52015PC0137

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon[1] võeti vastu 2001. aasta mais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid[2] on konventsiooni osalised[3] ning konventsiooni sätted on ELi õigusaktides rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ[4] (püsivate orgaaniliste saasteainete määrus).

Stockholmi konventsiooni üldeesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest. Eraldi on viidatud 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes sätestatud ettevaatuspõhimõttele. Kõnealust põhimõtet rakendatakse konventsiooni artikliga 8, milles on sätestatud eeskirjad täiendavate kemikaalide lisamiseks konventsiooni lisadesse.

Konventsiooniosaliste seitsmendal konverentsil (COP7) 2015. aasta mais tuleks teha kolm otsust, mille tulemusena lisatakse polüklooritud naftaleenid ja heksaklorobutadieen A lisasse (kõrvaldamine) ja C lisasse (juhuslik tootmine) ning pentaklorofenool A lisasse. EL tegi ettepaneku kõigi kolme aine kandmiseks konventsiooni lisadesse 2011. aastal. Lisaks antakse COP7 raames hinnang perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide konkreetsete erandite ning lubatavate otstarvete vajalikkusele.

Kolme kõnealuse aine tootmine, turuleviimine, kasutamine ja juhuslik heide on liidus juba lõpetatud või neid on märkimisväärselt vähendatud, kuid ei saa välistada, et muudes riikides neid aineid endiselt toodetakse, kasutatakse või tekitatakse olulisel määral nende juhuslikku heidet. Kuna nimetatud kemikaalid võivad keskkonnas kaugele levida, ei ole riiklikul ega Euroopa Liidu tasandil võetud meetmed keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks piisavad ning seetõttu on vaja võtta ulatuslikumad rahvusvahelised meetmed.

Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee soovitused

Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (edaspidi „komitee”) võttis oma üheksandal istungil vastu heksaklorobutadieeni riskijuhtimise hinnangu. Riskijuhtimise hinnangu tulemusena tehti muu hulgas järgmised järeldused.

– Teadaolevalt heksaklorobutadieeni praegu tahtlikult ei toodeta ega kasutata; seepärast on oluline ära hoida selle kasutuselevõtt tulevikus ning juhtida riske, mis on seotud kõnealuse aine juhusliku keskkonda laskmisega.

– Heksaklorobutadieeni tekib tööstuslike tootmisprotsesside (eelkõige muude klorosüsivesinike ja magneesiumi tootmise) juhusliku kõrvalsaadusena. Tootmisel tekkiva heite miinimumini viimise meetmed on tuntud ja kasutusele võetud riikides, mis on Stockholmi konventsiooni osalised.

– Heksaklorobutadieen tekib tahtmatult põlemise ning muude termiliste protsesside ja tööstusprotsesside käigus. Meetmed püsivate orgaaniliste saasteainete tahtmatu keskkonda laskmise vähendamiseks aitavad veelgi vähendada heksaklorobutadieeni keskkonda sattumist. Heksaklorobutadieeni seirega võivad kaasneda lisakulud.

Puudub ülevaade endistes jäätmehoidlates tekkivast heksaklorobutadieeni heitkogusest. On olemas kontrollimeetmed, mis võimaldavad kõnealuse koguse miinimumini viia. Komitee otsustas oma üheksandal istungil 2013. aasta oktoobris, et soovitab kanda heksaklorobutadieeni konventsiooni A ja C lisasse ilma eranditeta.

Polüklooritud naftaleenide kohta tehti riskijuhtimise hinnangu tulemusena muu hulgas järgmised järeldused.

– Teadaolevalt polüklooritud naftaleene praegu tahtlikult ei toodeta ega kasutata; siiski on oluline piirata võimalikke allesjäänud kasutusalasid ja hoida ära polüklooritud naftaleenide kasutuselevõtt tulevikus.

– Polüklooritud naftaleenid tekivad tahtmatult kõrge temperatuuriga tööstusprotsesside käigus (eriti jäätmete põletamise käigus, kuid ka muude selliste protsesside käigus, mis põhjustavad teadaolevalt polüklorodibensodioksiinide ja polüklorodibensofuraanide teket). Polüklorodibensodioksiinide ja polüklorodibensofuraanide heite vähendamiseks rakendatavad meetmed vähendavad ka polüklooritud naftaleenide heidet. Polüklooritud naftaleenide seirega võivad kaasneda lisakulud. 

