This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52015PC0008
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on a Union Code on the rules governing the movement of persons across borders (Schengen Borders Code) (codification)
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikute üle piiri liikumist reguleerivate liidu eeskirjade (Schengeni piirieeskirjad) kohta (kodifitseeritud tekst)
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikute üle piiri liikumist reguleerivate liidu eeskirjade (Schengeni piirieeskirjad) kohta (kodifitseeritud tekst)
/* COM/2015/08 final - 2015/0006 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikute üle piiri liikumist reguleerivate liidu eeskirjade (Schengeni piirieeskirjad) kohta (kodifitseeritud tekst) /* COM/2015/08 final - 2015/0006 (COD) */
SELETUSKIRI 1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon
oluliseks Euroopa Liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks
kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse
talle antud õigusi kasutada. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni
arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali,
osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva
õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte. Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega
oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks. 2. 1. aprillil 1987. aastal
otsustas[1]
komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt
kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et
õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende
vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini. 3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa
Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise
tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele
kuuluva õiguse osas. Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt
Liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust. Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või
teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon
20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et
kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud
menetlust. 4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märts 2006. aasta määrus (EÜ)
nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist
reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)[3]. Uus määrus asendab
sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4];
käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende
kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised
muudatused. 5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud
määruse (EMÜ) nr 562/2006 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise
alusel 22 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete
Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid,
siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud
määruse X lisas. ê 562/2006
(kohandatud) 2015/0006 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikute üle piiri liikumist reguleerivate Ö liidu Õ eeskirjade
(Schengeni piirieeskirjad) kohta (kodifitseeritud tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ö Liidu toimimise
lepingut Õ, eriti selle artikli 77
lõike 2 punkte b ja e, võttes arvesse Ö Euroopa Õ Komisjoni
ettepanekut, Ö olles edastanud
seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[5], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, Õ ning arvestades järgmist: ê (kohandatud) (1) Ö Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006[6] on korduvalt oluliselt
muudetud[7].
Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida. Õ ê 562/2006 põhjendus 1 (kohandatud) (2) Ö Euroopa Liidu
toimimise lepingu (ELi toimimise leping) Õ artikli Ö 77 lõike 2
punktide b ja e Õ alusel on meetmete
vastuvõtmine, millega tagatakse igasugune kontrolli puudumine isikute suhtes
sisepiiride ületamisel, osa liidu eesmärgist luua sisepiirideta ala, kus on
tagatud isikute vaba liikumine, nagu on sätestatud Ö ELi toimimise
lepingu Õ artikli Ö 26 lõikes 2Õ. ê 562/2006 põhjendus 2 (kohandatud) (3) Vastavalt Ö ELi toimimise
lepingu Õ artikli Ö 67
lõikele 2 Õ peavad sellise ala
loomisega, kus isikud võivad vabalt liikuda, kaasnema kõrvalmeetmed. Sellist
meedet kujutab endast Ö ELi toimimise
lepingu artikli 77 lõike 1 punktis b Õ sätestatud ühtne
välispiiride ületamise poliitika. ê 562/2006
põhjendus 3 (kohandatud) (4) Ühismeetmed seoses
isikutepoolse sisepiiride ületamisega ja välispiirikontrolliga peaksid
kajastama Euroopa Liidu raamistikku inkorporeeritud Schengeni acquis’d,
eelkõige 14. juuni 1985. aasta konventsiooni, millega rakendatakse
Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi
valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise
kohta nende ühispiiridel[8]
ja ühise käsiraamatu[9]
asjakohaseid sätteid. ê 562/2006
põhjendus 5 (kohandatud) (5) Ühised eeskirjad isikute üle
piiri liikumise kohta ei sea kahtluse alla ega mõjuta vaba liikumise õigust,
mis on liidu kodanikel ja nende pereliikmetel ning sellistel kolmandate riikide
kodanikel ja nende pereliikmetel, kes omavad ühelt poolt Ö liidu Õ ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vaheliste
kokkulepete alusel liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi. ê 562/2006
põhjendus 6 (6) Piirikontroll ei ole üksnes
nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi
liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel.
Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja
inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule
korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele. ê 562/2006
põhjendus 7 (7) Kontrolle piiril tuleks
teostada inimväärikust täielikult asutades. Piirikontrolli tuleks teostada
professionaalselt ja lugupidaval viisil ning see peaks olema proportsionaalne
taotletavate eesmärkidega. ê 562/2006
põhjendus 8 (kohandatud), 81/2009 põhjendus 1 (kohandatud) (8) Piirikontroll hõlmab lisaks
piiripunktis toimuvale isikute kontrollimisele ja piiripunktide vahelisele
patrull- ja vaatlustegevusele ka sisejulgeolekuriskide ning välispiiride
julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüsimist. Seepärast on vaja kehtestada
piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad
tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas Schengeni
infosüsteemist Ö (SIS) Õ päringute tegemise
kord. ê 610/2013
põhjendus 9 (kohandatud) (9) Ö On vaja ette
näha eeskirjad, Õ mis käsitlevad
lühiajalise liidus viibimise lubatud pikkuse arvutamist. Selged, lihtsad ja
ühtlustatud eeskirjad kõigis kõnealust küsimust käsitlevates õigusaktides Ö oleks Õ kasuks nii
reisijatele kui viisasid väljastavatele ja piirivalveasutustele. ê 81/2009
põhjendus 4 (kohandatud) (10) Ainult sõrmejälgede kontrolli
põhjal saab olla kindel, et Schengeni alale siseneda sooviv isik on see isik,
kellele viisa on välja antud, seetõttu tuleks kehtestada Ö Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008[10] ette nähtud
viisainfosüsteemi (VIS) Õ kasutamine
välispiiridel. ê 81/2009
põhjendus 5 (kohandatud) (11) Ö Käesolevas
määruses Õ sätestatud
kolmandate riikide kodanike sisenemise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja
oma ülesannete edukaks täitmiseks peaks piirivalve kasutama kogu kättesaadavat
teavet, sealhulgas VISi andmeid. ê 81/2009
põhjendus 6 (12) Et ei välditaks selliseid
piiripunkte, kus viisainfosüsteem on kasutusel, ning VISi tõhususe tagamiseks
on VISi ühtne kasutamine välispiiril asuvates piiripunktides eriti oluline, kui
kontrollitakse isikuid territooriumile sisenemisel. ê 81/2009 põhjendus
7 (13) Korduvate viisataotluste puhul
on asjakohane VISis salvestatud esimese viisataotluse biomeetrilisi andmeid
taaskasutada ja kopeerida, seetõttu peaks VISi kasutamine välispiiril
territooriumile sisenevaid isikuid kontrollides olema kohustuslik. ê 81/2009
põhjendus 8 (14) VISi kasutamine peaks hõlmama
süstemaatilist otsingute tegemist VISist viisakleebise numbri alusel koos
sõrmejälgede kontrolliga. Arvestades aga selliste otsingute võimalikku mõju
ooteajale piiripunktides, peaks üleminekuajal olema erandkorras võimalik
rangelt määratletud juhtudel teha VISis päringuid sõrmejälgede süstemaatilise
kontrollita. Liikmesriigid peaksid tagama, et seda erandit kasutatakse üksnes
juhul, kui sellekohased tingimused on täielikult täidetud ning et selle erandi
kohaldamise kestus ja sagedus üksikutes piiripunktides on rangelt minimaalne. ê 562/2006 põhjendus
9 (kohandatud) (15) Selleks et vältida liigset
ooteaega piiripunktis, tuleks välispiiril teostatavat kontrolli leevendada erandlike
ning ettenägematute asjaolude korral. Korrapäraselt templite löömine kolmandate
riikide kodanike dokumentidesse jääb piiril kontrollide leevendamise korral
kohustuslikuks. Dokumendi tembeldamine võimaldab kindlalt tuvastada piiri
ületamise kuupäeva ja koha, ilma et iga juhtumi korral oleks kindlaks tehtud,
kas kõik nõutavad reisidokumendi kontrollmeetmed on rakendatud. ê 562/2006 põhjendus
10 (kohandatud) (16) Selleks et vähendada Ö liidu Õ vaba liikumise
õigust omavate isikute ooteaega, tuleks võimaluse korral seada välispiiride
piiripunktides sisse eraldi read, mis oleksid kõikides liikmesriikides
märgistatud ühtse tähistusega. Eraldi read tuleks sisse seada ka
rahvusvahelistes lennujaamades. Vajaduse korral ja kui kohalikud olud seda
võimaldavad, võiksid liikmesriigid kaaluda eraldi ridade sisseseadmist mere- ja
maismaapiiripunktides. ê 562/2006
põhjendus 11 (17) Liikmesriigid peaksid tagama,
et kontrollimise kord ei tõkestaks välispiiridel oluliselt kaubandust ega
sotsiaalset ja kultuurialast lävimist. Selleks peaksid nad kasutama piisavalt
töötajaid ja ressursse. ê 562/2006
põhjendus 12 (kohandatud) (18) Liikmesriigid peaksid määrama
vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriikliku teenistuse või teenistused,
kes vastutavad piirikontrollikohustuste täitmise eest. Kui ühes liikmesriigis
vastutab selle eest mitu teenistust, peaks nende vahel toimuma tihe ja pidev
koostöö. ê 562/2006
põhjendus 13 (kohandatud) (19) Liikmesriikide vahelist
piirikontrolliga seotud operatiivkoostööd ja -abi peaks juhtima ning
kooskõlastama Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö
juhtimise Euroopa agentuur Ö („Frontex”) Õ, mis on asutatud nõukogu
määrusega (EÜ) nr 2007/2004[11]. ê 562/2006
põhjendus 14 (20) Käesolev määrus ei piira
üldiste politseikohustuste täitmisel teostatavaid kontrolle ega julgeoleku
eesmärgil läbiviidavaid isikukontrolle, mis on samaväärsed siseriiklikel
lendudel toimuva kontrolliga, liikmesriikide võimalust viia kooskõlas nõukogu
määrusega (EMÜ) nr 3925/91[12]
läbi erakorralisi pagasikontrolle ega selliste siseriiklike õigusaktide
kohaldamist, mis käsitlevad reisidokumentide või isikut tõendavate dokumentide
kaasaskandmist või nõuet, mille kohaselt peavad isikud teavitama pädevaid
asutusi oma viibimisest asjaomase liikmesriigi territooriumil. ê 562/2006
põhjendus 16 (21) Alal, kus isikud võivad vabalt
liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama erandit.
Piirikontrolli ei peaks teostama ega formaalsusi kehtestama üksnes sel
põhjusel, et toimub sellise piiri ületamine. ê 1051/2013
põhjendus 1 (kohandatud) (22) Liidu suurimate saavutuste
hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle
sisepiiride. Sisepiiridel piirikontrollita ala puhul tuleb olukorras, kus selle
ala või selle osade või ühe või mitme liikmesriigi avalikku korda või
sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades
erandjuhtudel ajutiselt taaskehtestada sisepiirikontrolli, ilma et see
kahjustaks isikute vaba liikumise põhimõtet. Arvestades mõju, mida sellised
viimase abinõuna võetavad meetmed võivad avaldada isikutele, kellel on õigus
liikuda kõnealusel sisepiirikontrollita alal, tuleks Ö ette näha Õ selliste meetmete
taaskehtestamise tingimused ja menetlused, mis tagavad meetmete erakorralisuse
ja proportsionaalsuse põhimõtte austamise. Selliste meetmete ajutise taaskehtestamise
ulatus ja kestus peaksid olema üksnes sellised, mis on minimaalselt vajalikud
avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule reageerimiseks. ê 1051/2013
põhjendus 2 (kohandatud) (23) Kuna sisepiirikontrolli
ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks kõik
sisepiirikontrolli taaskehtestamisega seotud otsused teha ühiselt kokku lepitud
kriteeriumite kohaselt ning neist tuleks nõuetekohaselt teavitada komisjoni või
neid peaks soovitama liidu institutsioon. Igal juhul peaks sisepiirikontrolli
taaskehtestamine olema erand ning see peaks toimuma vaid viimase abinõuna,
rangelt piiratud ulatuses ja ajavahemikuks, lähtudes konkreetsetest
objektiivsetest kriteeriumitest ja kõnealuse meetme vajalikkuse hindamisest,
mille üle tuleks teostada järelevalvet liidu tasandil. Kui avalikku korda või
sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist,
peaks liikmesriigil olema õigus taaskehtestada oma sisepiiridel piirikontroll
kuni kümneks päevaks. Kõnealuse ajavahemiku pikendamise üle tuleb teostada
järelevalvet liidu tasandil. ê 1051/2013
põhjendus 3 (24) Sisepiirikontrolli
taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust
sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab
vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda
alternatiivseid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või
mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele
sisepiirikontrollita alal. ê 1051/2013
põhjendus 4 (25) Sisepiirikontrolli
taaskehtestamine võib olla erandjuhtudel vajalik, kui sisepiirikontrollita ala
või riigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, mis tuleneb
eelkõige terroriaktidest või -ähvardustest, või oht, mis on seotud
organiseeritud kuritegevusega. ê 1051/2013
põhjendus 5 (26) Rännet ja olukorda, kus
välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks
iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. ê 1051/2013
põhjendus 6 (27) Euroopa Liidu Kohtu praktika
kohaselt tuleb isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit
tõlgendada kitsalt ning avaliku korra kontseptsioon eeldab, et olemas on
tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna
põhihuvi. ê 1051/2013
põhjendus 7 (28) Tuginedes senisele kogemusele
sisepiirikontrollita ala toimimise vallas võib komisjon Schengeni acquis’
järjepideva rakendamise tagamisele kaasa aitamiseks koostada suunised
sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta juhtudel, mis nõuavad sellise meetme
rakendamist ajutiselt ning juhtudel, kui on vaja viivitamata tegutseda.
Kõnealused suunised peaksid sisaldama selgeid näitajaid, mis aitavad hinnata,
millised asjaolud võivad kujutada endast tõsist ohtu avalikule korrale või
sisejulgeolekule. ê 1051/2013
põhjendus 8 (29) Kui hindamisaruandes, mis koostatakse
nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013[13]
kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, ning
selleks et tagada kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud soovituste täitmine,
tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et soovitada hinnataval
liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, näiteks kasutada Euroopa
piirivalverühmi, esitada strateegilisi kavasid või sulgeda viimase abinõuna ja
arvestades olukorra tõsidust, konkreetne piiripunkt. Neid volitusi tuleks
teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[14]. Kõnealuse määruse
artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti iii kohaselt
kohaldatakse kontrollimenetlust. ê 1051/2013
põhjendus 9 (kohandatud) (30) Teatavatel sisepiiridel võib
piirikontrolli Ö ajutine Õ taaskehtestamine
liidu tasandi erimenetlusega olla erandjuhtudel ja viimase abinõuna põhjendatud
ka juhul, kui määruse (EL) nr 1053/2013 artiklite 14 ja 15 kohase
range hindamisprotsessi raames on tuvastatud välispiirikontrolliga seotud
tõsised ja järjepidevad puudused, mis seavad ohtu sisepiirikontrollita ala
üldise toimimise ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist ohtu avalikule
korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osades.
Sellist teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise erimenetlust
võib samadel tingimustel kohaldada ka juhul, kui hinnatav liikmesriik on
tõsiselt eiranud oma kohustusi. Kuna teatavatel sisepiiridel kontrolli
taaskehtestamine, mis puudutab riikide täitev- ja rakendamisvolitusi
sisepiirikontrolli valdkonnas, on poliitiliselt tundlik, tuleks nõukogule anda
rakendamisvolitused komisjoni ettepanekul soovituste vastuvõtmiseks kõnealuse
liidu tasandi erimenetluse alusel. ê 1051/2013
põhjendus 10 (kohandatud) (31) Enne kui võetakse vastu mis
tahes soovitus teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise
kohta, tuleks aegsasti ja põhjalikult kaaluda võimalust kasutada tekkinud
olukorra lahendamiseks muid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad selliste liidu
asutuste, ametite ja agentuuride nagu Frontexi või nõukogu otsusega 2009/371/JSK[15] asutatud Euroopa
Politseiameti (Europol) kaasamist ning tehnilise või rahalise abi meetmeid
liikmesriigi, liidu või mõlema tasandil. Tõsise puuduse avastamise korral võib
komisjon kasutada rahalisi abimeetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks.
