateegias „Euroopa 2020“;

    4.

    		 nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil piisava sotsiaalkaitse, töötingimused ja palgad, mis võimaldavad inimestele inimväärset elu, ning et töötajate koondamiste puhul tagaksid nad tulemusliku kaitse ebaseadusliku koondamise eest;

    5.

    		 tuletab meelde, et Euroopa majanduskriis on näidanud, et kõige vastupidavamad on need tööstusharud, milles investeeritakse kõige rohkem innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, energiatõhususse, ringmajandusse jne; toonitab sellega seoses negatiivset mõju, mida avaldavad avaliku ja erasektori investeeringute vähenemine ning vähenev sisetarbimine, mida mõlemat tuleks ergutada, et need oleksid majanduskasvu stimulaatorid;

    6.

    		 on veendunud, et halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine ettevõtjate jaoks ning tarbetute õigusaktide kehtetuks tunnistamine ning samal ajal tarbija-, töötaja-, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme jätkuv tagamine peavad olema mis tahes ELi taasindustrialiseerimise poliitika keskse tähtsusega elemendid;

    7.

    		 nõuab, et ELi tööstuspoliitika peab põhinema selgetel eesmärkidel ja näitajatel, sh kaugeleulatuvad energiatõhususe, ressursside ja kliimaga seotud eesmärgid, ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil; rõhutab, et see peaks hõlmama arukat kombinatsiooni pakkumis- ja nõudluspoole meetmetest, mille eesmärk on majandus ELis ümber korraldada ning muuta see vastupidavamaks ja ressurssidest vähem sõltuvaks; juhib tähelepanu sellele, et see peaks suunama investeeringuid loovusesse, oskustesse, innovatsiooni ja säästvatesse tehnoloogiatesse ning edendama Euroopa tööstusbaasi ajakohastamist väärtusahelat tähtsustava poliitika abil, mis hõlmab põhitööstusharusid ning nende piirkondlikke ja kohalikke osalejaid; on veendunud, et niisugune lähenemisviis võib anda Euroopa tööstusele ja Euroopa majandusele tervikuna kulutõhusaid eeliseid;

    8.

    		 juhib tähelepanu sellele, et aastaid kestnud sekkumine pankade ja varaturgude toetuseks ELis ei ole avaldanud mõju töökohtadele ega parandanud majanduslikke väljavaateid; on veendunud, et avaliku sektori sekkumise puhul tuleks pakkumispoole liigse soodustamise asemel võtta nõudluspoolt soodustavaid kooskõlastatud poliitikameetmeid, sealhulgas fiskaalmeetmeid ja palgatõusu tagamine;

    Kaubanduspoliitika – võrdsete võimaluste keskse tähtsusega element

    9.

    		 rõhutab, et samas kui mitmes majandussektoris on EL suuresti avatud kolmandatest riikidest pärit konkurentidele, on kolmandad riigid kehtestanud mitmeid takistusi, millega diskrimineeritakse Euroopa äriühinguid; rõhutab, et kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast pärit konkurendid laienevad kiiresti ja agressiivselt Euroopasse ja muudesse maailma piirkondadesse, tihti oma päritoluriigi tugeva poliitilise ja rahalise toetusega; rõhutab, et niisugune tava võib kujutada endast kõlvatut konkurentsi ja seada ohtu Euroopa töökohad; rõhutab, et Hiina ei täida viite kriteeriumit, mille EL on kehtestanud turumajandusliku staatuse määratlemiseks;

    10.

    		 nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks ELi kaubanduspoliitika, mis on kooskõlas tööstuslike eesmärkidega ning milles võetakse arvesse vajadust kindlustada Euroopa tööstussektoris töökohad ja vältida uusi tegevuse üleviimisi ja täiendavat deindustrialiseerimist; kutsub komisjoni üles tagama nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste turuosaliste jaoks võrdsed võimalused, kindlustades seega kõigile ausa konkurentsi;