– Puudub ülevaade jäätmehoidlates ja vanade seadmete ladustuspaikades tekkivast polüklooritud naftaleenide heitkogusest. Polüklooritud bifenüülide puhul rakendatavad meetmed vähendavad ka ladustuspaikades tekkivat polüklooritud naftaleenide heidet.

Komitee otsustas oma üheksandal istungil 2013. aasta oktoobris, et soovitab kanda polüklooritud naftaleenid konventsiooni A ja C lisasse ilma eranditeta.

Oma kümnendal istungil 2014. aasta oktoobris võttis komitee vastu riskijuhtimise hinnangu pentaklorofenooli, selle soolade ja estrite kohta. Riskijuhtimise hinnangu tulemusena tehti muu hulgas järgmised järeldused.

– Pentaklorofenooli, selle soolade ja estrite tootmine peab olema piiratud; ainukeseks erandiks on kasutamine elektripostide ja nende risttalade tööstuslikuks töötlemiseks puidukaitsevahendiga.

Komitee otsustas oma kümnendal istungil 2014. aasta oktoobris, et soovitab kanda pentaklorofenooli, selle soolad ja estrid konventsiooni A lisasse koos konkreetse erandiga elektripostide ja nende risttalade puhul kasutatava pentaklorofenooli, selle soolade ja estrite tootmiseks ja kasutamiseks.

Vastavalt konventsiooni artikli 8 lõikele 9 esitas komitee kõnealused soovitused konventsiooniosaliste konverentsile arutamiseks 2015. aasta mais toimuval istungil.

Komitee võttis vastu ka soovitused alternatiivide kohta perfluorooktaansulfoonhappe kasutamisele avatud kasutusviiside puhul. Nüüdseks on olemas teave perfluorooktaansulfoonhappe ohutumate alternatiivide tõhususe ja kaubanduses kättesaadavuse kohta. Neid alternatiive võib kasutada järgmisel otstarbel: vaipades, nahas ja rõivastes, tekstiilis ja pehmes mööblis, pinnakattevahendites ja nende lisaainetes, (sisserändavate) punaste tulisipelgate ja termiitide tõrjevahendites ning Atta spp. ja Acromyrmex spp. aedniksipelgate tõrjes kasutatava putukasöödana. Samuti soovitab komitee konventsiooniosalistel piirata praegu konkreetse erandina lubatud perfluorooktaansulfoonhappe kasutust kõvasulamiga katmisel nii, et seda kasutataks üksnes suletud ahelaga süsteemide puhul. Viimatinimetatud otstarve on lubatud konventsiooni alusel „aktsepteeritava otstarbena”.

Heksaklorobutadieen ja ELi õigus

Heksaklorobutadieen on veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ)[5] määratletud prioriteetse ohtliku ainena. Lisaks on heksaklorobutadieen kantud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli ning seega peavad konventsiooniosalised lõpetama selle tootmise ja kasutamise. Komisjoni 19. juuni 2012. aasta määrusega (EL) nr 519/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa,[6] kohaldatakse keeldu ELi õiguses. Siiski tuleb endiselt tegeleda jäätmetest ja saastunud maast tulenevate probleemidega ning kaaluda meetmeid aine uuesti kasutuselevõtmise ärahoidmiseks.

Kuigi heksaklorobutadieeni tootmine Euroopas on lõppenud, võib see tahtmatult tekkida teatava tööstusliku tegevuse tagajärjel. Tööstusheidete direktiivi (2010/75/EL[7]) piirnormide järgimisel tuleb sellise tegevuse puhul rakendada parimat võimalikku tehnikat, et vältida ja vähendada heidet ning selle mõju keskkonnale tervikuna.  Tööstuskäitise käitamiseks on vaja saada luba liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kõnealune luba peab sisaldama tööstusheidete direktiivi II lisas loetletud saasteainete heite piirnorme ja muude selliste saasteainete piirnorme, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab keskkonda suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonnaelemendist teise üle kanda.

Polüklooritud naftaleenid ja ELi õigus

Polüklooritud naftaleenid on kantud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli ning seega peavad konventsiooniosalised lõpetama selle tootmise ja kasutamise. Komisjoni määrusest (EL) nr 519/2012 tulenevalt on polüklooritud naftaleenide tootmine ja kasutamine ELis keelatud. Praegu peetakse polüklooritud naftaleenide kõige märkimisväärsemaks allikaks juhuslikku teket põlemisprotsessi tulemusena (eelkõige jäätmete põletamise tulemusena).

