EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.10.2015

COM(2015) 548 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

2014. aasta aruanne laienemiseks antava rahalise abi kohta

{SWD(2015) 201 final}

SISSEJUHATUS

Laienemise valdkonnas toetatakse komisjoni poliitikaeesmärke ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) 1 . See on vahend, mille kaudu Euroopa Liit (EL) toetab kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide reforme rahalise ja tehnilise abiga. See moodustab osa Euroopa Liidu kehtestatud ühinemispoliitikast, mille eesmärk on rakendada Euroopa Liidu lepingu artiklit 49. Selle kohaselt võivad ELi liikmeks saada kõik Euroopa riigid, kes austavad ELi põhiväärtusi ja on võtnud endale kohustuse neid edendada. IPA vahenditega parandatakse riikide suutlikkust kogu ühinemisprotsessi vältel, mille tulemuseks on piirkonna järkjärguline soodne areng. 2014. aastal said abi Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Kosovo, Montenegro, Serbia ja Türgi. Pärast ELiga ühinemist 2013. aasta juulis ei ole Horvaatia enam IPA abisaaja, kuid saab veel üleminekutoetust.

ELi ühinemiseelsed rahalised vahendid on hea investeering nii kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide kui ka ELi enda tulevikku. Need vahendid aitavad abisaajatel ellu viia poliitilisi ja majanduslikke reforme, valmistades neid ette ELi liikmesusega kaasnevateks õigusteks ja kohustusteks. Reformid peavad andma riigi kodanikele paremaid väljavaateid ja võimaldama välja töötada normid, mis on võrdsed ELi kodanike käsutuses olevate normidega. Samuti aitavad ühinemiseelse abi rahalised vahendid saavutada ELil oma eesmärke majanduse jätkusuutliku elavdamise, energiavarustuse, transpordi, keskkonna, kliimamuutuste jne vallas.

Kuna ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020) ehk IPA II võeti kasutusele alles hiljuti, rakendati 2014. aastal programme veel selle eelkäija IPA kaudu.

POLIITILINE ARENG

ELi laienemispoliitika suurendab vastastikust kasu, mida annavad rahu, turvalisus ja jõukus Euroopas. See kasvatab ELi poliitilist ja majanduslikku jõudu ning avaldab asjaomastele riikidele tugevat muutusi soodustavat mõju. Lääne-Balkani riikide jaoks on peamine stabiliseeriv tegur ELi liikmesriikide pakutav selge väljavaade saada ELi liikmeks. See toetab edusamme vajalike tingimuste täitmise poole, sealhulgas seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga.

Ühinemisprotsess on range, põhinedes karmidel, kuid õiglastel tingimustel, kindlaks määratud kriteeriumidel ja riigi enda saavutuste arvestamise põhimõttel. See on väga vajalik laienemispoliitika usaldusväärsuse seisukohalt, kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide innustamiseks, et nad viiksid ellu ulatuslikke reforme, ja Euroopa Liidu kodanike toetuse tagamiseks.

Komisjon pöörab laienemisprotsessis üha rohkem tähelepanu sellele, et põhiküsimused leiaksid lahenduse esmajärjekorras. Selline hoiak seab esikohale reformid, mis on seotud õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega, majanduse juhtimise ja konkurentsivõime parandamisega ning demokraatlike institutsioonide, sealhulgas avaliku halduse tugevdamisega.

Õigusriigi põhimõte ja põhiõigused. Õigusriigi põhimõte on põhiväärtus, millele EL on rajatud, ja see on ühinemisprotsessi keskmes. Õigusriigi põhimõtte kindlustamiseks peavad liidu liikmeks pürgivad riigid alates varasest etapist panema aluse vajalike põhiinstitutsioonide nõuetekohasele toimimisele ja seda edendama. See töö on ulatuslik ja nõuab lisaks vajalikule riigi toetusele suurt tehnilist ja rahalist abi Euroopa Liidult. Õigusriigi põhimõte on stabiilse majanduskeskkonna jaoks oluline, andes ettevõtjatele õiguskindluse, toetades tarbijaid ning hoogustades investeeringuid, töökohtade loomist ja majanduskasvu. Erilist tähelepanu pööratakse õigusriigi põhimõtte kolmele aspektile: kohtureform, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Töö edeneb kõigis kolmes valdkonnas.

Põhiõiguste vallas jälgib komisjon hoolikalt, milline on kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides olukord seoses kodanike poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike õigustega, samuti vähemuste hulka kuuluvate isikute õigustega. Põhiõigused on enamjaolt seadustes sätestatud. Teha tuleb aga veelgi rohkem, et kindlustada nende täielik austamine praktikas.