Komisjoni ja nõukogu soovitused peaksid lisaks põhinema tõendatud teabel. ê 1051/2013
põhjendus 11 (32) Eriti kiireloomulistel
asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega pikendada sisepiiridel
piirikontrolli, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu viivitamata
kohaldatavad rakendusaktid. ê 1051/2013
põhjendus 12 (kohandatud) (33) Konkreetsed meetmed, mis
võetakse välispiirikontrolliga seotud tõsiste puuduste korral, ning erimenetlus,
mida kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandjuhtudel, kui
sisepiirikontrollita ala üldine toimimine on ohustatud, peaksid põhinema
määruse (EL) nr 1053/2013 artiklites 14 ja 15 osutatud hindamisaruannetel
ja soovitustel. Liikmesriigid ja komisjon Ö peaksid Õ ühiselt Ö viima Õ läbi regulaarseid,
objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase
kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas
koostöös liikmesriikidega. Hindamismehhanism Ö peaks hõlmama Õ järgmisi elemente:
mitmeaastased ja iga-aastased hindamisprogrammid, komisjoni esindajatest ja
liikmesriikide määratud ekspertidest koosneva väikese rühma etteteatatud ja
etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud, komisjoni poolt vastu võetud
hindamise tulemuste aruanded ning nõukogu poolt komisjoni ettepanekul vastu
võetud soovitused puuduste kõrvaldamiseks võetavate parandusmeetmete kohta,
asjakohased järelmeetmed, järelevalve ja aruandlus. ê 610/2013
põhjendus 11 (kohandatud) (34) Komisjonile Ö tuleks Õ kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu patrull- ja
vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid ning Ö käesoleva Õ määruse lisadesse
tehtavaid muudatusi. On eriti tähtis, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava
töö käigus asjakohaselt, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama asjaomaste dokumentide sama-
ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ê 562/2006
põhjendus 20 (35) Käesolevas määruses austatakse
põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtetest. Seda peaks kohaldama kooskõlas liikmesriikide
kohustustega seoses rahvusvahelise kaitsega ja välja- või tagasisaatmise
lubamatuse põhimõttega. ê 562/2006
põhjendus 21 (kohandatud) (36) Erandina Ö ELi toimimise
lepingu artiklist 355 Õ kohaldatakse
käesolevat määrust Prantsusmaa ja Hollandi puhul üksnes nende riikide Euroopas
asuvate territooriumite suhtes. See ei mõjuta Ceuta ja Melilla suhtes
kohaldatavat erikorda, mis on määratletud lepingus Hispaania Kuningriigi
ühinemise kohta konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni
1985. aasta Schengeni lepingut[16]. ê 562/2006
põhjendus 22 (kohandatud) (37) Euroopa Liidu lepingule Ö (EL
leping) Õ ja Ö ELi toimimise
lepingule Õ lisatud Ö protokolli
nr 22 (Taani seisukoha kohta) Õ artiklite 1 ja
2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel Ö ning Õ see ei ole Ö tema suhtes Õ siduv ega Ö kohaldatav Õ. Arvestades, et
käesolev määrus Ö põhineb Õ Schengeni acquis’l,
otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli Ö 4 Õ kohaselt kuue kuu
jooksul pärast Ö nõukogu poolt
otsuse tegemist käesoleva määruse üle Õ kas ta rakendab seda
oma siseriiklikus õiguses. ê 562/2006
põhjendus 23 (kohandatud) (38) Islandi ja Norra puhul kujutab
käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist
Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi Ö vahelise Õ lepingu Ö (viimase kahe
riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja
edasiarendamises) Õ tähenduses[17], mis Ö kuuluvad Õ nimetatud lepingu
teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[18] artikli 1
punktis A osutatud valdkonda. ê 562/2006
põhjendus 25 (kohandatud) (39) Šveitsi puhul kujutab käesolev
määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa
Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu
Ö (Šveitsi
Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise,
kohaldamise ja edasiarendamisega) Õ tähenduses, mis Ö kuuluvad otsuse
1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud
otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[19] artikliga 3 Õ. ê 1051/2013
põhjendus 19 (40) Liechtensteini puhul kujutab
käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa
Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi
vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi
ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise
lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[20]
tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A
osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse
koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL[21]
artikliga 3. ê 562/2006
põhjendus 27 (kohandatud) (41) Käesolev määrus Ö kujutab endast Õ nende Schengeni acquis’
sätete Ö edasiarendamist Õ, milles
Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ[22]. Ö Seetõttu ei
osale Õ Ühendkuningriik Ö käesoleva
määruse Õ vastuvõtmisel, Ö see ei ole tema
suhtes siduv ega kohaldatav Õ. ê 562/2006
põhjendus 28 (kohandatud) (42) Käesolev määrus Ö kujutab endast Õ nende Schengeni acquis’
sätete Ö edasiarendamist Õ, milles Iirimaa ei osale
vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ[23].
Ö Seetõttu ei
osale Õ Iirimaa Ö käesoleva
määruse Õ vastuvõtmisel, Ö see ei ole tema
suhtes siduv ega kohaldatav Õ. ê 562/2006
põhjendus 29 (kohandatud) (43) Ö Bulgaaria,
Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutavad Õ käesoleva määruse
artikli 1 esimene Ö lõik Õ, artikli 6
lõike 5 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade
need sätted, mis osutavad SISile Ö ja VISile Õ, endast Schengeni acquis’st
lähtuvaid või sellega muul viisil seotud sätteid Ö vastavalt Õ 2003. aasta
ühinemisakti artikli 3 lõike 2, Ö 2005. aasta
ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti
artikli 4 lõike 2 Õ tähenduses, ê 562/2006
(kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Sisu ja põhimõtted Käesoleva määrusega sätestatakse Ö piirikontrolli Õ puudumine isikute
suhtes, kes ületavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi sisepiire. Sellega kehtestatakse Euroopa Liidu
liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas
määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „sisepiiridˮ: a) liikmesriikide ühised maismaapiirid,
sealhulgas jõe- ja järvepiirid; b) liikmesriikide vaheliste siselendude
lennujaamad; ê 610/2013
artikli 1 punkti 1 alapunkt a c) liikmesriikide mere-, jõe- ja
järvesadamad, mille kaudu toimub regulaarne liidusisene parvlaevaühendus; ê 562/2006 2) „välispiiridˮ – liikmesriikide
maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid ning liikmesriikide
lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, kui need ei ole sisepiirid; 3) „siselendˮ – ainult
liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole
vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil; ê 610/2013 artikli
1 punkti 1 alapunkt b 4) „regulaarne liidusisene
parvlaevaühendusˮ – kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva
sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole
liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate
ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt; ê 610/2013
artikli 1 punkti 1 alapunkt c 5) „liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust
omavad isikudˮ: ê 562/2006
(kohandatud) è1 610/2013
artikli 1 punkti 1 alapunkt c è2 610/2013
artikli 1 punkti 1 alapunkt d a) Euroopa Liidu kodanikud Ö ELi toimimise
lepingu Õ è1 artikli 20
lõike 1 ç tähenduses ja
kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutavate Ö liidu Õ kodanike
pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2004/38/EÜ[24]; b) mis tahes kodakondsusega kolmandate
riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes omavad ühelt poolt è1 liidu ç ja tema
liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vahel sõlmitud
kokkulepete alusel Ö liidu Õ kodanikega võrdseid
vaba liikumise õigusi; 6) „kolmanda riigi kodanikˮ –
isik, kes ei ole Ö liidu Õ kodanik Ö ELi toimimise
lepingu Õ è2 artikli 20
lõike 1 ç tähenduses ning kes
ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktiga 5; 7) „isik, kelle kohta on antud hoiatus
sisenemise keelamise eesmärgilˮ – kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on
Schengeni infosüsteemis (SIS) antud hoiatus vastavalt Ö Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006[25] artiklitele 24
ja 26 Õ ning nimetatud
artiklis sätestatud eesmärkidel; 8) „piiripunktˮ – koht, mille
kaudu pädevad asutused lubavad ületada välispiiri; ê 610/2013 artikli
1 punkti 1 alapunkt e 9) „ühine piiripunktˮ –
liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil asuv piiripunkt,
kus liikmesriigi ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad üksteise järel
väljumis- ja sisenemiskontrolli vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja
kahepoolse kokkuleppe kohaselt; ê 562/2006 10) „piirikontrollˮ – vastavalt
käesolevale määrusele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav
tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise
kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja
vaatlustegevusest; 11) „kontrollid piirilˮ –
piiripunktis teostatavad kontrollid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende
transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda
liikmesriigi territooriumile või sealt lahkuda; 12) „patrull- ja vaatlustegevusˮ –
piiride valvamine piiripunktide vahel ja piiripunktide valvamine väljaspool
nende ametlikku lahtiolekuaega selleks, et takistada isikutel kontrolli
vältimist piiril; 13) „teise astme kontrollˮ –
lisakontroll, mida võib teostada spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas eemal
kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid (esimese astme kontroll); 14) „piirivalveametnikˮ – vastavalt
siseriiklikule õigusele piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse
määratud ametiisik, kes kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega
täidab piirikontrolliga seotud ülesandeid; 15) „vedajaˮ – füüsiline või
juriidiline isik, kelle ametiks on reisijate vedamine; ê 610/2013 16) „elamislubaˮ: a) kõik elamisload, mis on liikmesriikide
poolt väljastatud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1030/2002[26]
ja direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamisload; b) kõik muud liikmesriigi poolt kolmandate
riikide kodanikele väljastatavad dokumendid, millega lubatakse viibida
liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teave kõnealuste dokumentide kohta
on edastatud ja seejärel üldsusele kättesaadavaks tehtud kooskõlas
artikliga 39, välja arvatud: i) ajutised load, mis on väljastatud
alapunktis a osutatud elamisloa või varjupaiga esmataotluse läbivaatamiseni,
ning ii) viisad, mille liikmesriigid on
väljastanud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega
(EÜ) nr 1683/95[27]; ê 562/2006 17) „merematkelaevˮ – vastavalt
eelnevalt kavandatud programmile konkreetset reisiplaani järgiv laev, millel on
erinevates sadamates läbiviidav turismiürituste programm ning mis tavaliselt ei
võta reisi jooksul reisijaid peale ega võimalda neil lahkuda; 18) „laevalõbusõitˮ –
lõbusõidulaevade kasutamine sportimise või turismi eesmärkidel; 19) „rannapüükˮ – kalastamine
laevadel, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul tagasi liikmesriigi
territooriumil asuvasse sadamasse, ilma et nad vahepeal kolmandas riigis
asuvates sadamates randuksid; ê 610/2013
artikli 1 punkti 1 alapunkt g 20) „avamerel töötajaˮ –
territoriaalvetes või rahvusvahelise mereõiguse kohaselt liikmesriikide mere
majandusliku ainukasutusõiguse piirkonnas asuval avamererajatisel töötav isik,
kes pöördub regulaarselt meritsi või õhuteed pidi tagasi liikmesriikide
territooriumile; ê 562/2006 21) „oht rahvaterviseleˮ – Maailma
Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes meditsiinilistes sanitaareeskirjades
määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud
parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes
kohaldatavad kaitsesätted. Artikkel 3 Reguleerimisala Käesolevat
määrust kohaldatakse kõigi liikmesriikide sise- või välispiire ületavate
isikute suhtes, ilma et see mõjutaks: ê 610/2013
artikli 1 punkt 2 a) liidu õiguse alusel vaba liikumise
õigust omavate isikute õigusi; ê 562/2006 b) pagulaste ja rahvusvahelist kaitset
taotlevate isikute õigusi, eriti seoses välja- või tagasisaatmise lubamatuse
põhimõttega. ê 610/2013
artikli 1 punkt 3 Artikkel 4 Põhiõigused Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad
liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas
Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („põhiõiguste harta”), asjakohaste
rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal
Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon”),
rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu
õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused
vastu üksikjuhtumipõhiselt. ê 562/2006 II JAOTIS VÄLISPIIRID I PEATÜKK Välispiiride ületamine ja sisenemise nõuded Artikkel 5 Välispiiride
ületamine 1. Välispiire võib ületada ainult
piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Piiripunktides, mis
ei ole avatud 24 tundi ööpäevas, tuleks lahtiolekuajad selgelt ära märkida. Liikmesriigid edastavad oma piiripunktide
loetelu komisjonile vastavalt artiklile 39. ê 610/2013
artikli 1 punkt 4 (kohandatud) 2. Erandina
lõikest 1 võib lubada kõrvalekaldumist kohustusest ületada välispiire
ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal: a) üksikisikute või rühmade puhul, kui
on tegemist erivajadusega välispiiride erakorraliseks ületamiseks väljaspool
piiripunkte või kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, tingimusel
et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus
liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega. Liikmesriigid võivad
näha kahepoolsete kokkulepetega ette asjaomase erikorra. Ö Siseriiklikes Õ õigusaktides ja
kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud üldisi erandeid käsitlev teave edastatakse
vastavalt artiklile 39 komisjonile; b) üksikisikute või rühmade puhul
ettenägematu hädaolukorra puhul; c) vastavalt artiklites 19 ja 20
sätestatud erieeskirjadele koostoimes VI ja VII lisaga. ê 562/2006 3. Ilma et see piiraks lõikes 2
sätestatud erandeid ega liikmesriikide rahvusvahelise kaitsega seotud
kohustusi, kehtestavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikule õigusele
karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja
väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad
olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Artikkel 6 Sisenemise
nõuded kolmandate riikide kodanikele ê 610/2013
artikli 1 punkti 5 alapunkt a 1. Kuni 90 päevaseks kavandatud
viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180‑päevase
ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase
ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised
territooriumile sisenemise tingimused: a) neil on kehtiv reisidokument, mis annab
kasutajale õiguse piiri ületada ning vastab järgmistele kriteeriumidele: i) see kehtib vähemalt kolm kuud pärast
liikmesriikide territooriumilt lahkumise kavandatavat kuupäeva. Põhjendatud
erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda; ii) see on väljastatud viimase kümne aasta
jooksul; ê 265/2010
artikli 2 punkt 1 b) neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav
vastavalt nõukogu (EÜ) nr 539/2001[28]
välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba või kehtiv pikaajaline
viisa; ê 562/2006 c) nad tõendavad kavatsetava viibimise
eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava
viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse
riiki, kus nende vastuvõtmine on tagatud, või nad on võimelised omandama need
vahendid seaduslikul teel; d) nende kohta ei ole Schengeni
infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil; e) nad ei ohusta ühegi liikmesriigi
avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid,
eelkõige juhul kui nende kohta pole liikmesriikide siseriiklikesse
andmebaasidesse kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil samadel
põhjustel. ê 610/2013
artikli 1 punkti 5 alapunkt b 2. Lõike 1 rakendamisel loetakse
sisenemiskuupäev esimeseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks ja
väljumiskuupäev viimaseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks.
Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse
elamisloa või pikaajalise viisa alusel lubatud viibimisi. ê 562/2006 3. Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest
dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt
lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on
lisatud I lisas. 4. Elatusvahendeid hinnatakse vastavalt
viibimise kestvusele ja eesmärgile ning arvestades asjaomase liikmesriigi või
asjaomaste liikmesriikide toitlustuse ja majutuse keskmisi hindu, mis määratakse
kindlaks säästumajutuse kulumäära korrutamisel viibitavate päevade arvuga. Liikmesriikide poolt sätestatud lähtesummad
esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 39. Elatusvahendite piisavuse hindamine võib
põhineda kolmanda riigi kodaniku valduses oleval sularahal, reisitšekkidel ja
krediitkaartidel. Piisavate elatusvahendite tõenduseks võivad samuti olla
ülalpidamiskohustuse deklaratsioonid, kui sellised deklaratsioonid on
sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses ning siseriiklikus õiguses määratletud
vastuvõtja garantiikirjad, kui kolmanda riigi kodanik peatub vastuvõtja juures. 5. Erandina
lõikest 1: ê 610/2013
artikli 1 punkti 5 alapunkt c a) kolmanda riigi kodanikul, kes ei
täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või
pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud
liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide
territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist
ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad
juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks; b) kolmandate riikide kodanikele, kes
täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja
kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumile
sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009[29]
artiklitele 35 ja 36. Liikmesriigid koostavad statistika piiril
väljastatud viisade kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009
artikliga 46 ja nimetatud määruse XII lisaga. ê 562/2006
(kohandatud) Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti,
kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. Sellisel
juhul tuleb kasutada nõukogu määruses (EÜ) nr 333/2002[30] sätestatud ühtse
vorminguga vormi viisade kinnitamiseks; c) kolmanda riigi kodanikel, kes ei
täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, võib liikmesriik
lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, Ö siseriiklikes Õ huvides või
rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes
on antud lõike 1 punktis d osutatud hoiatus, teavitab talle oma
territooriumile sisenemist lubav liikmesriik sellest teisi liikmesriike. II PEATÜKK Välispiirikontroll ja sisenemiskeeld Artikkel 7 Piiril
kontrollide teostamine ê 610/2013
artikli 1 punkt 6 1. Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi,
austades täielikult inimväärikust, eelkõige haavatavate isikute inimväärikust. ê 562/2006 Piirivalveametnike poolt oma kohustuste
täitmisel võetavad meetmed on proportsionaalsed nimetatud meetmete
eesmärkidega. 2. Piiril kontrollide teostamisel ei tohi
piirivalveametnikud isikuid diskrimineerida soo, rassilise või etnilise
päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse
sättumuse tõttu. Artikkel 8 Isikute
kontrollimine piiril 1. Välispiiri ületamist kontrollivad
piirivalveametnikud. Kontrollimine toimub käesoleva peatüki kohaselt. Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate
isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi
läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust. 2. Kõik isikud läbivad minimaalse kontrolli,
mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik.
Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal
piiriületust lubava dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise
tunnuste kiirest ja otsesest kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi
vahendeid ning teostades asjaomastes andmebaasides päringuid üksnes varastatud,
ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud dokumentide
kohta. ê 610/2013
artikli 1 punkti 7 alapunkt a (kohandatud) Esimeses lõigus osutatud minimaalset kontrolli
kohaldatakse isikute suhtes, kes omavad liidu õiguse alusel vaba liikumise
õigust. Siiski võivad piirivalveametnikud liidu õiguse
alusel vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel
teostada pisteliselt päringuid Ö siseriiklikes Õ või Euroopa
andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja
piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale,
rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele. Selliste päringute tulemus ei takista liidu
õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel asjaomase liikmesriigi
territooriumile sisenemist vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. ê 562/2006
(kohandatud) 3. Kolmandate
riikide kodanikel Ö tuleb Õ riiki sisenemisel ja
riigist lahkumisel Ö läbida
alljärgnev põhjalik kontroll Õ: a) Riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll
järgmist: artikli 6 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud
tingimuste kontrollimist ning vajaduse korral riigis elamist ja kutsealaga
tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide
üksikasjalikku kontrollimist: i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks
vajaliku kehtiva ning vajadusel asjakohast viisat või elamisluba sisaldava
dokumendi olemasolu kontrollimist, ii) reisidokumendi põhjalikku uurimist
võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks, iii) asjaomase kolmanda riigi kodaniku
reisidokumendil olevate sisenemis- ja väljumistemplite kontrollimist, et
sisenemis- ja väljumiskuupäevi võrreldes teha kindlaks, kas isik on juba
ületanud liikmesriikide territooriumil maksimaalse lubatud viibimise aja, iv) asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte-
ja sihtkoha ja kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemist ning
vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimist, v) kontrollimist, et asjaomasel kolmanda
riigi kodanikul on piisavalt elatusvahendeid kavandatava riigis viibimise aja
ning eesmärgi, päritoluriiki tagasipöördumise või transiidi jaoks kolmandasse
riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab sellised vahendid
seaduslikult viisil omandada, vi) kontrollimist, et asjaomane kolmanda
riigi kodanik, tema transpordivahend ja tema poolt transporditavad esemed ei
ohusta tõenäoliselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut,
rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid. See hõlmab otsest isikute ja vajaduse
korral ka esemete kohta kantud andmete ja hoiatuste kontrolli SISist ja
siseriiklikest andmebaasidest ning meetmete võtmist selliste hoiatuste
esinemise korral. ê 81/2009 artikli
1 punkt 1 (kohandatud) b) Kui kolmanda riigi kodanikul on
artikli 6 lõike 1 punkti b kohane viisa, hõlmab põhjalik
kontroll riiki sisenemisel ka viisaomaniku isikusamasuse ja viisa autentsuse
kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ)
nr 767/2008 artikliga 18. c) Erandina Ö punktidest a
ja b võib VISis päringuid teha, kasutades vaid viisakleebise numbrit või
kasutades juhuslikkuse alusel viisakleebise numbrit koos sõrmejälgede
kontrolliga Õ, kui: i) liiklus muutub nii tihedaks, et ooteaeg
piiripunktis pikeneb liigselt, ii) kõik ressursid (st töötajad, vahendid ja
organisatsioon) on võetud juba kasutusele ning, iii) hinnangu põhjal puudub sisejulgeoleku ja
ebaseadusliku sisserändega seotud oht. Ent igal juhul, kui kaheldakse viisaomaniku
isikusamasuses ja/või viisa autentsuses, tehakse VISis päring süstemaatiliselt
viisakleebise numbri alusel koos sõrmejälgede kontrolliga. Seda erandit võib asjaomases piiripunktis
kohaldada üksnes juhul, kui Ö punktides i,
ii ja iii Õ nimetatud tingimused
on täidetud. d) Otsuse teha päringuid VISis
vastavalt punktile c võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik või
see võetakse vastu kõrgemal tasandil. Asjaomane liikmesriik teavitab viivitamatult
sellisest otsusest teisi liikmesriike ja komisjoni. e) Iga liikmesriik edastab Euroopa
Parlamendile ja komisjonile üks kord aastas aruande punkti c kohaldamise
kohta, milles esitatakse VISis üksnes viisakleebise numbri alusel kontrollitud
kolmandate riikide kodanike arv ja punkti c alapunktis i osutatud
ooteaja kestus. f) Punkte c ja d kohaldatakse
maksimaalselt kolm aastat pärast kolme aasta möödumist VISi töölerakendamisest.
Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne punktide c ja d
kohaldamise teise aasta lõppu hinnangu nende rakendamise kohta. Nimetatud
hinnangu põhjal võib Euroopa Parlament või nõukogu paluda komisjonil esitada
asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. ê 562/2006 è1 81/2009
artikli 1 punkt 2 g) Riigist lahkumisel hõlmavad põhjalikud
kontrollid järgmist: i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks
vajaliku kehtiva dokumendi olemasolu kontrollimist, ii) dokumendi kontrollimist võltsimis- ja
järeletegemise tunnuste avastamiseks, iii) võimalusel selle kontrollimist, et
kolmanda riigi kodanik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda,
sisejulgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid. h) Lisaks punktis g nimetatud kontrollidele
võivad põhjalikud kontrollid riigist lahkumisel hõlmata ka järgmist: i) isikul kehtiva viisa olemasolu
kontrollimist, kui viisa on nõutav vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001,
välja arvatud juhul, kui isikul on kehtiv elamisluba;è1 selline
kontroll võib hõlmata ka VISis päringu tegemist kooskõlas määruse (EÜ) nr
767/2008 artikliga 18 ç, ii) liikmesriikide territooriumil lubatud
viibimise maksimumkestvuse mitteületamise kontrollimist, iii) isikute ja esemete kohta SISi ja
siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatuste kontrollimist. ê 81/2009 artikli
1 punkt 3 i) Selliste isikute tuvastamiseks, kes
ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal
viibimise või elamise tingimusi, võib VISis päringuid teha kooskõlas määruse
(EÜ) nr 767/2008 artikliga 20. ê 562/2006 è1 610/2013
artikli 1 punkti 7 alapunkt b 4. Kui selleks on võimalused olemas ja kui
kolmanda riigi kodanik seda nõuab, teostatakse põhjalik kontrollimine
mitteavalikus kohas. 5. è1 Ilma
et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitatakse teise astme kontrolli
korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke sellise kontrolli
eesmärgist ja läbiviimise korrast kirjalikult neile arusaadavas keeles või
keeles, mille puhul on põhjust eeldada, et isik seda mõistab, või muul tõhusal
viisil. ç Kõnealune teave on kättesaadav liidu kõikides
ametlikes keeltes ja asjaomase liikmesriigiga piirneva riigi või piirnevate
riikide keel(t)es ning selles märgitakse ära, et kolmanda riigi kodanik võib
nõuda teise astme kontrolli korras põhjalikku kontrolli teostavate
piirivalveametnike nime või ametimärgi numbrit ning samuti piiripunkti nimi ja
piiri ületamise kuupäev. ê 610/2013
artikli 1 punkti 7 alapunkt c 6. Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust
omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. ê 562/2006 7. Registreeritavat teavet käsitlevad üksikasjalikud
eeskirjad on sätestatud II lisas. ê 610/2013
artikli 1 punkti 7 alapunkt d (kohandatud) 8. Juhul kui kohaldatakse artikli 5
lõike 2 punkti a või b, võivad liikmesriigid näha ette erandeid ka
käesoleva artikli sätetest. ê 562/2006 Artikkel 9 Kontrollide
leevendamine piiril 1. Välispiiridel võib kontrolle erakorralistel
ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Sellised erakorralised ja
ettenägematud asjaolud esinevad siis, kui ettenägematute sündmuste tõttu on
piiriliiklus niivõrd intensiivne, et ooteaeg piiripunktis võtab liigselt aega
ning kõik töötajate, vahendite ja korraldusega seotud ressursid on ammendatud. 2. Kui kontrolle piiril leevendatakse
lõike 1 kohaselt, on riiki sisenevate isikute suhtes teostataval kontrollil
põhimõtteliselt eelis riigist lahkuvate isikute kontrollimise ees. Kontrollide leevendamise otsuse võtab vastu
piiripunktis vastutav piirivalveametnik. Kontrollide leevendamine on ajutine, seda
tuleb kohandada selle põhjustanud asjaoludega ning see tuleb kehtestada
järkjärguliselt. 3. Isegi kontrollide leevendamise korral
löövad piirivalveametnikud templeid kolmandate riikide kodanike
reisidokumentidesse nii sisse- kui väljasõidul vastavalt artiklile 11. 4. Iga liikmesriik edastab kord aastas Euroopa
Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta. Artikkel 10 Eraldi
read ja viitadel esitatav teave 1. Liikmesriigid seavad eelkõige lennujaamades
asuvates piiripunktides sisse eraldi read, et kontrollida isikuid vastavalt
artiklile 8. Nimetatud read eristatakse üksteisest viitadega, mis kannavad
III lisas sätestatud juhiseid. Liikmesriigid võivad sisse seada eraldi read
mere- ja maismaapiiride piiripunktidesse ja piiridele nende liikmesriikide
vahel, kes ei kohalda artiklit 22 oma ühistel piiridel. III lisas
sätestatud juhiseid kandvaid viitasid kasutatakse, kui liikmesriigid seavad
sisse eraldi read nimetatud piiridel. Liikmesriigid kindlustavad selliste ridade
selge märgistamise, kaasaarvatud siis, kui eiratakse lõikes 4 sätestatud
eraldi ridade kasutamise eeskirju, et tagada optimaalne piiri ületavate isikute
voog. ê 610/2013
artikli 1 punkti 8 alapunkt a (kohandatud) 2. Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust
omavatel isikutel on õigus kasutada III lisa A‑osas esitatud viidaga
(„EL, EMP, CH”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada III lisa
B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) ja B2-osas esitatud viidaga
(„kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid. Need kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes
ei kohaldata liikmesriikide välispiiride ületamise korral viisanõuet vastavalt
nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, ning need kolmandate riikide
kodanikud, kellel on kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, võivad kasutada
käesoleva määruse III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole
nõutud”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada käesoleva määruse
III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud
ridasid. Kõik teised isikud kasutavad III lisa
B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid. Iga liikmesriik esitab Ö esimeses,
teises ja kolmandas lõigus Õ osutatud viitade
tähistuse sellises keeles või keeltes, mida ta peab asjakohaseks. III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa
ei ole nõutud”) tähistatud eraldi ridade kasutamine ei ole kohustuslik.
Liikmesriigid otsustavad vastavalt vajadusele, kas ja millises piiripunktis nad
seda võimalust kasutavad. ê 562/2006 3. Mere- ja maismaapiiripunktides võivad
liikmesriigid jagada sõiduvahendite liikluse eraldi ridadeks väikestele ja
rasketele sõidukitele ja bussidele, kasutades selleks III lisa C-osas
esitatud viitasid. Liikmesriigid võivad muuta tähistusi nimetatud
viitadel, kui see on asjakohane kohalike olusid silmas pidades. 4. Kui teatavas piiripunktis on liiklusvood
ajutiselt ebavõrdsed, võivad pädevad asutused eraldi ridade kasutamise eeskirju
kuni sellise ebavõrdsuse kõrvaldamiseni eirata. Artikkel 11 ê 610/2013
artikli 1 punkti 9 alapunkt a Reisidokumentide
tembeldamine ê 562/2006 1. Kolmandate
riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel
korrapäraselt templeid. Eelkõige lüüakse sisenemis- ja väljumistempel: a) kehtivat viisat sisaldavatesse
dokumentidesse, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel piiri ületada; b) dokumentidesse, mis võimaldavad
piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kellele liikmesriik väljastab viisa
piiril; c) dokumentidesse, mis võimaldavad
piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes viisanõue ei kehti. ê 610/2013
artikli 1 punkti 9 alapunkt b 2. Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on
liidu kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ,
ei esita kõnealuse direktiiviga ette nähtud elamisluba, tembeldatakse nende
reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel. Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu
õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmandate riikide kodanike
pereliikmed, ei esita direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud elamisluba,
tembeldatakse nende reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel. ê 562/2006 3. Sisenemis-
ega väljumistemplit ei lööda: a) nende riigipeade ja kõrgete
aukandjate reisidokumentidesse, kelle saabumisest on ametlikult diplomaatiliste
kanalite kaudu ette teatatud; b) pilooditunnistusse ega lennuki
meeskonnaliikmete tõendisse; c) nende meremeeste
reisidokumentidesse, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ainult siis, kui
nende laev teeb seal lühiajalise peatuse, ja kui nad viibivad selle sadama
piirkonnas, kus nende laev peatub; d) nende merematkelaevade meeskonna ja
reisijate reisidokumentidesse, mille suhtes ei kohaldata kontrolle piiril
vastavalt VI lisa punktile 3.2.3; e) dokumentidesse, mis võimaldavad piiri
ületada Andorra, Monaco ja San Marino kodanikel; ê 610/2013 artikli
1 punkti 9 alapunkt c f) rahvusvaheliste reisi- ja
kaubarongide personali reisidokumentidesse; g) nende kolmandate riikide kodanike
reisidokumentidesse, kes esitavad direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud
elamisloa. Erandkorras võib kolmanda riigi kodaniku
palvel sisenemis- või väljumistempli jäljendi kandmisest loobuda, kui see võib
asjaomasele isikule tõsiseid ebameeldivusi tekitada. Sel juhul tuleb sisenemine
või väljumine registreerida eraldi lehel, millele märgitakse nimetatud isiku
nimi ja passinumber. Nimetatud leht antakse kolmanda riigi kodanikule.
Liikmesriikide pädevad asutused võivad koguda selliste erandjuhtude kohta
statistilisi andmeid ja esitada need komisjonile. ê 562/2006
(kohandatud) 4. Templite löömise praktiline kord on
sätestatud IV lisas. 5. Võimalusel teavitatakse kolmanda riigi
kodanikke piirivalveametnike kohustusest lüüa nende reisidokumenti riiki
sisenemisel ja sealt lahkumisel tempel, isegi kui piirikontroll on leevendatud
vastavalt artiklile 9. Artikkel 12 Eeldamine
viibimise kestust käsitlevate nõuete osas 1. Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis
puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi
omanik ei täida või ei täida enam asjassepuutuvas liikmesriigis kohaldatavaid
viibimise kestust käsitlevaid nõudeid. 2. Lõikes 1 esitatud eelduse võib ümber
lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab usaldusväärsete vahenditega nagu
reisipiletite või tõendiga tema väljaspool liikmesriikide territooriumit
viibimise kohta, et ta on täitnud lühiajalise liikmesriikide territooriumil
viibimise kestust käsitlevaid nõudeid. Sellistel
juhtudel: a) kui kolmanda riigi kodanik leitakse
Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi territooriumilt,
märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda
riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud
ühe sellise liikmesriigi välispiiri, kes kohaldab Schengeni acquis’d
täielikult; b) kui kolmanda riigi kodanik leitakse
sellise liikmesriigi territooriumilt, mille suhtes ei ole vastu võetud
2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 2, Ö 2005. aasta
ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4
lõikes 2 Õ vaadeldud otsust,
märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda
riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud
selle liikmesriigi välispiiri. Lisaks punktides a ja b nimetatud
märkimistele võidakse kolmanda riigi kodanikule anda VIII lisas toodud
vorm. Liikmesriigid teatavad üksteisele ning
komisjonile ja nõukogu sekretariaadile oma siseriiklikest tavadest käesolevas
artiklis nimetatud märkimise osas. ê 610/2013
artikli 1 punkti 10 alapunkt a 3. Juhul kui lõikes 1 osutatud eeldust ei
lükata ümber, võidakse kolmanda riigi kodanik tagasi saata kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ[31]
ja nimetatud direktiivi järgivate siseriiklike õigusaktidega. ê 610/2013
artikli 1 punkti 10 alapunkt b 4. Väljasõidutempli puudumise korral
kohaldatakse mutatis mutandis lõigete 1 ja 2 asjaomaseid sätteid. ê 562/2006 Artikkel 13 Patrull-
ja vaatlustegevus ê 610/2013
artikli 1 punkti 11 alapunkt a 1. Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks
on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse
vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Isik,
kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida
asjaomase liikmesriigi territooriumil, peetakse kinni ning tema suhtes
rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ. ê 562/2006 2. Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja
vaatlustegevuseks paikseid üksuseid või patrulle. Selline patrull- ja vaatlustegevus toimub
selliselt, et ära hoida ja takistada isikutel piiripunktides toimuvate
kontrollide vältimist. 3. Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja
vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid
meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega.
See hõlmab patrull- ja vaatlustegevuse perioodide sagedasi ja ootamatuid
muudatusi, nii et ebaseaduslikul piiriületamisel lasuks alati avastamise risk. 4. Patrull- ja vaatlustegevust teostavad
paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi ringkäike tehes või
seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning
sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on pidada kinni piiri
ebaseaduslikult ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka
tehniliste, sealhulgas elektrooniliste vahenditega. ê 610/2013
artikli 1 punkti 11 alapunkt b 5. Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 37
vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad patrull- ja vaatlustegevust
reguleerivaid lisameetmeid. ê 562/2006 Artikkel 14 Sisenemiskeeld 1. Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta
kõigile artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja kes ei kuulu
artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud
siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse,
rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete
kohaldamist. 2. Sisenemist võib keelata üksnes põhjendatud
otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused. Otsuse teeb selleks
siseriikliku õiguse alusel volitatud asutus. See jõustub koheselt. Põhjendatud otsus, milles märgitakse keeldumise
täpsed põhjused, antakse V lisa B osas toodud standardvormi kujul,
mis täidetakse asutuse või ametiisiku poolt, kes on siseriikliku õiguse alusel
volitatud sisenemiskeeldu andma. Täidetud standardvorm antakse asjaomasele
kolmanda riigi kodanikule, kes kinnitab selle vormiga sisenemiskeelu otsuse
kättesaamist. 3. Sisenemiskeelu saanud isikutel on õigus
otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Samuti
antakse kolmanda riigi kodanikule kirjalikult nimekiri kontaktpunktidest, kust
on võimalik saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema kolmanda
riigi kodaniku nimel vastavalt siseriiklikule õigusele. Sellise edasikaebuse esitamine ei peata
sisenemiskeelu otsuse kohaldamist. Ilma et see piiraks siseriikliku õigusega
ettenähtud lõpliku kompensatsiooni kohaldamist, on kolmanda riigi kodanikul
õigus sisenemiskeelu andnud liikmesriigi poolt kehtetuks tunnistatud
sisenemistempli ja mis tahes kehtetuks tunnistamise või lisamise
korrigeerimisele, kui edasikaebuse suhtes otsustatakse, et sisenemiskeelu otsus
on põhjendamatu. 4. Piirivalveametnikud tagavad, et kolmanda
riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase
liikmesriigi territooriumile. ê 610/2013
artikli 1 punkt 12 5. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid
sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu
saanud isikute kodakondsuse ja selle kohta, mis liiki piiril (maismaa-, õhu-
või merepiir) isikutel ei lubatud siseneda, ning esitavad kõnealused andmed
igal aastal komisjonile (Eurostat) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 862/2007[32]. ê 562/2006 6. Sisenemiskeeldu reguleerivad üksikasjalikud
eeskirjad on sätestatud V lisa A osas. III PEATÜKK Töötajad ja vahendid piirikontrolli
teostamiseks ja liikmesriikide vaheline koostöö Artikkel 15 Töötajad
ja vahendid piirikontrolli teostamiseks Liikmesriigid rakendavad piisaval hulgal
kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid artiklite 7 kuni 14 kohaseks
piirikontrolli teostamiseks välispiiridel, et tagada tõhus, kõrge ja ühtlase
tasemega piirikontrolli oma välispiiril. Artikkel 16 Piirikontrolli
teostamine 1. Käesoleva määruse artiklites 7 kuni 14
osutatud piirikontrolli teostavad piirivalveametnikud kooskõlas käesoleva
määruse sätete ja siseriikliku õigusega. Nimetatud piirikontrolli teostades jäävad
endiseks need piirivalveametnikele siseriikliku õigusega antud volitused
kriminaalmenetluse algatamiseks, mis ei kuulu käesoleva määruse
reguleerimisalasse. ê 610/2013
artikli 1 punkt 13 (kohandatud) Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks
on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid,
ning võtavad seejuures arvesse piirivalveametnike ühiseid põhiõppekavasid,
mille on välja töötanud ja kasutusele võtnud määrusega (EÜ) nr 2007/2004
asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö
juhtimise Euroopa agentuur Ö („agentuur”) Õ. Õppekavad
sisaldavad eriväljaõpet haavatavate isikute, näiteks saatjata alaealiste ja
inimkaubanduse ohvritega seotud olukordade tuvastamiseks ja nende
lahendamiseks. Liikmesriigid innustavad agentuuri toetusel piirivalveametnikke
õppima keeli, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks. ê 562/2006
(kohandatud) 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile
siseriikliku õiguse alusel piirikontrolli teostamise eest vastutavate
siseriiklike teenistuste loetelu vastavalt artiklile 39. 3. Tõhusaks piirikontrolliks tagab iga
liikmesriik tiheda ja püsiva koostöö kõigi piirikontrolli teostamise eest
vastutavate siseriiklike teenistuste vahel. Artikkel 17 Liikmesriikide
vaheline koostöö 1. Liikmesriigid abistavad üksteist ning
teevad tihedat ja püsivat koostööd piirikontrolli tõhusaks teostamiseks
vastavalt artiklitele 7 kuni 16. Nad vahetavad kogu asjakohast teavet. 2. Liikmesriikide vahelist koostööd
välispiiride haldamise vallas Ö koordineerib Õ agentuur. 3. Ilma et see piiraks agentuuri volitusi,
võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste
liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas kontaktametnike
vahetamist, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks
ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid teatavad agentuurile esimeses
lõigus nimetatud operatiivkoostööst. 4. Liikmesriigid näevad ette piirikontrolli
eeskirjade ja põhiõiguste alase koolituse. Sellega seoses võetakse arvesse
ühiseid õppestandardeid, nagu need on kehtestatud ja edasi arendatud agentuuri
poolt. Artikkel 18 Ühine
kontroll 1. Ilma et see piiraks artiklitest 7 kuni
14 tulenevat iga liikmesriigi vastutust, võivad liikmesriigid, kes ei kohalda
oma ühistel maismaapiiridel artiklit 22, kuni selle artikli kohaldamise
kuupäevani neid omavahelisi piire ühiselt valvata, millisel juhul tohib isikut
kinni pidada ainult üks kord sisenemis- ja väljumiskontrollide teostamiseks. Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel
kahepoolseid kokkuleppeid. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt
lõikele 1 sõlmitud kokkulepetest. IV PEATÜKK Piiril teostatavate kontrollide
erieeskirjad Artikkel 19 Erinevat
liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat
liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad VI lisas sätestatud erieeskirju
kohaldatakse seoses erinevatel piiriliikidel tehtud kontrollide ja erinevate
transpordivahenditega, mida kasutatakse piiripunktide läbimiseks. ê 610/2013
artikli 1 punkt 14 Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada
erandeid artiklitest 5 ja 6 ning artiklitest 8 kuni 14. ê 562/2006 Artikkel 20 Teatavate
isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad 1. VII lisas
sätestatud erieeskirju kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate
kontrollimise suhtes: a) riigipead ja nende delegatsioonide
liikmed; b) lennukite piloodid ja muud
meeskonnaliikmed; c) meremehed; d) diplomaatilise passi, ameti- või
teenistuspassi omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed; e) piirialade töötajad; f) alaealised; ê 610/2013
artikli 1 punkti 15 alapunkt a g) päästeteenistuse töötajad,
politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud; h) avamerel töötajad. ê 610/2013
artikli 1 punkti 15 alapunkt b Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid
artiklitest 5 ja 6 ning 8 kuni 14. ê 562/2006 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile
vastavalt artiklile 39 oma välisministeeriumide poolt diplomaatiliste
lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende
pereliikmetele väljastatud kaartide näidised. ê 1051/2013
artikli 1 punkt 1 V PEATÜKK Erimeetmed välispiiride kontrolliga seotud
tõsiste puuduste korral Artikkel 21 Välispiiridel
kohaldatavad meetmed ja agentuuri toetus 1. Kui määruse
(EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt koostatud hindamisaruandes on
esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, võib komisjon
nimetatud määruse artiklis 15 osutatud soovituste täitmise tagamiseks
soovitada rakendusaktiga hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid,
mis võivad olla järgmised: a) võtta kasutusele Euroopa
piirivalverühmad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004; b) esitada agentuurile arvamuse
saamiseks riskianalüüsil põhinevad strateegilised kavad, sealhulgas teave
töötajate lähetamise ja seadmete kohta. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas
artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjon teavitab artikli 38
lõike 1 kohaselt moodustatud komiteed korrapäraselt käesoleva artikli
lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise edenemisest ja nende mõjust tuvastatud
puudustele. Komisjon teavitab sellest ka Euroopa
Parlamenti ja nõukogu. 3. Kui lõikes 1 osutatud hindamisaruandes
jõutakse järeldusele, et hinnatav liikmesriik eirab tõsiselt oma kohustusi ja
peab seega esitama kolme kuu jooksul asjakohase tegevuskava kooskõlas määruse
(EL) nr 1053/2013 artikli 16 lõikega 4, ning kui pärast
nimetatud kolme kuu möödumist leiab komisjon, et senine olukord jätkub,
võib see tuua kaasa käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud menetluse
kohaldamise, kui kõik kohaldamise tingimused on täidetud. ê 562/2006
(kohandatud) III JAOTIS SISEPIIRID I PEATÜKK Piirikontrolli Ö puudumine Õ sisepiiridel Artikkel 22 Sisepiiride
ületamine Sisepiire võib ületada igas kohas, ilma et
isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. Artikkel 23 Territooriumil
toimuvad kontrollid Piirikontrolli Ö puudumine Õ sisepiiridel ei
mõjuta: a) siseriikliku õiguse kohaselt politseikohustuste
täitmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt, niivõrd kui nimetatud
kohustuste täitmine ei oma samaväärset toimet kontrollidega piiril; see kehtib
ka piirialadel. Politseikohustuste täitmist esimese lause tähenduses ei või
käsitleda samaväärsena kontrollide teostamisega piiril, kui: i) politseimeetmete eesmärk ei ole
piirikontroll, ii) politseimeetmed põhinevad üldistel
politsei andmetel ja kogemusel, mis käsitlevad võimalikke ohte avalikule
julgeolekule, ning nende eesmärk on eelkõige võidelda piiriülese
kuritegevusega, iii) politseimeetmed kavandatakse ja
teostatakse viisil, mis erineb selgelt välispiiridel teostatavatest korrapärastest
isikukontrollidest, iv) politseimeetmed võetakse kohapealsete
kontrollide alusel; b) iga liikmesriigi õiguse kohaselt
julgeolekukontrollide teostamist pädevate asutuste, sadama- või
lennujaamaametnike või vedajate poolt sadamates ja lennujaamades, kui selliseid
kontrolle teostatakse ka liikmesriigi piires reisivate isikute suhtes; c) liikmesriigi võimalust sätestada
õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma pabereid või dokumente; ê 610/2013
artikli 1 punkt 16 (kohandatud) d) liikmesriigi võimalust sätestada
õigusaktiga kolmandate riikide kodanike jaoks Ö konventsiooni,
millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut
Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi
valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise
kohta nende ühispiiridel Õ (Schengeni
konventsioon) artikli 22 sätete järgne kohustus teatada oma viibimisest
tema territooriumil. ê 562/2006 Artikkel 24 Liikluse
tõkete kõrvaldamine maanteepiiripunktides sisepiiridel Liikmesriigid kõrvaldavad kõik sujuvat liiklust
takistavad tõkked maanteepiiripunktides sisepiiridel, eelkõige kiiruspiirangud,
mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel. Samas on liikmesriigid valmis võimaldama
kontrollide teostamist, juhul kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll. II PEATÜKK Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine
sisepiiridel ê 1051/2013
artikli 1 punkt 2 (kohandatud) Artikkel 25 Sisepiiridel
piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldraamistik 1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine
oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib see liikmesriik
erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel
sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikul kuni 30 päevaks, või tõsise ohu
eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib rohkem kui 30 päeva.
Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või
olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks. 2. Piirikontroll taaskehtestatakse
sisepiiridel ainult viimase abinõuna ja kooskõlas artiklitega 27, 28 ja 29.
Kui vastavalt artiklitele 27, 28 või 29 kaalutakse seda, kas teha otsus
sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta, võetakse igal juhul arvesse
vastavalt artiklites 26 ja 30 osutatud kriteeriumeid. 3. Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi
avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1
sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26
osutatud kriteeriumeid arvesse võttes ning kooskõlas artikliga 27 jätkata
oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel kui käesoleva artikli
lõikes 1 on osutatud ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid,
pikendada seda kuni 30 päevaste ajavahemike kaupa. 4. Sisepiiridel piirikontrolli
taaskehtestamise koguperiood, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3
sätestatud pikendamised, ei kesta kauem kui kuus kuud. Artiklis 29
osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku kokku pikendada vastavalt
sama artikli lõikele 1 kuni maksimaalselt kahe aastani. Artikkel 26 Sisepiiridel
piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid Kui liikmesriik
otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või
mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab taaskehtestamist
pikendada vastavalt artiklile 25 või artikli 28 lõikele 1,
hindab liikmesriik seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada
ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme
kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu koostamisel võtab
liikmesriik eelkõige arvesse järgmist: a) oma avalikku korda või
sisejulgeolekut ähvardava ohu, sealhulgas terroriaktidest või -ähvardustest
tuleneva ohu ning organiseeritud kuritegevusega seotud ohu tõenäoline mõju; b) sellise meetme tõenäoline mõju
isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. Artikkel 27 Artikli
25 alusel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus 1. Kui
liikmesriik kavatseb artikli 25 alusel taaskehtestada piirikontrolli
sisepiiridel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt
neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja
jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli
taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne
piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik
järgmise teabe: a) piirikontrolli kavandatava
taaskehtestamise põhjus, kaasa arvatud kogu üksikasjalik teave selliste
sündmuste kohta, mis ohustavad tõsiselt tema avalikku korda või sisejulgeolekut; b) piirikontrolli kavandatava
taaskehtestamise ulatus koos täpsustusega, missugusel sisepiirilõigul või
-lõikudel piirikontroll taaskehtestatakse; c) ametlike piiripunktide nimed; d) piirikontrolli kavandatava
taaskehtestamise kuupäev ja kestus; e) asjakohasel juhul meetmed, mida
teised liikmesriigid peaksid võtma. Esimese lõigu kohase teate võivad ühiselt
esitada ka kaks või enam liikmesriiki. Vajaduse korral võib komisjon nõuda
asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet. 2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse
Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuse lõike kohaselt
teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni. 3. Lõike 1 kohase teate esitamisel võib
liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt teha otsuse
salastada osa teabest. Selline salastatus ei takista teabe avaldamist
komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa
Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul
tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud
teabe edastamise ja käitlemise eeskirju. 4. Pärast liikmesriigi teadet lõike 1 kohaselt
ja pidades silmas lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või
iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks Ö ELi Õ toimimise lepingu
artikli 72 kohaldamist. Kui komisjon teates sisalduva teabe või mis
tahes muu talle laekunud täiendava teabe alusel kahtleb, kas kavandatud
piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne,
või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes,
esitab ta vastava arvamuse. 5. Eesmärgiga korraldada asjakohasel juhul
liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd ning kontrollida piirikontrolli
taaskehtestamise ning avalikule korrale või sisejulgeolekule ohtu põhjustanud
sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust, korraldavad sisepiiridel
piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, muud liikmesriigid, eelkõige
need, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjon konsultatsioone,
sealhulgas asjakohasel juhul ühiseid kohtumisi, et arutleda lõikes 1
osutatud teabe ning komisjoni või liikmesriigi lõike 4 kohase arvamuse
üle. 6. Lõikes 5 osutatud konsultatsioonid
toimuvad vähemalt kümme päeva enne piirikontrolli taaskehtestamise kavandatavat
kuupäeva. Artikkel 28 Erimenetlus
kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul 1. Kui liikmesriigi avaliku korra või
sisejulgeolekuga seotud kaalutlused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist,
võib asjaomane liikmesriik piirikontrolli sisepiiridel erakorraliselt ja
viivitamata taaskehtestada piiratud ajavahemikul kuni kümneks päevaks. 2. Kui liikmesriik taaskehtestab sisepiiridel
piirikontrolli, teavitab ta sellest samaaegselt teisi liikmesriike ja komisjoni
ning esitab artikli 27 lõikes 1 osutatud teabe ja käesolevas artiklis
sätestatud menetluse kasutamist õigustavad põhjused. Komisjon võib kohe pärast
teate saamist konsulteerida teiste liikmesriikidega. 3. Kui tõsine oht avalikule korrale või
sisejulgeolekule püsib lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib
liikmesriik teha otsuse pikendada piirikontrolli kestust sisepiiridel 20 päevaste
ajavahemike kaupa. Seejuures võtab asjaomane liikmesriik arvesse artiklis 26
osutatud kriteeriume, sealhulgas ajakohastatud hinnangut meetme vajaduse ja
proportsionaalsuse kohta ning arvestab uute võimalike üksikasjadega. Sellise pikendamise korral kohaldatakse
artikli 27 lõikeid 4 ja 5 mutatis mutandis ning
konsultatsioonid toimuvad viivitamata pärast seda, kui komisjoni ja
liikmesriike on pikendamise otsusest teavitatud. 4. Ilma et see piiraks artikli 25
lõike 4 kohaldamist, ei või sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll,
arvestades selle esialgset kestust vastavalt Ö käesoleva
artikli Õ lõikele 1 ning
pikendamist vastavalt Ö käesoleva
artikli Õ lõikele 3,
kesta kokku rohkem kui kaks kuud. 5. Komisjon teavitab viivitamata Euroopa
Parlamenti käesoleva artikli alusel esitatud teadetest. Artikkel 29 Erimenetlus
erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist 1. Erandjuhtudel, kui sisepiirikontrollita ala
üldise toimimise seavad ohtu artiklis 21 osutatud välispiiriga seotud
tõsised ja järjepidevad puudused ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist
ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle
osadel, võivad liikmesriigid taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel
käesoleva artikli lõike 2 kohaselt mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui
kõnealused erandjuhud püsivad, võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni kuue
kuu võrra kõige rohkem kolmel korral. 2. Nõukogu võib viimase abinõuna ja
sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmise meetmena, kui kõik muud
meetmed, eriti need, millele osutatakse artikli 21 lõikes 1, ei ole
tuvastatud tõsist ohtu tõhusalt leevendanud, soovitada ühel või mitmel
liikmesriigil teha otsus taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või
konkreetsetel sisepiirilõikudel. Nõukogu soovitus põhineb komisjoni
ettepanekul. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil esitada nõukogule sellise
soovituse ettepaneku. Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt
artikli 27 lõike 1 punktides a–e osutatud teabele. Nõukogu võib soovitada piirikontrolli kestuse
pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja
menetlusele. Enne kui liikmesriik taaskehtestab käesoleva
lõike kohaselt piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel,
teavitab ta sellest teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni. 3. Kui liikmesriik ei täida lõikes 2
osutatud soovitust, esitab kõnealune liikmesriik viivitamata komisjonile
kirjalikult selle põhjused. Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab asjaomase liikmesriigi
esitatud põhjuseid ja tagajärgi sisepiirikontrollita ala ühiste huvide
kaitsmisele. 4. Komisjon võib viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega
vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud menetlusele võtta vastu
vajalikud soovitused nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui
asjaolud, mis nõuavad sisepiiridel Ö piirikontrolli Õ kestuse pikendamist
kooskõlas lõikega 2, saavad teatavaks vähem kui kümme päeva enne eelneva
taaskehtestatud sisepiirikontrolli kohaldamise ajavahemiku lõppu. Komisjon
esitab nõukogule Ö käesoleva
artikli Õ lõike 2
kohaselt soovituse ettepaneku hiljemalt 14. Päeval pärast sellise
soovituse vastuvõtmist. 5. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel
võtmast artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht
avalikule korrale või sisejulgeolekule. Artikkel 30 Sisepiiridel
piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid erandjuhtudel, mis
ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist 1. Kui nõukogu soovitab artikli 29
lõike 2 kohaselt viimase abinõuna taaskehtestada ajutiselt piirikontrolli
ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul, hindab ta seda, mil määral
on kõnealuse meetmega võimalik vähendada sisepiirikontrollita alal ohtu
avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme
kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu aluseks on asjaomase
liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ja komisjoni esitatud üksikasjalik
teave ning mis tahes muu asjakohane teave, kaasa arvatud käesoleva artikli
lõike 2 kohaselt kogutud teave. Hinnangu koostamisel võetakse arvesse
eelkõige järgmist: a) tehnilise või rahalise abi meetmed,
mida saaks kasutada või mida on kasutatud liikmesriigi või liidu või mõlema
tasandil, kaasa arvatud selliste liidu asutuste, ametite ja agentuuride nagu
agentuuri, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010[33] asutatud Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiameti või otsusega 2009/371/JSK asutatud Euroopa
Politseiameti (Europol) pakutav abi, ning see, mil määral on kõnealuste
meetmetega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule
sisepiirikontrollita alal; b) määruse (EL) nr 1053/2013
kohaselt läbi viidud hindamiste kontekstis tuvastatud välispiiridega seotud
tõsiste puuduste praegune mõju ning nende tõenäoline mõju tulevikus ning mil
määral sellised tõsised puudused kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale
või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal; c) sisepiiridel piirikontrolli
taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele
sisepiirikontrollita alal. 2. Enne nõukogu
soovituse ettepaneku vastuvõtmist kooskõlas artikli 29 lõikega 2 võib
komisjon teha järgmist: a) nõuda liikmesriikidelt, agentuurilt,
Europolilt või teistelt liidu asutustelt või ametitelt täiendavat teavet; b) teha kohapealseid kontrollkäike,
milles osalevad liikmesriikide, agentuuri, Europoli või mis tahes muu asjaomase
liidu asutuse või ameti eksperdid, et koguda või kontrollida kõnealuse
soovituse tegemiseks vajalikku teavet. Artikkel 31 Euroopa
Parlamendi ja nõukogu teavitamine Komisjon ja asjaomane liikmesriik (asjaomased
liikmesriigid) teavitavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata mis tahes
põhjustest, mis võivad kaasa tuua artiklite 21 ja 25–30 kohaldamise. ê 562/2006 Artikkel 32 Sätted,
mida kohaldatakse, kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll Kui piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse,
kohaldatakse II jaotise asjakohaseid sätteid mutatis mutandis. ê 1051/2013
artikli 1 punkt 3 Artikkel 33 Aruanne
piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud
liikmesriik esitab hiljemalt neli nädalat pärast sisepiiridel piirikontrolli
kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande piirikontrolli
taaskehtestamise kohta sisepiiridel, milles pööratakse eelkõige tähelepanu
järgmisele: esialgne hindamine ning artiklites 26, 28 ja 30 osutatud
kriteeriumite järgimine, kontrollide teostamine, naaberliikmesriikidega tehtav
praktiline koostöö, kaasnev mõju isikute vabale liikumisele, sisepiiridel
piirikontrolli taaskehtestamise tõhusus, sealhulgas piirikontrolli
taaskehtestamise proportsionaalsuse järelhindamine. Komisjon võib esitada arvamuse ühel või mitmel
sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise
järelhindamise kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja
nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise
kohta. Aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiiridel
piirikontrolli taaskehtestamise otsustest. Artikkel 34 Üldsuse
teavitamine Komisjon ja asjaomane liikmesriik teavitavad
kooskõlastatult üldsust sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsusest,
märkides eelkõige kõnealuse meetme algus- ja lõppkuupäeva, välja arvatud juhul,
kui vastava teabe esitamata jätmiseks on kaalukad julgeolekupõhjused. ê 562/2006 Artikkel 35 Konfidentsiaalsus Asjaomase liikmesriigi taotlusel käsitlevad
teised liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon piirikontrolli taaskehtestamise
või selle pikendamise kohta esitatud teavet ning artikli 33 alusel
koostatud aruannet konfidentsiaalsena. IV JAOTIS LÕPPSÄTTED ê 610/2013
artikli 1 punkt 17 Artikkel 36 Lisade
muutmine Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 37
vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad III, IV ja VIII lisa
muudatusi. ê 610/2013
artikli 1 punkt 18 (kohandatud) Artikkel 37 Delegeerimine 1. Ö Komisjonile
antakse õigus võtta vastu Õ delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 13 lõikes 5 ja
artiklis 36 osutatud Ö õigus võtta
vastu Õ delegeeritud
õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13
lõikes 5 ja artiklis 36 osutatud Ö volituste
delegeerimise Õ igal ajal tagasi
võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei
mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud
õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. 5. Ö Artikli Õ 13
lõikega 5 ja artikli 36 Ö alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt Õ jõustub Ö üksnes Õ juhul, kui Euroopa
Parlament ega nõukogu ei ole Ö kahe kuu
jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule Õ esitanud Ö selle suhtes Õ vastuväiteid või kui
Euroopa Parlament ja nõukogu on enne Ö selle tähtaja möödumist Õ komisjonile
teatanud, et nad ei Ö esita
vastuväidet. Õ Euroopa Parlamendi
või nõukogu Ö algatusel
pikendatakse seda tähtaega Õ kahe kuu võrra. ê 1051/2013 artikli
1 punkt 4 Artikkel 38 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud
komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita,
ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL)
nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5. ê 562/2006 Artikkel 39 Edastamine 1.
Liikmesriigid edastavad komisjonile: ê 610/2013
artikli 1 punkti 19 alapunkt a (kohandatud) a) elamislubade loetelu, kusjuures
tehakse vahet artikli 2 punkti 16 alapunktis a ja alapunktis b
kirjeldatud elamislubade vahel ning Ö loetelule
lisatava Õ artikli 2
punkti 16 alapunktis b kirjeldatud elamisloa näidis. Direktiivi 2004/38/EÜ
alusel väljastatud elamislubade puhul osutatakse konkreetselt, et tegemist on
seda liiki elamisloaga, ja selliste elamislubade puhul, mis ei ole väljastatud
vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtsele vormile,
tuleb esitada nende näidised; ê 562/2006 b) oma piiripunktide loetelu; c) siseriiklike asutuste poolt igal
aastal kinnitatavad välispiiri ületamisel nõutavad summad; d) piirikontrolli eest vastutavate
siseriiklike teenistuste loetelu; e) välisministeeriumide poolt
väljastatud kaartide näidised; ê 610/2013
artikli 1 punkti 19 alapunkt b f) artikli 5 lõike 2 punktis
a osutatud erandid välispiiri ületamisel; g) artikli 11 lõikes 3
osutatud statistika. ê 562/2006
(kohandatud) 2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt
edastatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu
Teataja C-seerias avaldamise teel ning muude asjakohaste vahenditega. Artikkel 40 Kohalik
piiriliiklus Käesolev määrus ei piira kohalikku
piiriliiklust käsitlevate Ö liidu Õ eeskirjade ja
kehtivate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist. Artikkel 41 Ceuta ja
Melilla Käesoleva määruse sätted ei avalda mõju Ceuta
ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud
Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu
rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania
Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta[34]. Artikkel 42 Teabe
edastamine liikmesriikide poolt ê 610/2013
artikli 1 punkt 20 Liikmesriigid teatavad komisjonile
siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 23 punktidega c ja d,
karistustest, millele on viidatud artikli 5 lõikes 3, ja
kahepoolsetest kokkulepetest, mille sõlmimine on käesoleva määrusega lubatud.
Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul. ê 562/2006 Liikmesriikide poolt esitatud teave
avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias. ê 1051/2013artikli
1 punkt 5 (kohandatud) Artikkel 43 Hindamismehhanism 1. Ö Aluslepingute Õ kohaselt ja ilma et
see piiraks nendes sisalduvate rikkumismenetlust käsitlevate sätete
kohaldamist, hinnatakse hindamismehhanismi abil seda, kuidas iga liikmesriik
käesolevat määrust rakendab. 2. Hindamismehhanismi käsitlevad eeskirjad on
täpsustatud määruses (EL) nr 1053/2013. Vastavalt kõnealusele
hindamismehhanismile viivad liikmesriigid ja komisjon ühiselt läbi
regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse
nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid
hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealuse mehhanismi kohaselt
hindab komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosnev
väike rühm iga liikmesriiki vähemalt iga viie aasta järel. Hindamine võib toimuda välis- või sisepiiridel
läbiviidava etteteatatud või etteteatamata kohapealse kontrollkäigu teel. Kõnealuse hindamismehhanismi kohaselt vastutab
komisjon mitmeaastaste ja iga-aastaste hindamisprogrammide ning
hindamisaruannete vastuvõtmise eest. 3. Võimalike puuduste korral võidakse
asjaomasele liikmesriigile esitada soovitused parandusmeetmete võtmiseks. Kui hindamisaruandes, mille komisjon on vastu
võtnud määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt, on esile toodud
tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, kohaldatakse käesoleva määruse
artikleid 21 ja 29. 4. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse
hindamise kõikides etappides ja neile edastatakse kõik asjakohased dokumendid
vastavalt salastatud dokumente käsitlevatele eeskirjadele. 5. Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata
ja täielikult igast ettepanekust muuta määruses (EL) nr 1053/2013
sätestatud eeskirju või need asendada. ê 562/2006
(kohandatud) Artikkel 44 Kehtetuks
tunnistamine ê (kohandatud) Ö Määrus (EÜ) nr
562/2006 tunnistatakse kehtetuks. Õ Viiteid kehtetuks tunnistatud Ö määrusele Õ käsitletakse
viidetena käesolevale määrusele Ö kooskõlas X
lisas esitatud vastavustabeliga. Õ ê 562/2006
(kohandatud) Artikkel 45 Jõustumine Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal
päeval Õ pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev
määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides
kooskõlas Ö aluslepingutega Õ. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] KOM(87) 868 PV. [2] Vt järelduste 3 lisa A osa. [3] 2014. a õigusloomeprogrammi lülitatud. [4] Vt käesoleva ettepaneku IX lisa. [5] ELT C […], […], lk […]. [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta
määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist
reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105,
13.4.2006, lk 1). [7] Vt IX lisa. [8] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. [9] EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97. [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli
2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS
määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60). [11] Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ)
nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava
operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349,
25.11.2004, lk 1). [12] Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ)
nr 3925/91 ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja
registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi
suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4). [13] Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL)
nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism
Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks
täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse
Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 06.11.2013, lk 27). [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta
määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011,
lk 13). [15] Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK,
millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk
37). [16] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 69. [17] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36. [18] Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ
Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel
sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi
ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja
edasiarendamisega (ELT L 176, 10.7.1999, lk 31). [19] Nõukogu 28. jaanuari
2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa
Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi
Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise,
kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1). [20] ELT L 160, 18.6.2011, lk 21. [21] Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini
Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi
ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise
lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise
kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160,
18.6.2011, lk 19). [22] Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates
Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43). [23] Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa
taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64,
7.3.2002, lk 20). [24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli
2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja
nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil
ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ,
75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158,
30.4.2004, lk 77). [25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri
2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb
teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja
kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4). [26] Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ)
nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide
kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1). [27] Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ)
nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1). [28] Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ)
nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab
välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud
on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1). [29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli
2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1). [30] Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ)
nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa
kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei
tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4). [31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri
2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta
liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike
tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98). [32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli
2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja
rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta
(ELT L 199, 31.7.2007, lk 23). [33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai
2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11). [34] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 73. ê 562/2006 I LISA Sisenemistingimuste täitmist tõendavad
dokumendid Artikli 6
lõikes 3 osutatud dokumentaalsed tõendid võivad olla järgmised: a) ärireisi puhul: i) ettevõtte või asutuse kutse osalemiseks
kaubandus-, tööstus- või tööalastel nõupidamistel, konverentsidel või
üritustel, ii) muud dokumendid, mis tõestavad äri- või
tööalaste suhete olemasolu, iii) messidel ja kongressidel osalemisel
nende piletid; b) õppimise või muu väljaõppega seotud
reisi puhul: i) tõend õppeasutuse nimekirja kandmise
kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks põhi- või
täienduskoolituse raames, ii) üliõpilaspiletid või tunnistused
kursuste kohta, millel osaletakse; c) turismireisi või isiklikel põhjustel
tehtava reisi puhul: i) tõendavad dokumendid majutuse kohta: –
vastuvõtja juures peatudes vastuvõtja küllakutse, –
tõendav dokument majutust pakkuvalt ettevõttelt või
kavandatavat majutust käsitlev muu asjakohane dokument, ii) tõendavad dokumendid reisiplaani kohta: organiseeritud reisi broneeringu kinnitus või
kavandatavaid reisiplaane käsitlev muu asjakohane dokument; iii) tõendavad dokumendid tagasipöördumise
kohta: tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet; d) poliitika-, teadus-, kultuuri- ja
spordialaste või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava
reisi puhul: küllakutsed, ürituste piletid, tõendid nimekirja
kandmise kohta või programmid, milles on märgitud võimalusel
vastuvõtjaorganisatsiooni nimi ja viibimise kestvus, või muu külastuse eesmärki
käsitlev asjakohane dokument. _____________ II LISA Teabe registreerimine Kõigis
piiripunktides registreeritakse kogu teave teenuse kohta ja mis tahes muu eriti
oluline teave käsitsi või elektrooniliselt. Registreeritava teabe hulka kuulub
eelkõige järgmine: a) kohalikul tasandil piiril
kontrollide eest vastutavate piirivalveametnike ja teiste igasse meeskonda
kuuluvate ametnike nimed; b) vastavalt artiklile 9
kohaldatav isikukontrolli leevendamine; c) passe ja viisasid asendavate
dokumentide väljastamine piiril; d) kinnipeetud isikud ja kaebused
(kuriteod ja haldusrikkumised); e) isikud, kellel on keelatud siseneda
vastavalt artiklile 14 (sisenemiskeelu põhjused ja kodakondsus); f) sisenemis- ja väljumistemplite
turvakoodid, piirivalveametniku isik, kelle nimele antud tempel on mis tahes
ajal või vahetuses kinnitatud, samuti kaotatud ja varastatud templitega seotud
teave; g) kontrollitavate isikute kaebused; h) muud eriti tähtsad politsei- või
kohtulikud meetmed; i) erijuhtumid. _____________ III LISA Piiripunktides ridasid tähistavate
viitade näidised A-OSA [1] ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 1 alapunkt a B1-OSA: „viisa ei ole nõutud”; B2-OSA: „kõik reisidokumendid”. ê 562/2006 C-OSA [2] [3] [4] _____________ IV LISA Templite löömine 1. Kolmandate riikide kodanike
reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid
vastavalt artiklile 11. Nende templite tehnilised nõuded on sätestatud
Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/COM-EX (94) 16 rev ja
SCH/Gen‑Handb (93) 15 (KONFIDENTSIAALNE). 2. Templite turvakoode vahetatakse
korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui üks kuu. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkt 2 3. Nende kolmandate riikide kodanike
sisenemisel ja väljumisel, kelle suhtes on kehtestatud viisanõue, kantakse
templijäljend üldjuhul viisaga lehekülje vastasleheküljele. ê 562/2006 Kui seda lehekülge pole võimalik kasutada, lüüakse
tempel järgmisele leheküljele. Templit ei lööda masinloetavale alale. 4. Liikmesriigid määravad siseriiklikud
kontaktisikud, kes vastutavad teabevahetuse eest seoses piiripunktides
kasutatavate sisenemisel ja väljumisel löödavate templite turvakoodidega, ja
teatavad sellest teistele liikmesriikidele, nõukogu peasekretärile ja
komisjonile. Nendel kontaktisikutel on viivitamatu juurdepääs asjaomase
liikmesriigi välispiiridel kasutatava sisenemisel ja väljumisel löödava ühise
templiga seotud teabele ning eelkõige järgmisele teabele: a) asjaomast templit kasutav piiripunkt; b) vastavat templit mis tahes ajahetkel
kasutava piirivalveametniku isik; c) asjaomase templi turvakood mis tahes
ajahetkel. Kõik sisenemisel ja väljumisel löödavate ühiste
templitega seotud järelepärimised tuleb teha eespool nimetatud siseriiklike
kontaktisikute kaudu. Samuti edastavad siseriiklikud kontaktisikud
viivitamatult teistele kontaktisikutele, nõukogu peasekretariaadile ja
komisjonile teabe vahetunud kontaktisikute ning kadunud ja varastatud templite
kohta. _____________ V LISA A-OSA Sisenemiskeelu andmise kord 1. Sisenemist keelates pädev piirivalveametnik: a) täidab B-osas esitatud sisenemiskeelu
standardvormi. Asjaomane kolmanda riigi kodanik allkirjastab vormi ja talle
antakse allkirjastatud vormi koopia. Juhul kui kolmanda riigi kodanik keeldub
allkirja andmast, teeb piirivalveametnik märke sellise keeldumise kohta vormi
jaos „kommentaarid”; b) lööb passi sisenemistempli, mis on
kehtetuks tunnistatud sellele kustumatu musta tindiga peale tõmmatud ristiga,
ning kirjutab selle kõrvale lehe paremale servale samuti kustumatu tindiga
tähe(d), mis vastab/vastavad sisenemise keelamise põhjustele, mille loetelu on
esitatud eespool nimetatud sisenemiskeelu standardvormil; ê 810/2009
artikli 55 punkt a c) vastavalt vajadusele kas tühistab viisa
või tunnistab selle kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009
artiklis 34 sätestatud tingimustele; ê 562/2006 d) registreerib iga kehtestatud
sisenemiskeelu registrisse või nimekirja, märkides ära asjaomase kolmanda riigi
kodaniku isikuandmed ja kodakondsuse, viited dokumendile, mis lubas kolmanda
riigi kodanikul piiri ületada, ning sisenemise keelamise põhjuse ja kuupäeva. ê 562/2006 è1 610/2013 artikli 1 punkt 21
ja I lisa punkti 3 2. Kui kolmanda riigi kodaniku, kellele
keelatakse riiki sisenemine, on toonud piirile vedaja, peab kohalik vastutav
asutus: a) andma vedajale korralduse võtta kolmanda
riigi kodanik oma hoole alla ja transportida ta viivitamata kolmandasse riiki,
kust ta saabus, või kolmandasse riiki, mis väljastas talle piiriületamist
lubava dokumendi, või mis tahes kolmandasse riiki, kus on tagatud tema riiki
lubamine, kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 26 ja nõukogu
direktiiviga 2001/51/EÜ[5]; b) võtma kuni edasitoimetamiseni siseriikliku
õiguse alusel ja kohalikke olusid arvesse võttes asjakohased meetmed, et
takistada kolmanda riigi kodanikul, kellele sisenemiskeeld kehtestati,
ebaseaduslikult riiki siseneda. 3. Kui on alust nii kolmanda riigi
kodaniku sisenemine keelata kui ka ta vahistada, peab piirivalveametnik
ühendust võtma vastutava asutusega, et otsustada, milliseid meetmeid
siseriikliku õiguse alusel võtta. B-OSA Standardvorm sisenemise keelamise korral piiril è1 ç _____________ VI LISA Erinevat liiki piiride ja
liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki
transpordivahenditega seotud erieeskirjad 1. Maismaapiir 1.1. Maanteeliikluse kontroll 1.1.1. Selleks et tagada isikute tõhus
kontroll ning samaaegselt kindlustada maanteeliikluse turvalisus ja sujuv
kulgemine, tuleb liikumist piiripunktides sobival viisil reguleerida. Vajaduse
korral võivad liikmesriigid sõlmida liikluse ümbersuunamiseks või tõkestamiseks
kahepoolseid kokkuleppeid. Sellest teavitavad nad artikli 42 kohaselt
komisjoni. 1.1.2. Maismaapiiril võivad liikmesriigid
kooskõlas artikliga 10 seada teatavates piiripunktides sisse kanalid või
eraldi read, kui nad seda asjakohaseks peavad ja kui asjaolud seda võimaldavad. Liikmesriikide pädevad asutused võivad erakorralistel
asjaoludel eraldi kanalitest või ridadest igal ajal loobuda, kui liiklus- ja
infrastruktuuritingimused seda nõuavad. Liikmesriigid võivad välispiiri ületamise kohas
eraldi kanalite ja ridade sisseseadmisel naaberriikidega koostööd teha. 1.1.3. Üldjuhul võivad sõidukites reisivad
isikud kontrollimise ajaks oma sõidukisse jääda. Isikutelt võib siiski nõuda
sõidukitest väljumist, kui asjaolud seda nõuavad. Kui kohalikud olud seda
võimaldavad, viiakse põhjalik kontroll läbi selleks ettenähtud alal. Töötajate
turvalisuse huvides teostavad kontrolli võimaluse korral kaks
piirivalveametnikku. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt a (kohandatud) 1.1.4. Ühised piiripunktid 1.1.4.1. Liikmesriigid võivad kolmandate
naaberriikidega sõlmida või jõus hoida kahepoolseid kokkuleppeid, mille alusel
seatakse sisse ühised piiripunktid, kus liikmesriigi piirivalveametnikud ja
kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad sisenemis- ja väljumiskontrolli
üksteise järel kooskõlas oma siseriikliku õigusega kokkuleppe teise poole
territooriumil. Ühine piiripunkt võidakse sisse seada kas liikmesriigi
territooriumil või kolmanda riigi territooriumil. 1.1.4.2. Liikmesriigi territooriumil asuvad ühised
piiripunktid: kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse liikmesriigi
territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad kolmanda riigi
piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid liikmesriigi
territooriumil, järgides järgmiseid põhimõtteid: a) Rahvusvaheline kaitse: liikmesriigi
territooriumil rahvusvahelist kaitset taotlevale kolmanda riigi kodanikule
võimaldatakse juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu
varjupaigaalastele õigusaktidele. b) Isiku vahistamine või vara
konfiskeerimine: kui kolmanda riigi piirivalveametnikud saavad isiku
kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet,
edastavad nad selle liikmesriigi ametiasutustele, kes tagavad asjaomase isiku
kodakondsusest sõltumata asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas Ö siseriikliku Õ, liidu ja
rahvusvahelise õigusega. c) Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust
omavad isikud, kes sisenevad liidu territooriumile: kolmanda riigi
piirivalveametnikud ei takista liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust
omavaid isikuid liidu territooriumile sisenemast. Kui kolmandal riigil on
põhjust keelata konkreetsel isikul kõnealuse kolmanda riigi territooriumilt
väljuda, teatavad riigi piirivalveametnikud sellest liikmesriigi
ametiasutustele, kes tagavad asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas
siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega. 1.1.4.3. Kolmanda riigi territooriumil asuvad ühised
piiripunktid: kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse kolmanda riigi
territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad liikmesriigi
piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid kolmanda riigi
territooriumil. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kõiki liikmesriikide
piirivalveametnike poolt kolmanda riigi territooriumil asuvas ühises
piiripunktis teostatud kontrolle asjaomase liikmesriigi territooriumil
läbiviidud kontrollidena. Liikmesriikide piirivalveametnikud täidavad oma
ülesandeid kooskõlas Ö käesoleva Õ määrusega ja
järgides järgmiseid põhimõtteid: a) rahvusvaheline kaitse: kui kolmanda riigi
kodanik, kes on läbinud kolmanda riigi piirivalveametnike teostatud
väljumiskontrolli, taotleb kolmanda riigi territooriumil viibivatelt
liikmesriigi piirivalveametnikelt rahvusvahelist kaitset, võimaldatakse talle
juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu
varjupaigaalastele õigusaktidele. Kolmanda riigi ametiasutused lepivad
asjaomase isiku üleviimisega liikmesriigi territooriumile. b) isiku vahistamine või vara
konfiskeerimine: kui liikmesriigi piirivalveametnikud saavad isiku
kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet,
tegutsevad nad kooskõlas Ö siseriikliku Õ, liidu ja
rahvusvahelise õigusega. Kolmanda riigi ametiasutused lepivad asjaomase isiku
või eseme üleviimisega liikmesriigi territooriumile. c) juurdepääs IT-süsteemidele:
liikmesriikide piirivalveametnikel on võimalus isikuandmeid töötlevate
infosüsteemide kasutamiseks kooskõlas artikliga 8. Liikmesriikidel
võimaldatakse liidu õigusaktidega nõutavate tehniliste ja organisatsiooniliste
turvameetmete kehtestamist, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku
hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või
juurdepääsu, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutuste juurdepääsu eest. 1.1.4.4. Enne kolmanda naaberriigiga ühiseid
piiripunkte käsitleva kahepoolse kokkuleppe sõlmimist või sõlmitud kokkuleppe
muutmist konsulteerivad asjaomased liikmesriigid komisjoniga, et kontrollida
kokkuleppe kooskõla liidu õigusega. Juba olemas olevatest kahepoolsetest
