EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 416 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruanne

1Sissejuhatus

Neljandas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes esitatakse ajakohane ülevaade olukorrast alates viimasest aruandest 15. mail 1 ning hinnatakse ajavahemikul 13. maist kuni 14. juunini 2016 (st aruandeperioodil) kõikide asjaomaste sidusrühmade poolt võetud meetmeid eesmärgiga viia ellu ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskavade rakendamise kiirendamiseks esitatud soovitused.

Alates 13. maist 2016 on Kreekasse saabunud 876 isikut 2 . See arv näib kinnitavat saabumiste vähenemistendentsi ELi-Türgi avalduse rakendamise tõttu. Kreekas on rohkem kui 57 000 rändajat, neist 8450 Kreeka saartel ja ligikaudu 49 000 inimest Kreeka mandriosas 3 . Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) 4 hinnangute kohaselt omavad 65 % mandriosas viibivatest inimestest (st ligikaudu 30 000 inimest) kodakondsust, mille puhul on õigus ümberpaigutamisele. Itaalias on paranenud ilmastikutingimused toonud kaasa saabumiste oodatud kasvu. Alates 13. maist on saabunud 14 852 inimest, 5 mis järgib sarnast suundumust 2015. aasta samal perioodil. Mai viimasel nädalal oli saabumiste kõrghetk, kui Itaalia rannikul maabus üle 14 000 inimese. Järsult suurenes ka nende inimeste saabumine, kellel on õigus ümberpaigutamisele (peamiselt eritrealased, kuni 35 % uutest saabujatest). Siseministeeriumi andmetel ootab Itaalias ümberpaigutamist 4000 eritrealast.

Aruandeperioodil on ümberpaigutamise määr võrreldes eelmise kuuga suurenenud. 780 inimest on ümber paigutatud, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel perioodil. Praeguseks ümberpaigutatud isikute arv on 2280 (1503 Itaaliast ja 777 Kreekast). Kuigi see on edasiminek, ollakse siiski kaugel komisjoni eesmärgist paigutada ümber 6000 inimest kuus. Lisaks on ümberpaigutamisel tehtavaid pingutusi suurendanud enamasti samad liikmesriigid, keda on nimetatud ka eelmistes aruannetes. Tegelike ümberpaigutuste ja lubaduste arv on Itaalias eriti madal, pidades silmas Itaaliasse saabuvate potentsiaalsete ümberpaigutamist taotlevate isikute arvu suurenemist. Edusammud ümberpaigutamisel ei ole seega jätkuvalt rahuldavad.

2015. aasta juulis kokkulepitud 22 504 inimesest on siiani ümber paigutatud 7272 inimest, peamiselt Türgist, Jordaaniast ja Liibanonist. Kuna ELi-Türgi avalduses sätestatud meetmeid kohaldatakse alles alates 4. aprillist, 6 on Türgist liitu 1:1 mehhanismi raames ümber asustatud 511 inimest, neist 330 alates eelmisest aruandest.

2Ümberpaigutamine

2.1Ümberpaigutamise sihtliikmesriikide võetud meetmed

Ajavahemikul 13. mai – 14. juuni paigutati täiendavalt ümber 780 inimest: 594 Kreekast (sihtriikideks Belgia, Soome, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal ja Hispaania) 7 ja 186 Itaaliast (sihtriikideks Belgia, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Madalmaad, Malta, Portugal, Sloveenia, Hispaania ja Šveits) 8 . Prantsusmaa paigutas 9. juunil Kreekast ümber 139 inimest, näidates, et ühe ümberpaigutamise käigus on võimalik ümber paigutada suur hulk inimesi. Aruandeperioodil paigutas Prantsusmaa ümber kokku 236 inimest. Ümberpaigutamise valdkonnas on sama pühendunud järgmised liikmesriigid: Portugal paigutas aruandeperioodil ümber 168 inimest, Soome 70, Luksemburg 41 ja Malta 15 ning jätkatakse igakuiste korrapäraste ümberpaigutamistega. Täiendavad 511 ümberpaigutamist on kavandatud juuni lõpuni Kreekast 9 ja 6 Itaaliast 10 .

Hoolimata kõnealusest suurenemisest on liikmesriigid veel kaugel oma nõukogu otsuse kohaste lubaduste täitmisest. Nõukogu otsuse kehtivuse poole peal on ümberpaigutamiste täitmise määr kõigest 2 % ümber. Viis liikmesriiki (Austria, Horvaatia, Ungari, Poola ja Slovakkia) ei ole ümber paigutanud ühtki kandidaati, seitse liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Leedu, Rumeenia ja Hispaania) on ümber paigutanud ainult 1 % oma lubadusest ning ainult neli liikmesriiki (Soome, Luksemburg, Malta ja Portugal) on ümber paigutanud rohkem kui 10 % oma võetud kohustusest 11 .

Meetmed lubaduste vähesuse probleemi lahendamiseks. Üksteist liikmesriiki (Bulgaaria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Slovakkia (esimene kord), Hispaania ja Rumeenia) 12 ja üks assotsieerunud riik (Šveits) 13 on esitanud 1955 teadet valmisoleku kohta paigutada kiiresti ümber rahvusvahelise kaitse taotlejaid („ametlikud lubadused“). Enamik ametlikke lubadusi esitati ümberpaigutamiseks Kreekast (1605), samas kui ametlikke lubadusi ümberpaigutamiseks Itaaliast on väga vähe (350). Ümberpaigutamise sihtliikmesriigid on esitanud 7731 lubadust (2048 14 Itaaliale ja 5683 15 Kreekale).

Austria 16 ja Ungari ei ole seni andnud veel ühtegi ametlikku lubadust. Lisaks kohaldab Poola jätkuvalt ümberpaigutamismenetluse de facto peatamist 17 . Enamik liikmesriike ei ole siiani esitanud lubadusi suurusjärgus, mis oleks kooskõlas nende kohustustega otsuste kehtivusajal (nt Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Poola ja Slovakkia on täitnud ainult 1–2 % oma lubadustest).

