19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/54

Raportöör:

Kathleen WALKER SHAW

1.1

Töö ja töösuhete muutuv olemus areneb kiirelt edasi. ELi ees seisev väljakutse on edendada innovatsiooni, tehnilisi arenguid ja loovust selleks, et anda hoogu jätkusuutlikule ja konkurentsivõimelisele sotsiaalsele turumajandusele ning saavutada positiivseid tulemusi. Tuleb hinnata kõnealuste arengute mõju tööturule ja standarditele, majandusele, maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele ning äraelamist võimaldavale töötasule. Töötajate ning eri suuruses ja eri valdkondade ettevõtete jaoks võrdsete võimaluste ja õiglase digitaalmajanduse loomine, samuti digitaaloskuste parandamine – need on mõned kõige olulisemad probleemid, millega meil tuleb tegeleda. Euroopal ja tema sotsiaalpartneritel on oluline roll selle tagamises, et kõnealune protsess viiks positiivsete, õiglaste ja jätkusuutlike lahenduseni, ning et käsitlemist leiaks õiguste ja kaitse valdkonna kõik ebaselged kohad.

1.2

Komitee arvates on esmatähtis kaitsta kõigi ELi sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti ja finantsilist jätkusuutlikust ning ta soovitab komisjonil ja liikmesriikidel uurida sotsiaalpartneritega konsulteerides parimaid tavasid selliste sotsiaalkaitsemudelite väljaarendamiseks, mis oleksid võimelised katma paindlikumaid töövorme ja tagaksid kogu töötajaskonnale – k.a füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes ei kuulu tavapärasesse sotsiaalkaitsesüsteemi – nõuetekohase tasemega sotsiaalkaitse. Sellega peaks arvestama Euroopa sotsiaalõiguste samba väljaarendamisel. On tervitatav, et komitee käsitleb seda teemat eraldi arvamuses.

1.3

Komitee soovitab täiendavalt analüüsida kõnealuste arengute mõju oskustele ning samuti hinnata seda, millised elukestva õppe, ümberõppe, koolitus- või olemasolevate oskuste täiendamise võimalused on töötajate käsutuses nende uute töösuhete kontekstis, et vältida seda, et kõnealuse innovatsiooni tulemusena kaovad mis tahes oskused või avaldub negatiivne mõju kvalifikatsioonile, ning et tagada paremad tööhõive võimalused. Kõigi inimeste digitaaloskuste edendamine ja parandamine peab olema ELi prioriteet.

1.4

Komitee on seisukohal, et ELi tasandil on vaja rohkem andmeid ja põhjalikumat analüüsi rahvatöö ulatuse, rahvatöötajate tunnuste, selliste uute töövormide nagu tööajata lepingud ja nõudetöö lepingud ning uute elukutsete ja tsiviilõiguslike lepingute kohta, nn platvormimajanduse ulatuse, selle tegevussektorite ja geograafilise jaotuse kohta ELis. See aitab hinnata ettevõtete ja töötajate vajadusi kõnealuste töövormide kasutamise korral.

1.5

Neid arenguid puudutavat statistikat tuleb koguda korrapärasemalt Euroopa tööjõu-uuringute ning tööturuaruanne kaudu, milles tuvastatakse parimaid tavasid seal, kus neid leidub. See võimaldab vaadelda uute töövormide ja töösuhete vormide mõju tööturule ja majandusele ning hinnata nende panust jätkusuutlike kvaliteetsete töökohtade loomisesse ja majanduskasvu, mida saab kasutada ELi tööhõivepoliitikat, sh Euroopa poolaastat ja strateegiat „Euroopa 2020”, arendades. Neid uuringuid peaks rahastama programmi „Horisont 2020” ja teiste asjaomaste ELi eelarveridade vahenditest.

1.6

Kestevandmeid on vaja samuti selleks, et teha kindlaks uute töövormide pikaajaline mõju ning nende mõju töö jätkusuutlikkusele kogu eluea jooksul (1). Samuti on oluline teha kindlaks, mil määral on need seotud soolise kuuluvuse ja teiste demograafiliste muutujatega (näiteks vanuse, puude, etnilise päritolu ja rändaja staatusega).

1.7

Kiiresti vajavad selgitamist uute tööturu vahendajate, näiteks veebiplatvormide õiguslik seisund, et võimaldada nende tuvastamist ametlikus statistikas, jälgimaks nende kasvu ja tegemaks kindlaks, milliseid standardeid, vastutusi ja tegevuseeskirju tuleks kohaldada ning millised reguleerivad asutused peaksid vastutama kontrolli ja jõustamise eest, tunnistades samas, et need platvormid võivad kujutada endast innovatsiooni, tööhõive võimaluste ja majanduskasvu allikat.