Majanduse juhtimine ja konkurentsivõime. Komisjon on suurendanud oma toetust, et parandada majanduse juhtimist ja konkurentsivõimet kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides. See on esmane samm, mis aitab lahendada kodanike probleeme püsivalt keerulises majanduskeskkonnas, kus tööpuudus on suur ja investeerimine loid. Samuti on see eriti oluline Lääne-Balkani riikidele, millest ühtki ei peeta veel toimiva turumajandusega riigiks. Komisjoni toetus tugineb Euroopa poolaasta raames ELi liikmesriikide saadud kogemusele, sealjuures asetatakse suurem rõhk olemuselt sektoripõhistele struktuurireformidele.

Avaliku halduse reform. Lisaks õigusriigi põhimõttele ja majanduse juhtimisele on veel üks laienemisprotsessi tugisammas avaliku halduse reform. Kõik need kolm sammast kätkevad omavahel tihedalt seotud, valdkondade vahelisi küsimusi, mis on määrava tähtsusega poliitiliste ja majandusreformide valdkonnas edu saavutamisel ning ELi eeskirjade ja normide rakendamiseks aluse loomisel. Hästi toimiv avalik haldus on vajalik demokraatlikuks valitsemiseks. Samuti mõjutab see otseselt valitsuste suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ning edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Praegune laienemisstrateegia hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit 2 . 2014. aasta oli mitme Lääne-Balkani riigi jaoks väga oluline.

Montenegro astus ühinemisläbirääkimistes täiendavad sammud. Avati kaksteist peatükki. Õigusriigi põhimõttega seotud reforme on hakatud ellu viima.

Serbia suhetes ELiga oli pöördepunktiks ühinemisläbirääkimiste alustamine jaanuaris, kusjuures tähelepanu keskmes on vajadus saavutada jätkusuutlikul viisil reformiprioriteedid, eelkõige õigusriigi põhimõtte ja Kosovoga suhete normaliseerimise protsessi küsimustes 3 .

Albaaniale anti juunis kandidaatriigi staatus, millega tunnustati riigi reformidega seotud jõupingutusi ja nõutud tingimuste täitmisel saavutatud edu.

Kosovo ja liidu suhetes oli suureks teetähiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu parafeerimine juulis, mis seadis tähelepanu keskmesse peamiste, eelkõige õigusriigi põhimõttega seotud reformide elluviimise.

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemine ELiga on ummikus. 2014. aastal esines tagasilangusi, eelkõige seoses sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning kohtute sõltumatusega.

Bosniat ja Hertsegoviinat iseloomustas seisak Euroopaga lõimumise teel. Aasta lõpus toimunud valimised pakkusid väljavaadet anda uut hoogu kiireloomuliste sotsiaal-majanduslike reformidega tegelemiseks ja edu saavutamiseks Euroopa tegevuskavaga.

Türgis jätkus teatavate reformikohustuste täitmine. Samal ajal on olnud põhjust tunda tõsist muret kohtusüsteemi sõltumatuse ja põhivabaduste kaitse pärast.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning laienemispoliitika peamised elemendid on heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö. 2014. aastal tugevdati neid kahepoolse tasandi elavama koostöö ja kokkupuudete kaudu muu hulgas sellistes tundlikes valdkondades nagu sõjakuriteod, pagulaste tagasipöördumine, sealhulgas piirkondliku eluasemeprogrammi rakendamise kaudu Sarajevo protsessi raames, 4 mille puhul elamuehitus praegu käib, ning organiseeritud kuritegevuse vastase tegevuse ja politseikoostöö valdkonnas. Samuti on astutud edasisi samme ühenduvuse suurendamiseks ja taristuinvesteeringute hoogustamiseks kogu piirkonnas, kaasa arvatud Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu.

Kõigis eespool kirjeldatud valdkondades toetab EL kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide edusamme, pakkudes ELi tehnilist ja rahalist abi. See kindlustab hästi ette valmistatud ühinemisprotsessi, mis mitte ainult ei aita asjaomastel riikidel täita vajalikke tingimusi, vaid tagab ka, et laienemine ei toimu liidu tulemuslikkuse arvel.

ÜHINEMISEELSE ABI STRATEEGILINE RAAMISTIK

EL abistab kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike igakülgselt sihtotstarbeliste rahastamisprogrammide kaudu. Selline abi aitab luua stabiilseid, jõukaid ja hästi toimivaid demokraatlikke ühiskondi ning juhtida nad kindlalt ELiga lõimumise teele.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA)

ELi rahalist abi antakse peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ( IPA ) kaudu. IPA sai alguse 2007. aastal, mil ta vahetas välja mitu ELi programmi ja rahastamisvahendit, sealhulgas PHARE, 5 ISPA, 6 SAPARDi 7 ja CARDSi 8 . IPAst sai ainus täielikult kandidaatriikide toetamiseks mõeldud vahend, mis lihtsustab abistamisprotsessi.

