6.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/11

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 189/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOKKUVÕTE

„LATVIJAS LIELIE PELĒKIE ZIRŅI”

EÜ nr: LV-PDO-0005-01194 – 04.02.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Läti

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetus „Latvijas lielie pelēkie zirņi” osutab põldherne (Pisum sativum L.) maculatum-kultivari kohaliku sordi „Retrija” kuivatatud herneteradele.

Sellel kuivatatud kaunviljal on järgmised morfoloogilised omadused.

Välimus: suur, jämedakoeline, pruun marmoreeritud mustriga, mis annab hallika tooni, ning musta seemnenabaga.

Keskmine kaal: 1 000 hernetera mass: 360–380 g

Puistemass: 780 g/l

„Latvijas lielie pelēkie zirņi” keemilised omadused (protsendiliselt):

—   niiskussisaldus: mitte üle 14 %

—   toorvalku: 0–34 % (lüsiini sisaldusega kuni 11,4 %)

—   rasvu: 1,5–2 %

—   süsivesikuid: 50–57 %

—   toorkiudu: kuni 6,5 %

—   tuhka: mitte üle 2 %

Hernest „Latvijas lielie pelēkie zirņi” süüakse ilma seemnekesta eemaldamata, kuna seda ei ole võimalik hernetera pealt eemaldada. See tähendab, et tera ei lagune keetes, kuna seemnekest on tugevalt herne küljes kinni.

Keedetud hernel on järgmised organoleptilised omadused:

—	pehme, jahuse konsistentsiga;

—	mahe, kuid siiski omapärane maitse, mis tuleneb seemnekestast.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid – kasvatamine, kuivatamine ja sorteerimine – toimuvad asjaomases piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kõnealust kaitstud päritolunimetusega toodet toodetakse, hõlmab peaaegu kogu Läti territooriumi, välja arvatud järgmised alad: Balti mere ja Riia lahe rannik kuni 5 km sügavusele sisemaale Nīca, Liepāja ja Pāvilosta omavalitsustes, Ventspilsi omavalitsuse rannikuala, Dundaga omavalitsuse rannikuala ning Roja, Engure, Jūrmala, Riia, Carnikava, Ādaži, Saulkrasti ja Salacgrīva omavalitsused.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Peamised tegurid, mis toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” mõjutavad, on kohalikud kliimatingimused, mullaomadused ning ajaloolised ja inimtegurid.

Geograafilise piirkonna eripära

Piirkond, kus „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvab, asub mõõdukas kliimavööndis. Läti kliimat mõjutab mere lähedus ja Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid. Seetõttu on kliima valdavalt pehme ja niiske ning on olemas neli selgelt eristuvat aastaaega. Taevas on tihti pilves (keskmiselt 160–180 päeva aastas), kusjuures päikesepaistet on keskmiselt 1 790 tundi aastas. Kõige rohkem on päikselisi päevi (keskmiselt 28–30) maist augustini, kui päike paistab 8–10 tundi päevas. Aasta keskmine sademete tase kõigub 574 ja 691 mm vahel. Valdavalt pehme ja niiske kliima loob kõik tingimused optimaalseks kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustumiseks; seetõttu tulevad selle kaunvilja peamised väärtused ja omadused kõige paremini esile just selles geograafilises piirkonnas.

Määratletud geograafilise piirkonna mõõdukalt ja hästi hooldatud mullad, millel on lubjarikas liivsavine lõimis ja optimaalne mulla pH (ligikaudu 7), on olulise tähtsusega „Latvijas lielie pelēkie zirņi” soodsaimaks kasvatamiseks.

Toote eripära

Kuivatatud „Latvijas lielie pelēkie zirņi” erinevad teistest hernestest eriti suurte jämedakoeliste herneterade poolest (1 000 hernetera mass on 360–380 g). Kuigi kauna kohta on vähem herneteri, kompenseerivad seda herne head kulinaarsed omadused, nagu lühike keetmisaeg (umbes 10 minutit lühem kui teiste herneste puhul). Keedetud herneterade omadused: pehme, jahune koostis ja mahe, kuid siiski omapärane maitse, mis tuleneb seemnekestast.

Toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” süüakse ilma seemnekesti eemaldamata, kuna neid ei ole võimalik herneteralt eemaldada. See tähendab, et toode ei lagune keetes ning seemnekest jääb kindlalt hernetera külge kinni.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

„Latvijas lielie pelēkie zirņi” on toode, mis on välja kujunenud ainult konkreetsete looduslike tingimuste mõjul ja kohalike tootjate oskusteabe toel.

1.