Kuigi polüklooritud naftaleenide tootmine Euroopas on lõppenud, võivad need tahtmatult tekkida teatava tööstusliku tegevuse tagajärjel. Tööstusheidete direktiivi (2010/75/EL) piirnormide järgimisel tuleb sellise tegevuse puhul kohustuslikus korras rakendada parimat võimalikku tehnikat, et vältida ja vähendada heidet ning selle mõju keskkonnale tervikuna. Tööstuskäitise käitamiseks on vaja saada luba liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kõnealune luba peab sisaldama tööstusheidete direktiivi II lisas loetletud saasteainete heite piirnorme ja muude selliste saasteainete piirnorme, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab keskkonda suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonnaelemendist teise üle kanda.

            Pentaklorofenool ja ELi õigus

Pentaklorofenooli kui aine või kui muude ainete või valmististe koostisosa, mille kontsentratsioon on vähemalt 0,1 % massist, turule laskmine on määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)[8] XVII lisa 22. kande kohaselt piiratud. Lisaks on pentaklorofenooli turule laskmine ja kasutamine taimekaitsevahendina või biotsiidina keelatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009[9] ja määruse (EL) nr 528/2012[10] kohaselt.

Konventsiooniosaliste seitsmenda konverentsi järel võetavad meetmed

Stockholmi konventsiooni A, B ja/või C lisas loetletud ained tuleb lisada ka püsivate orgaaniliste saasteainete määrusesse, millega tagatakse, et õigusakti rakendamine ELis vastab ELi rahvusvahelistele kohustustele[11].

Heksaklorobutadieen ja polüklooritud naftaleenid kanti püsivate orgaaniliste saasteainete määruse I lisasse 2012. aastal. Stockholmi konventsiooni C lisasse kandmiseks on vaja, et aine kantaks ka III lisasse.

Kui pentaklorofenool on kantud Stockholmi konventsiooni A lisasse, tuleb see kanda ka püsivate orgaaniliste saasteainete määruse I lisasse. Kuna sellest tulenevalt muutub tarbetuks ainet käsitlev kanne REACH-määruse XVII lisas, siis algatatakse menetlus kõnealuse kande lisast väljajätmiseks.

Perfluorooktaansulfoonhape ja ELi õigus

Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi neljandal istungil, mis toimus 2009. aasta mais, lepiti kokku, et konventsiooni B lisasse kantakse perfluorooktaansulfonaat ja selle derivaadid, koos mitme konkreetse erandi ja lubatava otstarbega. ELi rakendusõigusakt on piiravam kui Stockholmi konventsioon, kuna selles ei ole erandeid ja lubatavaid otstarbeid, mis olid ELis keelatud juba REACH-määrusega. Selline lahendus põhineb läbival põhimõttel, mille kohaselt ei langetata ELi keskkonnakaitse taset.

Uute püsivate orgaaniliste saasteainete lisamise ja konventsiooni lisade muutmise kord

Konventsiooni artikli 8 kohaselt võivad konventsiooniosalised esitada sekretariaadile ettepaneku kemikaali kandmiseks A, B ja/või C lisasse. Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (edaspidi „komitee”) vaatab ettepaneku läbi.

Kui läbivaatamisel leitakse, et kemikaalil on selle kauglevi tõttu keskkonnas inimeste tervisele ja/või keskkonnale tõenäoliselt oluline kahjulik mõju, millest tulenevalt on õigustatud ülemaailmsed meetmed, jätkatakse ettepaneku menetlemist ning koostatakse riskijuhtimise hinnang, mis sisaldab võimalike piiramismeetmete analüüsi. Selle põhjal esitab komitee soovituse, kas konventsiooniosaliste konverents peaks kaaluma kemikaali kandmist A, B ja/või C lisasse. Lõpliku otsuse teeb konventsiooniosaliste konverents.

ELi jaoks jõustuvad A, B ja/või C lisa muudatused ühe aasta möödumisel hoiulevõtja teate edastamisest lisa muudatuste vastuvõtmise kohta konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Komitee soovitused ja ELi õigus

Kui konventsiooniosaliste konverents 2015. aasta mais komitee soovitust järgib, toob see kaasa polüklooritud naftaleenide, heksaklorobutadieeni ja pentaklorofenooli tootmise, turule laskmise ja kasutamise rahvusvahelise keelustamise, v.a pentaklorofenooli tootmine ja kasutamine elektripostide ja nende risttalade töötlemiseks.

Heksaklorobutadieeni ja polüklooritud naftaleenide kandmiseks konventsiooni A ja C lisasse ning pentaklorofenooli kandmiseks konventsiooni A lisasse on vaja püsivate orgaaniliste saasteainete määrust muuta. Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 saab uute ainete konventsiooni lisamise korral muuta määruse lisasid vastavalt otsuse 1999/468/EÜ[12] artiklis 5a kehtestatud tavapärastele komiteemenetlustele, võttes arvesse määruse (EL) nr 182/2011[13] artikleid 10 ja 11.

Perfluorooktaansulfonaadi ja selle derivaatide puhul ei mõjuta komitee otsuses loetletud konkreetsete erandite tühistamine ELi õigust, sest asjaomaseid erandeid ei ole püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevates määrustes rakendatud või need on juba aegunud. Ainus erand sellest on perfluorooktaansulfonaadi kasutamise lubamine kõvasulamiga katmisel avatud süsteemides, milleks on püsivate orgaaniliste saasteainete määruse alusel praegu tehtud erand kasutamiseks märgavate toimeainetena kontrollitud galvaanilise katmise süsteemides. See püsivate orgaaniliste saasteainete määrusest tehtud erand on siiski lubatud vaid 26. augustini 2015.

            ELi seisukoht

Eespool nimetatut silmas pidades peaks Euroopa Liit toetama Stockholmi konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil heksaklorobutadieeni ja polüklooritud naftaleenide kandmist konventsiooni A ja C lisasse ning pentaklorofenooli kandmist konventsiooni A lisasse. Kuna ELis juba kehtivad pentaklorofenooliga seotud piirangud, ei ole vajalik kehtestada konkreetset erandit elektripostide ja nende risttalade puhul kasutatava pentaklorofenooli tootmiseks ja kasutamiseks, kuid üldise kompromissi osana on see vastuvõetav. Lisaks peaks Euroopa Liit toetama perfluorooktaansulfonaadi ja selle derivaatide asjaomaste konkreetsete erandite ja lubatavate otstarvete väljajätmist, sealhulgas kontrollitud galvaanilise katmise süsteemides märgavate toimeainetena kasutamist võimaldava erandi väljajätmist, sest erandi väljajätmine jõustub alles pärast ELi erandi aegumist 2015. aasta augustis.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGUTE TULEMUSED

Kuna polüklooritud naftaleenid ja heksaklorobutadieen on juba kantud püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse (EÜ) nr 850/2004 loetellu, siis ei peeta täiendavaid konsultatsioone vajalikuks. Kuna pentaklorofenooli turule laskmine ja kasutamine on vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) XVII lisas sätestatud loetelule ning määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja määruse (EL) nr 528/2012 kohasele heakskiitmata jätmisele juba ELis keelatud, siis ei peeta samuti täiendavaid konsultatsioone vajalikuks. Kõikide kõnealuste ainete kohta on komitee hindamismenetluse käigus pidanud kogu maailma sidusrühmadega avatud konsultatsioone ning samuti on sidusrühmadel võimaldatud osaleda komitee aruteludel.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanek kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 ja artikli 218 lõike 9 kohast nõukogu otsust, millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse ELi nimel püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil konventsiooni A, B ja C lisa muutmise ettepanekute suhtes.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9 on asjakohane õiguslik alus, kuna õigusakt, mille vastuvõtmist taotletakse konventsiooniosaliste seitsmendal konverentsil, on Stockholmi konventsiooni lisa muutmise otsus, millel on õiguslikud tagajärjed.

2015/0069 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil võetav seisukoht seoses konventsiooni A, B ja C lisa muutmise ettepanekutega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 191 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

ning arvestades järgmist:

(1)       14. oktoobril 2004 kiideti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 2006/507/EÜ[14] heaks püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi „konventsioon”).

(2)       Euroopa Liit on rakendanud konventsioonist tulenevad kohustused Euroopa Liidu õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004[15].