1.8

Komitee märgib, et praegu on käimas Euroopa Komisjoni konsultatsioonid kirjaliku tõendi direktiivi (2) teemal, ning eeldab, et kui Euroopa Komisjon otsustab kõnealuse õigusakti läbi vaadata, siis lisatakse ettepanekutesse uute töövormide käsitlemine. Komitee loodab eelkõige, et selgitusi viiakse sisse uute töövormide osas, vältides samas halduskoormuse suurenemist eelkõige VKEdele. Kaaluda tuleks ka kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks „töötajaid”, et kirjalikud tõendid tagataks alates esimesest päevast ning et tööajata lepingute sõlmimise piiramiseks sätestataks minimaalne tundide arv.

1.9

Komitee soovitab töötajate, tarbijate ja laiema üldsuse kaitsmiseks lahendada veebiplatvormide, rahvalt tellimise, majanduslikult sõltuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ning muude uute füüsilisest isikust ettevõtjate vormide puhul teemad, mis seonduvad vahendajate tegevuse sätestamisega ning vastutusega õnnetusjuhtumite, kahju ja teenuste tõrgete korral. Vaja on selgitada olemasolevate ELi tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade kohaldatavust nendele uutele töövormidele. Lisaks vajavad selgitamist kõnealuste eeskirjade rikkumise puhul rakendatavad menetlused, see, kes vastutab kontrollide eest ning töötajaid, tarbijaid ja kolmandaid isikuid hõlmava vastutuskindlustuse eest.

1.10

Tööinspektsioonidele tuleks tagada, et nende töövaldkond hõlmaks neid töövorme siseriiklikest tavadest lähtuvalt, ning nende inspektoritele tuleb kindlustada asjakohased vahendid, pädevused ja koolitus. Partnerlussuhete arendamine ametiühingute, tarbijate või muude esindusühendustega võiks olla abiks kodanike murede lahendamisel ja kahju hüvitamise taotlemisel. Parimate tavade vahetamine on selle protsessi oluline osa.

1.11

Samuti tuleks analüüsida kollektiivläbirääkimiste ulatuse mõju asjaomastes sektorites, arvestades asjaolu, et paljud töötajad ei pruugi kuuluda kollektiivläbirääkimiste struktuuridesse ja ametiühingutesse. Komitee tunneb muret, et kui töötajaid käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjana, võib olla küsitav nende ühinemisvabaduse õigus, kui nende ühinemist võib käsitleda kartelli moodustamisena. Selle tulemusena võib ühinemine sattuda vastuollu ELi konkurentsivastase tegevuse eeskirjadega. Neid mureküsimusi, mis võivad seada ohtu kõnealuse põhiõiguse, tuleb käsitleda ja leida neile lahendus. On vaja juhiseid konkurentsieeskirjade kohaldamiseks füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on töövõtjaga sarnases olukorras. Kui selles kontekstis kasutada mõiste „töötaja” ILO tõlgendust, mitte kitsamalt määratletud mõistet „töövõtja”, aitaks see paremini mõista põhiliste tööalaste õiguste ja põhimõtete toimimist (3), mille rakendamist ei tohiks takistada ka ELi konkurentsieeskirjad.

1.12

Komitee kutsub üles uurima rahvatöötajate ning muude uute töövormide ja töösuhete alusel töötavate isikute lepingujärgset seisundit, samuti ka vahendajate kohustusi, arvestades seejuures selliste töötajate võimet pidada läbirääkimisi töötasude, tööaja ja -tingimuste, puhkuse, pensionide, rasedus- ja lapsehooldusõiguste, tööandja makstud tervisekindlustuse ning muude tööalaste õiguste üle või nende suutlikkust neid kindlaks määrata ning kaitsta toodetud intellektuaalomandi õigusi. Samuti on vaja suuniseid, et selgitada tööhõive seisundiga seotud ebaselgeid kohti seoses maksustamise ja sotsiaalkindlustusega.

1.13

Komitee soovitab, et Euroopa Komisjon, OECD ja ILO teeksid koostööd sotsiaalpartneritega, et töötada välja asjakohased sätted inimväärsete töötingimuste ning veebipõhiselt ja teiste uute töösuhete alusel töötavate isikute kaitse jaoks. Komitee leiab, et ELi tasandi lähenemisviisi välja töötamine oleks kasulik, märkides siiski, et enamik meetmeid tuleb võtta riigi, sektori või töökoha tasandil.

1.14

Euroopa sotsiaalpartnerid on viidanud sellele, et Euroopa Komisjon peaks kavandama oma tööhõivepoliitika tegevuskava nii, et see toetaks meie majanduse ja tööturgude digitaalset üleminekut. Samal ajal peaks see tegevuskava olema suunatud sellele, et meie majanduse digiteerimise tulemusena tekiks võimalikult palju kvaliteetseid töökohti. Tööturupoliitika eesmärk peaks olema ka digiteerimisest mõjutatud töötajate kaitse ja nende oskuste täiendamine või ümberõpe. Komitee soovitab kehtestada asjakohased tõhusad õigused ja näha ette mõjus kaitse, järelevalve ja jõustamine, et vältida sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist ja kasutada oleva tulu vähenemist ning tagada jätkusuutlik majanduskasvu potentsiaal kogu ELis.