Meetmed ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks. Samad liikmesriigid kui eelmisel aruandeperioodil (Soome, Prantsusmaa, Luksemburgi, Malta ja Sloveenia) ning Šveits on teinud jõupingutusi ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks.

Sihtliikmesriikide süstemaatilised täiendavad julgeolekuküsitlused on peamine tegur, mis vastamisaega pikendab üle kahenädalase eesmärgi ja isegi üle kahekuulise tähtaja, mis on sätestatud ümberpaigutamismenetluse lõpuleviimist käsitlevates nõukogu otsustes. Liikmesriigid peaksid suurendama oma suudet ümberpaigutamistaotlusi menetleda ja tagama, et julgeolekuküsitlused toimuksid selliselt, et kahenädalasest vastamisajast peetaks kinni. Kreeka ja Itaalia vastutavad koostöös Frontexi ja Europoliga julgeolekukontrolli läbiviimise eest ning ei edasta selliste isikute ümberpaigutamistaotlusi, kes kujutavad julgeolekuohtu. Ümberpaigutamise sihtliikmesriigid peaksid täiendavate julgeolekuküsitluste vajaduse hindamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse juba tehtud kontrolle. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) viib taotluste registreerimise ajal läbi küsitlused, et tuvastada võimalikud välistamispõhjused. Seda praktikat võib täiustada, hõlmates vajadusel täiendavaid elemente.

Aruandeperioodi jooksul on mitu liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Läti, Leedu ja Slovakkia) ümberpaigutamistaotlused tagasi lükanud ilma sisuliste põhjusteta või muudel põhjustel, kui on sätestatud ümberpaigutamist käsitlevates nõukogu otsustes 18 . Ümberpaigutamistaotluste tagasilükkamise vähene põhjendatus on vastuolus nõukogu ümberpaigutamist käsitlevate otsuste sätetega ja lojaalse koostöö põhimõttega.

Meetmed haavatavate taotluse esitajate, sh saatjata alaealiste ümberpaigutamisega seotud probleemide lahendamiseks. 2016. aastal oli Itaaliasse 31. maiks meritsi saabunud 7152 alaealist, kellest 6658 (93 %) saatjata. See moodustab 15 % saabumiste koguarvust ja tähistab 170 % kasvu võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Alaealistest 1021 olid eritrealased (enamik neist saatjata) ja 32 süürlased. Ajavahemikul 1. – 31. mai saabus Itaaliasse 3113 saatjata alaealist, kellest 876 olid eritrealased ja 4 iraaklased. Ehkki Kreekasse saabujate arv samal ajavahemikul on teadmata, on riiklik ühiskondliku solidaarsuse keskus (EKKA) andnud teada, et alates 2016. aasta algusest on seoses majutusega suunatud EKKAsse 1609 saatjata alaealist, kellest 585 on majutatud ettenähtud rajatistes ja 625 ootavad majutamist 19 .

Saatjata alaealiste ümberpaigutamise on jätkuvalt äärmiselt aeglane. Alates 13. maist on kaks saatjata alaealist paigutatud Kreekast ümber Luksemburgi, millega tõusis saatjata alaealiste ümberpaigutamiste koguarv 23ni. 24. juunil on kavas kolm saatjata alaealist paigutada Kreekast Soome. Ainult mõned liikmesriigid on valmis aktsepteerima saatjata alaealiste ümberpaigutamist ning pakutavatest kohtadest ei piisa kõigi saatjata alaealiste ümberpaigutamiseks. Liikmesriigid peaksid oma ametlike lubaduste osana viivitamata võimaldama kohti saatjata alaealistele.

Meetmed, millega muuta kava rändajate jaoks usaldusväärsemaks. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja EOSA on töötanud koos konkreetsete sihtliikmesriikidega (sh Läti, Rumeenia), et valmistada teabematerjale, eelkõige videoid, kus edukalt ümberpaigutatud inimesed jagavad oma kogemusi. Ka teised liikmesriigid, nt Portugal, kaaluvad sarnast lähenemisviisi. EASO on koostöös nõukogu audiovisuaalsete teenuste talitusega teinud video, 20 milles näidatakse Prantsusmaale ümberpaigutatud Süüria perekonna kogemusi. Itaalias katsetab IOM võimalust Skype’i kõnedeks ümberpaigutatud inimeste ja ümberpaigutatavate vahel, et võimaldada viimastele lahkumiseelset sihtkoha kultuuri tutvustamist.

Meetmed, mis tugevdavad EASO suutlikkust toetada Itaaliat ja Kreekat. EASO viimase üleskutse raames, mis avaldati 28. mail 2016, esitati taotlus Itaaliasse lähetatava 35 lisaeksperdi leidmiseks. 6. juuniks oli laekunud 15 pakkumist 21 ja mõningaid veel arutatakse. Itaaliasse on lähetatud 29 eksperti ja 27 kultuurivahendajat, millest ei piisa, et tulla toime saabumiste eeldatava sagenemisega suvekuudel. Seetõttu on kiiresti vaja rohkem ja pikemaajalisi kandidaate.

Kreeka puhul avaldati viimati üleskutse 22 62 eksperdi leidmiseks, et toetada Kreeka ümberpaigutamiskava. Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid on siiani ametisse nimetanud 58 eksperti 23 . Kreekasse on lähetatud 39 eksperti ja 29 tõlki, millest ei piisa, et tulla toime suurema taotluste arvuga pärast suuremahulise eelregistreerimise lõppemist, Seetõttu kavatseb EASO taotleda lisaks 50 eksperti ja 50 kultuurivahendajat.

2.2Kreeka ja Itaalia võetud meetmed, sealhulgas tegevuskavade olulised elemendid

Kreeka

Meetmed, mille eesmärk on muuta esmase vastuvõtu keskused täielikult töövõimeliseks. Kõik esmase vastuvõtu keskused toimivad nüüd täielikult.

Meetmed rändajate registreerimise ja menetlemise kiirendamiseks. Kreeka varjupaigatalitus käivitas 8. juunil tihedas koostöös UNHCRi ja EASOga suuremahulise eelregistreerimise, mis keskendub ligikaudu 49 000 inimesele, kes elavad praegu mandriosa majutuspaikades 24 . Eelregistreerimine peaks lõppema juuli lõpuks. Teabematerjalid on koostatud mitmes keeles (nt inglise, araabia, dari, pärsia ja puštu). Kaks mobiilset 60 inimesega registreerimisüksust (üks Kreeka põhja- ja teine lõunaosas) üritavad kumbki eelregistreerida 1400 inimest päevas. Mobiilsed registreerimisüksused töötavad segameeskondadena, kuhu kuuluvad varjupaigatalituse ametnikud, UNHCRi ja IOMi lähetatud töötajad, EASO eksperdid (kokku 16) ning vabaühenduse MetACTION tõlgid. Eelregistreerimisega on seotud rohkem kui 260 töötajat, kes töötavad kuuel päeval nädalas.

Samuti peaks see hõlbustama ja kiirendama rahvusvahelise kaitse taotluste täielikku registreerimist. See ettevõtmine aitab ka Kreeka varjupaigatalitusel suurendada jõupingutusi, et parandada enamiku Kreeka mandriosal asuvate ja rahvusvahelist kaitset vajada võivate ebaseaduslike rändajate isiku tuvastamist (sealhulgas kodakondsust, vanust ja haavatavust käsitlevate andmete kindlakstegemist). Eesmärk on jaotada nad nelja kategooriasse: ümberpaigutamismenetlus, Dublini määruse kohased üleandmised, riiklik varjupaigamenetlus ja vabatahtlik tagasipöördumine. Eeldatakse, et 60–65 % eelregistreeritud inimestest omab ümberpaigutamisõigust võimaldavat kodakondsust.

Meetmed Kreeka varjupaigatalituse registreerimissuutlikkuse suurendamiseks. Varjupaigatalituse/EASO registreerimismeeskondade arvu aruandeperioodil suurendati ning nendesse kuuluvad praegu lisaks varjupaigateenistuse töötajatele 9 eksperti Ateenas, 7 eksperti Thessalonikis ja 3 eksperti Alexandropoulis. EASO ja Dublini üksuse ametnikud alustasid Ateenas tööd kahes vahetuses. Selleks et lahendada personali nappuse probleemi, lähetas Kreeka varjupaigatalitus alates 6. juunist 22 töötajat eelregistreerimise järelevalvajaks. Nad teevad koostööd 34 lepingulise töötajaga, kelle on varjupaigatalitusele lähetanud UNHCR, et nad töötaksid registreerimisametnikena. See tähendab, et suuremahulise eelregistreerimise ajal jääb varjupaigateenistuse suutlikkus ümberpaigutamistaotluste menetlemisel samaks (150 inimest päevas) ning ei suurene eelregistreerimise tulemuste kohaselt.

Siiski on suutlikkuse märkimisväärset suurenemist oodata pärast eelregistreerimise lõppemist. Praegu eelregistreerimiseks lähetatud töötajad hakkavad taas ümberpaigutamistaotlusi menetlema. Lisaks parandab eelregistreerimine järgneva taotlusmenetluse tõhusust ja kavandamist. Eelregistreerimise käigus avatakse toimik otse Kreeka varjupaiga andmebaasis, mis võimaldab varjupaigatalituse/EASO registreerimismeeskondadel kasutada juba olemasolevat teavet. Sellest tulenevalt võib muutuda ka segameeskondade koosseis. Praegu lubatakse Kreeka varjupaigatalituse juhtumikäsitlejal töötada koos ühe EASO eksperdi ja ühe tõlgiga. Pärast eelregistreerimisest tulenevat efektiivsuse kasvu eeldatakse, et üks Kreeka varjupaigatalituse juhtumikäsitleja võib töötada koos 5 või enama EASO eksperdiga, mistõttu igapäevane menetlemissuutlikkus oluliselt suureneb. Selleks on EASO lubanud Kreeka varjupaigatalitusele kohe lähetada 50 registreerimiseksperti (ja 50 tõlki), et tagada sujuv üleminek eelregistreerimiselt taotluste täieliku esitamiseni.

Nagu jooniselt näha, on Kreeka varjupaigasüsteemi suutlikkus ümberpaigutamistaotlusi töödelda ja esitada jätkuvalt suurenemas. Nagu märgiti eelmises aruandes, on registreerimiste arv suurenenud sarnaselt lubaduste arvuga. Siiski suureneb ümberpaigutamistaotluste esitamise suutlikkus palju kiiremini kui ümberpaigutamise sihtliikmesriikide vastamise kiirus. See erinevus on tegelikult aruandeperioodil suurenenud: Kreeka saatis kokku 1481 ümberpaigutamistaotlust, kuid sihtliikmesriikidelt saadi vaid 605 uut nõusolekut. Nende kiiruste erinevus võib osutuda oluliseks kitsaskohaks suuremahulise eelregistreerimise järelmeetmete võtmisel.

Üldisemas plaanis on siiski vaja oluliselt parandada Kreeka varjupaigasüsteemi registreerimissuutlikkust, et menetleda varjupaigataotlusi pärast ümberpaigutamist, nagu on märgitud komisjoni soovituses, mis on adresseeritud Kreeka Vabariigile ja milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid, mida Kreeka peab võtma üleandmiste taasalustamiseks määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt (C(2016) 3805).

Meetmed koordineerimise parandamiseks ja ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks. Ümberpaigutamisprotokolli kinnitamine lükati edasi 8. juulile, et võtta arvesse suuremahulise eelregistreerimise esimesi tulemusi. Algselt toimus registreerimine kreeka keeles ning oluline teave tõlgiti inglise keelde ümberpaigutamistaotlusel. EASO liikmesriikide eksperdid täidavad praegu registreerimisvormid inglise keeles ning seejärel saadetakse need võimalikku sihtliikmesriiki, millega lihtsustatakse toimikute läbivaatamist sihtliikmesriigis.

Meetmed vastuvõtusuutlikkuse parandamiseks Kreekas. 10. juuni seisuga oli Kreeka vastuvõtusuutlikkus kokku üle 50 000 koha 25 ajutistes ja alalistes vastuvõtukeskustes, mis on ette nähtud nii ebaseaduslikele rändajatele kui ka isikutele, kes on väljendanud rahvusvahelise kaitse vajadust või kes on esitanud varjupaigataotluse. Vastuvõtukeskuste olukorda tuleb tunduvalt parandada, et nad vastaksid asjakohastele standarditele 26 . 2015. aasta detsembris varjupaigataotlejatele UNHCRi üürisüsteemi kohaselt lubatust 20 000 kohast olid 6. juuni seisuga kasutatavad 6385. Nendest 1833 kohta oli hotellides / tervetes ehitistes, 3351 kohta korterites, 908 kohta Lagadikia keskuses, 165 kohta võõrustajaperedes ja 128 kohta saatjata alaealistele ettenähtud spetsiaalsetes rajatistes.

Lisaks sihtliikmesriikide aeglasele vastamisele on üks peamisi tegureid, mis aeglustab ümberpaigutamist Kreekas, asjaolu, et ümberpaigutamise taotlejad on hajutatud üle kogu riigi. Kreeka kohustus looma kolm ümberpaigutamiskeskust (kaks põhjaosas ja suur vahekeskus Atika piirkonnas), mis suudavad majutada 6000 taotlejat, eesmärgiga koondada mitu etappi ümberpaigutamise töövoos (nt tervisekontroll, lahkumiseelne teave, täiendavad kontrollid või võimaluse korral isegi teated). Sellega seoses nõustus UNHCR üürisüsteemi raames eraldama 6000 kohta ümberpaigutamiskeskustele, et majutada kõiki täielikult registreeritud ümberpaigutamistaotlejaid 27 .

14. juuni seisuga on loodud aga vaid üks kolmest ümberpaigutamiskeskusest, mida Kreeka ametiasutused lubasid: Lagadikia Ülejäänud kahe jaoks ei ole Kreeka ametiasutused veel eraldanud sobivaid kohti. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Kreeka ametiasutused peavad jätkuvalt läbirääkimisi selle üle, kas eraldi ümberpaigutamiskeskuste rajamiseks oleks võimalik eraldada rohkem alasid, eelkõige Atika piirkonda 28 . Nende ümberpaigutamiskeskuste loomine on äärmiselt oluline, et vältida täiendavaid kitsaskohti ja tegevuslikke probleeme pärast suuremahulise eelregistreerimise lõppemist.

Itaalia

Meetmed, mille eesmärk on muuta esmase vastuvõtu keskused täielikult töövõimeliseks. Praegu on töövõimelised Pozzallo, Lampedusa, Trapani ja Taranto esmase vastuvõtu keskused. Pozzallos on jätkuvalt vaja teha veel tööd esmase vastuvõtu keskuse toimimise ja töötingimuste parandamise nimel. Tarantos tuleb keskust ümbritsevat aeda kõrgemaks teha ja keskusesse paigaldada konditsioneer, et tagada rändevoogude korrektne juhtimine keskuses. Kuna viimastel päevadel on saabujate arv järsult suurenenud, on saanud selgeks, et toimivate esmase vastuvõtu keskuste praegusest suutlikkusest ei piisa suvekuudeks. Sellest tulenevalt peaks Itaalia kiirendama juba teadaolevate täiendavate esmase vastuvõtu keskuste rajamist.

Arvestades, et suur hulk maabumisi toimub väljaspool praeguste esmase vastuvõtu keskuste piirkondi, peaksid Itaalia ametiasutused koostöös ELi asutustega looma mobiilsed vastuvõtukeskused, mis peaksid hakkama toimima enne suve. Komisjon esitas 7. juunil 2016 Itaalia siseministeeriumile ettepanekud esmase vastuvõtu keskuste parandamiseks, toetudes varasematele külastustele ja ELi asutuste panusele.

Meetmed koordineerimise parandamiseks. Itaalia esmase vastuvõtu keskuste standardne töökord 29 võeti vastu ja edastati asjaomastele kohalikele ametiasutustele 17. mail 2016. Kõikides esmase vastuvõtu keskustes korraldatakse menetluste kohta teabekoosolek (korraldab Itaalia siseministeerium koostöös komisjoni, Frontexi, Europoli, EASO, UNHCRi ja IOMiga).

Itaalia eri osakondade ja osalejate vaheline koordineerimine peab ümberpaigutamise valdkonnas paranema, eelkõige seoses teabe edastamisega ümberpaigutamise ühest etapist teise. Selleks toetab komisjon Itaalia ametiasutusi ümberpaigutamise töövoo arendamisel, et tagada ümberpaigutamismenetluse sujuv ja kiire rakendamine. Dokumendis kirjeldatakse iga osaleja ülesannet ja määratakse kindlaks iga ümberpaigutamise töövoo etapi konkreetne ajakava, sealhulgas ümberpaigutamise sihtliikmesriigi vastamise aeg, et ümberpaigutamist kiirendada. Ümberpaigutamise töövoo esimest projekti arutatakse tõenäoliselt järgmisel kontaktametnike koosolekul juuli keskel.

Meetmed menetlussuutlikkuse parandamiseks Itaalias. Itaalia ametiasutuste suutlikkust taotluste registreerimisel ja menetlemisel tuleb suurendada. EASO aruannete kohaselt peavad paljud taotlejad ootama oma taotluse registreerimist või esitamist, mis on vajalik samm, et neid oleks võimalik ümber paigutada. EASO pakub Itaaliale abi, kuid on vaja täiendavaid eksperte, et tulla toime selliste Itaaliasse saabuvate taotlejate arvu suurenemisega, kellel on ümberpaigutamist võimaldav kodakondsus. Alates 2016. aasta maist on Mineos ja Tarantos tegutsenud kaks uut registreerimispunkti. Lisaks on Itaalia tööle pannud kolm ümberpaigutamispunkti (Villa Sikania/Agrigento, Bari ja Crotone). Ümberpaigutamispunktide tõhusust ja registreerimist üldisemalt võiks parandada, kui mobiilsed meeskonnad (vajaduse korral EASO ja Questura segameeskonnad) saaksid registreerida ja tagada täielike taotluste esitamise ümberpaigutamispunktides ja muudes kohtades, eelkõige Roomas 30 .

Meetmed ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks. Itaalial on väga range poliitika mitte lubada ümberpaigutamise sihtliikmesriigi täiendavaid julgeolekuküsitlusi. Seetõttu ei paiguta mõned liikmesriigid ümber taotlejaid Itaaliast. Paindlikkust on vaja mõlemal poolel: liikmesriigid peaksid leidma alternatiivid julgeolekuküsitlustele ja viima sellised taotlused miinimumini (ainult üksikud ja nõuetekohaselt põhjendatud juhud) ning Itaalia peaks võimaldama kõnealustel juhtudel küsitluste toimumist. Võimalus kaasata EOSA eksperte, et viia läbi põhjalikumaid küsitlusi, ning Itaalia ametiasutuste kohustus saata julgeolekuvorm, milles on loetletud kõik kontrollid, mille isik on menetluse igas etapis läbinud ja nende kontrollide tulemused, võiks samuti aidata kaasa usalduse suurenemisele ning vähendada sihtliikmesriikide taotlusi täiendavateks julgeolekuküsitlusteks. Julgeolekukorrespondendi nimetamine Itaalia poolel võib samuti aidata kaasa menetluse lihtsustamisele. Itaaliat ja teisi liikmesriike kutsutakse üles kiiresti välja töötama kahepoolseid koostöölepinguid või kasutama muid olemasolevaid politseikoostöö kanaleid ja vahendeid, et võimaldada õiguskaitseasutustel ning Europolil võrrelda ja vahetada sõrmejälgede andmeid julgeoleku ning kuritegevuse takistamise eesmärgil.

Meetmed haavatavate taotluse esitajate ja saatjata alaealiste ümberpaigutamisega seotud probleemide lahendamiseks. Konkreetseid menetlusi saatjata alaealiste ümberpaigutamise hõlbustamiseks ei ole veel välja töötatud. See on esmatähtis, sest saatjata alaealisi ning teisi haavatavaid rühmi tuleb ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste kohaselt käsitleda prioriteedina, pidades silmas ka Eritreast saabuvate saatjata alaealiste arvu suurenemist Itaalias.

Meetmed, millega muuta kava rändajate jaoks usaldusväärsemaks ning mis aitavad ära hoida kavas osalemisest loobumist. Ümberpaigutamiste algetapis ei soovinud paljud isikud kavaga liituda, osaliselt usalduse puudumise tõttu. Olukord on märkimisväärselt muutunud. EASO, UNHCRi ning erinevaid C.A.R.A (Centro di Accoglienza Richiedenti Asilo) keskusi, esmase vastuvõtu keskusi ja ümberpaigutamispunkte haldavate organisatsioonide aruannete kohaselt soovivad peaaegu kõik ümberpaigutamistingimustele vastavad isikud kavas osaleda. Kuid see usaldus on habras ning menetluse kestus ja võimalikud probleemid sihtliikmesriigi vastuvõtutingimustes võivad kergesti kahjustada süsteemi usaldusväärsust ja seda suundumust muuta.

2.3Komisjoni ja ELi asutuste võetud meetmed

Euroopa Komisjon

Komisjon on toetanud Itaaliat ja Kreekat jätkuvalt kohapeal. Komisjon on korraldanud erikohtumisi saatjata alaealiste ümberpaigutamise kitsaskohtade kõrvaldamiseks ning on hiljuti teinud mitu kontrollkäiku Itaaliasse leidmaks lahendusi ümberpaigutamise kiirendamiseks, et jõuda Kreekaga sarnase temponi. Komisjon teeb jätkuvalt koostööd ELi Nõukogu eesistujariigi Madalmaadega, et töötada välja küsimustik, millega teha kindlaks liikmesriikide julgeolekuprobleemid ja leida võimalusi nende lahendamiseks.

Euroopa Komisjon on eraldanud Kreekale märkimisväärselt raha, et toetada riiki tema jõupingutustes viia varjupaigasüsteem vastavusse ELi standarditega. 20. mail eraldati ELi siseküsimuste vahenditest (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) ja Sisejulgeolekufond (ISF)) 56 miljonit eurot erakorralist toetust Kreeka ametiasutustele (13 miljonit eurot), IOMile (13 miljonit eurot), ja UNHCRile (30 miljonit eurot), et suurendada Kreeka ametiasutuste suutlikkust uute sisserändajate registreerimiseks ja nende varjupaigataotluste käsitlemiseks. Komisjon eraldas 24. mail 25 miljonit eurot erakorralist abi AMIFist EASO-le, et suurendada viimase suutlikkust Kreeka ametiasutuste edasisel toetamisel. Koos viimaste rahastamistega on Kreekale alates 2015. aasta algusest kas otse, st. riigi ametiasutuste kaudu, või Kreekas tegutsevate Euroopa Liidu ametite või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel eraldatud kokku 262 miljoni euro väärtuses erakorralist abi. Abi on antud ELi siseküsimuste vahenditest (AMIF ja ISF) 31 .

Lisaks sellele on komisjon nõukogu ümberpaigutamist käsitlevate otsuste rakendamise järelevalve raames väljendanud oma muret liikmesriikidele, kes ei ole täitnud oma kohustusi, ja teeb seda ka edaspidi.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Meetmed ümberpaigutamisprotsessi kiirendamiseks ning Kreeka ja Itaalia varjupaigatalituse registreerimissuutlikkuse suurendamiseks. EASO on aruandeperioodil suurendanud oma toetust Kreeka varjupaigatalitusele 24-lt liikmesriikide eksperdilt 39-le. 19 eksperti toetavad registreerimisprotsessi otseselt ühise menetlemise kaudu. Üks ekspert toetab Dublini üksust ning 18 tegelevad teavitustööga, hallates kaht telefoniliini ning jagades laagrites teavet registreerimise, ümberpaigutamise ja Dublini menetluste kohta. Kava suurendada personali täiendavalt veel 18 liikmesriikide eksperdiga, kes aitaksid registreerimisel, tuli edasi lükata, sest mitmed varjupaigatalituse töötajad on hõivatud eelregistreerimisega. Vältimaks probleemide teket registreerimise tasandil, kavatseb EASO eelregistreerimise lõppedes siiski suurendada oma toetust registreerimismenetlusele. EASO külastas Kreekat, et toetada sobitusmenetlust (mille eesmärk on kokku viia taotlejad ja konkreetsed liikmesriigid) ning teha ettepanekuid selle parandamiseks.

EASO saadab Itaaliasse 29 eksperti (61 soovitust) liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest: 6 eksperti esmase vastuvõtu keskustesse, 5 eksperti kahte mobiilsesse meeskonda (Roomas ja Catanias), 12 eksperti ümberpaigutamispunktidesse ning 6 eksperti Dublini üksusse Roomas. Lisaks on EASO-l kavas lähetada kuni 48 kultuurivahendajat (araabia, tigrinja ja kurdi) ümberpaigutamisprotsessi toetamiseks (6. juuni seisuga on lähetatud 36 kultuurivahendajat).

EASO varjupaigatugirühmad on koostanud hädaolukorra lahendamise kava, mis on kokku lepitud Itaalia ametiasutustega, et hallata saabumiste eeldatavat suurenemist, sätestades täiendavad toetusmeetmed, et tagada ümberpaigutamiste jätkumine sobivas tempos. Kõnealuse kava kohaselt oleks täiendavalt vaja 74 EASO eksperti. Tänu mobiilsetele meeskondadele rakendab EASO jätkuvalt paindlikku lähenemisviisi, kuid ümberpaigutamist taotlevate inimeste arvu suurenemise tõttu tuleks mobiilseid meeskondi Catanias ja Roomas tugevdada. Kui Itaalia ametiasutuste välja kuulutatud plaanide kohasel avatakse uued esmase vastuvõtu keskused, on vaja täiendavaid kandidaate.

3Ümberasustamine

Osalevatelt riikidelt saadud teabe kohaselt oli 20. juuli 2015. aasta ümberasustamiskava kohaselt 10. juuniks 2016 asustatud ümber 7272 inimest 19 riiki (Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Island, Itaalia, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik). Enamik kavas osalevaid riike märkis, et nende ümberasustamisalane tegevus oli suunatud peamiselt, kuid mitte ainult, Jordaanias, Liibanonis ja Türgis viibivatele süürlastele. Liikmesriigid peaksid kaaluma tulevikus ümberasustamist prioriteetsetest riikidest, mis on määratletud kokkulepetes 32 .

Ümberasustamine Türgist kasvab jätkuvalt, kuna liikmesriigid lõpetavad toimikute hindamise, mis on neile Türgi poolt esitatud UNHCRi kaudu. Alates 4. aprillist 2016 on Türgist 1:1 mehhanismi ümberasustamise osa alusel asustatud ümber 511 süürlast 33 . Kavas osaleb aktiivselt järjest rohkem liikmesriike. Pärast viimast eduaruannet on lisaks Soomele, Saksamaale, Leedule, Madalmaadele ja Rootsile toimunud ümberasustamine ka Itaaliasse, Luksemburgi ja Portugali.

Türgiga kokku lepitud vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava standardne töökord, mis käivitatakse, kui ebaseaduslikud Türgi ja ELi vahelise piiri ületamised on lõppenud või on neid vähemalt märkimisväärselt ja jätkusuutlikult vähendatud, on hetkel nõukogus väljatöötamisel tihedas koostöös komisjoni, EASO, UNHCRi ja IOMiga. Türgile edastati tekst 7. juunil eesmärgiga läbirääkimised lõpule viia kuu lõpuks.

Nõukogu toetas alaliste esindajate komitee tasandil komisjoni 21. märtsil 2016. aastal esitatud ettepanekut luua täiendavad kohad rändajate ümberasustamiseks või muus vormis seaduslikuks riiki vastuvõtmiseks Türgist, muutes nõukogu 22. septembri otsust (EL) 2015/1601, milles käsitletakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast. Euroopa Parlamendi arvamust otsuse kohta ei ole veel esitatud. Euroopa Parlamendi liige Ska Keller (raportöör) esitles arvamuse eelnõud 26. mail kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 9. juuni. Mitu liikmesriiki on väljendanud lootust, et kokkuleppele jõutakse niipea kui võimalik.

4Edasised sammud

Kreeka seisab jätkuvalt silmitsi humanitaarkriisiga, mille lahendamiseks peavad liikmesriigid täitma kiiresti ja täielikult oma kohustusi, mille nad võtsid ümberasustamist käsitleva nõukogu otsusega. Kuna rändemudelid on sesoonsed, on Itaalias saabujate arv järsult suurenemas ning lühikese aja jooksul maabub samaaegselt väga palju inimesi, mistõttu suureneb kiiresti ka ümberpaigutamist taotlevate inimeste arv.

Euroopa Ülemkogu järeldustes 34 on tunnistatud olukorra kiireloomulisust ja nõutud ümberpaigutamise kiirendamist. Riigipeade või valitsusjuhtide üleskutsetele peab järgnema pädevate riigi tasandi talituste täpselt suunitletud tegevus kohapeal.

Komisjon tunnustab tehtud edusamme ja jõupingutusi, mis kajastuvad ümberpaigutamise määra suurenemises. Siiski ei ole veel saavutatud tulemusi, mis vastaksid probleemi ulatuslikkusele. Esimeses ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes 35 märkis komisjon, et ümberpaigutamiste arv peaks olema vähemalt 6000 inimest kuus.

Suvekuud on ümberpaigutamise seisukohast kriitilise tähtsusega. Kreeka on alustanud suuremahulist eelregistreerimist, mis kiirendab ümberpaigutamist taotlevate isikute tuvastamist ja täielikku registreerimist.

Kreeka peab jätkama menetlussuutlikkuse suurendamist, vältimaks kitsaskohtade teket pärast eelregistreerimise lõppemist, et taotleja saaks esitada taotluse võimalikult kiiresti. Lisaks tuleb luua täiendava ümberpaigutamiskeskusi ning paigutada ümber isikud, kes on selleks sobivad.

Itaalia ametiasutused peavad kiiresti parandama oma esmase vastuvõtu keskusi ja menetlussuutlikkust, kuna teavitustöö edu ja ümberpaigutamiseks sobiva kodakondsusega isikute suurenenud saabumise tõttu on järsult kasvanud ümberpaigutamist taotlevate isikute arv (ümberpaigutamist vajab 4000 eritrealast). Itaalia peaks kehtestama ka konkreetse korra, mis võimaldab saatjata alaealisi ümber paigutada, ning parandama nende majutustingimusi.

Liikmesriigid peaksid omakorda kavandama oma tegevust sellele vastavalt ja reageerima asjakohaselt lubaduste arvu suurendamise (kavandades ümberpaigutamisi järgnevaks kuueks kuuks) ja ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamisega (tehes muu hulgas julgeolekukontrolle ainult konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel). Kreeka ja Itaalia vajavad ka liikmesriikidelt täiendavat toetust, et kaasata lähikuudel registreerimise suurendamiseks EASO eksperte, kes lähetataks vähemalt kuueks kuuks.

Komisjon palub liikmesriikidel täita täielikult oma kohustusi ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste raames ja kutsub kõiki liikmesriike üles osalema ümberpaigutamises aktiivsemalt ja esitama lubadusi, mis vastavad neile määratud taotlejate arvule. Need liikmesriigid, kes ei ole veel andnud lubadusi ega kedagi veel ümber paigutanud, peaksid seda viivitamata tegema.

Komisjon jälgib jätkuvalt tähelepanelikult kahe ümberpaigutamist käsitleva nõukogu otsuse rakendamist ja esitab iga kuu aruande. Komisjon jätab endale õiguse võtta meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täida oma kohustusi.

Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkuvalt täitma oma ümberasustamise kohustusi, sealhulgas ELi ja Türgi avalduse rakendamise raames 36 .

(1)

COM(2016) 222 (final).

(2)

Ebaseaduslikud saabumised ajavahemikus 14. mai – 10. juuni – Frontexi andmed, mis põhinevad Kreekalt Lääne-Balkani olukorra kohta igapäevaselt esitataval aruandel.

(3)

Allikas: Kreeka ametiasutused ja UNHCR.

(4)

  http://data.unhcr.org/mediterranean/country.php?id=83 .

(5)

Merepiiri kaudu Itaaliasse ebaseaduslikult saabunute arv 14. mai – 10. juuni vastavalt JORA (ühisoperatsioonide aruandlusrakenduste) kaudu edastatud ühisoperatsiooni Triton 2016 raames kogutud andmetele. Andmeid võidakse pärast kinnitamist muuta.

(6)

SN 38/16, 18.3.2016.

(7)

20 Belgiasse, 38 Soome, 192 Prantsusmaale, 41 Luksemburgi, 13 Maltale, 58 Madalmaadesse, 148 Portugali, 84 Hispaaniasse.

(8)

5 Belgiasse, 6 Küprosele, 32 Soome, 44 Prantsusmaale, 2 Maltale, 25 Madalmaadesse, 20 Portugali, 6 Sloveeniasse, 22 Hispaaniasse ja 24 Šveitsi.

(9)

29 Küprosele, 8 Eestisse, 57 Soome, 126 Prantsusmaale, 31 Iirimaale, 18 Lätisse, 27 Leedusse, 42 Madalmaadesse, 61 Portugali, 52 Rumeeniasse ja 60 Hispaaniasse.

(10)

6 Küprosele.

(11)

Soome 16 %, Luksemburg 13 %, Malta 31 % ja Portugal 13 %.

(12)

Bulgaaria 50 Itaalia ja 50 Kreeka puhul, Eesti 20 Kreeka puhul, Soome 100 Itaalia puhul, Prantsusmaa 50 Itaalia ja 400 Kreeka puhul, Saksamaa 100 Kreeka puhul, Läti 55 Kreeka puhul, Leedu 10 Itaalia ja 80 Kreeka puhul, Luksemburg 20 Itaalia ja 30 Kreeka puhul, Madalmaad 50 Itaalia ja 100 Kreeka puhul, Portugal 400 Kreeka puhul, Rumeenia 70 Itaalia ja 130Kreeka puhul, Slovakkia 10 Kreeka ning Hispaania 200 Kreeka puhul.

(13)

30 Kreeka puhul.

(14)

Pange tähele, et eelmisel aruandeperioodil Rumeenia antud ametlikke lubadusi ei ole arvesse võetud; seevastu Luksemburgi 30 inimese lubadust on arvestatud, kuigi ametlik lubadus 20 inimese ümberpaigutamiseks esitati alles käesoleval aruandeperioodil.

(15)

Pange tähele, et Horvaatia ametlik lubadus 20 inimese ümberpaigutamiseks (10 Kreeka ja 10 Itaalia puhul) kehtib alates juulist.

(16)

Austrias on nõukogu otsuse (EL) 2015/1601 alusel ajutiselt peatatud kuni 30 % Austriale määratud taotleja ümberpaigutamine. Sellest tulenevalt on Austrias ühe aasta jooksul peatatud 1065 inimese ümberpaigutamine. Siiski kohaldatakse Austria suhtes tavapäraseid õiguslikke kohustusi ülejäänud ümberpaigutamiste puhul, nii et lubadused ja ümberpaigutamised on jätkuvalt oodatud.

(17)

Aprilli alguses peatas Poola 73 ümberpaigutamistaotluse menetlemise, mille Kreeka varjupaigatalitus oli neile saatnud lubaduse alusel, mille Poola esitas 16. detsembril 2015. Seega külmutati ümberpaigutamismenetlus de facto kolm ja pool kuud pärast lubaduse esitamist. Sama kehtib ka Itaalia puhul.

(18)

Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on lükanud tagasi suurema osa ümberpaigutamistaotlustest.

(19)

Ülejäänud 399 on tõenäoliselt Kreekast lahkunud pärast põhjapiiri avamist.

(20)

Kättesaadav aadressil: http://tvnewsroom.consilium.europa.eu/video/how-relocation-works-the-experience-of-a-syrian-family

(21)

Šveits, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariik, Rumeenia, Ühendkuningriik, Eesti ja Malta.

(22)

See on EASO viies üleskutse ekspertide leidmiseks ümberpaigutamise toetamiseks Kreekas, mis käivitati 21. aprill ning mille kohta anti esmakordselt aru kolmandas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes.

(23)

Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Madalmaad, Norra, Poola, Rumeenia ja Rootsi.

(24)

https://www.easo.europa.eu/news-events/joint-press-release-pre-registration-asylum-seekers-greek-mainland-starting-today.

(25)

  http://www.media.gov.gr/index.php ;

http://rrse-smi.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=d5f377f7f6f2418b8ebadaae638df2e1

Kõnealuseid ajutisi hädaolukorra rajatisi ja püsivaid rajatisi on loodud Egeuse mere saartel esmase vastuvõtu keskustes ning ka mandril. 2. juuni 2016. aasta seisuga on ainult 1108 alalist majutuskohta, kus võetakse eranditult vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saatjata alaealisi.

(26)

Komisjoni soovitus, mis on adresseeritud Kreeka Vabariigile ja milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid, mida Kreeka peab võtma üleandmiste taasalustamiseks määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt (C(2016) 3805).

(27)

UNHCR delegeerimiskokkuleppest 20 000 kohaliseks üürisüsteemiks saavad eelkõige kasu varjupaigataotlejad, kellel on õigus ümberpaigutamisele, kuid ka muud, nt teises ELi liikmesriigis asuva perekonnaga taasühinemise taotlejad ja Kreekas varjupaika taotlevad inimesed, eriti haavatavad taotlejad. Ümberpaigutamiskeskustele võimaldatud 6000 kohta muutuvad tõenäoliselt ümberpaigutamise taotlejate peamiseks majutusvõimaluseks.

(28)

Ümberpaigutamiskeskusi rahastab EL osana delegeerimiskokkuleppest UNHCRiga majutuse üürisüsteemi kohta.

(29)

Tekst on avalikult kättesaadav aadressil: http://www.libertaciviliimmigrazione.dlci.interno.gov.it/it/hotspot .

(30)

See võimalus on olemas mõnes punktis, aga mitte Castelnuovo di Portos, mida ei ole ametlikult nimetatud ümberpaigutamiskeskuseks, kuid mille kaudu liiguvad paljud ümberpaigutamise taotlejad enne üleviimist teise liikmesriiki.

(31)

 See erakorraline abi lisandub 509 miljonile eurole, mis on Kreekale eraldatud ajavahemikuks 2014–2020 riiklike programmide kaudu siseasjade fondide (AMIF ja ISF) raames, kust on oluliselt võimalik toetada ka varjupaigapoliitika rakendamist.

(32)

Teatis Euroopa rände tegevuskava alusel kolmandate riikidega uue partnerlusraamistiku loomise kohta (COM(2016) 385 (final), lk 8). Seda tehakse täielikus kooskõlas aluslepingutele lisatud asjakohaste protokollidega, nagu neid kohaldatakse teatavates liikmesriikides.

(33)

Teine eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2016) 349).

(34)

Euroopa Ülemkogu 7. märtsi 2016. aasta järeldused http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/07-eu-turkey-meeting-statement.

(35)

COM(2016) 165 (final).

(36)

Teine eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2016) 349).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 416 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruannne

I lisa: ümberpaigutamised Kreekast 14. juuniks 2016

(1)

Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.

(2)

     Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

(3)

     Komisjoni ettepanek peatada Rootsi ümberpaigutamisotsuste kohased kohustused üheks aastaks täielikult (COM(2015) 677 (final)) on nõukogus ja parlamendis arutamisel.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 416 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruanne

II lisa: ümberpaigutamised Itaaliast 14. juuniks 2016

(1)

Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.

(2)

     Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

(3)

     Komisjoni ettepanek peatada Rootsi ümberpaigutamisotsuste kohased kohustused üheks aastaks täielikult (COM(2015) 677 (final)) on nõukogus ja Euroopa Parlamendis arutamisel.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 416 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruanne

III lisa: ümberasustamise hetkeseis 10. juunil 2016, lähtudes 2015. aasta 20. juuli järeldustest
ja 1:1 mehhanismist Türgiga (mida kohaldatakse alates 4. aprillist 2016)

(1)

     See arv hõlmab perekonna taasühinemise ja ümberasustamise juhtumeid Austria humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmi raames.

(2)

  See arv moodustab osa Soome 2016. aastaks ettenähtud kvoodist asustada ümber 750 inimest. 

(3)

     See arv ei hõlma 11 süürlast, kes asustati ümber Türgist 1:1 mehhanismi alusel (Soome riikliku kava abil).

(4)

     See arv lisandub Prantsusmaa riiklikule kvoodile ja varasematele kohustustele.

(5)

     See arv lisandub nendele, kes asustati ümber Prantsusmaa varasemate riiklikke ümberasustamisprogrammide ja kohustuste raames sama ajavahemiku jooksul. Lisaks viisade ja varjupaigaküsimuste riiklikule kavale andis Prantsusmaa 2016. aasta aprillis 81 viisat haavatavatele Süüria pagulastele Türgis.

(6)

Kuigi 20. juuli 2015. aasta järelduste raames ei ole ümberpaigutamisi toimunud, paigutas Luksemburg riikliku ümberasustamisprogrammi raames 2015. aastal Türgist ümber veel 46 süürlast.

(7)

     Portugal asustas väljaspool 20. juuli kava 2015. aastal oma riikliku programmi alusel ümber 27 süürlast Egiptusest.

(8)

     Slovakkia on väljaspool 20. juuli 2015. aasta kava ümber asustanud 149 assüürlast.

(9)

     Rootsi asustas väljaspool 20. juuli 2015. aasta kava 2015. aastal oma riikliku programmi alusel ümber 1 900 inimest.

(10)

     2015. aastal Ühendkuningriigi praeguste riiklike ümberasustamiskavade alusel.