(3)       Liit peab väga tähtsaks vajadust täiendada järk-järgult konventsiooni A, B ja/või C lisa uute ainetega, mis vastavad püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks klassifitseerimise kriteeriumidele, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, et täita konventsiooni eesmärki ja 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel valitsuste võetud kohustust vähendada 2020. aastaks maksimaalselt kemikaalide kahjulikke mõjusid.

(4)       Vastavalt konventsiooni artiklile 22 võib konventsiooniosaliste konverents võtta vastu otsuseid, millega muudetakse konventsiooni A, B ja C lisa. Need otsused jõustuvad ühe aasta möödumisel hoiulevõtja teate edastamisest muudatuse vastuvõtmise kohta, välja arvatud nende konventsiooniosaliste (edaspidi „osalised”) puhul, kes on otsustanud muudatust mitte vastu võtta.

(5)       Pärast liidu 2011. aastal esitatud taotlust pentaklorofenooli lisamiseks[16] on konventsiooni alusel loodud püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (edaspidi „komitee”) lõpetanud pentaklorofenooli hindamise. Komitee leidis, et pentaklorofenool vastab konventsiooni A lisasse kandmise kriteeriumidele. Osaliste seitsmendal konverentsil tehakse eeldatavasti otsus pentaklorofenooli kandmise kohta konventsiooni A lisasse.

(6)       Pentaklorofenooli turulelaskmine ja kasutamine on keelatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)[17] XVII lisa 22. kandega. Pentaklorofenooli turulelaskmine ja kasutamine taimekaitsevahendina või biotsiidina on keelatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009[18] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012[19] kohaselt. Kuna pentaklorofenool levib keskkonnas kaugele, oleks ELi elanike jaoks selle aine järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kogu maailmas kasulikum kui selle keelustamine ELis.

(7)       Komitee soovitab kanda pentaklorofenooli konventsiooni A lisasse koos konkreetse erandiga elektripostide ja nende risttalade puhul kasutatava pentaklorofenooli tootmiseks ja kasutamiseks. Liit ei vaja kõnealust konkreetset erandit, kuid peaks selle lisamisega konventsiooniosaliste seitsmenda konverentsi raames nõustuma, kui see on vajalik pentaklorofenooli loetellu kandmise tagamiseks.

(8)       Pärast liidult 2011. aastal klooritud naftaleene käsitleva taotluse saamist leidis komitee, et polüklooritud naftaleenid vastavad konventsiooni A ja C lisasse kandmise kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste seitsmendal konverentsil tehakse eeldatavasti otsus polüklooritud naftaleenide kandmise kohta konventsiooni A ja C lisasse.

(9)       Kuigi polüklooritud naftaleenide tootmist Euroopas ei toimu, võivad need tekkida tahtmatult, eelkõige põlemise (peamiselt prügi põletamise) tagajärjel. Selliseid tegevusi hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL,[20] millega on ette nähtud teatavate heiteohjemeetmete rakendamine.

(10)     Polüklooritud naftaleenide turule laskmine ja kasutamine on liidus keelatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 519/2012[21]. Kuna polüklooritud naftaleenid levivad keskkonnas kaugele, oleks ELi elanike jaoks nende ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kogu maailmas kasulikum kui nende määruse (EÜ) nr 850/2004 kohane keelustamine liidus.

(11)     Pärast liidult 2011. aastal heksaklorobutadieeni käsitleva taotluse saamist leidis komitee, et heksaklorobutadieen vastab konventsiooni A ja C lisasse kandmise kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste seitsmendal konverentsil tehakse eeldatavasti otsus heksaklorobutadieeni kandmise kohta konventsiooni A ja C lisasse.

(12)     Heksaklorobutadieeni tootmine Euroopas on lõppenud, kuid see võib tahtmatult tekkida teatava tööstusliku tegevuse tagajärjel. Selliseid tegevusi hõlmab direktiiv 2010/75/EL, millega on ette nähtud teatavate heiteohjemeetmete rakendamine.

(13)     Heksaklorobutadieeni turulelaskmine ja kasutamine on liidus keelatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 519/2012. Kuna heksaklorobutadieen levib keskkonnas kaugele, oleks ELi elanike jaoks selle aine järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kogu maailmas kasulikum kui aine määruse (EÜ) nr 850/2004 kohane keelustamine liidus.