1.15

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil kaaluda viise, kuidas edendada Euroopa platvormide arengut nii, et loodud väärtus jääks kohalikku majandusse. Seejuures tuleks toetuda Euroopa tugevale vastastikkuse põhimõtte ja koostöö traditsioonile tööturu kooskõlastamisel, mis toimub sageli kohalikul tasandil ning aktiivses koostöös ametiühingute, kohalike tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate riiklike ühendustega. Oluline oleks kaaluda meetmeid, mis aitaksid ettevõtetel luua jätkusuutlikke kvaliteetseid töökohti, pakkudes abi, mis läheb kaugemale esialgsest käivitusjärgust ja ulatuks laienemise järku, kus paljudel uutel ettevõtetel ei ole praegu rahastamisele piisavat juurdepääsu.

2.1

Tehnoloogia kiire areng koostoimes muude majanduslike ja sotsiaalsete arengutega on põhjustanud uute töövormide ja töösuhete tekkimise, mis kujundavad tööjõuturu ümber ja muudavad selle veelgi keerulisemaks. Innovatsioonil ja loovusel on jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse stimuleerimisel oluline roll. Oluline on saavutada tasakaal kõnealustest uutest arengutest tuleneva majandusliku ja sotsiaalse kasu edendamise ning töötajatele, tarbijatele ja ettevõtjatele vajalike tagatiste kindlustamise vahel, hoides samas ära uute töövormide kuritarvitamist õiglastest töötavadest möödahiilimiseks.

2.2

Uued töövormid sisaldavad endas töökohtade loomise potentsiaali, võivad aidata tööturgudel sujuvamalt toimida, pakkuda suuremat paindlikkust nii töötajatele kui ka tööandjatele, suurendada töötajate autonoomiat ja töökohtade kohandatavust, edendada oskuste arengut ning pakkuda paremat võimalust töötada välja positiivne tasakaal töö- ja eraelu vahel. Samas on oluline edendada kvaliteetset tööhõivet, sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste struktuure kõikjal, kus see on võimalik. Lisaks tuleb kõrvaldada igasugune ebaselgus, mis puudutab tööandjate ja töötajate õigusi ja kohustusi, töötajate tööhõiveseisundit, õnnetusjuhtumitega seonduvat vastutust, kindlustust ja ametialast vastutust ning maksu-, sotsiaalkaitse- ja muude eeskirjade kohaldamist. Vaja on põhjalikult hinnata olemasolevate tööturu ja sotsiaalkindlustussüsteemide suutlikkust tulla toime nende arengutega, et vältida sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist ning tagada inimestele rahuldava ja kindla sissetulek ning töö- ja pereelu vahelise tasakaalu säilimine.

2.3

Komitee on käsitlenud nende tärkavate suundumustega seotud küsimusi oma mitmes arvamuses (4), mis on olnud abiks käesoleva ettevalmistava arvamuse koostamisel. Käesoleva ettevalmistava arvamuse koostamiseks taotluse esitanud eesistujariikides Madalmaades ja Slovakkias on mittestandardse tööhõive osakaal vastavalt peaaegu 60 % ja 20 % (5).

2.4

Hiljutised Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) (6) ja ILO (7) aruanded on aidanud tuvastada viimase kümne aasta jooksul toimunud nihet traditsioonilistelt töösuhetelt mittestandardsematele töövormidele. ILO märgib, et töösuhte pideval muutumisel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. See suurendab üha kasvavat lahknevust töise sissetuleku ja tööviljakuse vahel ning võib teravdada sissetulekute ebavõrdsust (8). Riikides, mille kohta on olemas andmed ja mis hõlmavad 84 % kogu maailma tööhõivest, on ILO (9) sõnul vaid ligikaudu üks neljandik (26,4 %) töötajatest tööle võetud tähtajatu lepingu alusel, kusjuures kõrge palgatasemega riikides töötavad enam kui kolm neljandikku töötajatest alaliste lepingutega. Isegi kui standardne tööhõivemudel ei domineeri enam endisel määral, jääb ta ikka Euroopa tööturu mudeli oluliseks elemendiks. Tõstetakse esile, et valitsuste, ELi institutsioonide ja sotsiaalpartnerite jaoks on oluline uute töövormide tuvastamine ja määratlemine ning poliitika ja õigusaktide koostamine ja kohandamine, et tulla toime muutustega ja tagada positiivsed tagajärjed, mis kindlustavad soodsa poliitika ja õiguskeskkonna ettevõtete ja kõigi töövormidega hõlmatud töötajate huvide kaitseks.

3.1

Euroopa majanduses võib täheldada tööhõivetavade ampluaa laienemist, mis on ühelt poolt tuleprooviks traditsioonilisele, määratletud tööaegadega, kokkulepitud õiguste ja hüvedega ning täielikult riiklikesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse kaasatud täistööajaga alalise töökoha traditsioonilisele normile. Teiselt poolt võib selle tagajärjel tekkida rohkem töökohti ja innovatiivseid tööviise ning oluline on tagada selliste töökohtade kvaliteet vastavalt uutele ärimudelitele. Mõned neist vormidest on seotud üleilmastumise, digiteerimise ja muutuvate tootmismudelitega, näiteks varem ettevõttesiseselt tehtud töö allhangetega, mõned aga ettevõtetes uute tavade kasutusele võtmisega ja teised täiesti uute tööhõivemudelitega.