kokkulepetest tuleb komisjonile teada anda hiljemalt 20. jaanuar 2014. Kui komisjon leiab, et kokkulepe ei ole liidu
õigusega kooskõlas, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. Liikmesriik
võtab kõik vajalikud meetmed, et muuta kokkulepet mõistliku aja jooksul
selliselt, et tuvastatud vastuolud saaksid kõrvaldatud. ê 562/2006 1.2. Raudteeliikluse kontroll ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt a 1.2.1. Kontrollitakse nii reisijaid rongides kui ka
välispiire ületavate rongide personali, kaasa arvatud personali kaubarongidel
või tühjadel rongidel. Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- või mitmepoolsed
kokkulepped, millega määratakse kindlaks selliste kontrollimiste teostamine
kooskõlas punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtetega. Kontrollimisi teostatakse
ühel järgmistest viisidest: –
esimeses peatuses pärast liikmesriigi
territooriumile saabumist või viimases peatuses enne liikmesriigi
territooriumilt lahkumist, –
rongis kolmanda riigi territooriumilt lahkumise
viimase peatuse ja liikmesriiki sisenemise esimese peatuse vahelisel või
vastupidisel transiidil, –
viimases peatuses enne kolmanda riigi
territooriumilt lahkumist või esimeses peatuses pärast kolmanda riigi
territooriumile saabumist. 1.2.2. Lisaks võivad liikmesriigid, kelle
territooriumi selliste kolmandatest riikidest pärit rongide marsruut läbib,
otsustada reisikiirrongide liikluse hõlbustamise eesmärgil ja ühisel
kokkuleppel asjaomaste kolmandate riikidega, et nad teostavad punktis 1.1.4
sätestatud põhimõtteid järgides isikute riiki sisenemise kontrolli kolmandatest
riikidest pärit rongidel ühel järgmistest viisidest: –
kolmandas riigis asuvates jaamades, kus reisijad
rongile lähevad, –
jaamades liikmesriikide territooriumil, kus
reisijad lahkuvad rongilt, –
rongis kolmanda riigi territooriumil asuvate
jaamade ja liikmesriikide territooriumil asuvate jaamade vahelisel transiidil,
eeldusel et reisijad viibivad rongis. ê 562/2006 1.2.3. Kolmandatest riikidest saabuvate
kiirrongide puhul, mis teevad liikmesriikide territooriumil mitmeid peatusi,
ning kui raudteevedusid teostav vedaja võtab edasise reisi jooksul reisijaid
peale ainult liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks,
toimub selliste reisijate sisenemise kontroll rongis või sihtjaamas, välja
arvatud juhul, kui kontroll teostatakse vastavalt punktile 1.2.1 või
punkti 1.2.2 esimesele taandele. Reisijaid, kes soovivad rongile minna ainult
liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks, tuleb enne
rongi väljumist selgelt teavitada, et reisi jooksul või sihtjaama jõudmisel
teostatakse nende suhtes riiki sisenemise kontroll. 1.2.4. Vastassuunas reisides teostatakse
rongil viibivate reisijate suhtes riigist lahkumise kontroll samasuguse korra
alusel. 1.2.5. Piirivalveametnik võib anda käsu
vagunite õõnsuste läbivaatamiseks, vajaduse korral rongikontrolöri abil, et
tagada, et sinna ei ole peidetud piiril kontrollitavaid isikuid ega esemeid. 1.2.6. Kui on põhjust arvata, et isikud,
kelle kohta on teatatud, et nad on toime pannud õigusrikkumise või keda selles
kahtlustatakse, või riiki ebaseaduslikult siseneda kavatsevad kolmandate
riikide kodanikud end rongis peidavad, teatab piirivalveametnik, juhul kui ta
ei saa tegutseda vastavalt oma riigi õigusaktidele, sellest liikmesriikidele,
kelle territooriumil või territooriumi suunas rong liigub. 2. Õhupiir 2.1. Kontrollimise kord rahvusvahelistes lennujaamades 2.1.1. Liikmesriikide pädevad asutused
tagavad, et lennujaama käitaja võtab vajalikke meetmeid, et füüsiliselt
eraldada siselendude reisijate liikumisvoog muude lendude reisijate
liikumisvoost. Selleks tuleb kõigis rahvusvahelistes lennujaamades rajada
sobilik infrastruktuur. 2.1.2. Piiril kontrolli teostamise koht määratakse
kindlaks vastavalt järgmisele protseduurile: a) kolmandast riigist saabuva lennu
reisijaid, kes suunduvad siselennule, kontrollitakse sisenemisel lennujaamas,
kuhu kolmandast riigist tulev lennuk saabub. Siselendude reisijate suhtes, kes
lähevad kolmandasse riiki suunduva lennuki pardale (transiitreisijad),
teostatakse väljumiskontroll lennujaamas, kust viimati nimetatud lend väljub; b) kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate lendude
korral, millel ei ole transiitreisijaid ning mis teevad liikmesriikide
lennujaamades rohkem kui ühe vahemaandumise, ilma et toimuks ümberistumist
teisele lennukile: i) kolmandatest riikidest saabuvate või
sinna suunduvate lendude reisijate suhtes teostatakse juhul, kui liikmesriikide
territooriumil ei toimu eelnevalt ega hiljem ümberistumisi, sisenemiskontroll
lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad, ja väljumiskontrolli lennujaamas, mille
kaudu nad lahkuvad, ii) teostatakse kolmandatest riikidest
saabuvate või sinna suunduvate lendude reisijate suhtes riiki sisenemise
kontroll lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad ning riigist lahkumise kontroll
lennujaamas, mille kaudu nad lahkuvad, juhul kui liikmesriikide territooriumil
tehakse rohkem kui üks vahemaandumine, mille käigus lennukil ei toimu
ümberistumisi (transiitreisijad), ja tingimusel, et reisijad ei saa
liikmesriikide territooriumil toimuva reisietapi jooksul lennuki pardale minna, iii) kui reisijad võivad kolmandatest
riikidest tulevate lendude puhul, mis teevad liikmesriikide territooriumil
rohkem kui ühe vahemaandumise, lennuki pardale minna ainult ülejäänud sellel
territooriumil toimuvaks reisietapiks, teostatakse nende suhtes
väljumiskontroll lennujaamas, mille kaudu nad lahkuvad, ja sisenemiskontroll
lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad. Selliste reisijate kontroll, kes nende vahemaandumiste
ajal juba viibivad lennuki pardal ega ole lennuki pardale läinud liikmesriikide
territooriumil, teostatakse vastavalt punktile ii. Selle kategooria
lendude suhtes, mille sihtkohaks on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist
menetlust. 2.1.3. Kontrolli piiril ei teostata
tavapäraselt lennuki pardal või väljapääsu juures, välja arvatud juhul, kui see
on õigustatud sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide
hinnangu alusel. Selleks, et tagada artiklites 7 kuni 14 kehtestatud
eeskirjadele vastav isikute kontrollimine piiripunktidena määratletud
lennujaamades, peavad liikmesriigid tagama, et lennujaama administratsioon
võtab vajalikud meetmed, et suunata reisijatevoog kontrollimiseks eraldatud
alale. Liikmesriigid peavad tagama, et lennujaama käitaja
võtab vajalikud meetmeid, et vastavate volitusteta isikud ei saaks siseneda
eraldatud aladele, nagu näiteks transiitalale, ega sealt lahkuda. Kontrolli ei
teostata tavapäraselt transiitalal, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud
sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel;
eelkõige võib kontrolle sellel alal teostada isikute suhtes, kellele on
väljastatud lennujaama transiidiviisa, et kontrollida, kas neil on nimetatud
viisa olemas. 2.1.4. Kui kolmandast riigist tulev lennuk on
vääramatu jõu või vahetu ohu tõttu või ametivõimude juhiseid järgides sunnitud
maanduma kohas, mis ei ole piiripunkt, tohib ta lendu jätkata üksnes pärast
vastava loa saamist piirivalveametnikelt ning tollilt. Sama nõue kehtib ka juhul,
kui kolmandast riigist lähtuv lennuk maandub ilma loata. Igal juhul
kohaldatakse selliste lennukite reisijate kontrollimise suhtes artikleid 7
kuni 14. 2.2. Kontrollimise kord lennuväljadel 2.2.1. Tuleb tagada, et isikuid
kontrollitakse artiklite 7 kuni 14 kohaselt ka lennujaamades, mis ei oma
asjakohase siseriikliku õiguse alusel rahvusvahelise lennujaama staatust
(lennuväljad), ent mille kaudu on lubatud teostada lende kolmandatesse
riikidesse ja nendest saabuvaid lende vastu võtta. 2.2.2. Erandina punktist 2.1.1 ei ole
lennuväljadel vaja võtta asjakohaseid meetmeid siselendude ja rahvusvaheliste
lendude reisijate füüsiliseks eraldamiseks, ilma et see piiraks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008[6] kohaldamist. Lisaks,
kui liiklus ei ole intensiivne, ei pea piirivalveametnikud pidevalt kohapeal
viibima, eeldusel et on tagatud, et vajalikud töötajad saab õigel ajal
tööpostile paigutada. 2.2.3. Kui piirivalveametnikud ei viibi
pidevalt lennuväljal, teatab lennuvälja juhataja õigeaegselt piirivalveametnikele
kolmandatest riikidest saabuvate ja sinna suunduvate lennukite saabumisest ja
väljumisest. 2.3. Isikute kontrollimine eralendude korral 2.3.1. Kolmandatest riikidest saabuvate või
sinna suunduvate eralendude korral peab lennuki kapten enne õhku tõusmist
edastama sihtliikmesriigi piirivalveametnikele ja, kui see on asjakohane, selle
liikmesriigi piiriasutustele, kuhu esimesena sisenetakse, ülddeklaratsiooni,
mis muu hulgas sisaldab rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisale
vastavat lennuplaani ja reisijate isikuandmeid. 2.3.2. Kui kolmandast riigist lähtuva ja
mõnesse liikmesriiki suunduva eralennu käigus tehakse peatus teiste
liikmesriikide territooriumil, peavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kuhu
lennuk sisenes, teostama kontrolli piiril ja lööma punktis 2.3.1 nimetatud
ülddeklaratsiooni sisenemistempli. 2.3.3. Kui ei ole selge, kas lend lähtub
ainult liikmesriikide territooriumilt või suundub sinna ilma kolmanda riigi
territooriumil maandumata, peavad pädevad asutused kontrollima lennukis
viibivaid isikuid lennujaamades ja lennuväljadel vastavalt punktidele 2.1
ja 2.2. 2.3.4. Purilennukite, ülikergete lennukite,
helikopterite, üksnes lühilendudeks mõeldud väikelennukite ja õhulaevade
sisenemise ja väljumise kord on sätestatud siseriikliku õigusega ja võimalike
kahepoolsete kokkulepetega. 3. Merepiir ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt b (kohandatud) 3.1. Mereliikluse kontrollimise üldine kord 3.1.1. Laevade kontroll toimub saabumise või
lahkumise sadamas, laeva vahetus läheduses selleks spetsiaalselt ettenähtud
alal või laeva pardal territoriaalvetes, nagu see on määratletud ÜRO mereõiguse
konventsioonis. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt võib
kontrolli siiski teostada ka piiri ületamisel või laeva saabumisel või
lahkumisel kolmanda riigi territooriumil, järgides punktis 1.1.4
sätestatud põhimõtteid. 3.1.2. Kapten, laevaagent või mõni muu kapteni poolt
nõuetekohaselt volitatud või asjaomasele avaliku sektori asutusele
vastuvõetaval viisil autenditud isik (mõlemal juhul „kapten”) koostab meeskonna
ja reisijate nimekirja, mis sisaldab rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise
konventsiooni vormides nr 5 (meeskonna nimekiri) ja nr 6 (reisijate
nimekiri) nõutavat teavet ning võimaluse korral isikute viisa või elamisloa
numbrit. Nimekiri tuleb esitada: –
hiljemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist,
või –
hiljemalt laeva eelmisest sadamast lahkumise ajal,
kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või –
kui külastatav sadam ei ole teada või kui seda
sõidu ajal muudetakse, siis niipea, kui vastav teave on kättesaadav. Kapten edastab nimekirja(d) piirivalveametnikele
või kui see on Ö siseriiklike Õ õigusaktidega ette
nähtud, siis muudele asjaomastele asutustele, kes edastavad nimekirja(d)
viivitamata piirivalveametnikele. 3.1.3. Piirivalveametnikud või punktis 3.1.2
osutatud asutused saadavad kaptenile kinnituse nimekirja(de) kättesaamise kohta
(nimekirjade allkirjastatud koopia või elektrooniline kättesaamise kinnitus),
mille kapten peab laeva sadamas viibimise ajal ette näitama, kui seda nõutakse. 3.1.4. Kapten teatab pädevale asutusele
viivitamata mis tahes muudatustest meeskonna koosseisus või reisijate arvus. Lisaks sellele teavitab kapten viivitamata ja
punktis 3.1.2 sätestatud ajavahemiku jooksul pädevaid asutusi
pardalolevatest piletita reisijatest. Piletita reisijate eest vastutab siiski
kapten. Erandina artiklitest 5 ja 8 ei kontrollita
piiril süstemaatiliselt laeva pardal olevaid isikuid. Laeva läbiotsimist ja
pardal viibivate isikute kontrolli teostavad piirivalveametnikud üksnes
õigustatud juhtudel sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide
hinnangu alusel. 3.1.5. Kapten teavitab pädevat asutust laeva
lahkumisest õigeaegselt ja vastavalt asjaomases sadamas kehtivatele
eeskirjadele. ê 562/2006 3.2. Teatud liiki laevaliikluse kontrollimise erikord Merematkelaevad ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt c 3.2.1. Merematkalaeva kapten edastab pädevale
asutusele reisi marsruudi ja programmi niipea, kui need on koostatud, ning
hiljemalt punktis 3.1.2 sätestatud tähtpäevaks. ê 562/2006 3.2.2. Kui merematkelaeva marsruut läbib
ainult liikmesriigi territooriumil asuvaid sadamaid, ei teostata erandina
artiklitest 5 ja 8 kontrolli piiril ning merematkelaev võib randuda
sadamates, mis ei ole piiripunktid. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt c Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel
üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja
ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. ê 562/2006 è1 610/2013 artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt c 3.2.3. Kui merematkelaeva marsruut läbib nii
liikmesriikide territooriumil kui ka kolmandates riikides asuvaid sadamaid,
teostataks kontroll piiril erandina artiklist 8 järgmiselt: a) kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis
asuvast sadamast ja randub esimest korda liikmesriigi territooriumil asuvas
sadamas, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll
meeskonna ja reisijate nimekirja alusel, è1 nagu
on osutatud punktis 3.1.2 ç. Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse
riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, välja arvatud juhul, kui
sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab,
et sellist kontrolli ei ole vaja teostada; b) kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis
asuvast sadamast ja randub uuesti liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas,
teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll meeskonna
ja reisijate nimekirja alusel, è1 nagu
on osutatud punktis 3.1.2 ç, selles ulatuses
nagu need nimekirjad on muutunud võrreldes eelmise korraga, kui merematkelaev
randus eelmises sadamas liikmesriigi territooriumil. Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse
riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, välja arvatud juhul, kui
sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab,
et sellist kontrolli ei ole vaja teostada; c) kui merematkelaev saabub liikmesriigis
asuvast sadamast ja randub sellises sadamas, teostatakse laevalt lahkuvate
reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, kui see
on vajalik sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide
hinnangu alusel; d) kui merematkelaev lahkub liikmesriigis
asuvast sadamast kolmanda riigi sadamasse, teostatakse meeskonna ja reisijate
suhtes riigist lahkumise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirjade alusel. Pardaleminevate reisijate suhtes teostatakse
riigist lahkumise kontroll vastavalt artiklile 8, kui see on vajalik
sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel; e) kontrollimist ei teostata, kui
merematkelaev lahkub liikmesriigis asuvast sadamast liikmesriigis asuvasse
sadamasse. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt c Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel
üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja
ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. ê 562/2006 Laevalõbusõidud 3.2.4. Erandina artiklitest 5 ja 8 ei
teostata kontrolli piiril liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või
liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate isikute
suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel
siiski teostatakse isikute kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline
läbivaatus, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi rannajoon on asjaomase
liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses. 3.2.5. Erandina artiklist 5 võib
kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev erandkorras siseneda sadamasse, mis ei
ole piiripunkt. Sellistel juhtudel teavitavad pardalolevad isikud sadama
ametiasutusi, et saada luba sellesse sadamasse sisenemiseks. Nimetatud sadama
ametiasutused võtavad ühendust lähima piiripunktina määratletud sadama
ametiasutustega, et teatada laeva saabumisest. Reisijate kohta tehakse avaldus,
esitades sadama valdajatele pardal olevate reisijate nimekirja. See nimekiri
tehakse hiljemalt saabumisel piirivalveametnikele kättesaadavaks. Kui kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev on
vääramatu jõu tõttu sunnitud silduma sadamas, mis ei ole piiripunkt, peavad
sadama ametiasutused samuti võtma ühendust lähima piiripunktina määratletud
sadama ametiasutustega, et teatada laeva kohalviibimisest. 3.2.6. Nende kontrollide käigus tuleb esitada
dokument laeva tehniliste andmete ja pardal olevate isikute nimedega. Selle
dokumendi koopia antakse nende sadamate ametivõimudele, millesse sisenetakse ja
millest lahkutakse. Niikaua, kuni laev viibib mõne liikmesriigi
territoriaalvetes, peab laevadokumentide hulgas olema selle dokumendi koopia. Rannapüük 3.2.7. Erandina artiklitest 5 ja 8 ei
tule korrapäraselt kontrollida selliste rannapüügilaevade meeskondi, mis
pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul sadamasse, kus nad on
registreeritud, või mõnda teise liikmesriikide territooriumil asuvasse
sadamasse ilma randumiseta kolmanda riigi territooriumil asuvas sadamas.
Sellest olenemata tuleb teostatavate kontrollide sageduse kindlaksmääramisel
arvestada ebaseadusliku sisserände riskide hinnanguga, eriti juhul, kui kolmanda
riigi rannajoon asub asjaomase liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.
Vastavalt kõnealustele riskidele teostatakse isikute kontrolli ja/või laeva
füüsilist läbivaatust. 3.2.8. Liikmesriikide sadamates
registreerimata rannapüügilaevade meeskondi kontrollitakse meremehi käsitlevate
sätete kohaselt. Parvlaevaühendus 3.2.9. Kontroll teostatakse parvlaevadel viibivate
isikute suhtes, kui parvlaevaliin läbib kolmandates riikides asuvaid sadamaid.
Kohaldatakse järgmisi eeskirju: a) võimaluse korral seavad liikmesriigid
sisse eraldi read vastavalt artiklile 10; b) transpordivahendita reisijaid
(jalakäijaid) kontrollitakse individuaalselt; c) sõidukites viibijaid kontrollitakse ilma,
et nad sõidukist väljuksid; d) bussiga reisivaid isikuid käsitletakse
jalakäijatena. Need reisijad peavad kontrolli ajaks bussist väljuma; e) raskeveokite juhte ja nendega kaasas
olevaid isikuid kontrollitakse ilma, et nad sõidukist väljuksid.