IPA sisaldas viit rahastamisvahendit:

Iüleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine;

IIpiiriülene koostöö (ELi liikmesriikide ja teiste IPA jaoks rahastamiskõlblike riikidega);

IIIregionaalareng (transport, keskkond, piirkondlik ja majandusareng);

IVinimressursside arendamine (inimkapitali tugevdamine ja diskrimineerimisvastane võitlus);

Vmaaelu arendamine.

I ja II rahastamisvahend kuulusid tollase laienemise peadirektoraadi (ELARG), nüüdse naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (NEAR) vastutusalasse ja olid avatud kõigile abisaajatele riikidele. Ülejäänud vahendeid, mille eesmärk oli valmistada abisaajaid pärast Euroopa Liiduga ühinemist ette struktuurifondide rakendamiseks ja mis olid kättesaadavad ainult kandidaatriikidele, hallatakse vastavalt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (REGIO), tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (EMPL) ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (AGRI) vastutusalas.

IPAst abi saajad jagunesid kahte kategooriasse. Tolleaegsed ELi kandidaatriigid – Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik – olid rahastamiskõlblikud kõigi viie rahastamisvahendi puhul. Potentsiaalsed kandidaatriigid – Albaania (mis sai kandidaatriigiks 2014. aastal), Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro (mis sai kandidaatriigiks 2010. aastal), Serbia (mis sai kandidaatriigiks 2012. aastal) ja Kosovo – olid rahastamiskõlblikud ainult kahe esimese rahastamisvahendi jaoks 9 .

IPA abil võeti sekkumismeetmeid nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil riiklike programmide, mitme abisaajaga programmide ja piiriülese koostöö kaudu.

Aastatel 2011–2013 toetati IPAst ka Islandit, et lahendada peamiselt institutsioonilise suutlikkuse suurendamise küsimusi. Pärast Islandi valitsuse otsust peatada 2013. aasta mais ühinemisläbirääkimised otsustas komisjon Islandile toetuse maksmise lõpetada.

Poliitikaeesmärgid ja prioriteedid

Õigusriigi põhimõtte austamine kerkis peamise prioriteedina esile IPA rakendamise algusperioodil. Enamikus kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides olid komisjoni arvates olulised eesmärgid võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja mittetoimiva kohtusüsteemi vastu. Samuti oli kogu ELi laienemisprotsessis pidevalt tähelepanu all avaliku halduse reform. Viimasel ajal on parandamist vajavaks valdkonnaks kujunenud majanduse juhtimine – eelkõige ELi enda majandus- ja finantskriisi tõttu, mille mõju oli Lääne-Balkanil tugevalt tunda.

Eriti pingutati 2014. aastal poliitiliste prioriteetide sidumisel abiprogrammide ja rahastamisega, et koondada abi sinna, kus see oli ELiga lõimumise edusammude jaoks kõige hädavajalikum.

Programmitöö dokumendid

IPAst antud toetus põhines komisjoni laienemispaketis sätestatud laiaulatuslikel poliitilistel suunistel. Planeerimine ja programmitöö põhinesid mitmeaastastel suunavatel kavandamisdokumentidel, mis hõlmasid kolmeaastast perioodi ja mida ajakohastati igal aastal.

Seejärel võttis komisjon vastu aastased või mitmeaastased programmid, mida rakendati kolmel viisil:

sellega tegeles otse komisjon, peamiselt kohapealse ELi delegatsiooni kaudu;

abisaajate riikide kaudu, kohaldades nn detsentraliseeritud haldamise süsteemi;

ELi liikmesriikide kaudu moel, mida nimetatakse eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega.

Finantsjuhtimise detsentraliseerimine

IPA raames eelistati rakendusmeetodina detsentraliseeritud haldamist, mida nimetatakse nüüd kaudseks eelarve täitmiseks. See tähendas, et abisaajad riigid vastutasid ühinemiseelse abi rahastamisvahendist saadud toetuste haldamise eest. Abisaajad riigid olid hankijad ning vastutasid ka pakkumismenetluste haldamise ja töövõtjatele maksmise eest. See andis võimaluse valmistada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ette Euroopa Liidu struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondide kasutamiseks tulevikus. Enne haldamisülesannete üleandmist abisaajatele riikidele hindas komisjon mitme süsteemiauditiga põhjalikult riikide suutlikkust. Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Türgi olid riigid, kes haldasid rahalisi vahendeid detsentraliseeritud rakendussüsteemi alusel.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020) ehk IPA II

2014. aastal tehti algust IPA IIga. See hõlmab ajavahemikku 2014–2020 ja kajastab uut pühendumist laienemisele. IPA II keskmes on demokraatia, õigusriigi põhimõte, konkurentsivõime ja majanduskasv. IPA II raames võetakse kasutusele ka valdkondlik lähenemine, tulemuste saavutamise stiimulid, eelarvetoetus ja meetmete seadmine tähtsuse järjekorda. Samuti on IPA II olulised osad kooskõlastatud investeeringud koos peamiste taristukoridoridega ja koostöö rahvusvaheliste finantsasutustega. IPA IIst antavat abi rakendab naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat kõigis valdkondades, välja arvatud põllumajandus ja maaelu areng kandidaatriikides, mida haldab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.

Suunavad strateegiadokumendid võeti kõigis riikides vastu 2014. aastal. Need hõlmavad kogu perioodi 2014–2020, kuigi ette on nähtud ka vahekokkuvõtte tegemine. Programmitöö protsess on muudetud rohkem valdkonnapõhiseks ja selle aluseks on valdkonna kavandamisdokumendid.

Muud ELi toetuse vormid

Kuigi IPA ühendas paljusid ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid, said kandidaatriigid endiselt ka muul kujul antavat ELi toetust. Eriti tähelepanuväärsed on üleilmse ulatusega rahastamisvahendid, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonid ja operatsioonid. Samuti avardas EL teatavate sisevahendite ulatust, kaasates sellesse laienemisvaldkonna: kandidaatriikidel oli juurdepääs teadusprogrammidele ja valitud haridusprogrammidele, nagu Erasmus Mundus.

EL pakkus laienemisprotsessis osalevatele riikidele abi ka ELi liikmesriikidelt tuleva kahepoolse abi ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) antavate investeerimislaenude kaudu. ELi delegatsioonid töötasid selle nimel, et tagada sidusus IPA ja teiste ELi toetusallikate vahel.

RAHASTATUD TEGEVUS, TULEMUSED JA MÕJU

ALBAANIA

Euroopa Ülemkogu andis 2014. aasta juunis Albaaniale kandidaatriigi staatuse, tunnustades riiki oluliste reformide eest, mis viidi ellu eesmärgiga parandada valitsemist, tugevdada õigusriigi põhimõtet ja suurendada inimõiguste kaitset. IPA toetus on sellele ELiga lõimumise vahe-eesmärgi saavutamisele ulatuslikult kaasa aidanud mitme eduka projekti kaudu, mille raames anti nõu peamiste reformide (nt kohtureformi) teemal ja lihtsustati nende rakendamist, samuti suutlikkuse suurendamise projektide kaudu, millega tugevdati avalikku haldust ja teenuste osutamist.

2014. aasta oli ELi abi seisukohast üleminekuaasta. Komisjon suhtles valitsusega aktiivselt, et tutvustada IPA II uut strateegilist raamistikku ja keskendumist valdkondlikule toetusele, millega hõlbustada riiklike strateegiate rakendamist, keskendudes samal ajal riigi ELiga ühinemise prioriteetidele. Selle tulemusena on välja töötatud uus IPA II riiklik strateegiadokument aastateks 2014–2020. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi 2014. aasta programm sisaldab esimest valdkondliku eelarvetoetuse eraldamist, mille eesmärk on toetada Albaania riigi rahanduse juhtimise reformi strateegiat.

ELi rahalisel abil on riigi arenguprotsessis endiselt strateegiline roll ning sellest paigutatakse umbes 216 miljonit eurot mitut valdkonda (nt transport, põllumajandus, VKEd, kutseharidus) hõlmavatesse projektidesse, mis on otseselt seotud konkurentsivõime ja majanduskasvuga. Koostöö rahvusvaheliste finantsasutustega on jätkuvalt tulemuslik, sest IPA tehingutega võimenduvad suured laenusummad, eeskätt taristu arendamiseks. Seega on EL Albaanias endiselt ülekaalukalt esimene rahastaja.

Edulugu. Abimissioon PAMECA IV Albaania õiguskaitsevõime tugevdamiseks

Missioonis osaleb rahvusvaheliste ja riiklike kõrgemate politseiametnike ja prokuröride viieteistkümneliikmeline meeskond, kes töötab koos Albaania riikliku politseiametiga selle nimel, et parandada selle organisatsioonilist, haldus-, tehnilist ja ressursijuhtimise suutlikkust ning suurendada kooskõla peaprokuratuuri ja ajaomaste õiguskaitseasutuste vahel.

Seoses süüdistustega on missioonil määratud kindlaks peamised kriitilised probleemivaldkonnad ja tehtud palju selleks, et suunata tähelepanu vähese/keskmise tähtsusega juhtumitelt eriti suure tähtsusega juhtumitele, sealhulgas ennetavale kõrgetasemelisele korruptsioonivastasele uurimisele. Maanteeliikluse juhtimise alase koolitus- ja nõustamistegevuse tulemusena jõustab riiklik politseiamet nüüd jõuliselt ja järjepidevalt liikluseeskirju. Praktilise poole pealt oli missioon otseselt seotud ettevalmistustöödega, mis viisid edukate uimastivastaste operatsioonideni, nagu sekkumine 2014. aasta juunis, et lammutada marihuaana tootmise keskus Lazarati külas Kreeka piiri lähedal. See operatsioon edastas uimastikaubitsejatele selge sõnumi, et narkootikumide tootmise vastases võitluses on karistamatuse ja tegevusetuse aeg läbi saanud.

Meeskond on teinud tööd ka konteinerite käitlemise menetluse ümberkorraldamisega Durrësi sadamas, mis on salakaubaveo sõlmpunkt ja kus konteinerite kontroll peab olema rangem. PAMECA raames osaleti ka Europoliga sõlmitud operatiiv- ja strateegilise koostöö lepingu ettevalmistamisel (ratifitseeriti 2014. aasta mais) ning riikliku politseiameti uue seaduse sõnastamisel.

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

2014. aastal jätkus Bosnias ja Hertsegoviinas IPA toetuse programmitöö ja rakendamine keerukas poliitilises keskkonnas ning seda mõjutasid tugevasti katastroofilised üleujutused, mis tabasid riiki 2014. aasta mais.

IPA II ettevalmistused katkestati 2013. aastal, kuid neid alustati uuesti ja selle tulemusena võeti 2014. aasta detsembris vastu IPA II suunav strateegiadokument Bosniale ja Hertsegoviinale. Dokument hõlmab siiski ainult 2014.–2017. aastat ja kuna puudub terviklik ELi kooskõlastusmehhanism, eraldatakse vahendeid üksnes neljas sektoris, kus on olemas kokkulepitud strateegiad ja piisavad kooskõlastusstruktuurid.

Kodanike juhitud ulatuslikud meeleavaldused 2014. aasta alguses näitasid sotsiaal-majandusliku olukorra haprust. Komisjon tuli välja kolme algatusega, et juhtida tähelepanu reformidele ja kodanikke otseselt puudutavatele küsimustele. Nende hulgas oli ühine ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina töörühm, mille eesmärk oli kiirendada ELi rahastatud projektide elluviimist. Hoolimata peaministrite tasandi kaasamisest tegi töörühm vaid üksikuid edusamme.

Pärast 2014. aasta maikuiseid üleujutusi sai tähtsaimaks ülesandeks aidata Bosnial ja Hertsegoviinal tulla kiiresti ja tulemuslikult toime üleujutuste tagajärgedega. EL jaotas IPA vahenditest viivitamata ümber 42 miljonit eurot, et toetada taastamist ja ülesehitamist. Enne aasta lõppu eraldati veel 41 miljonit eurot.

Edulugu. Üleujutusest taastumine

2014. aasta juulis alanud üleujutustest taastumise programmi rakendamine (43,52 miljonit eurot, millest 42,24 miljonit andis EL) on andnud kohalike kogukondade normaalsete elutingimuste järkjärgulisel taastamisel terve hulga käegakatsutavaid tulemusi ja kindlustanud abi maikuistes üleujutustes kannatada saanud kõige haavatavamatele isikutele. Programmis, mida rakendas ÜRO Arenguprogramm koostöös ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, keskenduti avalike teenuste ja taristu ennistamisele, elamuüksustele kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste jaoks ning kohalike kogukondade sotsiaalsele ja majanduslikule taastamisele.

Esimese kuue rakenduskuuga saavutati järgmised tulemused: taastati 671 eluruumi, 337 on veel taastamisel; taastati 66 ühiskondlikku hoonet, 31 on veel taastamisel ja 19 erinevas hanke- või projekti kavandamise etapis; ellu viidi 32 kommunaaltaristu projekti ja 26 on käimas; täiendavate omavalitsuste uurimine on lõpetatud ning rakendamise jätkamiseks tuleb välja valida uued taristuprojektid. Majanduse taastumise komponendi puhul saadi 48 pangagarantiid ja tehti nendega kaasnevaid makseid kogusummas 1,27 miljonit eurot.

HORVAATIA

2014. aastal jätkas Horvaatia aktiivselt meetmete rakendamist, et suurendada veelgi oma suutlikkust eesmärgiga täita ELi liikmesusega kaasnevad kohustused. Alates 1. juulist 2013 on Horvaatia ELi liikmesriik.

2014. aasta jooksul koondati IPA I ja II rahastamisvahendi raames kokku IPA vahendite detsentraliseeritud haldamise institutsiooniline struktuur, mis kehtestati juba 2013. aastal, sisemise töökorra edasiarendamine ning toimivad rakendus- ja tegevuskokkulepped, mis olid sõlmitud riikliku eelarvevahendite käsutaja, tegevstruktuuri juhi, tegevstruktuuri asutuste ja vastutavate isikute vahel. Kõigi süsteemi asutuste jaoks töötati välja menetlusjuhised, mis sisaldasid kõigi protsesside ja menetluste selget kirjeldust ning väljatöötatud kontrolljälgi. IPA haldus- ja kontrollisüsteemid toimisid endiselt täiel määral.

Edulugu. Kohtute ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine

Üks kõige tähtsamaid reformimeetmeid on seotud praegu käimasoleva kohtuvõrgu ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimisega. Osana sellest protsessist ning selleks, et luua alus ümberkorraldamiseks ja ratsionaliseerimiseks, võttis Horvaatia parlament 2014. aasta oktoobris vastu kohtute piirkondi ja asukohti käsitleva uue seaduse, mida kohaldatakse munitsipaal- ja maakohtute suhtes 1. aprillist 2015 ning väärteomenetluste kohtute suhtes 1. juulist 2015. Selle seaduse kohaselt jaguneb Horvaatia territoorium 15 õiguspiirkonnaks, nii et tekib 15 ringkonnakohut, 24 munitsipaalkohut ja 22 väärteomenetluste kohut, mis tähendab 43 munitsipaalkohut ja 39 väärteomenetluste kohut vähem. Niisugune uus korraldus annab võimaluse spetsialiseeruda, suurendab kohtunike mobiilsust, tasakaalustab nende töökoormust ning ühtlustab kohtupraktikat.

Samuti kahandatakse sel viisil kohtute juhtkonda, mis võimaldab kulusid kokku hoida, kohtusüsteemil paremini toimida (s.t ühtlasem töökoormus, kohtumenetluse lühem kestus, väiksemad viivitused kohtuasjade menetlemisel jne). Kodanikele tagatakse aga juurdepääs munitsipaal- ja väärteomenetluste kohtutele täpselt samamoodi kui enne uue seaduse vastuvõtmist. Tegevuse lõpetavatest praegustest munitsipaal- ja väärteomenetluste kohtutest ning nende praegustest teenistustest saavad uute munitsipaal- ja väärteomenetluste kohtute täistööajaga bürood.

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK 

Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis etendab IPA endiselt tähtsat rolli naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastases juhtimiskavas sätestatud üldeesmärkide täitmisel.

IPA IIga seotud riiklik suunav strateegiadokument võeti vastu 19. augustil 2014 ja IPA II 2014. aasta programm 17. detsembril 2014. Programm koosneb ühest aastasest tegevuskavast ja ühest mitmeaastasest tegevuskavast.

Aastane tegevuskava hõlmab kolme valdkonda: demokraatia ja valitsemine; õigusriigi põhimõte ja põhiõigused; konkurentsivõime ja innovatsioon, mille kogumaht on 52,7 miljonit eurot. Mitmeaastasest kavast kaetakse keskkonna- ja kliimameetmete ning transpordi valdkondliku tegevuskava rakendamise esimesed kolm aastat, millele kulub kokku 81 miljonit eurot.

2014. aasta detsembris kiideti IPA II raames heaks ka maaelu arendamise programm aastateks 2014–2020. Selle seitsme aasta eelarve on 60 miljonit eurot, sealjuures on esimeste aastate eraldised tagasihoidlikumad, aga need hakkavad perioodi lõpu poole suurenema.

IPA raames antava rahalise abi kasutamisel tekitavad endiselt muret vahendite vabastamine kulukohustustest ja tulevane risk, et detsentraliseeritud rakendussüsteemi programmidest lähevad rahalised vahendid kaduma. Lepingute sõlmimisega on olukord võrreldes 2013. aastaga halvenenud. 2014. aastal läks kõikidest IPA rahastamisvahenditest kaduma 41,6 miljonit eurot. Riigi tegevstruktuuridel on mitu struktuurset probleemi, mis kahjustavad nende tulemusi ja lõpuks ka IPA raha õigeaegset kasutamist. Aastate 2011, 2012 ja 2013 ülejäänud riiklike programmide lepingute sõlmimist 2014. aastal ei alustatud.

Edulugu. Tolliameti tugevdamine

Projekt „Tolliameti suutlikkuse tugevdamine” koosneb kolmest lepingust (ELi abi kokku 2 428 301,25 eurot). Projekt hõlmab tarkvara arendamist, abisaajale asutusele antavat toetust tarkvara arendusprojekti juhtimisel ning ühtse tariifikeskkonnaga seotud valdkonnas nõutavate menetluste ja organisatsioonilise korralduse loomisel, samuti vajaliku riistvara hankimist tarkvararakenduse kasutamise toetamiseks. Tarkvaramudelit tuli kohandada ja see tuli välja töötada unikaalse lahendusena. Väljatöötatud süsteemi hakatakse kasutama tollimenetluses nii tolliameti kui ka ettevõtjate töövahendina.
KOSOVO

2014. aastal tutvustas komisjon Kosovo valitsusele IPA II ja selle programmitöö protsessi ning tegi kõigi sidusrühmadega tihedat koostööd veendumaks, et uuest lähenemisest on hästi aru saadud. IPA II uue raamistiku ning uue finantsmääruse tutvustamiseks ja arutamiseks korraldati mitu kohtumist. 2014. aastal valmistati ette aastane programm, mille ühinemiseelse rahastamisvahendi komitee kiitis 2014. aasta novembris heaks ja võttis 2014. aasta detsembris vastu kogumahus 66,05 miljonit eurot.

2014. aastal jätkus sujuvalt IPA programmide rakendamine, sealhulgas IPA 2013. aasta programmi käikulaskmine Priština ja Belgradi 19. aprilli 2013. aasta dialoogikokkuleppe toetamiseks. 2014. aasta lõpus sai valmis kohtuhoone – see oli suur taristuprojekt, millega toetati õigusriigi põhimõtte edendamist Kosovos.

Piiriülese koostöö programmidega tekkis 2014. aastal mitmeid raskusi, mille tagajärjel jäid sõlmimata lepingud 2011. aasta eraldiste kohta, mis olid reserveeritud Albaania–Kosovo piiriülese koostöö programmist rahastatavate projektide jaoks, ning 2010. aasta eraldiste kohta, mis olid reserveeritud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi – Kosovo programmist rahastatavate projektide jaoks. Piiriülese koostöö programmide haldamisega seotud riskide ennetamiseks ja leevendamiseks on võetud meetmeid. Kahe programmi teiste eraldiste lepingud on aga edukalt sõlmitud ning toetust saanud projektid algavad 2015. aastal. Vastu on võetud Kosovo ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Albaania ja Montenegro vahelise piiriülese koostöö programmid aastateks 2014–2020, samuti on tehtud asjakohased eraldised 2014. aastaks.

Edulugu

IPA 2011: ELi – ühenduse stabiliseerimisprogrammi II faas (EU-CSP II) (3,0 miljonit eurot)

See projekt on jõudnud rakendamise lõppjärku. Selle erieesmärk oli tugevdada etniliste vähemuskogukondade sotsiaal-majanduslikku jätkusuutlikkust ja lõimumist, toetades piisavat sissetulekut ja töökohtade loomist Kosovo majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Selle sekkumismeetme raames on nüüdseks toetust saanud 284 kogukonnapõhist projekti, millest 220 on olnud üksikettevõtete ja 64 kogukonna arendusprojektid, mille tulemusena loodi/kindlustati kogukondade piirkondades peaaegu 800 töökohta.

MONTENEGRO 

2014. aastal tegi Montenegro ühinemisläbirääkimistes uusi edusamme. Aasta jooksul avati veel kümme peatükki, seega on neid praegu kokku 16, millest kaks peatükki on ajutiselt suletud. 2014. aastal toimus Montenegrole antud ELi rahalise abiga seotud programmitöö ja selle rakendamine käimasolevate ühinemisläbirääkimiste ja 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi IPA II raamistikule ülemineku taustal.

IPA programmitöös keskenduti 2014. aastal Montenegro 2014.–2020. aasta suunava strateegiadokumendi lõpetamisele ja 2014. aasta tegevuskava ettevalmistamisele. Lisaks astuti samme valdkondliku lähenemise rakendamise suunas, valmistades ette kavandamisdokumente kõigi IPA valdkondade jaoks ning alustades tulevasi valdkondlikke eelarveid toetavate sekkumismeetmete ettevalmistusi.

IPAst saadava rahalise abi rakendamine jätkus 2014. aastal. 2007.–2011. aasta IPA I rahastamisvahendi programmid on kõik lepingutega kaetud ja 2012.–2013. aasta IPA lepingute sõlmimine on edukalt käimas. Ka IPA II rahastamisvahendi rakendamise määr on olnud kõrge. 2014. aasta lõpus oli töös 212 IPA lepingut väärtusega 86,5 miljonit eurot.

2014. aastal eraldati Montenegrole esialgu 39,6 miljonit eurot. 2014. aasta tegevuskava jaoks eraldatud vahendid ulatuvad 35,7 miljoni euroni, ülejäänu on määratud kodanikuühiskonna rahastamisvahendi ja piirkondliku eluasemeprogrammi jaoks.

2014. aastal liikus Montenegro detsentraliseeritud haldamise ettevalmistustega tublisti edasi ning IPA III ja IV rahastamisvahendi haldamine anti üle vastavalt 2014. aasta aprillis ja juulis.