3.2

Uued töövormid võivad avada üksikisikutele uusi võimalusi ettevõtlusega alustamiseks ja tööleasumiseks töökohtadel, mis olid nende jaoks varem kättesaamatud või lubavad vahetada deklareerimata töö varimajanduses ametliku töökoha vastu. Ettevõtlusalase motivatsiooni mõõtmised näitavad, et rohkem inimesi alustab ettevõtlusega positiivsetel põhjustel (nt võtta maksimum heast ideest) kui negatiivsetel põhjustel (näiteks seetõttu, et neil ei ole muid võimalusi töötamiseks) (10).

3.3

Uued töösuhted hõlmavad tööajata lepinguid, nõudetöö lepinguid, nn üksnes lennuaja arvestusega lepinguid, minitöökohti, portfellipõhist tööd, vautšeripõhist tööd ja töökoha jagamise kokkuleppeid. Nendega kaasnevad ka erinevad lepingute vormid, mille puhul tööd organiseerivad vahendajad, sh katusettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjate agentuurid, koostööpõhise töö agentuurid või veebipõhised rahvalt tellimise platvormid. Paljudes nendes vormides viidatakse töötajatele kui sõltumatutele töövõtjatele, osanikele, ülesannete täitjatele, partneritele või kasutatakse muid sarnaseid termineid, mis mõnikord varjavad nende tööhõiveseisundit. Kuigi sageli vaadeldakse neid kui füüsilisest isikust ettevõtjaid, ei vasta osa sellest tööst tõelise füüsilisest isikust ettevõtjaga seostavatele kriteeriumidele, nagu näiteks võime määratleda ülesandeid, kehtestada töötasu määrad või omada loodud intellektuaalomandit. Mõne sektori jaoks on perioodiline, ajutine või hooajatöö tüüpiline, näiteks turisminduses, toitlustamises, põllumajanduses, ning nii töötaja kui ka tööandja vajavad teatud paindlikkust. Olenemata sellest, kas tööd korraldatakse agentuuri kaudu või iseseisvalt, on deklareerimata töö probleemi vältimiseks vaja selliseid lepinguid käsitlevaid eeskirju.

3.4

Oluline on teha vahet tõelisel ettevõtlusel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ning alluvussuhtes ja iseseisva oma nimel töötamise uutel vormidel ning tagada töö kvaliteet. Isegi ametlike töölepingutega töötajate puhul toovad tööga seotud ülesandepõhise hindamise ja projektipõhise töötamise korraldusega seotud arengud endaga kaasa traditsiooniliste tööaegade muutumise, mis mõjutab elutempot ja sissetulekukindlust. Ebaselgete kohtade selgitamine ja töötingimuste parandamine on mitmetel töökohtadel, näiteks kõnekeskustes, viidud läbi sotsiaaldialoogide ja kollektiivläbirääkimiste abil.

4.1

Digiteerimine võib suurendada tootlikkust ja paindlikkust olemasolevates ettevõtetes ning anda aluse uutele tööstusharudele ja töövormidele, soodustades Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Kui digiteerimist juhitakse tõhusalt, mängib see ka olulist rolli sotsiaalse turumajanduse arendamisel ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamisel ja soolise ebavõrdsuse vähendamisel tööhõive ja sotsiaalkindlustuse vallas. Hiljuti vastu võetud Euroopa Ametiühingute Keskliidu, BusinessEurope’i, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu ühisavaldus sisaldab selleteemalist kasulikku teavet (11).

4.2

Digiteerimisel on olnud suur mõju töö ja tööhõive korraldusele, mis nõuab täiendavat tähelepanu poliitikute ja juhtkonna poolt. See on muutnud ka suhteid tarbijatega, tuues endaga kaasa lihtsa juurdepääsu kaupadele ja teenustele. Tarbija rahulolu on küll kõrge, kuid muret on väljendatud digiteerimise mõju üle majandusele ning parandusi on vaja sisse viia tõhusatesse hüvituse taotlemise mehhanismidesse. Proaktiivne poliitika ELi ja riiklikul tasandil peab tagama selle, et digiteerimise pakutavaid võimalusi kasutatakse maksimaalselt ära ning samas välditakse selle lõkse (12).

4.3

Väga suurel osal rahvastikust on internetile juurdepääs mitmest kohast ning nendega saab tööga seotud eesmärkidel võtta ühendust põhimõtteliselt mis tahes ajal ja kohas, mille tulemusel kasvab „rändtöötajate” osakaal ning kaovad ruumilised ja ajalised piirangud töö- ja eraelu vahel. Kui austatakse mõlema huve, võib selline paindlikkus olla kasulik nii ettevõtjatele kui ka töötajatele. Tuleb täiendavalt uurida, kas üldse ja millises ulatuses vajab töötajate era- ja pereelu kõikjal kättesaadava digitaalse mobiilside ajastul täiendavat kaitset ning millised oleksid asjaomasel juhul asjakohased riigi ja Euroopa tasandi meetmed pideva valmisoleku ja kättesaadavuse piiramiseks (13).

