15.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/155

—

võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning ELi suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (1),

—

võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 2013. aasta üldvalimiste kohta Hondurases ning tema 2015. aasta järelmissiooni seoses karistamatusega,

—

võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise 8. mai 2015. aasta soovitusi Hondurase kohta,

—

võttes arvesse ÜRO eriraportööri aruannet inimõiguste kaitsjaid ohustavate ülemaailmsete ohtude kohta ning naissoost inimõiguste kaitsjate olukorra kohta,

—

võttes arvesse ÜRO eriraportööri 18. märtsil 2016. aastal Genfis tehtud avaldust inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Hondurases,

—

võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni kodukorra artiklit 25 ettevaatusmeetmete mehhanismi kohta,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta (ILO konventsioon nr 169),

—

võttes arvesse ELi missioonide juhtide 17. veebruari 2016. aasta avaldust LGBTI kogukonna keerulise olukorra kohta Hondurases,

—

võttes arvesse ELi ametite ja ametiisikute avaldusi, sealhulgas ELi Hondurase delegatsiooni 3. märtsi 2016. aasta avaldust ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 16. märtsi 2016. aasta avaldust,

—

võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu ning ELi ja Kesk-Ameerika riikide partnerlus- ja koostöölepingu inimõiguste klausleid, mis kehtivad alates 2013. aastast,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et mitmete ÜRO aruannete kohaselt langevad inimõiguste kaitsjad, keskkonnaaktivistid, põlisrahvaste õiguste kaitsjad, ajakirjanikud, õiguspraktikud, ametiühingu liikmed, talunikud, naiste õiguste aktivistid ja LGBTI-inimesed ning muud aktivistid Hondurases jätkuvalt kuritarvitamise, vägivalla, meelevaldsete kinnipidamiste, ähvarduste ja tapmiste ohvriks;

B.

arvestades, et Hondurase valitsus on võtnud positiivseid kohustusi ja algatanud õigusaktid inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja õiguspraktikute kaitsmiseks, mis hõlmavad muu hulgas ÜRO inimõiguste voliniku büroo avamist, riigi ametiasutuste avatud hoiakut rahvusvaheliste inimõiguste vaatlusmissioonide toimimise lubamiseks ning 2015. aasta inimõiguste kaitsjate kaitseseaduse vastuvõtmist;

C.

arvestades, et eelpool öeldule vaatamata on Honduras muutunud inimõiguste kaitsjate jaoks üheks kõige ohtlikumaks riigiks selles piirkonnas; arvestades, et Honduras on keskkonnaaktivistide jaoks üks maailma vägivaldsemaid riike, kus mõrvati aastatel 2010–2015 vähemalt 109 keskkonnaaktivisti;

D.

arvestades, et kättesaadava teabe kohaselt mõrvasid tuvastamata isikud 3. märtsil 2016 oma kodus Berta Cácerese, kes oli prominentne keskkonnakaitsja ja põlisrahvaste õiguste kaitsja ning Hondurase rahva- ja põlisrahvaste organisatsioonide tsiviilnõukogu (COPINH) asutaja; arvestades, et tema surm põhjustas rahvusvahelise pahameele ja üldsuse mure põlisrahvaste, keskkonna- ja maaõiguste kaitsjate pärast Hondurases;

E.

arvestades, et ainult kaks nädalat hiljem, 16. märtsil 2016 mõrvati teine COPINHi liige Nelson García, arvestades, et tänu Hondurase ametivõimude kiirele sekkumisele peeti tema väidetav mõrvar kinni;

F.

arvestades, et Mehhiko kodanikku Gustavo Castro Sotot, kes oli pr Cácerese mõrva ainus tunnistaja ja kes sai ise kuulihaava, takistati uurimisega seotud vajaduste tõttu peaaegu kuu aega riigist lahkumast; arvestades, et 6. aprillil 2016 anti talle luba riigist lahkuda;

G.

arvestades, et Hondurase valitsus mõistis jälestusväärse kuriteo viivitamata hukka, kuulutas pr Cácerese mõrva uurimise riiklikuks prioriteediks ja teavitas üldsust tehtud edusammudest; arvestades, et valitsus on selle mõrva uurimise küsimuses ametlikult taotlenud koostöö tegemist Ameerika Riikide Organisatsiooniga (ARO);

H.

arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjon nägi pidevalt ähvarduste ohvriks langeva pr Cácerese suhtes ette ettevaatusmeetmed, mida Hondurase riik väidetavalt tulemuslikult ei rakendanud; arvestades, et pr Cáceres on üks 15 inimõiguste kaitsjast, kes tapeti Hondurases aastatel 2010–2016 vaatamata sellele, et tema suhtes nähti ette need ettevaatusmeetmed;

I.

arvestades, et neid hiljutisi mõrvu tuleks käsitada vastuseisu raames, mida COPINH ja muud aktivistid on aastakümneid rahumeelselt avaldanud Gualcarque jõe Agua Zarca hüdroelektrijaama tammile, mis on väga suurel määral Euroopa investoritest ja tehnoloogiast sõltuv megaprojekt, mida ehitatakse väidetavalt ilma, et mõjutatud põlisrahvaste kogukondadelt nõusoleku saamiseks oleks eelnevalt läbi viidud vaba ja teavitatud konsulteerimine, nagu nõutakse ILO konventsioonis nr 169; arvestades, et Madalmaade arengupank FMO ja Finnfund on peatanud väljamaksed Agua Zarca tammiprojektile, mille juhtiv vastane pr Cáceres oli;

J.

arvestades, et LGBTI-inimeste õiguste kaitsja, transnaise ja ühenduse Arcoíris liikme Paola Barraza tapmine 24. jaanuaril 2016 juhib tähelepanu kasvavale ohule, millega LGBTI-kogukond Hondurases silmitsi seisab; arvestades, et tema mõrvamine on viimane LGBTI inimõigusorganisatsioonide aktiivsete liikmete vägivaldsete surmade reas viimase 11 kuu jooksul ning teiste hulgas tapeti Angy Ferreira, Violeta Rivas, Gloria Carolina Hernández Vásquez (tuntud ka Génesis Hernándeze nime all), Jorge Alberto Castillo, Estefanía Zúñiga, Henry Matamoros ja Josselin Janet Aceituno Suazo; arvestades, et 1994. aastast alates on Hondurases tapetud 235 LGBTI-inimest ja ainult 48 juhtumit on jõudnud kohtusse; arvestades, et riigi inimõiguste voliniku väitel ei ole 92 % kuritegudest nõuetekohaselt uuritud ja jäävad seega lahendamata;

K.

arvestades, et ÜRO eriraportöör inimõiguste kaitsjate olukorra küsimuses Michel Forst väitis 18. märtsil 2016, et „see vägivallatsükkel lõpeb ainult siis, kui võideldakse karistamatusega ja selliste rünnakute toimepanijad antakse kohtu alla“ ning rõhutas, et Hondurase ametivõimud peavad viivitamata astuma konkreetseid samme, tagamaks riigis kõigi inimõiguste kaitsjate ja nende perekondade ohutus;

L.

arvestades, et Hondurases reformitakse praegu karistusseadustikku, mille aluseks peaks olema rahvusvahelised konventsioonid ja mis peaks olulise vahendina aitama kaitsta haavatavate rühmade õigusi;

M.

arvestades, et EL ja selle liikmesriigid toetavad õigussektori ja inimõiguste tugevdamist mitmete programmide ja koostööprojektide, eriti inimõiguste toetusprogrammi ja EuroJusticia abil;

N.

arvestades, et mitmed liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingut, mis tähendab, et nn poliitilise dialoogi sammas ei ole jõustunud; arvestades, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ning mõlema piirkonna inimeste inim-, kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamine on ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu põhielemendid;

1.

mõistab kõige karmimalt hukka Berta Cácerese, Nelson García ja Paola Barraza hiljutise mõrvamise ning ka kõik teiste inimõiguste kaitsjate varasemad mõrvamised Hondurases; avaldab siirast kaastunnet kõigi nende inimõiguste kaitsjate perekondadele ja sõpradele;

2.

avaldab austust pr Cáceresele, Hondurase keskkonnaaktivistile ja lenkade põlisrahva juhile ning organisatsiooni COPINH kaasasutajale ja koordinaatorile, kes pühendas oma elu oma riigis demokraatlikuma ühiskonna poole püüdlemisele; rõhutab, et tema mõrvamine on iseloomulik juhtum riigis, kus pannakse toime eriti palju mõrvu ja valitseb üldine karistamatus;

3.