    11.

    		 tuletab meelde, et kaubanduse kaitsevahendeid käsitlevate eeskirjade läbivaatamise osas tuleb jõuda kiiresti kokkuleppele, et tugevdada neid märkimisväärselt reaktsioonivõime ja tulemuslikkuse parandamise abil; palub komisjonil võtta arvesse sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ELi tööstuse konkurentsivõimele võib avaldada riigi juhitava majanduse või muude mitteturumajanduslike süsteemide turumajandusliku staatuse tunnustamine;

    12.

    		 rõhutab vajadust vältida seda, et ELi kaubanduspoliitikaga edendatakse konkurentsivastaseid tavasid, sealhulgas keskkonnaalast dumpingut ning eelkõige niisuguste odavate ja madala kvaliteediga toodete dumpingut, mis seavad ohtu Euroopa standardid ja mõjutavad ELis paiknevat tööstust; palub komisjonil kaaluda piiridel rakendatavaid kohandamismehhanisme, et tagada võrdsed võimalused niisuguse poliitika kavandamisel, mille eesmärk on viia ellu strateegia „Euroopa 2020“, samuti vahendina, mille abil vältida keskkonnaalast dumpingut, töötajate ärakasutamist ja kõlvatut konkurentsi;

    13.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama kaubandusläbirääkimisi käsitlevaid uuringuid, milles kasutatakse piirkondlikku ja sektoripõhist lähenemisviisi ning mis peaksid aitama ka paremini mõista tööhõivele ning Euroopa tööstusharudele avalduvat mõju;

    14.

    		 tõstab esile äriühingute puhul viimasel ajal ilmnenud suundumuse tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega avanevad majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalused; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas saaks EL luua soodsa keskkonna, et aidata ettevõtjatel saada kasu sellisest tagasitoomisest tulenevatest võimalustest;

    Konkurentsipoliitika – ELi tööstuse jaoks väga oluline element

    15.

    		 palub komisjonil luua väljapoole avatud ja konkurentsivõimelise Euroopa raamistiku, et meelitada ligi ja säilitada erainvesteeringuid, säilitada tugevad ELi väärtusahelad ja luua kvaliteetseid töökohti, et tuua käegakatsutavat kasu ELi kodanikele;

    16.

    		 märgib ühtlasi, et riigiabi eeskirju tuleb paremini kohandada, et luua innovatsiooni ja jätkusuutlikkust ning täita tööhõive kõrge taseme ja sotsiaalpoliitika edendamisega seotud eesmärgid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9;

    17.

    		 rõhutab, et Euroopa tööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning soovitab seetõttu komisjonil tungivalt võtta oma analüüsis geograafiliste turgude kindlaksmääramisel aluseks maailmaturg ja mitte piirduda oma analüüsis riiklike turgude või siseturuga, võimaldades seeläbi Euroopa tööstusel luua teadus- ja arendustegevuse partnerlusi või strateegilisi liite; nõuab sellega seoses Euroopa suuremate tootjate restruktureerimise võimaldamist, et lasta tekkida sellistel osalejatel, kellel on kriitiline mass, et tulla toime rahvusvahelise konkurentsiga;

    Avalikud hanked – vahend, mis vajab tõhustamist

    18.

    		 palub komisjonil paremini rakendada ELi avalike hangete eeskirju; tuletab meelde, et ELi sätted võimaldavad lükata tagasi pakkumused, mis on ebatavaliselt odavad või mille puhul luuakse üle 50 % väärtusest väljaspool ELi;

    19.

    		 on veendunud, et avalikel hangetel ja ökomärgisel on roll jätkusuutlike toodete, teenuste ja uuenduste omaksvõtul ning Euroopas tugeva tööstusbaasi loomisel; nõuab liikmesriikide ja komisjoni ühiseid jõupingutusi tagamaks, et hankijad tuginevad otsuste tegemisel majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõttele;

    ELi vahendite parem kasutamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon – võimalus edendada uut tööstuspoliitikat

    20.

    		 kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja liidu strateegiat järjepideva ja tervikliku tööstuspoliitika kohta, mille eesmärk oleks Euroopa taasindustrialiseerimine ning mis põhineks muu hulgas digiteerimisel (eelkõige nutitehnoloogiate ja robootika integreerimisel tööstuslikesse väärtusahelatesse), jätkusuutlikkusel, energiatõhususel ja piisavatel ressurssidel; sellega seoses nõuab liikmesriikide hulgas suuremat koostööd ning lähenemist fiskaal-, sotsiaal- ja eelarveküsimustes, et hõlbustada ühiste tööstusprojektide loomist; on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel kohanduda asjaomaste muutustega ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondade lähenemisele;

    21.

    		 kannustab komisjoni tegema koostööd eri tööstussektoritega, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning täpsemalt Regionaalarengu Fondi vahendite parim võimalik kasutamine, et toetada teadus- ja arendusprojekte piirkondlikul tasandil;

    22.

    		 on veendunud, et ELi fondid pakuvad suurepärast võimalust rahastada jätkusuutlikke investeeringuid energia ja ühistranspordi taristusse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arukasse kasutuselevõttu; nõuab, et oluliselt parandataks mitmete kriteeriumide, eelkõige tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamist ELi rahaliste vahendite ja kõikide Euroopa Investeerimispanga hallatavate rahastamisvahendite kasutamisel;

    23.

    		 nõuab ELi aruka spetsialiseerumise tegevuskava koostamist ning teadus- ja arendustegevuse tähtsustamist sektorites, kus EL võib olla juhtpositsioonil; nõuab konkreetseid vahendeid, mis võimaldaksid ELil ja liikmesriikidel koondada teadus- ja arendustegevuse jõupingutusi ning mis võimaldaksid tulemuste rakendamist kohalikus majanduses; on seisukohal, et seos teaduse ja tööstuse vahel on ELi tööstuse konkurentsivõime tugevdamise seisukohast väga oluline; palub sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid ja julgustaksid tihedamat koostööd teaduskeskuste, ülikoolide ja äriühingute vahel; nõuab teaduskeskkonna parandamist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarve suurendamise ning ELi ja riiklike eri rahastamisprogrammide parema omavahelise sidumise kaudu;

    24.

    		 kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles võtma sihikule eelkõige deindustrialiseerimisest kõige rohkem mõjutatud piirkonnad ning kiiremas korras kiirendama projektide toetamist nendes piirkondades, tagades elujõuliste ja kvaliteetsete projektide toetamise; on seisukohal, et tuleks lähemalt uurida võimalust suurendada Euroopa Investeerimispanga strateegilisi ja sihtotstarbelisi laene innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamise projektide tarbeks, eelkõige töötleva tööstuse ja sellega seotud teenuste puhul; palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ELi äriühingutele, eriti mikroettevõtjatele ja VKEdele, parema juurdepääsu rahastamisele, et tõsta nende suutlikkust projekte välja töötada ning pakkuda neile paremaid nõustamisteenuseid ja tehnilist tuge;

    25.

    		 palub komisjonil koostöös liikmesriikidega uurida, millist majanduslikku ümberstruktureerimist võiks lubada, tagades samal ajal, et ettevõtted täidavad täielikult oma keskkonnaga seotud kohustusi, järgivad keskkonnaalaseid õigusakte ning rakendavad kõrgeid keskkonnastandardeid; nõuab, et ettevõtted puhastaksid suletud rajatised mõistliku aja jooksul ning aitaksid kohalikel ametiasutustel need uuesti kasutusele võtta;

    26.

    		 palub komisjonil uurida, kuidas liikmesriigid saaksid hõlpsamini vahetada parimaid tavasid seoses sellega, kuidas on kõige parem toime tulla ettevõtete sulgemisega, ergutada neid otsima õigusaktidest näiteid, et püüda – võimaluste piires – korraldada rajatisele ostja leidmist või selle müümist, et hoida tehased töös, hoolimata sellest, et algsed omanikud on otsustanud tegevuse lõpetada;

    27.

    		 on veendunud, et tuleks takistada maksustamise vältimist, milleks kasutatakse muu hulgas materiaalse vara, immateriaalse vara või teenuste ümberpaigutamist äriühingute vahel ebasobiva hinna eest (siirdehinnad) ja mis toimub ka seetõttu, et Euroopa tasandil toimib maksu- ja kaubandusküsimuste koordineerimine puudulikult; nõuab liikmesriikide hulgas suuremat koostööd ja lähenemist fiskaal-, sotsiaal- ja eelarveküsimustes;

    Sotsiaalselt vastutustundlik restruktureerimine ja kvaliteetsete töökohtade loomine tulevikku suunatud sektorites

    28.

    		 tunneb heameelt mõnede kohalike ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite (nagu Alstomi juhtumi puhul) ühise algatuse üle soodustada restruktureerimisega seotud töötajatele ja ettevõtetele suunatud katseprojekte, et kindlustada koolituse ja muude meetmete abil ametialase karjääri jätkumine kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks;

    29.

    		 toonitab, kui tähtis on tehniliste oskuste arendamine, eriti töötlevas tööstuses; rõhutab, et tehniliste oskustöötajate tähtsust tuleb edendada; on veendunud, et keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali suurendamiseks on väga tähtis anda olemasolevale tööjõule sobivad võimalused omandada uusi ringmajanduse jaoks vajalikke oskusi; tuletab meelde, et oskustöötajad on tähtsad tootmise elujõulisuse seisukohast; rõhutab, et tähtis on edendada haridussüsteemide, ülikoolide ja tööturu paremat koostoimet, mis hõlmaks töökeskkonnaga tutvumist ja koostööd ettevõtetega innovatiivsete klastrite loomisel;

    30.

    		 kutsub kõiki asjaomaseid asutusi üles tagama, et kõik pooled peaksid täielikult kinni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevatest siseriiklikest ja Euroopa õigusaktidest, eriti restruktureerimise ajal, samuti tagama keskkonnakaitse ja tööohutuse;

    31.

    		 toonitab, et äriühingud peavad täitma oma õiguslikke kohustusi ELi ja siseriiklike õigusaktide kohaselt, pidades esmatähtsaks töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning võimalust vaadata läbi sotsiaalpartnerite pakutud alternatiivid;

    32.

    		 on seisukohal, et igasuguseid restruktureerimistoiminguid tuleks sidusrühmadele selgitada ja põhjendada – vajaduse korral ka kavandatud meetmete valimist seoses eesmärkide ja võimalike alternatiividega; nõuab kohalikku dialoogi, mis hõlmaks kõiki sidusrühmi ja kus käsitletaks restruktureerimise parimat võimalikku läbiviimist;

    33.

    		 rõhutab, et vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev pidev sotsiaalne dialoog kõigil tasanditel on üks paremaid vahendeid restruktureerimisprotsessi prognoosimise, vältimise ja haldamisega seoses üksmeelsete lahenduste ja ühiste seisukohtade leidmiseks;

    34.

    		 rõhutab restruktureerimise korral vajadust kaitsta asjaomaste töötajate huvisid seoses tervishoiu ja töötingimuste, sotsiaalkindlustuse, ümberõppe ja tööturule naasmisega;

    35.

    		 märgib, et restruktureerimise mõju ei piirdu kaugeltki asjaomase ettevõttega, vaid sellel on ettenägematu mõju kogukondadele ning liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele struktuurile;

    36.

    		 palub komisjonil konsulteerida sotsiaalpartneritega kollektiivseid koondamisi käsitlevate õigusaktide tõhususe küsimuses Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses;

    37.

    		 peab kahetsusväärseks reaalmajanduse järkjärgulist liigset keskendumist finantstegevusele ja lühiajalistele finantsväljavaadetele, selle asemel et säilitada uuenduslik tööstus, mis suudaks luua jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti ning tagada ühiskonnale pikaajalise kasu; peab kahetsusväärseks, et selle tagajärjel on töötlevast tööstusest kadunud palju töökohti; palub komisjonil konsulteerida sotsiaalpartneritega seoses võimalusega vaadata läbi kehtivad kollektiivseid koondamisi käsitlevad õigusaktid, võttes arvesse Caterpillari ja Alstomi juhtumitega seotud aspekte ning eelkõige kõikide töötajate ja alltöövõtjate kaasamist menetlusse ning tõhusaid meetmeid, et vältida ebaseaduslikke kollektiivseid koondamisi, mis ei põhine reaalmajanduslikel põhjustel, muu hulgas sanktsioonide võimalikkust – näiteks peatades juurdepääsu ELi rahastatavatele programmidele või nõudes eraldatud avaliku sektori toetuse tagasimaksmist;

    38.

    		 palub komisjoni rakkerühmal uurida, mil viisil on teostatud konsulteerimist Euroopa töönõukoguga; palub komisjonil kaaluda selle uurimise valguses vajadust vaadata läbi Euroopa töönõukogu direktiiv;

    39.

    		 märgib, et EGF on globaliseerumise ajastul oluline ELi vahend, et toetada liikmesriikide poliitikat töötajate ametialase ümberõppe valdkonnas ja luua uus majanduse struktuur piirkondades, kus töötajad kannatavad globaliseerumise või majanduskriisi negatiivsete tagajärgede tõttu; tuletab meelde, kui tähtsad on soovitused, mis Euroopa Parlament andis oma 15. septembri 2016. aasta resolutsioonis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014 (7),

    40.

    		 rõhutab aga, et EGF on vahend, millega reageeritakse üksnes juba toimunud koondamistele, ning et liikmesriikidel ja ELil on vaja teha suuremaid jõupingutusi õige majandus- ja õiguskeskkonna loomiseks, et toetada konkurentsivõimet ja luua pikaajaliselt püsivaid töökohti;

    41.

    		 kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti Euroopa peamisi tööstussektoreid, eelkõige raudteetööstust ja masinatööstust käsitlevast strateegiast, et luua soodsam turukeskkond, ning andma parlamendile teada, mida komisjon kavatseb teha kvaliteetsete töökohtade, oskusteabe ja investeeringute säilitamiseks Euroopas;

    42.

    		 märgib, et restruktureerimise puhul viiakse koondamisi teiste vanuserühmadega võrreldes rohkem läbi noorte ja vanemate töötajate hulgas; rõhutab, et koondamiste puhul peavad tööandjad järgima diskrimineerimisvastaseid õigusakte, eelkõige seoses vanuselise diskrimineerimisega;

    43.

    		 märgib, et üleminekul keskkonnasäästlikule majandusele on märkimisväärne potentsiaal luua kohalikke töökohti, mida ei ole võimalik ümber paigutada, ning aladel, mida ei ole võimalik välismaale üle viia; märgib, et on veenvaid tõendeid selle kohta, et üleminek keskkonnasäästlikule majandusele mõjutab üldkokkuvõttes tööhõivet positiivselt, kajastades asjaolu, et jätkusuutlik majandustegevus, nagu energia säästmine, on tööjõumahukam kui tegevusvaldkonnad, mida see asendab, ning see võib aidata piirkondadel muutuda isemajandavamaks;

    o

    o o

    44.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

    (1)  EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

    (2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

    (3)  ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.

    (4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.

    (5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0460.

    (6)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.

    (7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0361.

    Top