4.4

Digitaaloskuste levik ning standardtarkvara ja maailmakeelte tundmine on suurendanud tööandjate võimalusi kasutada töö allhangeteks globaalseid tööturge. See loob Euroopa kodanikele võimalused töötada globaalsete klientide jaoks nende asukohast olenemata, kuid ohustab ettevõtjaid ja töötajaid ka ebavõrdse konkurentsiga, kuna nad konkureerivad nende töökohtade pärast madalapalgalistest riikidest pärit konkurentidega, kes ei pruugi pidada kinni ILO tööõiguse põhireeglitest ega garanteerida inimväärseid töötingimusi.

5.1

Tehnoloogilised muutused võivad edendada oskuste arengut, kuid võivad samuti põhjustada töötajate oskuste kadumise traditsioonilistes ametites. Kaaluda tuleks kõnealuste arengute mõju oskustele ning samuti hinnata seda, millised elukestva õppe, ümberõppe, koolitus- või olemasolevate oskuste täiendamise võimalusi on töötajatel vaja ja millised neist võimalustest on nende käsutuses uute töösuhete kontekstis. Ametiühingute, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja valitsemistasanditega koostööd tegevad ettevõtjad peavad tagama, et oskusi arendatakse vastavalt muutuva töömaailma nõudmistele. Euroopa Sotsiaalfondi ning muude vahendite tõhusal kasutamisel on nende probleemide lahendamisel ülimalt oluline roll.

5.2

Hoolitsemine selle eest, et inimestel oleksid muutuva tööturu kontekstis vajalikud oskused kvaliteetsetele töökohtadele edasiliikumiseks, on peamine ülesanne ning see peab olema tulevase ELi oskuste tegevuskava tähelepanu keskpunktis. Kuidas saaks kõige paremini kohandada oskusi ja edendada kõigi digitaaloskusi, peab olema ELi institutsioonide ja avaliku sektori asutuste prioriteet, ning sotsiaalpartnerid peavad olema kõikidel tasanditel sellesse aktiivselt kaasatud. Komitee märgib, et kõnealune kohustus on juba võetud ELi sotsiaaldialoogi tööprogrammi aastateks 2015–2017.

6.1

Nende arengute kohta puudub usaldusväärne statistika. Rahvatöö ulatuse, rahvatöötajate omaduste, füüsilisest isikust ettevõtjate, majanduslikult sõltuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, näiliste füüsilisest isikust ettevõtjate ja ebakindla töö variantide, n-ö platvormimajanduse suuruse, tegevussektorite ja geograafilise jaotuse kohta on vaja rohkem andmeid, et võrrelda ELi positsiooni ülemaailmses kontekstis.

6.2

Statistikat on samuti vaja selleks, et võimaldada seirata uute töösuhete vormide mõju tööturule, tööhõive polariseerumisele, sissetulekule ja majandusele ning kasutada seda ELi tööhõivepoliitika, sh Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” edasiarendamisel.

6.3

Samuti on vaja kestevandmeid, et teha kindlaks uute töövormide eluaegne mõju ja nende mõju töö jätkusuutlikkusele kogu eluea jooksul ning määratleda nende seotuse ulatus muude demograafiliste muutujatega (näiteks vanuse, puude, etnilise päritolu ja rändaja staatusega). Samuti tuleks analüüsida kollektiivlepingute kohaldamisala mõju enim mõjutatud sektorites, eeldusel, et paljud töötajad, kes tahaksid kuuluda kollektiivlepingute alla, võivad jääda kollektiivlepingustruktuuridest ja ametiühingute poolsest esindatusest väljapoole.

6.4

Neid uuringuid tuleks toetada programmi „Horisont 2020” ja teiste asjaomaste ELi eelarveridade vahenditest.

7.1

Uued tööliigid arenevad nii kiiresti, et lepingulised töösuhted ei suuda nendega sammu pidada, mistõttu peame tegelema nende õigusliku seisundiga. Kiiresti vajavad selgitamist tööturu vahendajate ja veebiplatvormide staatused, et võimaldada nende tuvastamist ametlikus statistikas, jälgida nende kasvu ja teha kindlaks, milliseid standardeid, kohustusi ja tegevuseeskirju tuleks neile kohaldada ning millised reguleerivad asutused peaksid vastutama nende kontrolli ja jõustamise eest. Erinevused töötaja, töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja ja praktikandi määratlustes kogu ELis raskendavad hindamist veelgi.

7.2

Komitee märgib, et Euroopa Komisjon viib praegu läbi konsultatsioone kirjaliku tõendi direktiivi (14) teemal, ning eeldab, et uued töösuhete vormid lisatakse selle kohaldamisalasse.