väljendab tõsist muret, et hoolimata Ameerika Inimõiguste Komisjoni ette nähtud ettevaatusmeetmetest, ei suutnud Hondurase ametivõimud pakkuda pr Cáceresele piisavat kaitset; kutsub Hondurase valitsust üles võtma kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid, et rakendada tõhusalt riigis praegu kehtivad Ameerika Inimõiguste Komisjoni 92 ettevaatusmeedet ning hoida ära sarnaste tegude toimepanemine teiste ohus olevate keskkonna- ja põlisrahvaste aktivistide vastu;

4.

nõuab tungivalt nende ja varasemate mõrvade viivitamatut, sõltumatut, objektiivset ja põhjalikku uurimist, et anda nende kavandajad ja toimepanijad kohtu alla ning teha lõpp karistamatusele; väljendab heameelt tõsiasja üle, et Hondurase valitsuse palvel osalevad pr Cácerese mõrva uurimisel ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja ARO esindajad; on seisukohal, et ÜRO ja Ameerika Inimõiguste Komisjoni raames kasutada olevad vahendid, nagu ohvrite nõutud sõltumatu rahvusvaheline uurimine, võivad aidata tagada kõnealuste mõrvade erapooletu ja ausa uurimise;

5.

väljendab sügavat muret äärmusliku vägivalla õhkkonna pärast, mis on suunatud eelkõige LGBTI-inimeste ja nende õiguste kaitsjate vastu; rõhutab vajadust viia läbi mitmete LGBTI inimõigusorganisatsioonide aktiivsete liikmete tapmiste viivitamatu, põhjalik ja erapooletu uurimine;

6.

rõhutab vajadust tugevdada kaitset seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise ja toime pandavate vihakuritegude eest ning töötada tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga välja hea tava suunised; nõuab, et karistusseadustiku läbivaatamine hõlmaks asjakohaseid uusi meetmeid diskrimineerimise ja vihakuritegude ärahoidmiseks ning LGBTI-kogukonna kaitsmiseks;

7.

peab tervitatavaks – olles sügavalt mures üldise inimõiguste olukorra pärast Hondurases – viimaseid õigusreforme ning Hondurase valitsuse püüdlusi leevendada inimõiguste kaitsjate praegust olukorda riigis; palub Hondurase ametivõimudel jõustada ja täiustada olemasolevat 2015. aasta seadust inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks ning tagada, et asjakohases koostöös kodanikuühiskonnaga on inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja õiguspraktikute kaitse riiklik süsteem täielikult toimiv ja seda rahastatakse piisavalt; kutsub Hondurase valitsust üles täielikult rakendama viimase inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus saadud soovitusi;

8.

tunnustab tööd, mida on teinud ELi Hondurase delegatsiooni juht Ketil Karlsen ja tema meeskond Hondurase inimõiguste kaitsjate toetamisel; kutsub ELi delegatsiooni ning riigis asuvaid liikmesriikide saatkondi ja konsulaate aktiivselt saatma ja jälgima inimõiguste kaitsjate mõrvade uurimisega seotud protsessi ning suurendama veelgi jõupingutusi praegu ohus olevate inimõiguste kaitsjate abistamiseks;

9.

on arvamusel, et Euroopa investorite tegevus tuleb kinnitada keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kaitsemeetmete tugevasse raamistikku; toetab kindlalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist koos selgete hoolsuskohustuse nõuetega, riskiohjamise kaitsemeetmetega ja vajaduse korral tõhusate õiguskaitsevahendite ettenägemisega; peab tervitatavaks tõsiasja, et nii FMO kui ka Finnfund on Berta Cácerese tapmise avalikult hukka mõistnud ja nõudnud põhjalikku uurimist, ning tõsiasja, et pärast Nelson García mõrva peatasid mõlemad 16. märtsil 2016 kogu oma tegevuse;

10.

palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel tagada, et Euroopa abiga edendatakse ja lubatakse ainult arenguprojekte, mille puhul on täidetud põlisrahvaste kogukondadega eelneva, vaba ja teavitatud konsulteerimise nõue, tagatud mõttekas konsulteerimine kõigi asjaomaste kogukondadega ning on kehtestatud tugevad inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonnaalased kaitsemeetmed;

11.

palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseerida ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks Hondurase suhtes välja ühtse poliitika, mis kohustab 28 liikmesriiki ja ELi institutsioone andma tugevat ühist sõnumit inimõiguste rolli kohta ELi-Hondurase suhetes ja piirkonnas tervikuna;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, 28 liikmesriigi parlamendile, Hondurase presidendile, valitsusele ja parlamendile, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni sekretariaadile, Kesk-Ameerika Parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusele.