52015DC0572

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 572 final

KOMISJONI TEATIS

Energialiidu olukord aastal 2015

{SWD(2015) 208}
{SWD(2015) 209}
{SWD(2015) 217 à 243}

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjoni „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” 1 on uuesti hoogustanud üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega usaldusväärsele ja konkurentsivõimelisele majandusele. Selle hoo säilitamiseks vaadeldakse käesolevas energialiidu olukorda käsitlevas esimeses teatises 2 viimase üheksa kuu jooksul tehtud edusamme ja määratletakse põhiküsimused, mis nõuavad 2016. aastal – energialiidu loomise seisukohast otsustava tähtsusega aastal – erilist poliitilist tähelepanu 3 .

Mõne päeva pärast kogunevad maailma riikide juhid Pariisis, et leppida kokku, kuidas leida lahendus inimkonna ühele suurimale probleemile: kliimamuutusele. Käesolevas energialiidu olukorda käsitlevas teatises tuuakse esile Euroopa panus Pariisi läbirääkimistesse ja keskendutakse nende läbirääkimiste järelmeetmetele. Euroopa peab Pariisi järel säilitama oma juhtpositsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekul nii 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärkide järgimise kui ka sidusa energia- ja kliimadiplomaatia kaudu, millega tagatakse, et kõik riigid peavad oma lubadustest kinni.

Selleks üleminekuks on olulised majanduslikud põhjused. Juhtivad Euroopa ettevõtjad muudavad oma ärimudeleid. Taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas luuakse Euroopas töökohti, mis nõuavad uusi oskusi ja investeeringuid. Paljud nimetatud üleminekuga seotud muutused leiavad aset linnades ja omavalitsustes; kui meie linnad muutuvad arukamaks, aitab see oluliselt kaasa ELi kestliku energiapoliitika elluviimisele.

Elektri- ja gaasiturud ei toimi veel nii nagu peaks. Et muuta vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja ühiskonnale üleminek edukaks ja sotsiaalselt õiglaseks, peaksid kodanikud võtma rohkem vastutust, lõikama kasu uutest tehnoloogilistest lahendustest ja suuremast konkurentsist ja seeläbi oma arveid vähendama ning osalema aktiivsemalt turul.

Geopoliitilised sündmused meie vahetus läheduses hoidsid energia 2015. aastal tegevuskavas olulisel kohal. Energiajulgeolek ja energiatõhusus, taristu arendamine, energia siseturu väljakujundamine ja kestlikkus on nende küsimustega tegelemisel üksteisega lahutamatult seotud. Ühishuviprojektide teise loetelusse on kantud taristuprojektid, mis on meie energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.

Käesolevas teatises energialiidu olukorra kohta esitatakse prognoositavama, läbipaistvama ja stabiilsema poliitika aluseks oleva rakendusmehhanismi peamised elemendid. Suunised lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade kohta loovad liikmesriikidele aluse oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamiseks aastateks 2021–2030. Põhinäitajate määramiseks kavandatud metoodika on esimene samm energialiidu alase tegevuse mõõtmisel ja järelevalves.

Viimastel kuudel on komisjon külastanud paljusid liikmesriike, et arutada energialiidu küsimusi paljude eri sidusrühmadega. Peale selle on toimunud tehnilised arutelud kõikide liikmesriikidega. Need kontaktid on võimaldanud komisjonil koostada iga liikmesriigi kohta energialiitu käsitleva hinnangu ja teha kindlaks energialiidu kõiki viit mõõdet hõlmavad poliitilised järeldused.

2. Süsinikdioksiidiheite vähendamine majanduses

Edusammud

EL on praegu kõige väiksema süsinikdioksiidiheitega suur majanduspiirkond maailmas. EL on olnud iseäranis edukas majanduskasvu lahtisidumisel kasvuhoonegaaside heitest. Ajavahemikul 1990–2014 kasvas ELi summaarne sisemajanduse koguprodukt 46 %, samas kui summaarne kasvuhoonegaaside heide vähenes 23 %. EL on üks ainult kolmest suurest majanduspiirkonnast 4 , kus üle poole elektrist toodetakse kasvuhoonegaase tekitamata 5 .

Energialiidu strateegia ühe eesmärgina soovitakse fossiilkütustel põhinevast majandusest veelgi kaugeneda. Aastal 2015 tehti edusamme kolmes selle ülemineku keskmes olevas valdkonnas: heitkogustega kauplemine, taastuvenergiaallikad ning täiendavad investeeringud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ja energiatõhususse.

Kokkulepe turustabiilsusreservi loomiseks alates aastast 2019 tugevdab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). Komisjon esitas 2015. aasta juulis ettepaneku muuta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. See on viimane samm, et võimaldada ELi heitkogustega kauplemise süsteemil kasutada täiel määral oma võimsust Euroopa peamise vahendina 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmiseks. Komisjon palub tungivalt Euroopa Parlamendil ja nõukogul see ettepanek prioriteetsena arutusele võtta.

Et toetada soovi saavutada taastuvenergia valdkonnas juhtpositsioon, esitas komisjon 2015. aasta juulis konsultatiivse teatise seoses elektrituru uue korraldusega, mille keskne eesmärk on valmistada turgu ette taastuvenergia osakaalu suurenemiseks. Taastuvenergiaallikad on muutumas tavapäraseks energiaallikaks. Nende abil rahuldatakse juba 78 miljoni eurooplase vajadusi ning EL tervikuna liigub õiges tempos, et saavutada oma eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 20 protsendini energia lõpptarbimisest.

Vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminek nõuab olulisi investeeringuid, eelkõige elektrivõrkudesse, elektritootmisse, energiatõhususse ja innovatsiooni 6 . ELi eelarvest panustatakse selle muutuse esilekutsumiseks; selleks lõimitakse kõik asjakohased poliitilised algatused kliimaeesmärkidega ja tagatakse, et vähemalt 20 % ELi eelarvest perioodil 2014–2020 on seotud kliimamuutusega. See tähendab aastateks 2014–2020 umbes 180 miljardit eurot. Üle 110 miljardi euro tehakse kättesaadavaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) kaudu. Peale selle on taastuvenergiaprojektid olnud ühed esimestest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi garantii saamiseks heaks kiidetud projektidest, eriti Hispaanias, Prantsusmaal, Soomes, Taanis ja Ühendkuningriigis.

EL võttis 2015. aasta märtsis endale komisjoni 2030. aastani seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikust lähtuvalt kogu sisemajandust hõlmava siduva eesmärgi vähendada aastaks 2030 heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 % võrra. 2015. aasta septembris lepiti kokku ELi seisukoht Pariisi kliimakonverentsil (COP21) 7 . Selles kinnitati ELi valmisolekut saavutada ulatuslik, siduv ja läbipaistev ülemaailmne kliimakokkulepe, milles määratletakse selgelt viis, kuidas piirata globaalse keskmise temperatuuri tõusu nii, et see jääks alla 2 °C. Käesoleva energialiidu olukorda käsitleva teatise vastuvõtmise ajaks on esitanud oma kavandatava riiklikult kindlaks määratud panuse enam kui 160 riiki, kelle arvele langeb üle 90 % praegusest globaalsest heitkogusest. Nende panuste ulatus on pretsedenditu ja need toovad kaasa heitkoguste olulise vähenemise kõikjal maailmas ning Kyoto protokollist tulenev „väheste tegevus” muutub sellega „kõikide tegevuseks”.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja edasist jõulist tegutsemist kohalikul tasandil. Nimetatud sihti silmas pidades kutsus komisjon 15. oktoobril 2015 kokku linnade esindajad, et sõlmida uus linnapeade pakt, mis hõlmab nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemise meetmeid. Ülemaailmse linnapeade paktiga innustatakse kohalikke ametiasutusi kõikjal maailmas, sealhulgas siiani kaasamata piirkondades võtma oma meetmeid.

COP21 ajaks võtavad endale tegutsemiskohustuse ka enam kui 4000 ettevõtjat. Nende kohustuste tegeliku järgimisega luuakse uuenduslikele ELi ettevõtjatele olulisi ärivõimalusi, samuti tekitatakse sellega ELis töökohti ja soodustatakse majanduskasvu.

Edasine tegevus

Vahetult pärast Pariisi kliimakonverentsi peavad kõik riigid andma oma kohustustele poliitikameetmetega konkreetse sisu. Seepärast kavatseb komisjon teha 2016. aasta esimeses pooles ettepanekud sellise eesmärgi elluviimise kohta, millega nähakse ette HKSga hõlmamata heitkoguste vähendamine 2005. aastaga võrreldes 30 % võrra; selleks määratakse kindlaks riiklikud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid ning tegeletakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) lõimimise küsimusega.

Kuna umbes üks kolmandik kasvuhoonegaaside heitkogustest HKSga hõlmamata sektorites pärineb transpordisektorist, näeb komisjon ette teatise vajalike meetmete kohta süsinikdioksiidiheite vähendamiseks kõikide transpordiliikide puhul. Sellele peaksid järgnema ettepanekud muu hulgas sõiduautode ja kaubikute süsinikdioksiidiheite normide, raskeveokite seire, õiglase ja tõhusa hinnakujunduse ning maanteetranspordis kohaldatavate turulepääsu eeskirjade kohta.

Maanteetranspordis tekkivate heitkoguste vähendamisel on õigusnormide tõhus jõustamine kriitilise tähtsusega. Katsesüsteemides on kasvuhoonegaaside ja teatavate õhusaasteainete heitkoguseid tugevalt alahinnatud. Sellest lähtuvalt valmistab komisjon ette ettepanekut kergsõidukitega katsete tegemise ülemaailmselt ühtlustatud korra (WLTP) kohaldamiseks ELis 8 . Kui see 2017. aastal jõustub, võimaldab see saada CO2 heitkoguste ja kütusekulu kohta senisest täpsemat teavet. Peale selle muutuvad diiselmootoriga autodel õhusaasteainete heitkoguste mõõtmiseks tehtavad tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste määramise katsed alates 2017. aastast kohustuslikuks, et tõhusalt vähendada selliste autode lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguseid 9 . Komisjon valmistab samuti ette ettepanekuid tüübikinnituse ja turujärelevalve süsteemi tugevdamiseks ning sõidukikatsete sõltumatuse suurendamiseks.

2016. aastal esitatavate uue taastuvenergia direktiivi ja bioenergia säästlikkuse meetmetega aastani 2030 peaks loodama sobiv raamistik, et saavutada ELi tasandil püstitatud siduv eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 27 protsendini. Raamistikuga nähakse ette ELi poliitika ja meetmed, mis koos liikmesriikide riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud panusega peaksid tagama kõnealuse eesmärgi täitmise. Et kehtestada õiged stiimulid süsinikdioksiidiheite vähendamiseks, avaldame me survet ka fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks.

Järeldused liikmesriikide, piirkondliku ja ELi tasandi poliitika kohta

EL liigub õiges tempos, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel (st –20 %, võrreldes 1990. aastaga). ELis olid heitkogused 2014. aastal 23 % väiksemad kui 1990. aasta tase ja liikmesriikide esitatud viimaste hinnangute kohaselt on heitkogused 2020. aastal eeldatavalt 24 % väiksemad kui aastal 1990.

Praeguse poliitika ja praeguste meetmetega saavutavad HKSga hõlmamata heitkoguste puhul ELi 2020. aastaks seatud eesmärgi riiklikul tasandil eeldatavalt 24 liikmesriiki. Neli liikmesriiki (Iirimaa, Luksemburg, Belgia ja Austria) peavad tegema lisajõupingutusi oma 2020. aastaks seatud riikliku eesmärgi täitmiseks HKSga hõlmamata sektorites või kasutama ära jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega võimaldatud olemasolevat paindlikkust 10 .

Taastuvenergia puhul liigub EL tervikuna 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmisel õiges tempos. 2013. aasta andmete põhjal saavutasid oma 2013./2014. aasta vahe-eesmärgi kõik liikmesriigid peale kolme (Luksemburg, Madalmaad ja Ühendkuningriik) 11 . Mõned liikmesriigid, täpsemalt Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Madalmaad ja Ühendkuningriik ning vähemal määral Belgia ja Hispaania peavad hindama, kas nende poliitikameetmed ja vahendid on taastuvenergiat käsitlevate eesmärkide täitmiseks piisavad ja tõhusad. 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamine seoses taastuvenergiaga ei ole kindel ka Ungari ja Poola puhul. Ülejäänud üheksateist liikmesriiki võivad ületada oma 2020. aastaks seatud eesmärgi seoses taastuvenergiaga, mõni liikmesriik koguni olulisel määral. Taastuvenergia suurenev osakaal aitab tugevdada Euroopa energiajulgeolekut.