7.3

Veebiplatvormid laienevad kiiresti ning toovad majandusele, tööhõivele ja innovatsioonile üldiselt positiivset mõju, samal ajal kui mõnel juhul arenevad nad sellises ulatuses, et on oht monopolide tekkimiseks, mis võivad moonutada turgu ning luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi. Ühistarbimist ja muid uusi tööhõivemudeleid ei tohiks kuritarvitada selleks, et vältida inimväärse palga maksmist, maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste täitmist ning muude tööalaste õiguste ja tingimuste tagamist, delegeerides kulusid kasutajatele ja töötajatele ning vältides väljaspool internetti tegutsevatele ettevõtetele kehtestatud eeskirjade järgimist. See kujutaks endast ohtu ettevõtetele ja töötajatele teistes sektorites, õõnestades kokkulepitud standardeid ja võrdseid tingimusi.

8.1

Kaugtööga võivad töötajatele, nende klientidele ja üldsusele kaasneda märkimisväärsed tervishoiu ja ohutusega seotud riskid. Tööd võidakse teha üldkasutatavates ruumides või kodudes, kasutades ohtlikke materjale ja seadmeid ilma asjakohaste juhiste või kaitseriietuseta. Sageli on ebaselged kindlustuse, sertifitseerimise ja erialase vastutusega seotud küsimused. On-line-töötajad võivad ebasobivas keskkonnas teha kuvari ees intensiivselt tööd, kasutades mööblit ja seadmeid, mis ei vasta ergonoomilistele standarditele.

8.2

Vastutus ohutuse eest ja õnnetused on seoses mõnede veebiplatvormidega reguleerimata ala ja see tuleb reguleerida, et kaitsta töötajaid, tarbijaid ja üldist avalikkust.

8.3

Selle arvamuse arutelul (15) viidati ka muudele küsimustele, mida tuleb käsitleda, muu hulgas pikast ja määramata tööajast tekkinud kurnatus, töö ja sissetuleku ettearvamatusest tingitud stress, tagasilükatud töö eest maksmata jätmine, kliendilt halva hinnangu saamine, mida ei saa vaidlustada, platvormi tegevuse või lepingulise suhte n-ö deaktiveerimine, ilma selge töögraafikuta hoolduskohustustega toimetulemise väljakutse, sotsiaalse eraldatuse ja mitme töökoha koostoime mõju.

8.4

Vaja on selgitada, kuivõrd neid uusi töövorme kaitsevad kehtivad ELi ja liikmesriikide tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjad ja kõnealuste eeskirjade rikkumisi käsitlevad menetlused, kontrollimiskohustused ning töötajate, tarbijate ja avaliku vastutuse kindlustus. Bilbaos asuv ELi Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur võiks aidata teadusuuringute ja analüüsidega selles valdkonnas.

8.5

Tööinspektsioonidele tuleks tagada kindel roll, et nende pädevusvaldkond hõlmaks kõnealuseid töövorme vastavalt siseriiklikele tavadele ning et nende inspektorite käsutusse antaks asjakohased vahendid, pädevused ja koolitus, et tagada nende tõhusus. Partnerlussuhete arendamine ametiühingute, tarbijate või muude esindusühendustega võiks olla abiks üldsuse murede lahendamisel ja kahju hüvitamise taotlemisel.

9.1

Uued töövormid mõjutavad laia valikut erisuguseid ameteid, hõlmates varem mitteametliku majanduse alla kuuluvat tööd, vabakutselist tööd ja tavaliselt vahetute töövõtjate tehtud tööd. Selle kasutuselevõtt võib luua olukordi, kus samasuguseid ülesandeid teevad samades tingimustes eri seisundiga töötajad, mis tekitab ebavõrdsust seoses nende kaitse, õiguste ja töötasu määradega.

9.2

Uute vahendajate lisamine töösuhtesse on põhjustanud mõningatel juhtudel osapooltevaheliste suhete puudulikku läbipaistvust, mis takistab individuaalseid läbirääkimisi töötingimuste üle ning piirab töötajate juurdepääsu kollektiivläbirääkimistele.

9.3

Tekivad küsimused selle kohta, millist osapoolt tuleks käsitleda tööandjana ja kuidas peaks olema määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatus, sealhulgas selle õiguslik definitsioon ja sanktsioonid tööjõu ebaseadusliku pakkumise eest ja raskemate ärakasutamise vormide eest. Veebiplatvormidel on palju erinevaid tööhõivemudeleid, sh platvormidel, mis hakkasid kvaliteedi parandamise ja käibe vähendamise huvides oma töötajatele pakkuma töövõtja staatust (16). Töövõtja staatus tagab juurdepääsu muudele tööõigustele. Töötajate puhul, keda käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjana, võib olla küsitav nende ühinemisvabaduse õigus, kui nende ühinemist võib käsitleda kartelli moodustamisena, mis viib nad vastuollu ELi konkurentsivastaste tavadega. Seda teemat tuleb käsitleda eriti olukordades, kus näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjatest töötajatel puudub autonoomsus oma ülesannete ja töötasu määrade määratlemisel.