(14)     Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) on juba kantud konventsiooni A lisasse koos mitme konkreetse erandiga. Pärast kõnealuste erandite läbivaatamist soovitab komitee osalistel lõpetada perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide kasutamise vaipades, nahas ja rõivastes, tekstiilis ja pehmes mööblis, pinnakattevahendites ja nende lisaainetes ning (sisserändavate) punaste tulisipelgate ja termiitide tõrjevahendites. Samuti innustab komitee konventsiooniosalisi piirama konkreetse erandina lubatud perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide kasutamist kõvasulamiga katmisel ning jätkata nende ainete kasutamist vaid suletud ahelaga süsteemides, mis on praegu lubatud konventsiooni alusel aktsepteeritava otstarbena. Lisaks innustab komitee konventsiooniosalisi lõpetama perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide kasutamise Atta spp. ja Acromyrmex spp. aedniksipelgate tõrjes kasutatava putukasöödana, mis on praegu lubatud konventsiooni alusel aktsepteeritava otstarbena.

(15)     Liit peaks toetama perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide suhtes kohaldatavate „konkreetsete erandite” ja „aktsepteeritavate otstarvete” väljajätmist vastavalt komitee tehtud ettepanekule, sealhulgas kontrollitud galvaanilise katmise süsteemides märgavate toimeainetena kasutamist võimaldava ning 26. augustil 2015. aastal aeguva erandi väljajätmist, mida on liidus kohaldatud määrusega (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud määrusega (EL) nr 757/2010[22],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil on liidu seisukoht kooskõlas püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee soovitustega,[23] et toetatakse:

– pentaklorofenooli[24] kandmist konventsiooni A lisasse. Vajaduse korral võib liit kiita heaks konkreetse erandi, mis käsitleb elektripostide ja nende risttalade puhul kasutatava pentaklorofenooli tootmist ja kasutamist;

– polüklooritud naftaleenide[25] kandmist konventsiooni A ja C lisasse ilma eranditeta;

– heksaklorobutadieeni kandmist konventsiooni A ja C lisasse ilma eranditeta;

– järgmiste erandite ja lubatavate otstarvete tühistamist kandest perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide kohta konventsiooni B lisas: kasutamine vaipades, nahas ja rõivastes, tekstiilis ja pehmes mööblis, pinnakattevahendites ja nende lisaainetes, (sisserändavate) punaste tulisipelgate ja termiitide tõrjumise vahendites ning putukasöödana Atta spp. ja Acromyrmex spp. aedniksipelgate tõrjes;

– perfluorooktaansulfoonhappe kõvasulamiga katmisel kasutamist käsitleva konkreetse erandi väljajätmist, välja arvatud erand, mis käsitleb selle kasutamist vaid suletud ahelaga süsteemides, mis on konventsioonis loetletud aktsepteeritava otstarbena.

Stockholmi konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil toimuvatest arengutest lähtuvalt võivad liidu esindajad konverentsil anda kohapeal kooskõlastamise järel heakskiidu käesoleva seisukoha täpsustamiseks ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               http://www.pops.int/documents/convtext/convtext_en.pdf.

[2]               Konventsiooni ei ole veel ratifitseerinud kaks ELi liikmesriiki (Itaalia ja Malta).

[3]               ELT L 209, 31.7.2006, lk 1.

[4]               ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

[5]               EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[6]               ELT L 159, 20.6.2012, lk 1.

[7]               ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

[8]               ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[9]               ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

[10]             ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

[11]             Sama kehtib ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli I, II ja/või III lisasse kantavate ainete kohta.

[12]             Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[14]             Nõukogu otsus 2006/507/EÜ, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

[16]             Taotlus UNEP/POPS/POPRC-7/4.

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

[18]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

[19]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

[20]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

[21]             Komisjoni määrus (EL) nr 519/2012, 19. juuni 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 159, 20.6.2012, lk 1).

[22]             Komisjoni määrus (EÜ) nr 757/2010, 24. august 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I ja III lisa (ELT L 223, 25.8.2010, lk 29).

[23]             Otsused POPRC-10/1, POPRC-9/1 ja POPRC-9/2.

[24]             Pentaklorofenool, selle soolad ja estrid.

[25]             Diklooritud naftaleenid, triklooritud naftaleenid, tetraklooritud naftaleenid, pentaklooritud naftaleenid heksaklooritud naftaleenid, heptaklooritud naftaleenid ja oktaklooritud naftaleenid eraldi või klooritud naftaleenide koostisainena.