Peale selle tuleb valdavas enamikus liikmesriikides teha lisajõupingutusi taastuvenergia paremaks lõimimiseks turuga ja eelkõige kooskõla tagamiseks toetuskavade ja elektrituru toimimise vahel. Kõik liikmesriigid peavad tagama, et järgitakse keskkonna ja energiaga seotud riigiabi uusi suuniseid, sealhulgas põhinõuet kohaldada abi andmisel konkurentsipõhist pakkumismenetlust, mis tugineb selgetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ning tuua taastuvenergiaallikad turule lähemale.

Rootsi on ainus liikmesriik, kes on seni kasutanud taastuvenergia puhul teist riiki (Norrat) hõlmavat koostöömehhanismi. Rõõmustav on selliste piirkondlike foorumite nagu Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava ulatuse laiendamine nii, et need hõlmavad liikmesriikide koostööd ka taastuvenergia valdkonnas. On vaja rohkem selliseid piirkondlikke algatusi, näiteks Põhjamere ja Vahemere piirkonnas.

3. Energiatõhususe osa energianõudluse vähendamisel

Edusammud

Et saavutada 2030. aastaks ambitsioonikal tasemel energiatõhusus, on komisjon alustanud selliste vahendite kasutuselevõtmist, mille puhul energiatõhusust vaadeldakse omaette energiaallikana. Esimese sammuna tegi komisjon 2015. aasta juulis ettepaneku muuta energiamärgistuse direktiivi 12 . Selle ettepanekuga tõhustatakse energiamärgistust käsitlevat olemasolevat õigustikku ja selle jõustamist. Aastal 2015 jõustus ka mitu ökodisaini ja energiamärgistuse meedet, mis võimaldavad majapidamistes energiatarbimist ja seega ka arveid veelgi vähendada. Selle aasta lõpus kavatseb komisjon tulla välja uue ökodisaini tööplaaniga, mis peale energiatõhususe suurendamise toetab tulevikus ka ringmajandust.

Energiatõhususel on oluline roll Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis. Fond toetab juba praegu strateegilisi energiatõhususe projekte, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias. Paljud muud projektid ootavad heakskiitmist. See on täienduseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehtavatele investeeringutele.

Käesolevale teatisele lisatud aruandest edusammude kohta, mis on tehtud 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmisel seoses energiatõhususe suurendamisega 20 % võrra 13 , ilmneb, et olulistest edusammudest hoolimata on liikmesriikide ühiste jõupingutustega saavutatav primaarenergia sääst 2020. aastaks prognoositud tarbimistasemega võrreldes vaid 17,6 % 14 . Komisjon jääb siiski optimistlikule seisukohale, et kõnealune 20-protsendiline sääst on saavutatav, kui olemasolevaid ELi õigusnorme rakendatakse nõuetekohaselt ja täies ulatuses. Liikmesriigid peaksid suurendama oma ambitsioone ning parandama investeerimistingimusi, et energiatõhusus Euroopas jätkuvalt kasvaks.

Edasine tegevus

Energiatõhususest täiel määral kasu saamist takistab veel mitu asjaolu, näiteks teavitamisega seotud tõrked ja asjaomaste rahastamisvahendite nappus. See piirab energiatõhususe võimaluste ning energiatõhusate toodete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist.

Komisjonil on 2016. aastal kavas teha seadusandlikud ettepanekud energiatõhususe direktiivi kooskõlla viimiseks 2030. aastaks ELi tasandil seatud esialgse eesmärgiga suurendada energiatõhusust vähemalt 27 % (see vaadatakse 2020. aastaks läbi; seejuures peetakse ELi tasandi eesmärgina silmas 30 %). Sama tähtis on pöörata erilist tähelepanu hoonetele, mille energiatarve moodustab umbes 40 % ELi lõppenergia kogutarbimisest ja umbes veerandi kasvuhoonegaaside sellisest otsesest heitkogusest, mida HKS ei hõlma. Käimas on hoonete energiatõhususe direktiivi põhjalik hindamine selle võimalikuks muutmiseks.

Energiatõhususe suurendamiseks vajalike alginvesteeringute rahastamine on jätkuvalt oluline probleem. 2030. aastaks tuleb energiatõhususega seotud investeeringuid suurendada viis korda 15 . Komisjoni prioriteet on töötada 2016. aastal koos oma partneritega välja väiksemate energiatõhususe projektide ühtekoondamise kavad. Need kavad peaksid looma investoritele paremad energiatõhususse investeerimise tingimused ja muutma kapitali riiklike, piirkondlike ja kohalike energiatõhususe platvormide ja programmide jaoks paremini kättesaadavaks, eriti nendes liikmesriikides, kus seda kõige rohkem vajatakse. Nimetatud kavad hõlmavad projektide väljatöötamiseks antava abi ja tehnilise abi tõhustamist Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu, mille komisjon ja Euroopa Investeerimispank asutasid eesmärgiga aidata avaliku sektori projektide elluviijatel oma projekte struktureerida ning edendada standardtingimustega rahastamiskavasid, eriti hoonete valdkonnas. Komisjon käivitab 2016. aasta algul Euroopa investeerimisprojektide portaali. Selle eesmärk on meelitada investoreid panustama headesse Euroopa investeerimisprojektidesse. Energiavaldkonna sidusrühmi innustatakse esitama oma projekte, et koguda käivitamise eelselt kokku kriitiline hulk projekte.

ELis kulub kõige rohkem energiat kütmisele ja jahutamisele. 2016. aasta alguses on kavas välja tulla kütmist ja jahutamist käsitleva sihtotstarbelise strateegiaga, mille eesmärk on see sektor arukalt ümber korraldada. Kõnealuse strateegiaga nähakse muu hulgas ette lahendused ja meetmed kütte ja jahutusega seotud nõudluse vähendamiseks eluaseme-, teenindus- ja tööstussektoris – seejuures jälgitakse vähemalt teenuste kvaliteeti ja mugavuse taset – ning fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks.

Järeldused liikmesriikide, piirkondliku ja ELi tasandi poliitika kohta

Enamik liikmesriike peaks võtma lisameetmeid, et suurendada oma ambitsioone ja jõupingutusi ning saavutada seeläbi oma riiklikud 2020. aastaks seatud energiatõhususe eesmärgid.

On rõõmustav, et mitu liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rootsi ja Ungari) on teatanud oma ambitsioonikamatest 2020. aastaks seatud riiklikest eesmärkidest seoses primaarenergia või lõppenergia tarbimisega. Samal ajal on viis liikmesriiki vähendanud oma ambitsioone seoses ühega kõnealusest kahest eesmärgist. Üldiselt ei ole 2020. aastaks seatud esialgsed riiklikud eesmärgid eeldatavat majanduskasvu arvestades näiteks Horvaatias, Kreekas, Rumeenias ja Soomes ning lõppenergia tarbimisena väljendamise puhul ka Itaalias, Küprosel ja Portugalis piisavalt ambitsioonikad.

Belgias, Eestis, Madalmaades, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal tuleb 2020. aastaks primaarenergia tarbimisega seotud esialgse riikliku eesmärgi saavutamiseks vähendada primaarenergia tarbimist aastatel 2014–2020 kiiremas tempos, kui seda tehti aastatel 2005–2013. Lõppenergia tarbimisega seoses on Austria, Belgia, Eesti, Leedu, Malta, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia seadnud endale 2020. aastaks eesmärgi, mis nõuab perioodil 2014–2020 lõppenergia tarbimise vähendamist suuremal määral, kui suudeti perioodil 2005–2013.

Kui rääkida energiamahukusest, siis esineb suur erinevus kõige energiamahukama tööstusega liikmesriigi (Bulgaaria) ja väikseima sellekohase näitajaga liikmesriikide (Iirimaa ja Taani) vahel. See on suures osas seotud nimetatud liikmesriikide vaheliste struktuursete erinevustega. Siiski on kõik liikmesriigid peale Iirimaa, Kreeka, Läti ja Ungari vähendanud aastatel 2005–2013 energiamahukust tööstus- ja ehitussektoris.

Energiatootmise sektoris analüüsitud tulemusnäitajate puhul oli suundumus enamikus riikides halvemuse poole. Eelkõige peaksid liikmesriigid pöörama senisest suuremat tähelepanu tõhusates soojuse ja elektri koostootmise jaamades toodetava soojuse ning suure tõhususega kaugkütte ja -jahutuse osakaalu suurendamisele.

4. Täielikult lõimitud liidusisene energiaturg

Edusammud

Lõimitud energiaturu selgrooks on elektriliinid ja gaasitrassid. Energialiidu raamstrateegia esitamisest saadik on juhtunud nii mõndagi. Itaalia ja Malta vahelise elektrikaabli käikulaskmisega 2015. aasta aprillis tehti lõpp Malta elektrivõrgu eraldatusele muudest energiasüsteemidest. Soome ja Eesti vahelise elektrikaabli Estlink ning Leedu ja Rootsi vahelise kaabli Nordbalt töölerakendamine võimaldas Balti riikidel liituda sel aastal elektrituruga NordPool. Veel üks näide heast koostööst on Leedu ja Poola algatus rajada omavaheline ühendus LitPolLink, mis antakse käiku detsembris 2015. Aastal 2015 hakkas tööle ka Prantsusmaa ja Hispaania vaheline uus elektriühendus, millega nende kahe riigi vastastikune ülekandevõimsus kahekordistus. Gaasi puhul muutis Leedus Klaipedas paiknev uus veeldatud maagaasi (LNG) terminal gaasivarustuse Balti riikide gaasiturul esmakordselt mitmekesiseks, Poola ja Leedu vahelise gaasiühenduse suhtes hiljuti sõlmitud kokkuleppega aga lõpetatakse Balti riikide eraldatus liidusisesest gaasiturust. Ungari ja Slovakkia vaheline ühendus on samuti oluline teetähis; peale selle paigaldati ELis ja ka liidu piiril Ukrainaga olulised vastassuunalise ülekande seadmed, mis hõlbustavad kahesuunalist kauplemist. Lisaks leppisid Balti riigid kokku ühises strateegilises eesmärgis sünkroniseerida oma energiasüsteemid Euroopa mandriosa võrguga.

Komisjon on 2015. aasta jooksul teinud liikmesriikidega tihedat koostööd, et luua Pürenee poolsaare gaasi- ja elektrivõrkude ühendamise ning Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise (CESEC) kõrgetasemelised töörühmad ning kujundada ümber Läänemere piirkonna (BEMIP) kõrgetasemeline töörühm. Liikmesriigid on tõhustanud piirkondlikku koostööd ja see on hakanud vilja kandma. Näiteks on Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm leppinud kokku loetelu prioriteetsetest projektidest 16 , mille elluviimisel luuakse selle piirkonna riikidele juurdepääs vähemalt kolmele gaasiallikale.

Komisjoni loodud energiataristu foorum, mille avakohtumine toimus 9.–10. novembril Kopenhaagenis, töötab selle nimel, et luua parim tava seoses selliste küsimustega nagu regulatiivsed tõkked, taristu väljatöötamine ja üldsuse heakskiit ning samuti rahastamine.

Komisjon on teinud koos liikmesriikidega aktiivselt tööd selle nimel, et kõrvaldada olemasolevad regulatiivsed takistused piiriüleseks elektri ja gaasiga kauplemiseks. Komisjon on tihedas koostöö liikmesriikidega tegelenud probleemidega, mis on seotud kolmanda energiapaketi täieliku rakendamisega eri liikmesriikides. Komisjoni turukorralduse algatuse 17 eesmärk on sillutada teed Euroopa õigusraamistiku paremasse kooskõlla viimiseks tegeliku olukorraga, kus Euroopa energiaturud on järjest rohkem lõimitud. Ühtlasi on komisjon jätkanud asutamislepingu konkurentsieeskirjade ranget jõustamist.

Täielikult lõimitud liidusisene energiaturg peaks eelkõige tooma käegakatsutavat kasu tarbijatele. See põhimõte leiab täielikku kajastamist 2015. aasta juuli teatises „Uued võimalused energiatarbijatele” 18 . Ühtlasi tunnistatakse kõnealuses teatises, et tarbijatel ei lasta veel täiel määral osaleda energiasüsteemi ümberkorraldamises. Tarbija seisukohast ei toimi elektri- ja gaasiturud veel nii nagu peaks, nagu nähtub koos käesoleva energialiidu olukorda käsitleva teatisega esitatud dokumendist energiatarbijatega seotud suundumuste kohta 19 .

Edasine tegevus

Aastal 2016 peavad kõik osalised tõhustama oma tööd taristuprojektidega. Eelkõige vajavad kiiret poliitilisel tasandil edendamist ühishuviprojektid. Ehkki ühishuviprojektide loetelust viiakse 13 projekti lõpule 2015. aasta lõpuks ja veidi üle 100 ühishuviprojekti on jõudnud loa andmise etappi, esineb enam kui veerandi 20 projektide puhul viivitusi, mis tulenevad peamiselt loa andmise ja/või rahastamisega seotud probleemidest. Menetlemine kestab lihtsalt liiga kaua ega ole seetõttu tõhus. Selle puuduse edukaks kõrvaldamiseks peavad liikmesriigid rakendama täies ulatuses üleeuroopalise energiataristuga seotud suuniseid käsitleva määruse sätteid, eriti neid, mis on seotud loa andmisega.

Koos käesoleva teatisega vastu võetud teises ühishuviprojektide loetelus 21 on esitatud projektid, mis on meie energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud. Lisatud komisjoni talituste töödokumendis 22 on esile toodud parandamist nõudvad aspektid Euroopa lõimitava energiaturu jaoks vajaliku põhitaristu loomisel. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames välja töötatud vahenditest tulenev kasu taristusse tehtavatele investeeringutele ilmneb esimest korda eeldatavalt 2016. aastal. Konkreetselt elektri puhul on komisjonil kavas esitada teatis meetmete kohta, mis on vajalikud, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude ühendatuse määra 15 protsendini. Peale selle kaalub komisjon, kuidas rahastada ELi ja energiaühenduse piiril ellu viidavaid projekte mõlemal pool piiri.

Liikmesriigid ja sidusrühmad on väljendanud suurt huvi koostöö vastu Põhjamere piirkonnas. Peaaegu pool elektriga seotud ühishuviprojektide kapitalikulutustest tehakse Põhjamere piirkonnas. Seepärast kavatseb komisjon luua Põhjamere piirkondliku koostöö kõrgetasemelise töörühma, et leida lahendus asjaomaste projektide rakendamist takistavatele regulatiivsetele ning rahastamise ja ruumilise planeerimisega seotud probleemidele.

Ühtlasi on piirkondlike piirangute ärahoidmiseks vaja pidevalt investeerida riiklikku võrgutaristusse. Eriti teevad mured ebapiisavast riiklikust taristust tingitud moonutused ühe suure pakkumispiirkonna puhul. Pakkumispiirkondade läbivaatamise käigus, mida teostab elektri põhivõrguettevõtjate Euroopa võrgustik (ENTSO-E), peaks määratletama kriitilised võrgupiirangud ja vajaduse korral eraldi pakkumispiirkonnad piirangutega aladel. Sellised pakkumispiirkonnad võivad aidata esile tuua ka vajaduse suuremate võrguinvesteeringute järele.

Peale selle on oluline tagada, et olemasolevat gaasi- ja elektritaristut kasutatakse täiel määral turu lõimimise huvides. Konkurentsieeskirjade jätkuva range jõustamisega soovitakse eelkõige tagada, et ei toimu turgude osadeks jagamist olemasoleva võimsuse kasutamise kunstliku piiramise teel.

2016. aastal on kavas esitada uut turukorraldust käsitlevate õigusaktide ettepanekud. Kõnealuste õigusaktide põhieesmärgid on hulgi- ja jaemüügiturgude parem ühendatus, tugevam piirkondlik koostöö ja ulatuslikum piiriülene kauplemine ning lühiajaliste ja pikaajaliste turgude loomine, et edastada nii elektri tootjatele kui ka tarbijatele kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi hõlmavad õiged investeerimissignaalid. ELi heitkogustega kauplemise muudetud süsteem peaks samuti mõjuma signaalina tõhusamaks pikaajaliseks investeerimiseks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisse. Komisjon tagab, et kui liikmesriigid toetavad riigiabi kaudu investeeringute suurendamist riigi energiaturgudesse, järgitakse kõnealuse toetuspoliitika kavandamisel keskkonna ja energiaga seotud riigiabi suunistes 23 ette nähtud nõudeid, et hoida ära võimalikke turumoonutusi. Peale selle analüüsitakse praegu läbi viidava, elektrivõimsuse tagamise mehhanisme käsitleva riigiabi sektoriuuringu 24 käigus, mil määral võivad olemasolevad ja kavandatavad võimsuse tagamise mehhanismid takistada siseturu tõhusat toimimist.

Komisjon pöörab kõnealuste õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisel erilist tähelepanu nõudlusreageeringus osalemise stimuleerimisele, et selle kaudu suurendada energiavõrkude tõhusust ja paindlikkust. Kulusid ja tarbimist käsitleva teabe puudumine, raskused tarnija vahetamisel ja aktiivsest osalemisest saadava kasu puudumine peaksid jääma minevikku.

Tarbijad – nii majapidamised kui ka tööstus – soovivad energia hinna ja asjaomaste kulude suhtes suuremat läbipaistvust. Seepärast valmistab komisjon ette 2016. aastal avaldatavat uut aruannet energia hinna ja energiaga seotud kulude kohta, et luua ülevaade energiaga seotud kuludest, maksudest ja tasudest, aga ka toetustest. See peaks aitama kaasa teabepõhisemale arutelule, mis hõlmab liikmesriikide hinnataseme erinevusi, energia hinna eri komponente ja nende mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ja tarbijate käitumisele. Esimese sammuna esitas komisjon täna ettepaneku parandada gaasi ja elektri hinda käsitlevate Euroopa statistiliste andmete kvaliteeti 25 .

Komisjon pöörab 2016. aastal oluliste õigusaktide läbivaatamisel erilist tähelepanu haavatavate tarbijate kaitsele, näiteks energiatõhususe direktiivi ja uue turukorralduse ettepaneku puhul, kus liikmesriikide ja turuosaliste kohustused seoses haavatavate tarbijatega võiksid olla paremini lahti kirjutatud. Komisjon kavatseb tagada, et energiatõhususega seotud rahastamisprogrammid oleksid vaestele ja haavatavatele energiatarbijatele kättesaadavad, ning soovib tõhustada andmete kogumist energiaostuvõimetuse kohta.

Järeldused liikmesriikide, piirkondliku ja ELi tasandi poliitika kohta

Paljud liikmesriigid on teinud korralikke edusamme oma hulgimüügituru avamisel konkurentsile ning see on toonud märkimisväärset kasu. Liikmesriikide vahel on siiski suured erinevused ja paljud liikmesriigid ei ole veel täielikult rakendanud vajalikke eeskirju, mis teevad konkurentsivõimeliste ja likviidsete turgude väljakujunemise võimalikuks.

Elektritaristu puhul liiguvad 22 liikmesriiki õige kiirusega, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude ühendatuse määra 10 protsendini, või on selle eesmärgi juba saavutanud. Praegu jääb selle 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmisest puudu kaheksal liikmesriigil: Hispaanial, Iirimaal, Itaalial, Küprosel, Poolal, Portugalil, Rumeenial ja Ühendkuningriigil.

Ühenduste loomine on jätkuvalt vajalik elektri siseturu edasiseks süvendamiseks (nt Euroopa edelaosas), samuti mitme liikmesriigi vahel Põhja- ja Ida-Euroopas (nt Poola, Saksamaa ja Tšehhi Vabariik) ning liikmesriikide (Iirimaa ja Ühendkuningriik) paremaks ühendamiseks Euroopa ülejäänud loodeosaga.

Vastavalt Euroopa Kohtu hiljutisele otsusele 26 peab jaehinna reguleerimine olema ajaliselt piiratud ja kohaldatav üksnes erandjuhul. Ehkki veel mitu liikmesriiki (Iirimaa, Läti) on viimasel ajal edukalt loobunud lõppkasutaja jaoks hinna reguleerimisest, kasutatakse umbes pooltes liikmesriikides majapidamiste puhul endiselt eri määral hinna reguleerimist, mis võib takistada osalemist nõudluse poolel ja konkurentsi jaemüügis.

Kõik liikmesriigid peavad teavitama tarbijaid paremini energiatõhususe võimalustest ja parandama jätkuvalt investeerimistingimusi eratarbijatele. Peale selle on vaja täpsemalt suunatud meetmeid seoses haavatavate tarbijatega, et tegeleda tõhusalt energia- ja kütuseostuvõimetuse probleemiga.

Tarbija mõjuvõimu suurendamist aruka mõõtetehnoloogia kasutuselevõtu kaudu on tõhusalt rakendatud vaid mõnes liikmesriigis (eelkõige Itaalias, Rootsis ja Soomes) ja vähemal määral veel mõnes liikmesriigis (sealhulgas Eestis, Madalmaades ja Taanis). Mitmes liikmesriigis on halduskoormus piiranguks tarbijatele, kes soovivad vahetada tarnijat ja saada paremaid lepingutingimusi.

Piirkondlikul tasandil oli enamik ELi elektri hulgimüügiturge 2015. aasta keskpaigaks ühendatud ühe või mitme naaberturuga ning oli märgata hinna ühtlustumist. Gaasi puhul on olukord eriilmelisem. Euroopa peamistel gaasibörsidel toimunud teatavale hinna ühtlustumisele vaatamata võib kõikjal ELis jätkuvalt täheldada märkimisväärseid hinnaerinevusi ja turgude ebapiisavat lõimitust, mis on osaliselt tingitud pikaajaliste lepingute mõjust ja ühenduste puudumisest. Nii elektri kui ka gaasi jaemüügiturud on endiselt riigisisesed (või veel väiksemad). Kõik liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi turgude piirkondliku lõimimise edendamiseks.

5. Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

Edusammud

EL ja selle liikmesriigid on otsustanud toetada sidusamaid ELi välis- ja energiapoliitika meetmeid, mille puhul võetaks arvesse geopoliitilist olukorda. Nõukogu võttis 2015. aasta juulis vastu energiadiplomaatiat käsitlevad järeldused koos tegevuskavaga 27 . Nendes viidatakse vajadusele tugevdada kahe- ja mitmepoolseid dialooge, kasutada suuremal määral välispoliitilisi vahendeid tõhusamaks mitmekesistamiseks ning edendada eeskirjadele tuginevaid, läbipaistvaid ja kestlikke energiaturge.

Üleminek konkurentsivõimelisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele vähendab imporditud fossiilkütuste kasutamist energianõudluse vähendamise ning taastuvate ja muude kohalike energiaallikate kasutamise kaudu. Vastupidavasse taristusse tehtavate investeeringute puhul tuleb arvestada kõnealuse muutuva keskkonnaga, et hoida ära varade muutumist kasutuskõlbmatuks.

Aastat 2015 iseloomustavad jätkuvad pinged Venemaa ja Ukraina vahel, kogu maailma energiaturgudele mõju avaldav püsivalt madal nafta hind, uued algatused seoses täiendava taristuga Venemaalt pärit maagaasi tarnimiseks, Iraaniga tuumalepingu sõlmimisega avanenud uued perspektiivid ning liidusisese fossiilkütuste tootmise jätkuv vähenemine.

Raskest poliitilisest olukorrast hoolimata tõestas Ukraina 2014./2015. aasta talvel, et on Venemaa gaasi edastamisel usaldusväärne partner. EL usub, et Ukraina jäämine oluliseks transiidiriigiks on kõikide osaliste huvides. EL toetab aktiivselt Ukraina valitsuse ja Naftogazi jõupingutusi selle eesmärgi saavutamiseks eelkõige Ukraina gaasisektoris praegu läbi viidava ulatusliku struktuurireformi kaudu. Selle reformi jätkumine on hädavajalik. Komisjon on 2015. aasta vältel aktiivselt vahendanud Ukraina ja Venemaa vahelisi läbirääkimisi eesmärgiga tagada gaasi tarnimine Ukrainasse kogu talve jooksul. See on päädinud siduva protokolli allkirjastamisega 25. septembril 2015 ja selle rakendamisega alates 9. oktoobrist 2015. 2015. aasta jooksul on oluliselt suurenenud ka EList, eelkõige Slovakkiast Ukrainasse gaasi vastassuunalise ülekandmise võimsus, mis on võimaldanud Ukrainal importida gaasi ELi kaudu ja vähendada sellega otsest sõltuvust Venemaast.

Komisjon on teadlik äriühingute plaanidest rajada Läänemerre uued Venemaa ja Saksamaa vahelised trassid. Nende plaanide elluviimise korral ei tagaks Nord Stream 3 ja 4 juurdepääsu uuele tarneallikale ja suurendaksid veelgi ülekandevõimsust gaasi tarnimisel Venemaalt ELi, ehkki seda võimsust kasutatakse praegugi vaid 50 % ulatuses. Need trassid peavad olema täielikult kooskõlas ELi õigusnormidega. Komisjon hindab mis tahes asjaomase projekti vastavust Euroopa õigusraamistikule lähtuvalt projekti sisust.

EL toetab üksnes selliseid taristuprojekte, mis on kooskõlas energialiidu aluspõhimõtetega, sealhulgas ELi energiajulgeoleku strateegiaga 28 . Energiaallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamine on väga oluline, et tagada Euroopa kodanikele ja äriühingutele varustuskindlus ja tarnete katkematus. Liidu energiajulgeolek on ühtlasi tihedalt seotud tema naabruskonna energiajulgeolekuga 29 . Energiaühendusel on siin keskne roll, mis hõlmab peale prioriteetsete ühendusprojektide edendamise ka selle tagamist, et kõnealuses piirkonnas kohaldatakse ELi eeskirjadega kooskõlas olevaid eeskirju. Selles valdkonnas otsustasid piirkonna riigid Viinis toimunud Lääne-Balkani tippkohtumisel luua piirkondliku elektrituru. Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelises töörühmas on kuus energiaühenduse riiki ühinenud vastastikuse mõistmise memorandumiga ja leppinud üheksa ELi riigiga kokku ühises tegevuskavas – suurepärane näide selle kohta, et energialiit ulatub ELi piiridest kaugemale ja toob kasu ka väljaspool ELi. Komisjon on 2015. aasta jooksul tegelenud energiaühenduses toimuva reformimise toetamisega. Haagis 20.–21. mail 2015 toimunud konverentsil kirjutas Euroopa Komisjon koos teistega alla rahvusvahelisele energiahartale.

Hiljutised gaasileiud Vahemere idaosas suurendavad Vahemere piirkonna potentsiaali Euroopa energiajulgeoleku tagamisel. Seepärast on koostöö tõhustamiseks loodud kolm Euroopa-Vahemere piirkonna platvormi gaasituru, piirkondliku elektrituru ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamise jaoks. Aastal 2015 taasalustati Kaspia merd läbiva trassiga seotud kõnelusi ja jätkati tööd lõunapoolse gaasikoridoriga.

Viimastel kuudel on pööratud suurt tähelepanu elektrile. Mõnes liikmesriigis on elektri ületootmist viimasel kümnendil vähendatud ja nüüd on tõstatatud elektripinge langemise ohu küsimus. Et hinnata, millised on elektrisüsteemi põhiprobleemid ja kuidas neid kõige paremini lahendada, käivitati mitu algatust eesmärgiga tagada, et piirkondlikul tasandil viiakse läbi ühtsel metoodikal põhinev elektritootmisvõimsuse piisavuse analüüs 30 .

Edasine tegevus

Geopoliitilised probleemid ei kao ka 2016. aastal. EL peab tõhusalt rakendama oma uut energiadiplomaatiat ja kõnelema kolmandate riikidega ühel häälel. Samuti peab EL töötama välja asjaomased energiadiplomaatia tegevuskavad, et tõhustada mitmekesistamist ka välispoliitiliste vahendite abil.

2016. aastal kavandatava gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse muutmisega soovitakse vähendada ELi tundlikkust tarnehäirete suhtes. Eriti tähtis on tugevdada liikmesriikide vahelist piirkondlikku koostööd nii ootamatute tarnekatkestuste ennetamiseks ja nende mõju leevendamiseks kui ka solidaarsuse tagamiseks hädaolukorras. Komisjon kavatseb samal ajal koostada veeldatud maagaasi (LNG) ja gaasihoiustamise strateegia, millega soovitakse tagada, et Euroopa Liit saab lõigata täit kasu veeldatud maagaasiga seotud mitmekesistamise võimalustest. Sellega paralleelselt rõhutab komisjon jätkuvalt energia ja eriti veeldatud maagaasi tähtsust käimasolevatel läbirääkimistel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja valitsustevaheliste energiaalaste kokkulepete kooskõla tagamiseks kohaldatavate ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega valmistab komisjon ette ettepanekut muuta praegust valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitlevat otsust.

Komisjon kavatseb töötada 2016. aasta lõpuks välja elektrivarustuse kindlusega seotud uue õigusliku vahendi, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, tagada ühine lähenemisviis ja leida paremad piiriülesed lahendused seoses elektrivarustuse kindlusega. See vahend on kavas täielikult lõimida elektrituru ümberkorraldustega.

Tuumaenergia valdkonnas annab 2016. aastal avaldatav uus tuumaenergia näidisprogramm (PINC) ülevaate tuumakütuse tsükli kõiki etappe hõlmavatest liikmesriikide kavandatavatest investeeringutest aastani 2050. Kuna pooled ELi liikmesriigid on teatanud oma kavatsusest tugineda jätkuvalt oma elektri tootmisel osaliselt sellele energiaallikale, peaks see algatus looma suuremat selgust tuumaenergiasse tehtavate pikaajaliste investeeringute vajaduse ja tuumaenergiaga seotud kohustuste haldamise suhtes.

Järeldused liikmesriikide, piirkondliku ja ELi tasandi poliitika kohta

EL teeb edusamme energiaallikate, tarneteede ja tarnijate mitmekesistamisel. Siiski pärines 2013. aastal umbes 40 % ELi imporditud gaasist Venemaalt ning terve rida liikmesriike, eelkõige Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Slovakkia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari, on täielikult või valdaval määral sõltuvad Venemaa tarnetest.

Kolm liikmesriiki (Bulgaaria, Leedu ja Portugal) ei ole veel saavutanud vastavust gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse kohasele taristustandardile.

On vaja ühendada eelkõige Balti riigid ja Soome paremini Kesk-Euroopa gaasituruga, parandada liikmesriikide vahelisi ühendusi (nt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka vahel ning Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa vahel) ja tagada, et kõikidel liikmesriikidel on juurdepääs vedelgaasihoidlatele ja nad saavad kasu veeldatud maagaasi (LNG) hoiustamisvõimsusest, mida riigid on loomas või on võimelised looma.

Piirkondlikul tasandil ilmneb 2014. aastal läbi viidud stressitestidest selgelt kasu, mida saadakse piirkondlikust koostööst gaasikriisi ennetamisel või selle mõju leevendamisel. Komisjon edendab juba praegu aktiivselt sellist koostööd, näiteks Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma kaudu. Seda tööd tuleks jätkata.

Samuti peavad liikmesriigid tugevdama (piirkondlikku) koostööd seoses elektrivarustuse kindlusega ja tootmisvõimsuse piisavusega.

6. Teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet toetav energialiit

Edusammud

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime on esmatähtsad ELi energiasektoris toimuva ülemineku kiirendamisel ning sellest kasu lõikamisel energialiiduga kaasnevate töökohtade ja majanduskasvu näol. 2015. aasta septembris esitas komisjon teatise Towards an Integrated Strategic Energy Technology (SET) Plan („Lõimitud strateegilise energiatehnoloogia (SET) kava suunas”) 31 . Sellega antakse teadusuuringute ja innovatsiooni parema koordineerimise ja prioriteediks seadmise kaudu uus tõuge vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks kõikjal Euroopas.

Innovaatiliste lahenduste turuletoomisel on otsustav roll rahastamisel. Seepärast jätkavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank oma jõupingutusi Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames. Sellest lähtuvalt pakutakse algatuse InnovFin energiavaldkonna näidisprojektide kaudu riskikapitali laenude, osaluse ja garantiide kujul, mis ulatuvad traditsioonilisest toetuspõhisest abist kaugemale. See peaks tõstma energiatehnoloogiaga tegelevate innovaatiliste ettevõtjate konkurentsivõimet.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem loob samuti rahastamisvõimalusi innovatsiooni investeerimiseks. Aastal 2014 kasutasid liikmesriigid või kavatsesid kasutada kliima ja energiaga seotud eesmärkidel keskmiselt umbes 87 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames oksjonil müüdud kvootidest saadud tulust ehk kokku 3,2 miljardit eurot. Programmiga NER 300, mille raames pakutakse rahastust kokku 2,1 miljardi euro ulatuses ja millele eeldatavalt lisandub veel 2,7 miljardit eurot erainvesteeringuid, on kavas rahastada innovaatilisi projekte 20 liikmesriigis.

Heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muutmise ettepanekud, mis esitati juulis 2015, sisaldasid komisjon ettepanekut uue innovatsioonifondi ja uue ajakohastamisfondi loomiseks. Innovatsioonifond tugineb programmile NER 300 ning laiendab selle rakendamisala süsinikdioksiidiheite vähendamisega seotud innovatsioonile tööstussektorites. Süsinikdioksiidiheite vähendamisega seotud innovatsiooni ja näidislahenduste toetamise kaudu aitab innovatsioonifond kaasa energiatehnoloogia strateegilise kavaga ette nähtud põhitegevuste elluviimisele. Uue ajakohastamisfondi puhul on silmas peetud liikmesriike, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta jääb alla 60 % ELi keskmisest, ning see on ette nähtud energiasüsteemi kaasajastamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. ELi heitkogustega kauplemise muudetud süsteemis nähakse samuti ette täpsema suunitlusega eeskirjad keskkonda süsinikdioksiidi heitmise kohta, et säilitada rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimet sektorites, kus tootmise viimine EList väljapoole on kõige tõenäolisem.

Peale selle on raamprogramm Horisont 2020 väga oluline teadusuuringute ja innovatsiooniga seonduvate energialiidu eesmärkide toetamisel. Perioodil 2014–2015 ulatus sellest saadud toetus energiaalastele (sealhulgas tuumaenergia) uuringutele, keskkonnasäästlikule transpordile, kliimameetmetele, ressursside tõhusale kasutamisele, biomajandusele ja olulistele progressi võimaldavatele tehnoloogilistele lahendustele enam kui 9 miljardi euroni. Ühtlasi on energiaga ja süsinikdioksiidiheite vähendamisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon üks kõige sagedamini valitud aruka spetsialiseerumise valdkond, millega tegeletakse enam kui 100 ELi piirkonnas, ning seepärast eraldatakse selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest märkimisväärseid summasid. Seda tegevust peaks toetama 2015. aastal komisjoni käivitatud aruka spetsialiseerumise platvorm energia valdkonnas 32 .

Edasine tegevus

Komisjon kavatseb 2016. aastal energialiidu olukorda käsitleva paketi osana esitada energialiidu lõimitud strateegia teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime kohta. Selles lõimitud strateegias peaksid kajastuma komisjoni algatatavate, liikmesriikide ja sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide tulemused seoses kolme omavahel seotud teemaga: energiatehnoloogia, transport ja ülemaailmne konkurentsivõime. See hõlmab teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute suurendamist, innovatsiooni pidurdavate tegurite kõrvaldamist ja erainvesteeringutega seotud takistuste ületamist. Altpoolt alguse saanud teadusuuringuid tuleks elujõulise innovatsioonipõhise ökosüsteemi peamise liikumapaneva jõuna tõhusamalt edendada.

Aastal 2016 pööratakse tähelepanu energialiidu, digitaalse ühisturu ja ringmajandusega seotud tõhusamale valdkondadevahelisele koordineerimisele. See hõlmab muu hulgas energia- ja transpordisektori järkjärgulist digitaliseerimist.

Energiasektoris toimuv üleminek toob kaasa muutused paljudes sektorites ja nõuab seepärast sotsiaalpartnerite suuremat kaasamist. See võib hõlmata selle tagamist, et oskused ja koolituskavad vastaksid uute töökohtadega seotud vajadustele, töötingimuste analüüsimist uutes sektorites ja sotsiaalselt õiglase ülemineku hõlbustamist sektorites ja piirkondades, kus töökohad kaovad. Komisjon on alustanud sotsiaalpartnerite kaasamist Euroopa tasandil ning jätkab seda dialoogi 2016. aastal. Sellega innustatakse liikmesriike samuti arutlema sotsiaalpartneritega energiasektoris toimuva ülemineku tagajärgede ning nende parimal viisil ette ennustamise ja nendega toime tulemise üle 33 .

Järeldused liikmesriikide, piirkondliku ja ELi tasandi poliitika kohta

Euroopa tööstus, uurimisinstituudid ja innovaatilised akadeemilised osalised on maailma energiamaastikul üldiselt heal positsioonil. Paljud liikmesriigid (sealhulgas Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik) on teinud olulisi jõupingutusi innovatsiooni ja ärivõimaluste edendamiseks energiatõhususe ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiliste lahenduste valdkonnas. See on üks põhjus, miks taastuvenergia sektoris on tööhõive majandus- ja finantskriisist hoolimata kasvanud ning ELis on viimase viie aasta jooksul loodud peaaegu pool miljonit täiendavat töökohta.

Mõne liikmesriigi (sealhulgas Madalmaade, Portugali ja Prantsusmaa) hiljutised positiivsed algatused on kaasa toonud keskkonnasõbralikumad ja majanduskasvu soodustavamad maksusüsteemid. Siiski on veel mitmes liikmesriigis võimalusi muuta maksusüsteemi nii, et see soodustaks tööhõivet ja konkurentsivõimet ning toetaks ühtlasi energialiidu eesmärke 34 . Liikmesriigid, kes sellise maksude muutmise ette võtavad, peaksid samal ajal tagama, et hoitakse ära selle ebaproportsionaalne mõju energia hinnale. Innovatsiooni jõudmiseks turule on vaja tagada seda võimaldavad põhitingimused. Kõnealust üleminekut on keskkonnaga seotud ja majanduskulude parema kajastamise kaudu võimalik toetada maksureformidega näiteks transpordi ja mobiilsuse valdkonnas.

7. Energialiidu ellurakendamine

Edusammud

Energialiidu juhtimise protsess peab olema usaldusväärne ja läbipaistev ning rajanema õigusnormidel; sellega tagatakse, et energiaga seotud meetmed Euroopa, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil aitavad kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele.

Asepresident Šefčovič on poliitilisel tasandil võtnud paari viimase kuu jooksul ette ringreisi seoses energialiiduga. Ta on pidanud dialoogi riikide valitsuste ja parlamentide ning Euroopa Parlamendiga, samuti sidusrühmade ja kodanikega. Need külastused koos paljude teiste volinike, eriti volinik Arias Cañete sagedase teavitamistegevusega on väga olulised, et kuulata arvamusi energialiidu kohta ning arutleda ELile ja selle liikmesriikidele energialiidust tulenevate võimaluste üle.

See protsess, mida toetab tehniline dialoog liikmesriikidega, on loonud palju selgema pildi energialiidu võimalustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning sellega seotud ohtudest liikmesriigi tasandil, nagu nähtub lisatud teabelehtedest, mis on koos liikmesriikidega kahepoolsete arutelude järel kinnitatud 35 . Samuti on selle tulemusena töötatud välja käesolevale energialiidu olukorda käsitlevale teatisele lisatud kavandatav metoodika põhinäitajate määramiseks 36 . Selles komisjoni talituste töödokumendis on esitatud kogu ELi hõlmav võrdlus energialiidu viie mõõtme olukorra kohta kõnealuste esimeste põhinäitajate alusel. Põhinäitajaid kasutatakse tulevikus energialiidu eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja jälgimiseks.

Energiaga seotud üleminek nõuab strateegilist planeerimist. Praegu on ainult ligi kolmandikul liikmesriikidel olemas laiaulatuslik energia- ja kliimastrateegia 2020. aastale järgnevaks perioodiks, sealhulgas esialgsed riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvenergia ja energiatõhususega. See tekitab tõsi muret, kui arvestada vajadust luua prognoositav raamistik investeerimiseks valdkondades, mis tihti nõuavad pikaajalist planeerimist.

Edasine tegevus

Strateegilisemaks planeerimiseks on vajalikud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mis hõlmavad kõiki viit energialiidu mõõdet. Need kavad on 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks väga olulised. Sellega seotud juhenddokument, mis on lisatud käesolevale energialiidu olukorda käsitlevale teatisele, on liikmesriikidele aluseks riiklike kavade väljatöötamisel 2030. aastani kehtiva raamistikuga hõlmatud perioodiks.

Ettevalmistustööd tuleks alustada viivitamata, et tagada projektide elluviijatele ja investoritele kiiresti muutuvas keskkonnas kindlus ja prognoositavus. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama 2017. aastal riiklike kavade eelnõu, mis võetakse edasise arutelu aluseks eesmärgiga koostada 2018. aastal lõplikud riiklikud kavad, mida oleks võimalik rakendada juba varakult enne aastat 2021.

Riiklikes kavades peavad kajastuma ka piirkondlike konsultatsioonide tulemused valdkondades, kus tuleks kasuks tihedam koostöö naaberliikmesriikidega. Komisjon kavatseb 2016. aastal esitada suunised piirkondliku koostöö tugevdamise kohta laiemas mõttes ning selle kohta, kuidas komisjon saab hõlbustada piirkondliku lähenemisviisi rakendamist.

Edasimineku jälgimiseks tuleb välja töötada läbipaistev seiresüsteem, mis põhineb põhinäitajatel ja iga kahe aasta järel esitatavatel liikmesriikide aruannetel riiklike kavade rakendamise edenemise kohta. Komisjonil on kavas hinnata ELi tasandil tehtavaid ühiseid edusamme iga-aastases energialiidu olukorda käsitlevas teatises ja vajaduse korral teha ettepanekuid poliitikameetmete kohta, millega tagatakse energialiidu eesmärkide saavutamine.

Komisjon kavatseb muu hulgas praeguse aruandluskohustuse toimivuskontrolli 37 ning liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega peetavate läbirääkimiste põhjal teha 2016. aastal ettepaneku kliima- ja energiameetmeid käsitlevate planeerimis- ja aruandlusnõuete lihtsustamiseks liikmesriikide ja komisjoni jaoks, et vähendada kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga võimalikult kiiresti halduskoormust ning viia planeerimis- ja aruandlusnõuded kooskõlla energialiidu raamstrateegiaga.

8. Kokkuvõte ja perspektiivid

On väga oluline säilitada 2015. aasta veebruaris energialiidu raamstrateegia käivitamisega loodud ambitsioone, tasakaalu ja hoogu. Aastast 2016 saab oluline tulemuste saavutamise aasta, mil energialiidu strateegias kätketud strateegilisest visioonist saavad alguse ELi tasandi seadusandlikud algatused, suurem sidusus suhtlemisel välispartneritega ning energialiidu edasine väljakujundamine ja ellurakendamine.

(1)

COM(2015) 80.

(2)

Sellele on komisjoni aruandluskohustuse lihtsustamise esimese sammuna lisatud rida aruandeid ja komisjoni talituste töödokumente.

(3)

Komisjoni tööprogramm, COM(2015) 610. Kõik ettepanekud esitatakse kooskõlas subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetega. Mõni neist ettepanekutest on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatus.

(4)

Teised on Brasiilia ja Kanada.

(5)

Taastuvenergiaallikatest toodetakse 27 % ja tuumaenergiast veel 27 %.

(6)

COM(2014) 15 ja vastav mõjuhinnang.

(7)

Keskkonnanõukogu 18. septembri 2015. aasta järeldused.

(8)

Ülemaailmselt ühtlustatud kord kergsõidukitega katsete tegemiseks (WLTP) võeti vastu 2014. aastal ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis (UNECE) ja sellega asendatakse vana katsetsükkel „uus Euroopa sõidutsükkel” (NEDC).

(9)

Sellega tagatakse, et sõidukite tegelikud heitkogused vastavad kehtestatud piirnormidele lubatud hälbe piires, mis on tingitud katsemenetluse ja mõõtevahenditega seotud määramatusest ning mida aja jooksul järk-järgult vähendatakse.

(10)

Vt kliimameetmeid käsitlev eduaruanne: COM(2015) 576 + SWD(2015) 246.

(11)

Kuna vahe-eesmärgid on määratletud kahe aasta näitajate keskmisena, võivad Eurostati uued andmed 2014. aasta kohta seda hinnangut muuta.

(12)

COM(2015) 341.

(13)

COM(2015) 574 ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument SWD(2015) 245.

(14)

COM(2014) 520.

(15)

Eksperdirühma Energy Efficiency Financial Institutions Group (EEFIG) aruanne ( www.eefig.eu ).

(16)

http://ec.europa.eu/energy/en/topics/infrastructure/central-and-south-eastern-europe-gas-connectivity .

(17)

COM(2015) 340.

(18)

COM(2015) 339, millele on lisatud komisjoni talituste töödokument SWD(2015) 114 taastuvenergia omatarbimise parima tava kohta.

(19)

SWD(2015) 249.

(20)

Elektriprojektidest 31 % ja gaasiprojektidest 25 %, nagu ilmneb Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) järelevalvearuandest ühishuviprojektide rakendamise kohta.

(21)

C(2015) 8052.

(22)

SWD(2015) 247.

(23)

ELT C 200/1, 28.6.2014.

(24)

C(2015) 2814.

(25)

COM(2015) 496.

(26)

C36/14, Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik.

(27)

Nõukogu järeldused energia- ja kliimadiplomaatia kohta (10995/15 ja 11029/15).

(28)

COM(2014) 330.

(29)

JOIN(2015) 50, millele on lisatud SWD(2015) 500.

(30)

Vt nt Saksamaa ja tema naabrite deklaratsioon elektrijulgeoleku kohta: http://www.benelux.int/files/4414/3375/5898/Jointdeclaration.pdf .

(31)

C(2015) 6317.

(32)

http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/s3p-energy .

(33)

Komisjoni koostatavas kogu ELi hõlmavas uues oskuste tegevuskavas peaks sätestatama meetmed oskuste nõudluse prognoosimiseks ning kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja nende tunnustamise parandamiseks.

(34)

Aruanne maksureformide kohta ELi liikmesriikides, november 2015 – maksudokument nr 58; http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_papers/taxation_paper_58.pdf .

(35)

Liikmesriikide teabelehed on esitatud dokumentides SWD(2015) 208–209 ja 217–242.

(36)

SWD(2015) 243.

(37)

Komisjoni tööprogrammi COM(2015) 610 II lisas esitatud REFITi algatus nr 10.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 572 final

LISA

ENERGIALIIDU AJAKOHASTATUD TEGEVUSKAVA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Energialiidu olukord

{SWD(2015) 208}
{SWD(2015) 209}
{SWD(2015) 217 à 243}

Energialiidu ajakohastatud tegevuskava –
november 2015

Lühendid: VK – varustuskindlus / EST – energia siseturg / ET – energiatõhusus / KHG – kasvuhoonegaasid / TI – teadusuuringud ja innovatsioon

Käesolev tegevuskava on sama kui 25. veebruaril 2015 vastu võetud komisjoni teatise „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015) 80) lisas esitatud tegevuskava. Ainus uus teave siin esitatud tabelis on viimases veerus, kus on esitatud ajakohastatud andmed algatuste kohta, mis on juba vastu võetud või mille puhul ajakava on muudetud. Tabel ei sisalda uut teavet algatuste kohta, mis on algselt kavandatud aastaks 2016 või hilisemaks perioodiks.

Meede	Vastutajad	Ajakava (esitatud teatise COM(2015) 80 lisas)	VK	EST	ET	KHG	TI	Märkused / ajakohastatud teave
Taristu
Elektrivõrkude ühendatuse määra suurendamine 10 protsendini	Komisjon Liikmesriigid Riiklikud reguleerivad asutused Põhivõrguettevõtjad	2015–2020	X	X		X		Võeti vastu 25. veebruaril 2015 (COM(2015) 82)
Ühishuviprojektide teine loetelu, millest lähtuvalt võetakse vastu komisjoni delegeeritud õigusakt	Komisjon Liikmesriigid	2015	X	X		X		Delegeeritud õigusakt võeti vastu 18. novembril 2015 (C(2015) 8052)
Teatis, milles käsitletakse kõige olulisemaid energiataristuid hõlmava loetelu koostamise edenemist ning meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude ühendatuse määra 15 protsendini	Komisjon	2016	X	X
Energiataristu foorumi loomine	Komisjon Liikmesriigid	2015	X	X				Energiataristu foorumi esimene kohtumine toimus 9.–10. novembril 2015 Kopenhaagenis
Elektrienergia
Algatus, mis hõlmab turukorraldust ja piirkondlikke elektriturge ning võimsuse kooskõlastamist varustuskindluse tagamiseks, piiriülese kaubanduse edendamist ja taastuvenergia lõimimise hõlbustamist	Komisjon	2015–2016	X	X	X	X		Konsultatiivne teatis võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 340); sellele järgnevad 2016. aastal seadusandlikud ettepanekud
Elektrivarustuse kindluse tagamise meetmeid käsitleva direktiivi läbivaatamine	Komisjon	2016	X	X		X
Jaemüük
Uued võimalused energiatarbijatele: tarbijate mõjuvõimu suurendamine, nõudlusreageeringu rakendamine; aruka tehnoloogia kasutamine; jae- ja hulgimüügiturgude ühendamine; reguleeritud hindade järkjärguline kaotamine; kõrvalmeetmed haavatavate klientide kaitseks	Komisjon Liikmesriigid	2015–2016		X	X	X	X	Teatis võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 339); sellele järgnevad 2016. aastal seadusandlikud ettepanekud
Gaas
Gaasivarustuse kindluse määruse muutmine	Komisjon	2015–2016	X	X				Kavas 2016. aastal
Veeldatud maagaasi ja gaasihoiustamise strateegia	Komisjon	2015–2016	X					Kavas 2016. aastal
Õigusraamistik
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) kontrollimine ja energiaalase õigusraamistiku läbivaatamine	Komisjon	2015–2016	X	X		X		Käsitletud 15. juulil 2015 vastu võetud konsultatiivses teatises (COM(2015) 340); sellele järgnevad 2016. aastal seadusandlikud ettepanekud
Taastuvenergia
Taastuvenergiapakett, sealhulgas uus taastuvenergia direktiiv 2030. aastaks, parim tava seoses taastuvenergia omatarbimise ja toetuskavadega ning bioenergiaga seotud säästva arengu meetmed	Komisjon	2015–2017	X	X		X		Parima tava suunised taastuvenergia omatarbimise kohta võeti vastu 15. juulil 2015 (SWD(2015) 141) Taastuvenergiapakett on kavas 2016. aastal
Teatis jäätmete energiaks muutmise kohta	Komisjon	2016	X			X
Kliimameetmed
Seadusandlik algatus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks perioodiks 2021–2030	Komisjon	2015	X	X		X		Ettepanek võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 337)
Seadusandlikud algatused seoses jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) lisamisega aastani 2030 kehtivasse kliima- ja energiaraamistikku	Komisjon	2016				X
Transpordimeetmed
Õiglane ja tõhus hinnakujundus säästliku transpordi puhul – Eurovignette’i direktiivi muutmine ja raamistik Euroopa elektroonilise teemaksusüsteemi edendamiseks	Komisjon	2016			X	X
Turulepääsu eeskirjade läbivaatamine maanteetranspordi sektoris energiatõhususe suurendamiseks	Komisjon	2016			X	X
Koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu üldkava	Komisjon Liikmesriigid Majandusharu	2016			X	X	X
Heitenorme käsitlevate määruste läbivaatamine, et kehtestada sõiduautode ja kaubikute jaoks 2020. aasta järgsed normid	Komisjon	2016–2017			X	X	X
Raskeveokeid (veoautosid ja busse) hõlmava seire- ja teavitussüsteemi loomine eesmärgiga parandada ostjale teabe andmist	Komisjon	2016–2017			X	X	X
Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist käsitleva direktiivi läbivaatamine	Komisjon	2017			X	X
Teatis süsinikdioksiidiheite vähendamise kohta transpordisektoris, sealhulgas teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseid ning muid alternatiivseid säästlikke kütuseid hõlmav tegevuskava	Komisjon	2017			X	X	X	Kavas 2016. aastal
Energiatõhusus
Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine	Komisjon	2016	X		X	X	X
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine, mis hõlmab ka arukate hoonete aruka rahastamise algatust	Komisjon	2016	X		X	X	X
Toodete energiatõhususe raamistiku (energiamärgistuse direktiivi ja ökodisaini direktiivi) läbivaatamine	Komisjon	2015	X		X	X	X	Energiamärgistuse määrust käsitlev ettepanek võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 341) Ökodisaini käsitlev töökava, mis on seotud 2015. aasta detsembris esitatava ringmajanduse paketiga
Rahastamisvahendite sihipärasem kasutamine, et toetada investeerimist energiatõhususse	Komisjon	2015–			X	X
Kütmine ja jahutamine
Kütmist ja jahutamist käsitlev ELi strateegia – kütmise ja jahutamisega seotud panus ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse	Komisjon	2015	X	X	X	X	X	Kavas 2016. aastal
Energia- ja kliimaalane välispoliitika
ELi energia- ja kliimadiplomaatia	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Liikmesriigid	2015	X	X		X	X	Välisasjade nõukogu võttis nõukogu järeldused kliimadiplomaatia kohta vastu 20. juulil 2015 (11029/15) Välisasjade nõukogu võttis nõukogu järeldused energiadiplomaatia kohta vastu 20. juulil 2015 (10995/15)
Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vaheliste energiakokkulepetega seotud teabevahetusmehhanismi käsitleva otsuse läbivaatamine	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	2016	X	X
Uus ja tõhusam energiadialoog ELi energiapoliitika seisukohast oluliste riikidega	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	2015–	X	X	X	X	X
Ajakohastatud strateegilist partnerlust käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum Ukrainaga	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlament Nõukogu	2015	X	X				Kavas 2016. aastal
Kaspia merd läbivaid trasse käsitlev kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum Aserbaidžaani ja Türkmenistaniga	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlament Nõukogu	2015	X	X				Kavas 2016. aastal
Algatus energiaühenduse tugevdamiseks	Komisjon Energiaühenduse lepinguosalised Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	2015	X	X				Olulisemad otsused võeti energiaühenduse ministrite nõukogus vastu oktoobris 2015 Sellele järgneb ühisdokument varustuskindluse kohta
Euroopa-Vahemere piirkonna koostöö tugevdamine gaasi, elektri, energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	2015–2016	X	X				Gaasiplatvorm loodi juunis 2015 Piirkondliku elektrituru platvorm loodi oktoobris 2015 Taastuvenergia ja energiatõhususe platvorm luuakse 2016. aastal
Uue rahvusvahelise energiaharta vastuvõtmine ja sellele alla kirjutamine ELi ja Euratomi nimel	Komisjon Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	2015	X	X				Euroopa Komisjon kirjutas 20.–21. mail 2015 Haagis toimunud konverentsil koos teistega alla rahvusvahelisele energiahartale
Tööstuse konkurentsivõime
Uus energiaalaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlev Euroopa strateegia energiasüsteemi kiiremaks ümberkujundamiseks, mis koosneb: - lõimitud strateegilisest energiatehnoloogia (SET) kavast, - strateegilisest transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavast	Komisjon	2015–2017					X	SET-kava käsitlev teatis võeti vastu 15. septembril 2015 (C(2015) 6317) Aruka spetsialiseerumise platvorm energiasektoris loodi 2015. aastal Energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime lõimitud strateegia on kavas koostada 2016. aastal
Energiahindade ja -kulude (sh maksude ja toetuste) analüüs	Komisjon	2016. aastal ja seejärel iga kahe aasta järel		X
Algatus seoses ELi ülemaailmse juhtpositsiooniga energia- ja kliimaküsimusi hõlmava tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist	Komisjon	2015–2016			X	X	X	Seotud energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime tervikliku lõimitud strateegiaga
Tõhustatud kaubanduspoliitika ELi tehnoloogiliste lahenduste ekspordi hõlbustamiseks	Komisjon	2015–2019	X	X			X
Valdkonnaülesed meetmed
Keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas antavat riigiabi käsitlevate suuniste läbivaatamine	Komisjon	2017–2019	X	X	X	X	X
Aruanne Euroopa energiajulgeoleku strateegia, sealhulgas Euroopa-Vahemere piirkonna platvormi ja tegevuskava ning veeldatud maagaasi, energia salvestamise ja lõunapoolse gaasikoridori strateegiate kohta	Komisjon	2015–2016	X	X	X	X	X	Aruanne (SWD) võeti vastu 18. novembril 2015 (SWD(2015) 404) Veeldatud maagaasi ja gaasihoiustamise strateegia on kavas koostada 2016. aastal
Andmed, analüüs ja teave energialiidu jaoks: algatus seoses komisjoni ja liikmesriikide kogu asjakohase teabe koondamise ja sellele hõlpsa juurdepääsu tagamisega	Komisjon	2016	X	X	X	X	X
Tuumaenergia
Nõukogu määrus, millega ajakohastatakse Euratomi asutamislepingu artikli 41 kohaseid teabenõudeid lähtuvalt Euroopa energiajulgeoleku strateegiast	Komisjon	2015	X	X				Kavas 2016. aastal
Teatis Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohase tuumaenergia näidisprogrammi (PINC) kohta	Komisjon	2015	X			X		Kavas 2016. aastal

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 572 final

LISA

SUUNISED LIIKMESRIIKIDELE SEOSES RIIKLIKE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADEGA KUI OSAGA ENERGIALIIDU JUHTIMISEST

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Energialiidu olukord

{SWD(2015) 208}
{SWD(2015) 209}
{SWD(2015) 217 à 243}

SUUNISED LIIKMESRIIKIDELE SEOSES RIIKLIKE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADEGA KUI OSAGA ENERGIALIIDU JUHTIMISEST

1.Sissejuhatus

Komisjoni 25. veebruaril 2015 vastuvõetud teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” on selgitatud, et energialiidu juhtimine ja järelevalve peab olema integreeritud, et energiaga seotud meetmed Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil aitaksid kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele.

Oktoobris 2014, kui Euroopa Ülemkogu võttis vastu kliima- ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030, nõudis ta, et on vaja välja töötada usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem ilma tarbetu halduskoormuseta, et aidata tagada, et EL täidab oma energiapoliitika eesmärgid, ning 19. märtsil 2015 esitas ta järelduse, et tuleb välja arendada usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem. Lihtsustatud ja lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad on selle juhtimissüsteemi keskmes. Juhtimissüsteem tugineb olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad.

Komisjon teeb nende ühiste eesmärkide saavutamiseks tihedat koostööd liikmesriikidega, et ühiselt tagada energialiidu edukas rakendamine, vähendada halduskoormust ja suurendada liikmesriikide jaoks läbipaistvust ning tagada investorite kindlustunne aastani 2030 ja edaspidi.

Käesoleva dokumendi eesmärk on esitada liikmesriikidele suunised nende riikliku lõimitud energia- ja kliimakava ning selle peamiste elementide väljaarendamiseks.

Käesoleva dokumendiga käivitatakse järkjärguline protsess ja selgitatakse selle peamisi samme praegusest ajast kuni riikliku kava koostamise lõpuleviimiseni 2018. aastal, sealhulgas liikmesriikide ja komisjoni põhirolli ja -ülesandeid. Komisjon esitab 2016. aastal seadusandliku algatuse planeerimise ja aruandluse nõuete lihtsustamise kohta ning esitab riikliku energia- ja kliimakava struktuuri näidisvormi, et täiendada ja täpsustada käesolevaid suuniseid.

1.Riikliku kava üldpõhimõtted ja kohaldamisala

Riiklikus kavas tuleks järgida terviklikku lähenemisviisi ja käsitleda energialiidu viit mõõdet terviklikul viisil, mis võtab arvesse eri mõõtmete vahelisi seoseid. Olemasolevate kavade konkreetsed elemendid võib säilitada olemasoleval kujul, olenevalt valdkonnast ja planeerimisprotsesside perioodilisusest. Riiklik kava peaks hõlmama ajavahemikku 2021–2030 ja tuginema saavutustele, milleni iga liikmesriik jõuab oma poliitikaga 2020. aastaks; samuti peaks selles olema näidatud perspektiiv aastani 2050.

Kuigi liikmesriigil on õigus töötada välja poliitika, mis sobib selle riigi oludele, tuleks riiklikus kavas kindlaks määrata riiklike kliima- ja energiapoliitika eesmärkide ja meetmete suund selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud eesmärkidega ning eelkõige 2030. aastaks seatud eesmärkidega (kasvuhoonegaaside heite vähendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja elektrivõrkude ühendamine), mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks oktoobris 2014. Heite vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „HKS”) mittekuuluvates sektorites jätkatakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse lähenemisviisi rakendamist kuni 2030. aastani ning samal ajal saavutatakse ELi tasandi eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas liikmesriikide ühiste jõupingutustega ning ELi tasandi strateegiate ja meetmete abil.

On väga oluline, et riikliku kavaga pakutaks pikaajalist prognoositavust ja kindlust investoritele ning tagataks liikmesriikide tihedam koostöö ning nende kliima- ja energiapoliitika lähenemisviiside parem kooskõlastatus.

2.Riikliku kava sisu

Riiklik kava peaks hõlmama ajavahemikku 2021–2030 ja perspektiivi kuni aastani 2050, et tagada pikaajaliste poliitiliste eesmärkide kooskõla ELi ja riigi tasandil.

Riiklik kava peaks sisaldama järgmisi elemente.

a. Praegune olukord

Ülevaade riigi energiasüsteemist ja energialiidu viie mõõtmega seotud riikliku kava poliitilisest kontekstist (mis hõlmab makromajanduslikku konteksti, kasvuhoonegaaside heidet, kasutatavate energiaallikate jaotust ja olukorda energiasüsteemi igas allsektoris).

Praeguse energia- ja kliimastrateegia ning asjaomaste meetmete olukorra hinnang; arvesse tuleks võtta taastuvenergia ja energiatõhususe toetuskavasid ja maksusüsteeme ning toetuda kogemustele, mis on saadud 2020. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärkide poole püüdlemisel.

Ülevaade piiriülese tähtsusega põhiküsimustest, sealhulgas piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamise võimalustest ja probleemidest.

Riikliku energia- ja kliimapoliitika rakendamise haldusstruktuur, sealhulgas peamiste haldusorganite ülesanded ja vastastikune mõju.

Riiklik kava võib tugineda liikmesriigi olemasolevale kliima- ja energiapoliitika strateegiale aastani 2020, 2030 ja hilisemaks perioodiks, nagu on selgitatud käesolevates suunistes.

b. Eesmärgid, strateegia ja meetmed viie mõõtme valdkonnas

Riiklikus kavas tuleks kindlaks määrata energialiidu iga mõõtmega seotud eesmärgid. Seoses 2030. aastaks seatud energiaeesmärkidega tuleks kavas esitada riigi panus, mida on vaja ELi tasandi eesmärkide ühiseks saavutamiseks. Seoses HKSi mittekuuluvate sektorite kasvuhoonegaaside heitega tuleks kavas esitada strateegiad ja meetmed, millega kavatsetakse saavutada riiklikud kohustuslikud aastased piirmäärad, mis on kehtestatud jõupingutuste jagamist käsitleva läbivaadatud otsusega.

Tuleks esitada eri mõõtmete vaheline vastastikune mõju (nt taastuvenergia ja energiatõhususe panus kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, vajadus taristu järele, mis tuleneb taastuvate energiaallikate laialdasemast kasutamisest jne).

Iga eesmärgi puhul tuleks kirjeldada strateegiat ja meetmeid, mis on kavandatud nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti peaks see sisaldama hinnangut, kuidas need poliitikameetmed üksteist mõjutavad, et tagada poliitika sidusus ja vältida reguleerimise kattumisi.

Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

Varustuskindlusega seotud keskpika ja pikema aja eesmärgid ja normid, mis muu hulgas hõlmavad energiaallikate ja tarnijariikide mitmekesistamist, taristut, hoiustamist, tarbimiskaja, valmisolekut tulla toime energiaallika poolt piiratud tarnete või tarnimise katkemisega ning alternatiivsete kodumaiste allikate kasutuselevõttu. Eesmärgid peaksid hõlmama piirkondlikku koostööd ning poliitikameetmed nende eesmärkide saavutamiseks peaksid olema piirkonna ulatuses kooskõlastatud. Selles kontekstis tuleks riiklikus kavas tugineda konkreetsetele varustuskindluse tagamise kavadele (hindamiskavad, ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra kavad), mis on koostatud vastavalt gaasivarustuskindlust käsitlevale määrusele.

Energiavarustuskindlust laiemalt käsitlevad poliitikastrateegiad, sealhulgas muud asjakohased poliitikavalikud, mis on seotud näiteks energia säästmise või energiaallikate jaotusega.

Esitada tuleks ka üldine poliitiline lähenemisviis, millega tagatakse välise energiavarustuse kindlus, sealhulgas taristu kaudu, ning vajaduse korral ka kavandatud lähenemisviis seoses kolmandate riikidega sõlmitavate valitsustevaheliste lepingutega.

Täielikult lõimitud liidusisene energiaturg

Elektrisüsteemide ühendatuse edendamine aastatel 2021–2030 (elektrienergia piiriülese edastamise võimsuse ja olemasoleva tootmisvõimsuse suhtarv), pidades silmas aastaks 2030 kokkulepitud eesmärki 15 % ja võttes arvesse liikmesriigi konkreetseid asjaolusid, näiteks kulusid ja võimalikke kaubeldava energia voogusid. Sellega seoses tuleks märkida ka peamised projektid, millega kavatsetakse saavutada 2030. aastani seatud perspektiivi kohane vajalik ühendatus.

Seoses energiataristuga, kuidas rakendatakse kavandatud riiklikke taristuprojekte, samuti konkreetse liikmesriigiga seotud ühishuviprojekte, ja sellekohane ajakava. Selles kontekstis peaks riiklik kava tuginema üleeuroopalise energiataristu suunistele ja reguleerimisele.

Eesmärgid seoses turukonkurentsi, turgude integreerimise ja ühendamisega, energeetikasektori paindlikkuse suurendamisega, sealhulgas lühiajaturgude arendamisega, tarbimiskaja konkurentsivõimega energiaturgudel ning aruka tehnoloogia ja arukate võrkude kasutuselevõtuga.

Kavandatud taristuinvesteeringutest ja energiatootmise muutustest energia hulgi- ja jaemüügihindadele ning liikmesriikide turgude ühendamisele tuleneva mõju hindamine.

Energiatõhusus kui panus nõudluse vähendamisse

Riiklikud strateegiad ja meetmed, millega tahetakse toetada ELi tasandil kokkulepitud eesmärki suurendada energiatõhusust vähemalt 27 % (see vaadatakse 2020. aastaks läbi, et tõsta see võimaluse korral 30 protsendini), võttes arvesse nendega saavutatavat eeldatavat energiasäästu, samuti olemasoleva ELi õiguse rakendamist.

Tuleks esitada prognooskõver aastani 2030, mis väljendab energiasäästu kvantitatiivselt primaarenergia ja lõppenergia tarbimise tasemena ning seega liikmesriigi panust ELi eesmärgi saavutamisse.

Riiklikud strateegiad ja meetmed, millega kavatsetakse suurendada energiatõhusust ehitussektoris. See hõlmab riiklikku hoonete renoveerimise strateegiat ja riiklikke programme investeerimiseks energiatõhususe suurendamisse.

CO2-heite vähendamine majanduses

Kavandatud strateegiad ja meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, mis hõlmavad kõiki olulise heitega sektoreid, kaasa arvatud transport ja põllumajandus, et saavutada jõupingutuste jagamist käsitleva läbivaadatud otsuse kohased 2030. aastaks seatud kohustuslikud riiklikud eesmärgid HKSi mittekuuluvates sektorites, ning pikaajalisest visioonist lähtuv perspektiiv ja eesmärk saada vähese CO2-heitega majanduseks (2050).

Riiklik strateegia ja meetmed, millega kavatsetakse saavutada ELi tasandil kokkulepitud siduv eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 protsendini, võttes arvesse kehtivate ELi õigusaktide rakendamist, samuti väljavaated kuni 2050. aastani.

Tuleks esitada prognooskõver taastuvenergia osakaalu kohta lõppenergia kogutarbimises kuni aastani 2030, sealhulgas prognooskõverad asjakohaste tehnoloogialahenduste kaupa, samuti elektrienergia nõudluse prognooskõver (olemasolev tootmisvõimsus ja toodetud energia) ; need väljendavad liikmesriigi panust, arvestades vajadust saavutada ühiselt ELi eesmärk.

Meetmed, mis võetakse energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks seoses taastuvenergia tootmisega. Olukord elektrituru ühendamise ja lõimimise alal ning sellekohased plaanid, piirkondlikud tasakaalustamismeetmed ja -reservid ning süsteemi piisavuse hindamise meetod taastuvenergia kontekstis. Riiklikud strateegiad ja meetmed, millega kavatsetakse toetada muid vähese CO2-heitega tehnoloogialahendusi.

Riiklikud strateegiad ja meetmed, mis on kavandatud transpordi CO2-heite vähendamiseks.

Kui liikmesriik kavatseb toetada konkreetse tehnoloogia väljatöötamist, tuleks kavas esitada ka hinnang, kuidas see mõjutab energiahindu ja energiaettevõtjaid ning turu lõimitust muude liikmesriikide turgudega.

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Eesmärgid, mis on seatud riiklikul tasandil, et tagada vajalik panus Euroopa energeetikavaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud uue lähenemisviisi rakendamisse, et kiirendada energiasüsteemide ümberkujundamist, eelkõige seoses energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) rakendamisega.

Riiklikud poliitikastrateegiad ja rahastamiskavad uuringute ja innovatsiooni edendamiseks taastuvenergia, energiatõhususe ja muude vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste valdkonnas, sealhulgas transpordisektoris, samuti sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, ja ka strateegiad teadus- ja tehnoloogiaasutuste toetamiseks.

Tööstuspoliitika strateegiad, mis on suunatud vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sektorite konkurentsivõime ja üldse konkurentsivõime suurendamisele, sealhulgas toetused, ning nende strateegiate mõju majanduskasvule, töökohtade ja oskuste loomisele, allsektoritele, rahastamisele ja ressurssidele.

Vajaduse korral eesmärgid, mis on seotud energiasüsteemide konkurentsivõimega ja nende panusega kogu majanduse arengusse, samuti ELi energeetikatehnoloogia lahenduste ja seadmete viimisega rahvusvahelisele turule ning juurdepääsuga kolmandate riikide turgudele.

c. Koondprognoosid ja näitajad

Riiklikus kavas peaks olema eraldi osa kava koostamisel analüütiliseks aluseks võetud prognooside kohta, mis muu hulgas hõlmavad võrdlusstsenaariumi ja kavandatavate meetmete võtmise korral realiseeruvat stsenaariumi, mille abil hinnatakse esitatud strateegiate ja meetmete asjakohaseid mõjusid. Iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes riikliku kava rakendamise kohta tuleks kasutada põhinäitajaid, mille komisjon on koostöös liikmesriikidega välja töötanud, samuti uuendatud prognoose, strateegiaid ja meetmeid.

Kuna energialiidu viis mõõdet on valdkonnaülesed, tuleb poliitikaeesmärkide ja -vahendite hindamisel ja valideerimisel kasutada integreeritud metoodikat. Seepärast peaksid riiklikud kavad hõlmama energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite prognoose kuni 2030. aastani ja kaugema tuleviku kohta 1 , sealhulgas tuleks esitada perspektiiv 2050. aastani. Prognoosides tuleks võtta arvesse nt makromajanduslikku olukorda (selliseid näitajaid nagu eeldatav sisemajanduse koguprodukt ja rahvastiku kasv), majanduse struktuurimuutusi, mis võivad mõjutada energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heidet, energiavaldkonna ülemaailmseid suundumusi (näiteks rahvusvaheliste fossiilkütusehindade muutused), samuti CO2-hindu, võrkude piiriülest vastastikust sidumist ja tehnoloogiakulusid. Komisjon esitab tehnilised soovitused nende küsimuste kohta, kusjuures liikmesriigid peavad selgesõnaliselt teatama, kus nad kavatsevad soovitustest kõrvale kalduda, näiteks mudeli nõuete täitmiseks.

Riiklikus kavas tuleks esitada vähemalt kaks stsenaariumi: i) võrdlusstsenaarium, mis põhineb praegustel suundumustel ning ELi ja riigi tasandi seni kehtestatud strateegiatel ja meetmetel, ning ii) vähemalt üks poliitikastsenaarium, mis kajastab kavandatud riiklike eesmärkide täitmist täiendavate strateegiate ja meetmete abil energialiidu viie mõõtme valdkonnas, eelkõige riiklikus kavas esitatud 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks. See võimaldab esile tõsta võimalikke sünergiaid ja kompromisse strateegiate ja meetmete vahel.

Komisjon võib toetada liikmesriike andmete ja analüüside esitamisega. Olulise panuse sellesse annab ELi energia, transpordi ja kasvuhoonegaaside heite võrdlusstsenaarium, mis valmistatakse ette tihedas koostöös liikmesriikidega ja avaldatakse 2016. aasta esimesel poolel. Liikmesriikide käsutusse võiks anda ka strateegia- ja tundlikkusstsenaariumid, mis toetaksid nende strateegilist planeerimist, aitaksid välja selgitada ühiseid probleeme ja hinnata iga üksiku liikmesriigi strateegiliste valikute mõju energialiidu ühiste eesmärkide saavutamisele. ELi võrdlusstsenaarium kujutab endast alust, mille põhjal hinnatakse liikmesriikide ühist panust ELi eesmärkide saavutamisse.

Riiklikud prognoosid tuleks esitada õigeaegselt, et võimaldada nende koondamist ELi tasemel ja seejärel energiasüsteemi üldise olukorra ja tehtud edusammude hindamist. Seepärast tuleks selgelt ja läbipaistvalt esitada tehtud eeldused ja energiasüsteemi modelleerimisel saadud peamistel tulemustel põhinevad suundumused.

Liikmesriigid peaksid oma aruannetes riiklike kavade rakendamise kohta kasutama põhinäitajaid. Kasutades kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikus esitatud näitajaid, samuti riikide teabelehtedes juba esitatud näitajaid, esitab komisjon talituste töödokumendis 2 selliste põhinäitajate määratluse ja esmase analüüsi, mida hakatakse kasutama energialiidu eesmärkide saavutamise käigu jälgimiseks. Komisjon esitab näitajad energialiidu viie mõõtme iseloomustamiseks, näiteks energiahindade, konkurentsivõime, energiakandjate impordi mitmekesistatuse, CO2-heite vähendamise, teadusuuringute ja innovatsiooni ning energiaturu toimimise kohta.

3.Piirkondlik koostöö riiklike kavade väljatöötamisel

Toimiva energialiidu jaoks on vaja, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma energiapoliitika väljatöötamise ja teeksid koostööd. Riiklik kava tuleks seepärast kohe algusest peale rajada piirkondlikele konsultatsioonidele.

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama valdkonnad, mis nende piirkonnas sobivad ühise või kooskõlastatud planeerimise jaoks, ja alustama oma piirkonnas konsultatsioone juba ettevalmistusprotsessi varajases etapis. Eri riikide riiklikud kavad peaksid võimaluse korral üksteist täiendama ja tugevdama; piirkonna probleemide kõige kindlamaks ja kulutõhusamaks lahendamiseks tuleks kasutada asjaomaste riikide tugevaid külgi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kooskõlastatud lähenemisviisi kasutataks uute energiaallikate ja taristute arendamisel.

Ühine lähenemisviis ja ühised eesmärgid võivad suurendada pikaajalist prognoositavust ja investeerimiskindlust. Riiklike strateegiate kooskõlastamine peaks seepärast aitama ära hoida negatiivseid stiimuleid ja leevendama võimalikku negatiivset mõju muudele liikmesriikidele. Riiklik kava peaks seepärast sisaldama hinnangut, kuidas plaanis kavandatud eesmärgid ja strateegia mõjutavad sama piirkonna teisi liikmesriike, ja seda, kuidas tuleks tugevdada piirkondlikku koostööd eri poliitikavaldkondades ja allsektorites.

Selleks otstarbeks võib kasutada piirkondliku koostöö raamistikus olemasolevaid foorumeid, sealhulgas makroregionaalseid strateegiaid. Komisjon osaleb aktiivselt nimetatud protsessis ja toetab asjakohaste uute foorumite väljaarendamist. Väga oluline on eri piirkondade tasakaalustatus, mis võimaldab teha koostööd energialiidu eri mõõtmetes.

Komisjon annab 2016. aastal liikmesriikidele täpsemad suunised piirkondliku koostöö kohta energialiidu eesmärkide saavutamisel.

4.Kavade rakendamise aruanded ja kavade ajakohastamine

Alates 2020. aastast peaksid liikmesriigid iga kahe aasta järel esitama aruande riikliku kava rakendamise kohta. Nimetatud aruanded rakendamise kohta on oluline vahend, mis aitab kõikidel liikmesriikidel teada saada, kuidas edeneb energialiidu eesmärkide saavutamine.

Komisjon annab aru energialiidu loomise edenemisest oma iga-aastases aruandes energialiidu olukorra kohta.

Riikliku kava ajakohastamine muutunud asjaolude ja seadusandlike muudatuste arvessevõtmiseks on ette nähtud ühel korral ajavahemikul 2021–2030, et tagada kokkulepitud ühiste energialiidu eesmärkide, eelkõige 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine. Riiklikus kavas ettenähtud konkreetsete meetmete ajakohastamiseks võib vajaduse korral ette näha täiendavaid ajakohastamisi.

5.Töö käik ja ajakava

Riikliku kava koostamine on dünaamiline protsess. Kuigi asjaomaste energialiidu tähtsamate õigusaktidega seotud eelseisva seadusandliku protsessi tulemused mõjutavad riikide poliitikameetmete kavandamist ja rakendamist, tuleks riikliku kava koostamist alustada 2016. aastal, et selle koostamise saaks lõpetada juba tublisti enne 2020. aastat; seejuures tuleks arvesse võtta asjakohaseid ELi õigusakte.

Praegused kavandamise ja aruandlusega seotud kohustused poliitikavaldkondades, kus on püstitatud eesmärgid 2020. aastaks, jäävad kuni 2020. aastani muutumatuks. Aruanded tuleks viia ajaliselt kooskõlla uue riiklike energia- ja kliimakavade protsessiga. Komisjon esitab 2016. aastal seadusandliku algatuse kavandamis- ja aruandmisnõuete lihtsustamise kohta ajavahemikuks pärast 2020. aastat, et vähendada halduskoormust ja tagada sidusus, lihtsustamine ja kooskõla mitmesuguste planeerimis- ja aruandmisülesannete vahel, säilitades samal ajal esitatud teabe ja andmete kvaliteedi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid suutma koondada ja lihtsustada teatava osa aruandlusest juba enne 2020. aastat, kui seda on võimalik teha ilma seadusandlike muudatusteta ja olulisi kohustusi mõjutamata. Komisjon näitab juba teed selles suunas korrapäraste aruannete konsolideerimisega esimeses teatises energialiidu olukorra kohta.

Riikliku energia- ja kliimakava arendamise ajakava, milles on näidatud liikmesriikide ja komisjoni asjakohased tegevused, on esitatud tabelis käesoleva jao lõpus.

2016. aasta sügiseks palutakse liikmesriikidel esitada oma koondprognooside esimesed tulemused võrdlusstsenaariumi kohta. Alustada tuleks liikmesriikide vahelisi piirkondlikke arutelusid. Samal aastal viib komisjon lõpule ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumi koostamise, esitab riiklike kavade näidisvormi ja annab välja suunised piirkondliku koostöö kohta. Asjakohased seadusandlikud ettepanekud jõupingutuste jagamise läbivaadatud otsuse, taastuvenergia, energiatõhususe, turukorralduse ning kavandamise ja aruandlusega seotud kohustuste lihtsustamise kohta esitatakse 2016. aasta jooksul.

2017. aastal tuleks algatada kava käsitlev riiklik poliitiline protsess, et oleks võimalik kava ulatuslik poliitiline valideerimine riigi tasandil, ning viia lõpule piirkondlikud konsultatsioonid ja konsultatsioonid sidusrühmadega. 2017. aasta märtsiks tuleks komisjonile esitada koondprognoosid, mis hõlmavad võrdlusstsenaariumi ja ka võetavate strateegiliste meetmete puhul realiseeruvat stsenaariumi 3 . Need prognoosid on otsustava tähtsusega sisendid liikmesriikide riiklikesse kavadesse. Riikliku kava eelnõu tuleks esitada komisjonile 2017. aastal; seejärel korraldatakse konsultatsioonid muude liikmesriikidega ja komisjoniga, eelkõige selleks, et arutada ELi tasandil püstitatud eesmärkide ühiselt saavutamist. Seejärel koostab komisjon soovitused riikliku kava eelnõu kohta ning esitab need järgmises teatises energialiidu olukorra kohta.

2018. aastal tuleks esitada komisjonile lõplik kava, milles on arvesse võetud teiste liikmesriikidega peetud konsultatsioone, komisjoni soovitusi ja ELi asjakohaseid õigusakte. Komisjon esitab seejärel teatise energialiidu olukorra kohta, sealhulgas esimese koondhinnangu riiklike energia- ja kliimakavade kohta.

Mis puutub ELi tasandil kokkulepitud 2030. aastaks püstitatud taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkidesse, siis hindab komisjon liikmesriikide esitatud riikliku kava kohaselt tehtavaid ühiseid jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikide jõupingutuste täiendamiseks ELi tasandil rakendatavad strateegiad ja meetmed, mis on vajalikud soovitud eesmärgi saavutamiseks, esitatakse muu hulgas uues taastuvenergia direktiivis ja läbivaadatud energiatõhususe direktiivis, mille komisjon esitab 2016. aastal. Mõne sellise meetme konkreetne kohaldamine lepitakse kokku hiljem; seejuures võetakse arvesse liikmesriikide riiklikus kavas käsitletavaid ühiseid jõupingutusi ja energialiidu eesmärkide saavutamise kohta esitatavaid aruandeid.

Selle protsessi käigus korraldab komisjon korrapäraselt nõupidamisi ja peab dialoogi liikmesriikidega, et pakkuda tehnilist tuge, jälgida kavade koostamist ja arutada edasist tegevust.

Juhtimisprotsessis tagatakse kõikide asjaomaste Euroopa institutsioonide, eelkõige nõukogu ja Euroopa Parlamendi piisav kaasatus.

Tabel. Riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamise ajakava

	Liikmesriigid	Euroopa Komisjon
2016	Hakatakse välja töötama riikliku energia- ja kliimakava üldist strateegiat, peamisi eesmärke ja ülevaadet asjakohastest poliitikameetmetest. Töötatakse välja ühtne metoodika riikliku kava analüütiliseks aluseks oleva võrdlusstsenaariumi ja poliitikameetmete võtmisel realiseeruva stsenaariumi ettevalmistamiseks ning esitatakse võrdlusstsenaariumi esimesed tulemused. Alustatakse riikliku kava alaseid siseriiklikke konsultatsioone sidusrühmadega. Alustatakse riikliku kava koostamist käsitlevaid piirkondlikke arutelusid teiste liikmesriikidega.	Koostöös liikmesriikidega viiakse lõpule ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumi koostamine. Esitatakse riikliku kava näidisvorm, mis hõlmab ka riiklike koondprognooside peamisi muutujaid ja näitajaid. Esitatakse piirkondliku koostöö suunised. Esitatakse seadusandlikud ettepanekud jõupingutuste jagamise läbivaadatud otsuse, taastuvenergia, energiatõhususe (sealhulgas hoonetesektori energiatõhususe), turukorralduse ning kavandamise ja aruandlusega seotud kohustuste lihtsustamise kohta. Peetakse tehnilisi kohtumisi liikmesriikidega, näiteks metodoloogiliste vahendite ja põhinäitajate arutamiseks. Esitatakse 2. teatis energialiidu olukorra kohta.
2017	Viiakse lõpule riikliku kava alased arutelud sidusrühmadega ja piirkondlikud konsultatsioonid. Alustatakse riikliku kavaga seotud riigisisest poliitilist protsessi. Komisjonile esitatakse koondprognoosid, mis hõlmavad võrdlusstsenaariumi ja ka võetavate strateegiliste meetmete puhul realiseeruvat stsenaariumi. Komisjonile esitatakse riikliku kava eelnõu, mis põhineb komisjoni suunistel riiklike kavade kohta ja sellekohasel näidisvormil.	Liikmesriikidele osutatakse tehnilist abi riikliku kava koostamisel. Hõlbustatakse ja toetatakse piirkondlikke konsultatsioone teiste liikmesriikidega riikliku kava üle, sealhulgas luuakse asjakohaseid foorumeid. Korraldatakse konsultatsioon liikmesriikidega riikliku kava eelnõu üle ja esitatakse soovitusi kava eelnõu kohta. Esitatakse 3. teatis energialiidu olukorra kohta.
2018	Riikliku kava koostamine viiakse lõpule, võttes arvesse liikmesriikide vastastikuse hindamise tulemusi ja komisjoni soovitusi. Esitatakse lõplik energia- ja kliimakava.	Liikmesriikidele osutatakse abi riikliku kava koostamise lõpuleviimisel. Esitatakse 4. teatis energialiidu olukorra kohta, sealhulgas riiklikke energia- ja kliimakavasid käsitlev esimene koondhinnang, mis esitatakse nõukogule ja parlamendile.

(1)

Seiremehhanismi määruses (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) esitatud nõuded peavad olema täidetud.

(2)

SWD(2015) 243.

(3)

Lihtsustamise eesmärgil on tähtaeg valitud selliselt, et neid prognoose oleks võimalik kasutada kasvuhoonegaaside prognooside esitamise nõuete täitmiseks, mis on esitatud seiremehhanismi määruses.

Top