9.4

Komitee nõuab rahvatöötajate tööhõiveseisundi ning muude uute töösuhete vormide uurimist, võttes arvesse nende võimet pidada tingimuste üle läbirääkimisi, makseviisi (ja seda, kes selle kindlaks määrab) ning loodud intellektuaalomandi omandiõigust. Uurimise eesmärk peaks olema töötada välja suunised, mille alusel liikmesriigid saaksid määratleda vastavalt oma riiklikele tavadele töötajate maksu- ja sotsiaalkindlustuse ning tööhõivealase seisundi ning platvormide kohustused seoses tööaja, töötasu, puhkuste, pensionite, raseduse ja sünnitusega seotud õiguste, tööandja tasutud tervisekindlustuse ja muude tööõigustega.

10.1

Vaja on selgitada rahvatöötajate ja muude ebakindlates ja muutlikes töösuhetes töötajate õigused seoses mitme teemaga, sh järgmistega:

10.2

Euroopa Komisjon, OECD ja ILO peaksid tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et töötada välja asjakohased eeskirjad inimväärsete töötingimuste ning veebipõhiselt ja teiste uute töösuhete alusel töötavate isikute kaitse jaoks. Komitee leiab, et ELi tasandi lähenemisviisi väljatöötamine oleks kasulik, märkides siiski, et enamik meetmeid tuleb võtta riigi, sektori või töökoha tasandil.

10.3

Ametiühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjate ühingud on hiljuti hakanud koostööd tegema, et esitada soovitusi paremate lahenduste kohta seoses sotsiaalkaitse ja hüvitistega.

11.1

Uued töösuhete vormid ei piirdu vähe kvalifitseeritud füüsilise või teenindamistööga. Tööajata lepingud ja muud nõudetöö vormid levivad kõrgemalt tasustatud ja kõrge kvalifikatsiooniga ametiteni, hõlmates õppejõude, piloote ning tervishoiutöötajaid ja muid avaliku teenistuse töötajaid, mõjutades negatiivselt nende võimalikku sissetulekut ja töökohakindlust.

11.2

Mitmeid digitaaloskusi nõudvaid ja meediapõhiseid töid ja teenuseid saab teha ja osutada mis tahes maailma osas, mis tekitab ettevõtjatele ja töötajatele täiendavat ebaõiglast konkurentsi, kuna sellise töö allhanked madalapalgalistest riikidest järjest kasvavad, mis alandab kollektiivlepingute määrasid.

11.3

Uuringud (17) on näidanud, et digiteerimine polariseerib tööhõivet kõrge kvalifikatsiooniga hästi tasustatud ja vähe kvalifitseeritud madalalt tasustatud töö vahel, ning et järjest ebavõrdsemal tööturul on kannatajaks keskmise sissetulekuga mõõdukate oskustega rühma kuuluvad pangandus-, kindlustus- ja haldusvaldkonna töötajad. Paljud on äraelamist võimaldava palga teenimiseks sunnitud töötama mitmel töökohal. Mõned nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjad on siiski kõrge kvalifikatsiooniga ja kogenud professionaalid, kes on vägagi teadlikud oma positsioonist turul, teavad oma väärtust ja soovivad reaalselt tegutseda enda nimel, või näevad oma sõltumatus töös võimalust mitmekesistada oma sissetulekut ja luua reserve juhuks, kui nad kaotavad oma peamise sissetulekuallika, teenida raha huvipakkuva tegevusega ning uurida uusi karjääri- ja ärivõimalusi. Kõik need variandid on olemas ning neile tuleb tagada vajalikud õigused ja kaitse.

11.4

Mõned uued töösuhete vormid on tekkinud soovist vältida standardsemate tööhõivevormidega seonduvaid kulusid ja kohustusi. On oht, et ilma tegelike õiguste ja tegeliku kaitse, seire ja jõustamiseta kaasneb paljude uute töösuhetevormidega töötasu ja -tingimuste muutumise võidujooks halvenemise suunas, mis suurendab sissetulekute ebavõrdsust, vähendab netotulu ning avaldab survet nõudlusele ja majanduskasvu potentsiaalile kogus ELis, põhjustades täiendavaid pikaajalisi makromajanduslikke probleeme. Selliste töötajate võime määratleda kollektiivlepingute kaudu oma töötasu määrad ja tingimused on äraelamist võimaldava töötasu säilitamise seisukohalt määrava tähtsusega.

11.5

Tasustamine toimub uutes töövormides sageli kindlate tööülesannete täitmise, mitte tunnihinna alusel. Õiglase tasustamise põhimõte tuleks säilitada kõigis nimetatud olukordades ja tuleks arvesse võtta kõiki tasustamise asjakohaseid aspekte, nagu töö kvaliteet ja tööaja hüvitamine (18).

11.6

Kuna peretoetus- ja sotsiaalsüsteemid on kogu ELis erinevad, on oluline hinnata uute töövormide mõju peretoetuspoliitika rahastamisele, tunnistades, et ühe inimese äraelamist võimaldav töötasu ei pruugi olla piisav lastega perekonna ülalpidamiseks.

11.7

Töötasuga seotud probleeme ei tohi vaadata lahus problemaatilisest töötasu ning maksu-/sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustussüsteemide vahelisest suhtest hägusemalt määratletud töösuhete puhul. Oluline on jällegi selgus selles, kes on tööandja ja milline on töötaja seisund.

12.1

Komitee tunnistab süsteemide mitmekesisust liikmeriikides ja leiab, et on vaja uurida, kuidas kohandada sotsiaalkaitse mudeleid nii, et nad hõlmaksid paindlikumaid tööturge ning tagaksid jätkusuutliku ja inimväärseks eluks piisava sissetuleku. Sellega peaks arvestama Euroopa sotsiaalõiguste samba väljaarendamisel. On tervitatav, et komitee käsitleb seda teemat eraldi arvamuses.

12.2

Kuna tööturud muutuvad järjest paindlikumaks ning üha suurem osakaal töötajaid ei tea ette, millal ja kus nad töötavad, kasvab ühildamatus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemidega, mis põhinevad eeldusel, et „töötava” ja „töötu” inimese seisundeid saab selgelt eristada. Selline ühildamatus ei ole kasulik ei ettevõtjatele ega ka töötajatele.

12.3

Aina suurem hulk tööjõust ei anna oma panust väljakujunenud sotsiaalkindlustussüsteemidesse, nagu töötuskindlustus, ravikindlustus ja pensionikindlustus, ega saa neist ka hüvitisi. See on juba sotsiaalpartnerite ja valitsuste vaheliste arutelude teemaks mõnes liikmesriigis, kus sotsiaalpartneritel on oluline roll, kuid seda tuleb laiendada kogu ELile, kaasates kohalikud omavalitsused, muud kodanikuühiskonna osalejad, ühendused ja teenuseosutajad eesmärgiga määratleda elujõulised ja jätkusuutlikud poliitikameetmed, õigusaktid ning täiendavad meetmed, millega tagatakse kõigile töötajatele – sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, rahvatöötajatele ja ühistarbimises osalevatele töötajatele – asjakohasel tasemel osalemine sotsiaalkaitses.

12.4

Komitee tunnistab, et liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi sotsiaalkaitse pakkumises. On küll olemas selge vajadus hinnata sotsiaalkaitsesüsteemide elujõulisust, et lahendada majanduse ja tööturgude uutest arengusuundadest tingitud väljakutseid, kuid komitee leiab, et on tähtis kaitsta tulu ja tagada kogu Euroopa Liidu maksu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide – mis paljudes liikmesriikides sõltuvad praegu tavapärase tööhõive suurest osakaalust ja sellega seotud osamaksudest – üldine kvaliteet, usaldusväärsus, kättesaadavus ja tõhusus. Tõhususe vähenemine tähendaks tõsist ohtu Euroopa sotsiaalmudelile ja sotsiaalsele turumajandusele, mis tugineb riigi jõulisele osalemisele üldist huvi pakkuvate teenuste osutamises ning tõhusates sotsiaalkaitsevõrgustikes.

12.5

Maksu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid tuleb hoolega läbi mõelda, et tagada kõigile sissetulekuvormidele – olgu need teenitud tavapärase korraldusega sektorites või ühistarbimises/platvormimajanduses – asjakohane maksustamine ja sotsiaalkindlustusmaksed. Komitee on seisukohal, et nende platvormide rolli võiks selgitada eeskirjade ja vajadusel õigusaktidega, mis määratlevad kaitse nii töövõtjatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, kaasates nad sotsiaalkaitsesüsteemi nii regulatiivses kui ka osamaksude mõttes. EL peaks soodustama ja koordineerima asjaomaseid parimatel tavadel põhinevaid reforme liikmesriikide tasandil.

13.1

Veebiplatvormid on innovatsioon, mis on juba praegu Euroopas majanduslik reaalsus. Praegu asub siiski suur hulk neist väljaspool ELi, võttes iga ELis tehtud tehingu eest märkimisväärseid tasusid, mõnikord tehingu väärtusest kuni 25 %, millest suurem osa jääb EList väljapoole. Nad võivad anda väikse või üldse olematu panuse haridusse, taristusse või kommunaalteenustesse nendes ELi piirkondades, kus nad tegutsevad. Kui töötajad ei ole tegelikult füüsilisest isikust ettevõtjaid, võib esineda erinevusi maksudes ning pensioni- või muude sotsiaalkaitsesüsteemidega seoses. Vaja on hinnata nende mõju jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomisele ELis ja nende panust sellesse.

13.2

Euroopa Komisjon peaks kaaluma viise, kuidas edendada Euroopa platvormide arengut sel viisil, et loodud väärtus jääks kohalikku majandusse. Seejuures tuleks toetuda Euroopa tugevale vastastikkuse põhimõtte ja koostöö traditsioonile tööturu kooskõlastamisel, mis toimub sageli kohalikul tasandil ning aktiivses koostöös ametiühingute ja kohalike tööandjatega. Oluline oleks kaaluda meetmeid, mis aitaksid ettevõtetel luua jätkusuutlikke kvaliteetseid töökohti, pakkudes abi, mis läheb kaugemale esialgsest käivitusjärgust ja ulatuks laienemise järku, kus paljudel uutel ettevõtetel ei ole praegu piisavalt tuge.