Põhimõtteliselt korraldatakse selline kontroll teistest reisijate kontrollist
eraldi; f) kontrolli kiire teostamise tagamiseks
peab olema piisav arv väravaid; g) eelkõige ebaseaduslike sisserändajate
avastamiseks teostatakse reisijate kasutatavate transpordivahendite ning
vajaduse korral transpordivahendite koormate ja muude kaupade pistelisi
läbivaatusi; h) parvlaevade meeskonnaliikmeid koheldakse
samamoodi kui kaubalaevade meeskonnaliikmeid; ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 4 alapunkt c i) Punkti 3.1.2 (kohustus esitada
meeskonna ja reisijate nimekirja(d) ei kohaldata. Juhul kui esitada tuleb
pardal viibivate isikute nimekiri vastavalt nõukogu direktiivile 98/41/EÜ[7], edastab kapten
nimekirja koopia hiljemalt 30 minutit pärast kolmanda riigi sadamast
lahkumist selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asuvasse
sadamasse laev järgmisena saabub. 3.2.10. Kui kolmandast riigist saabuv parvlaev,
mis teeb liikmesriikide territooriumil rohkem kui ühe peatuse, võtab reisijaid
pardale ainult ülejäänud sellel territooriumil toimuvaks reisietapiks, tuleb kõnealuste
reisijate suhtes kohaldada väljasõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad
lahkuvad, ja sissesõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad saabuvad. Selliste isikute kontroll, kes nende vahepeatuste
ajal juba viibivad parvlaeval ega ole pardale läinud liikmesriikide
territooriumil, teostatakse selles sadamas, kuhu nad saabuvad. Kui sihtkohaks
on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist menetlust. Liikmesriikidevaheline kaubavedu 3.2.11. Erandina artiklist 8 ei
kontrollita piiril liikmesriikide territooriumil asuva kahe või enama sadama
vahel toimuvat kaubavedu, mille raames ei külastata liikmesriikide
territooriumist väljapoole jäävaid sadamaid ning mis seisneb kaupade
transpordis. Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel
üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja
ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. ê 562/2006 4. Laevaliiklus siseveekogudel 4.1. „Siseveekogudel toimuv laevaliiklus,
millega kaasneb välispiiride ületamine”, hõlmab igat liiki laevade ja
ujuvsõidukite kasutamist ärilistel eesmärkidel või lõbusõiduks jõgedel,
kanalitel ja järvedel. 4.2. Ärilistel eesmärkidel kasutatavate
laevade puhul käsitletakse meeskonnaliikmetena või nendega samaväärsetena
kaptenit ja laeval töötavaid isikuid, kes on kantud meeskonna nimekirja, ning
nende isikute laeva pardal elavaid pereliikmeid. 4.3. Siseveekogudel toimuva laevaliikluse
kontrollimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 3.1
kuni 3.2 asjakohaseid sätteid. _____________ VII LISA Teatavate isikute kategooriate
kontrollimise erieeskirjad 1. Riigipead Erandina artiklitest 6 ja
artiklitest 8 kuni 14 ei pea teostama kontrolli piiril riigipeade ja nende
delegatsiooni liikmete suhtes, kelle saabumisest ja lahkumisest on
piirivalveametnikele ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud. 2. Lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed 2.1. Erandina artiklist 6 võivad
1944. aasta 7. detsembri tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas
sätestatud pilooditunnistuse või meeskonnaliikme tõendi omanikud töökohustuste
täitmisel ning kõnealuste dokumentide alusel: a) minna lennuki pardale ja sealt lahkuda
liikmesriikide territooriumil asuvas lennujaamas, milles tehakse vahemaandumine
või mis on sihtkohaks; b) siseneda selle omavalitsusüksuse
territooriumile, kus asub liikmesriikide territooriumil paiknev lennujaam,
milles tehakse vahemaandumine või mis on sihtkohaks; c) minna mis tahes transpordivahendit
kasutades igasse liikmesriikide territooriumil asuvasse lennujaama, et minna
samast lennujaamast väljuvale lennukile. Muudel juhtudel peavad artikli 6 lõikes 1
sätestatud nõuded olema täidetud. 2.2. Lennukite meeskonnaliikmete kontrollimisel
kohaldatakse artikleid 7 kuni 14. Võimaluse korral kontrollitakse
lennuki meeskondi eelisjärjekorras. Nimelt tuleb neid kontrollida enne
reisijaid või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas. Erandina artiklist 8
võib meeskondi, keda piirikontrolli teostamise eest vastutavad töötajad oma
töökohustuste täitmise tulemusena tunnevad, kontrollida üksnes pisteliselt. 3. Meremehed ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 5 alapunkt a Erandina artiklitest 5 ja 8 võivad
liikmesriigid lubada meremeestel, kellele on vastavalt Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 108 (1958) või nr 185
(2003) (meremeeste isikut tõendavate dokumentide kohta), rahvusvahelise
mereliikluse hõlbustamise konventsioonile (FAL konventsioon) ja asjakohastele
siseriiklikele õigusaktidele välja antud meremehe isikut tõendav dokument, siseneda
piiripunkti läbimata liikmesriikide territooriumile või liikmesriikide
territooriumilt oma laevale naastes väljuda, minnes maale viibimiseks selle
sadama territooriumil, kus nende laev randub, või sellega piirnevates
haldusüksustes viibimiseks, tingimusel et nad on kantud oma laeva meeskonna
nimekirja, mis on eelnevalt esitatud pädevatele asutustele kontrollimiseks. Sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega
seotud riskide hinnangu alusel teostavad piirivalveametnikud meremeeste suhtes
siiski enne nende maaleminekut piirikontrolli vastavalt artiklile 8. ê 562/2006
(kohandatud) 4. Diplomaatiliste, ameti- või teenistuspasside omanikud ja
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed 4.1. Sellesse kategooriasse kuuluvate
isikute eriprivileege ja -immuniteete arvestades võib isikutele, kellele
liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandad riigid või nende valitsused on
väljastanud diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi, samuti punktis 4.4
loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide väljastatud dokument omavate
isikutele, kes reisivad tööülesandeid täites, anda teiste reisijate ees
eesõiguse piiripunkti läbimisel, isegi juhul, kui nende suhtes kehtib
viisanõue. Erandina artikli 6 lõike 1 punktist c
ei nõuta nimetatud dokumente omavatelt isikutelt piisavate elatusvahendite
olemasolu tõendamist. 4.2. Kui välispiirile saabuv isik tugineb
privileegidele, immuniteetidele ja eranditele, võib kontrolli eest vastutav
piirivalveametnik nõuda, et ta esitaks oma staatuse tõendamiseks asjakohased
dokumendid, eelkõige akrediteeriva riigi väljastatud tõendid või diplomaatilise
passi või muud tõendusmaterjalid. Kahtluse korral võib piirivalveametnik
kiireloomulise küsimuse puhul pöörduda otse välisministeeriumi poole. 4.3. Diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste
akrediteeritud liikmed ning nende pereliikmed võivad siseneda liikmesriikide territooriumile,
esitades artikli 20 lõikes 2 osutatud kaardi ja piiriületamist
võimaldava dokumendi. Lisaks sellele, erandina artiklist 14, ei tohi
piirivalveametnikud ühelgi juhul keelata diplomaatiliste, ameti- või
teenistuspasside omanikke liikmesriikide territooriumile sisenemast ilma
asjakohaste siseriiklike asutustega esmalt nõu pidamata. See kehtib isegi
juhul, kui asjaomase isiku suhtes on SISis kehtestatud sisenemiskeeld. 4.4. Punktis 4.1 täpsustatud eesmärgil
rahvusvaheliste organisatsioonide poolt väljastatud dokumendid on eelkõige
järgmised: –
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reisiluba laissez-passer,
mis on väljastatud ÜRO ja selle allorganisatsioonide töötajatele ÜRO
Peaassamblee poolt 21. novembril 1947. aastal New Yorgis vastu võetud
spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsiooni alusel, –
Euroopa Ö Liidu (EL) Õ reisiluba (laissez-passer), –
Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) reisiluba (laissez-passer), –
Euroopa Nõukogu peasekretäri väljastatud
legitiimsustõend, –
Põhja-Atlandi Lepingu osalisriikide vahel sõlmitud
lepingu III artikli lõike 2 alusel väljastatud dokumendid nende
staatuse kohta relvajõududes (sõjaväelase ID-kaart koos lähetuskorraldusega,
komandeerimistunnistuse või individuaalse või grupiviisilise
teenistuskorraldusega) ning samuti rahupartnerlusprogrammi raames väljastatud
dokumendid. 5. Piirialade töötajad 5.1. Piirialade töötajate kontrollimise
menetlused on reguleeritud piirikontrolli üldeeskirjadega, eriti
artiklitega 8 ja 14. 5.2. Erandina artiklist 8 teostatakse
piirialade töötajate suhtes, kes on piirivalveametnikele nende sagedase
piiriületuse tõttu hästi tuttavad, ja kelle kohta ei ole esialgse kontrolli
alusel kantud hoiatust SISi või siseriiklikusse andmebaasi, üksnes pistelisi
kontrolle, et tagada, et nad omavad kehtivat dokumenti, mis lubab neil piiri
ületada ning täidavad vajalikke riiki sisenemise tingimusi. Aeg-ajalt
kontrollitakse selliseid isikuid põhjalikult, tehes seda ette hoiatamata ja
ebaregulaarsete ajavahemike järel. 5.3. Punkti 5.2 sätteid võib
laiendada teist liiki regulaarselt piiri ületavate isikute suhtes. 6. Alaealised 6.1. Piirivalveametnikud pööravad erilist
tähelepanu alaealistele, kes reisivad kas saatjaga või saatjata. Välispiiri
ületavaid alaealisi tuleb sisenemisel ja väljumisel kontrollida samamoodi kui
täiskasvanuidki, nagu on sätestatud käesolevas määruses. 6.2. Saatjaga liikuvate alaealiste puhul
kontrollib piirivalveametnik ka seda, et alaealisi saatev isik on nende
vanemlik hooldaja, eriti juhul, kui alaealistega on kaasas vaid üks täiskasvanu
ning kui on tõsine alus arvata, et alaealised on lahutatud nende seadusjärgsest
vanemlikust hooldajast/seadusjärgsetest vanemlikest hooldajatest
ebaseaduslikult. Viimasel juhul teostab piirivalveametnik edasist uurimist, et
tuvastada võimalikud lahknevused või vasturääkivused esitatud andmetes. 6.3. Juhul kui alaealised reisivad
saatjata, peavad piirivalveametnikud reisidokumentide ja täiendavate
dokumentide põhjaliku kontrollimisega tagama, et alaealised ei lahku
territooriumilt oma vanemliku hooldaja/vanemlike hooldajate tahte vastaselt. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 5 alapunkt b (kohandatud) 6.4. Liikmesriigid määravad kindlaks Ö siseriiklikud Õ kontaktpunktid,
mille kaudu on võimalik alaealiste küsimuses konsulteerida, ja teavitavad
kontaktpunktidest komisjoni. Komisjon teeb kõnealuseid kontaktpunkte sisaldava
loetelu liikmesriikidele kättesaadavaks. 6.5. Juhul kui piirivalveametnikel tekib
kahtlusi seoses punktides 6.1, 6.2 ja 6.3 kirjeldatud mis tahes
asjaoludega, kasutavad nad alaealiste küsimuses konsulteerimiseks mõeldud Ö siseriiklike Õ kontaktpunktide
loetelu. ê 610/2013
artikli 1 punkt 21 ja I lisa punkti 5 alapunkt c 7. Päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud,
tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud Hädaolukorras tegutsevate päästeteenistuse töötajate,
politseiametnike ja tuletõrjemeeskonna liikmete ning samuti oma ametiülesannete
täitmisel piiri ületavate piirivalveametnike riiki sisenemise ja sealt
väljumise kord sätestatakse siseriiklikes õigusaktides. Liikmesriigid võivad
sõlmida kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped nende kategooriate isikute
riiki sisenemise ja sealt väljumise kohta. Nimetatud kordade ja kahepoolsete
kokkulepete puhul võidakse teha erandeid artiklitest 5, 6 ja 8. 8. Avamerel töötajad Erandina artiklitest 5 ja 8 ei kontrollita
süstemaatiliselt avamerel töötajaid, kes pöörduvad meritsi või õhutsi
regulaarselt tagasi liikmesriikide territooriumile, ilma et nad teeksid peatuse
kolmanda riigi territooriumil. Sellest olenemata tuleb teostatavate
kontrollide sageduse kindlaksmääramisel arvestada ebaseadusliku sisserände
riski, eriti juhul, kui avamere rajatise vahetus läheduses asub kolmanda riigi
rannajoon. _____________ ê 562/2006 è1 610/2013 artikli 1 punkt 21
ja I lisa punkti 6 alapunkt a è2 610/2013 artikli 1 punkt 21
ja I lisa punkti 6 alapunkt b VIII LISA è1 ç è2 ç _____________ é IX LISA Kehtetuks
tunnistatud määrus muudatuste loeteluga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006 (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1) || || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 296/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 60) || || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 81/2009 (ELT L 35, 4.2.2009, lk 56) || || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1) || Ainult artikkel 55 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 265/2010 (ELT L 85, 31.3.2010, lk 1) || Ainult artikkel 2 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 610/2013 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1) || Ainult artikkel 1 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1051/2013 (ELT L 295, 6.11.2013, lk 1) || ______________ X LISA Vastavustabel Määrus (EÜ) nr 562/2006 || Käesolev määrus Artikkel 1 || Artikkel 1 Artikli 2 sissejuhatav lause || Artikli 2 sissejuhatav lause Artikli 2 punktid 1 kuni 8 || Artikli 2 punktid 1 kuni 8 Artikli 2 punkt 8a || Artikli 2 punkt 9 Artikli 2 punkt 9 || Artikli 2 punkt 10 Artikli 2 punkt 10 || Artikli 2 punkt 11 Artikli 2 punkt 11 || Artikli 2 punkt 12 Artikli 2 punkt 12 || Artikli 2 punkt 13 Artikli 2 punkt 13 || Artikli 2 punkt 14 Artikli 2 punkt 14 || Artikli 2 punkt 15 Artikli 2 punkt 15 || Artikli 2 punkt 16 Artikli 2 punkt 16 || Artikli 2 punkt 17 Artikli 2 punkt 17 || Artikli 2 punkt 18 Artikli 2 punkt 18 || Artikli 2 punkt 19 Artikli 2 punkt 18a || Artikli 2 punkt 20 Artikli 2 punkt 19 || Artikli 2 punkt 21 Artikkel 3 || Artikkel 3 Artikkel 3a || Artikkel 4 Artikkel 4 || Artikkel 5 Artikli 5 lõige 1 || Artikli 6 lõige 1 Artikli 5 lõige 1a || Artikli 6 lõige 2 Artikli 5 lõige 2 || Artikli 6 lõige 3 Artikli 5 lõige 3 || Artikli 6 lõige 4 Artikli 5 lõige 4 || Artikli 6 lõige 5 Artikkel 6 || Artikkel 7 Artikli 7 lõiked 1 ja 2 || Artikli 8 lõiked 1 ja 2 Artikli 7 lõike 3 punkt a || Artikli 8 lõike 3 punkt a Artikli 7 lõike 3 punkt aa || Artikli 8 lõike 3 punkt b Artikli 7 lõike 3 punkt ab || Artikli 8 lõike 3 punkt c Artikli 7 lõike 3 punkt ac || Artikli 8 lõike 3 punkt d Artikli 7 lõike 3 punkt ad || Artikli 8 lõike 3 punkt e Artikli 7 lõike 3 punkt ae || Artikli 8 lõike 3 punkt f Artikli 7 lõike 3 punkt b || Artikli 8 lõike 3 punkt g Artikli 7 lõike 3 punkt c || Artikli 8 lõike 3 punkt h Artikli 7 lõike 3 punkt d || Artikli 8 lõike 3 punkt i Artikkel 8 || Artikkel 9 Artikli 9 lõige 1 || Artikli 10 lõige 1 Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a || Artikli 10 lõike 2 esimene ja teine lõik Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b || Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik Artikli 9 lõike 2 teine lõik || Artikli 10 lõike 2 neljas lõik Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik || Artikli 10 lõike 2 viies lõik Artikli 9 lõiked 3 ja 4 || Artikli 10 lõiked 3 ja 4 Artikli 10 lõiked 1 kuni 5 || Artikli 11 lõiked 1 kuni 5 Artikli 10 lõige 6 || – Artikkel 11 || Artikkel 12 Artikkel 12 || Artikkel 13 Artikkel 13 || Artikkel 14 Artikkel 14 || Artikkel 15 Artikkel 15 || Artikkel 16 Artikkel 16 || Artikkel 17 Artikkel 17 || Artikkel 18 Artikkel 18 || Artikkel 19 Artikkel 19 || Artikkel 20 Artikkel 19a || – Artikkel 19a || Artikkel 21 Artikkel 20 || Artikkel 22 Artikkel 21 || Artikkel 23 Artikkel 22 || Artikkel 24 Artikkel 23 || Artikkel 25 Artikkel 23a || Artikkel 26 Artikkel 24 || Artikkel 27 Artikkel 25 || Artikkel 28 Artikkel 26 || Artikkel 29 Artikkel 26a || Artikkel 30 Artikkel 27 || Artikkel 31 Artikkel 28 || Artikkel 32 Artikkel 29 || Artikkel 33 Artikkel 30 || Artikkel 34 Artikkel 31 || Artikkel 35 Artikkel 32 || Artikkel 36 Artikkel 33 || Artikkel 37 Artikkel 33a || Artikkel 38 Artikkel 34 || Artikkel 39 Artikkel 35 || Artikkel 40 Artikkel 36 || Artikkel 41 Artikkel 37 || Artikkel 42 Artikkel 37a || Artikkel 43 Artikkel 38 || – Artikkel 39 || Artikkel 44 Artikkel 40 || Artikkel 45 I – VIII lisad || I – VIII lisad – || IX lisa – || X lisa _____________ [1] Norra ja Islandi puhul logo ei
nõuta. [2] Norra ja Islandi puhul logo ei
nõuta. [3] Norra ja Islandi puhul logo ei
nõuta. [4] Norra ja Islandi puhul logo ei
nõuta. [5] Nõukogu 28. juuni 2001 aasta direktiiv
2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni
lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187,
10.7.2001, lk 45). [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta
määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju
ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 9.4.2008, lk
72). [7] Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ
ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade
pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).