Keskkonnategurid, mis tagavad toote kõrgekvaliteedilised omadused (seemned on jämedad ja jahuse konsistentsiga), on järgmised: — kliima – niiskuse ja temperatuuri erinevused taime kasvu erinevates etappides on olulise tähtsusega selliste suurte herneterade saamiseks. „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvuperiood on pikk, 80–115 päeva. Kasvuperioodi alguses kasvab ja areneb see põldhernes üsna aeglaselt, kuid seejärel õitseb ja küpseb väga kiiresti. Seepärast on Läti klimaatilised tingimused sobivad kvaliteetse saagi saamiseks (jämedad herneterad, jahune konsistents, lühike keetmisaeg). Õitsemise ja eelkõige kaunade valmimise ajal (juuni teisel poolel ja juuli esimesel poolel) on eriti oluline, et oleks piisavalt niiskust, kuna just niiskus mõjutab herneterade suurust ja seemnekestade paksust. Kui see periood on liiga niiske, jääb küpsemine hilisemaks, ning liigse kuivuse tagajärjel jäävad herneterad pisikeseks ja nende seemnekest on paksem. Mõlemal juhul pikeneb keetmisaeg ning sordi maitseomadused halvenevad. Seega tuleb kõnealused herned külvata varakevadel, s.o alates aprilli viimasest dekaadist kuni mai esimese dekaadini. — optimaalne mulla pH on 7. Toode „Latvijas lielie pelēkie zirņi” on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui muud hernesordid. Kõnealune hernesort on sobiv mõõdukas või heas seisukorras lubjarikka liivsavise lõimisega mulla jaoks, kuid väiksemat saaki on võimalik saada ka halvemas seisukorras saviliivadelt ja palju mineraalaineid sisaldavatelt rabamuldadelt. Optimaalne mulla pH „Latvijas lielie pelēkie zirņi” jaoks on umbes 7, mis on suurem kui muude vähemnõudlike hernesortide puhul.

2.

Ajaloolised ja inimtegurid: „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvatamise ja selektsiooniga põlvkondade jooksul kõnealuses määratletud geograafilises piirkonnas on loodud hea kvaliteediga sort, mis on suurepäraselt kohastunud kohalike oludega ja millest on saanud kindel gastronoomiline lemmik. Halli herne kasvatamise traditsioon on Lätis pikaajaline. Seda liiki hernest on Lätis kasvatatud juba 18. sajandil. 20. sajandi alguses avaldati artikleid „halli” herne kasvatamise eripärade kohta. Herneste selektiivne aretamine algas Lätis 1925. aastal Stende Riiklikus Teraviljaaretusinstituudis, kuid alates 1945. aastast on seda tehtud Priekuļi Riiklikus Taimearetusinstituudis, mis on tõenduseks, et neid herneid saab kasvatada kogu Läti territooriumil. „Latvijas lielie pelēkie zirņi” selektiivse aretamisega tegid algust tavalised inimesed suurte pruunide Vidzeme herneste baasil. Kasutades selliselt selekteeritud materjali ja parandades seda eesmärgipärase valiku teel, nt jättes välja metsikute sortide kibedad herned, et saada keetmisel hea maitse ja välimusega herned, lõi Priekuļi Riiklik Taimearetusinstituut (Priekuļi vald, Priekuļi omavalitsus) „Latvijas lielie pelēkie zirņi”„Retrija” sordi, mis on ainus nii suurte herneteradega sort. Mitmete aastate jooksul arendatud kasvatus- ja koristustehnoloogiad on olulise tähtsusega nii saagikuse kasvu kui ka kvaliteetse toote tagamisel. Need tehnoloogiad hõlmavad näiteks mulla ettevalmistamist, külvisegu õige suhte valimist ja õige koristusaja valimist. Toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvatatakse ainult segukülvides koos teraviljaga (kaer, oder või suvinisu), mis hernetaime toatavad. Erinevate viljade suhe külvisegus peab olema järgmine: „Latvijas lielie pelēkie zirņi” suhe teraviljadega on kas 1:2 või 1:1. Toote „Latvijas lielie pelēkie zirņi” masindamisel kombainiga on vaja tähelepanelikkust ja oskusi, kuna küpsed herned võivad kergesti poolituda. Pärast saagikoristust kuivatatakse saak hoolikalt kuivatites. Lätlased on sajandeid herneid söönud. Herned, oder ja oad olid pikka aega igapäevaseks toiduks ja need püsisid põhiliste toiduainetena kuni kartuli sissetoomiseni 19. sajandil. Tänapäeval soovitatakse reisijuhtides toodet „pelēkie zirņi” koos peekoniga kui proovimist väärt Läti rahvusrooga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik (2))

http://www.pvd.gov.lv/lat/kreis_izvlne/novertesana_un_registracija/lauksaimniecibas_un_partikas_p/

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

---