Edulugu

IPA 2008–2009 MARUBI: turismi edendamise koostöömudel (423 504 eurot)

MARUBI projekti eesmärk oli hoogustada Shkodra-Ulcinj piiriülese piirkonna majanduse arengut, lähtudes selle turismipotentsiaalist ning rõhutades ühist kultuuripärandit ja piirkonna looduse ilu. Projekti eesmärk oli välja valida ja rühmadesse jagada kuulsad Marubi perekonna fotod ning kavandada kindel marsruut, mis ühendab ja väärtustab piirkonna rikkalikku kunsti- ja ajaloopärandit, suurendades turistide ja külaliste jaoks atraktiivsust ja meelelahutuslikkust. Projekti tulemuseks on Marubi tee ja Marubi kollektsiooni alaline rändnäitus. Lisaks suurendas projekt kohalike majandustegevuses osalejate ja turismiettevõtjate pädevust ning aitas luua turismi edendamise vahendeid. Marubi pärand lisati kohalikesse ja Euroopa võrgustikesse.

Projekt kätkeb endas kõiki piiriülese koostöö häid tavasid, sealhulgas partnerlust, mõju, võrgustike loomist, nähtavust ja jätkusuutlikkust. Seda on peetud eriti uuenduslikuks ja tõhusaks, suurepäraste üldsuse teavitamise võtete ja soodsa jätkusuutlikkusväljavaatega projektiks. Kokkuvõttes on piiriülesed sidusrühmad pidanud projekti kohalike kogukondade majandusväljavaadete ja kultuurielu mõttes väga oluliseks. Lisaks on märke sellest, et kohalike turismiorganisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade saavutatud tulemused on jätkusuutlikud.

SERBIA

Pärast kandidaatriigi staatuse saamist 2013. aastal alustati 2014. aasta jaanuaris valitsustevahelisel konverentsil läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise teemal. Augustis võttis komisjon vastu Serbia suunava strateegiadokumendi perioodiks 2014–2020. See tulemus saavutati pärast olulist konsultatsiooniprotsessi, mille käigus määrati kindlaks finantsperspektiivi seisukohast peamised ELi rahalist abi vajavad valdkonnad. Selle kõrval valmistati ette ja võeti detsembris vastu IPA 2014. aasta programm. Serbia ametivõimud jätkasid liikumist valdkondliku lähenemise poole, suurendades valdkondlike töörühmade abil valdkondlikku koostööd ja parandades valdkondlikke strateegilisi raamistikke. Taristuinvesteeringute valiku ja ettevalmistamise tõhustamiseks võtsid Serbia ametivõimud vastu ühtse projektide registri väljatöötamise metoodika.

2014. aasta mais tabasid Serbiat tõsised üleujutused. Eelmiste programmide vahendite ja osa 2014. aastaks Serbiale määratud IPA eraldise ümberjaotamise tulemusena anti taastamiseks ja rekonstrueerimiseks suur hulk vahendeid.

ELi vahendite haldamise volitused anti Serbiale üle 2014. aasta märtsis ja rahastamisleping IPA 2013. aasta selle osa rakendamise detsentraliseeritud haldamiseks kirjutati alla juunis. Juulis valitsuses toimunud ümberkorraldused põhjustasid aga rakendamisel viivitusi.

Edulugu. ELi reaktsioon üleujutuste tagajärgede leevendamiseks Serbias

2014. aasta mais tabasid Serbiat laastavad üleujutused, mis nõudsid vähemalt 50 inimelu ja põhjustasid hinnanguliselt 1,7 miljardi euro väärtuses kahju. Euroopa Liit andis enneolematu solidaarsusavaldusena kohest abi liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu. 16 ELi liikmesriiki pakkusid abiks mootorpaate, helikoptereid, pumpasid ja humanitaarabi komplekte ning lähetasid Serbiasse üle 300 päästetöötaja. Serbiasse saadeti ELi kodanikukaitse meeskond, et aidata kooskõlastada leevendusmeetmeid ja abistada päästeoperatsioonidel. Samuti eraldas EL ühe miljoni euro eest humanitaarabi Serbia kõige haavatavamas olukorras olevate elanike abistamiseks. Raha kasutati muu hulgas toiduabi andmiseks, puhta veega varustamiseks, tervishoiuteenuste ja sanitaarseadmete jaoks.

Samal ajal kui ELi kodanikukaitse meeskonnad olid kohapeal, jaotas Euroopa Komisjon ELi üleujutuse tagajärgede leevendamise programmi raames rekordkiirusel ümber 30 miljoni euro väärtuses IPA vahendeid. Programmiga alustati 2014. aasta juulis eesmärgiga aidata rekonstrueerida koole, lasteaedu, eramaju, samuti taastada ühiskondlikke hooneid ja teid 24s enim kannatada saanud omavalitsuses. Samuti annab EL programmi kaudu majanduslikku toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, lisaks seemneid ja kariloomi põllumajandustootjatele, kes on üleujutuste tõttu kahju kandnud.

Aasta lõpuks oli ehitatud 93 maja, remonditud 685 kahjustada saanud maja, sissetulekut loova tegevuse taastamiseks olid toetust saanud 200 väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, rekonstrueeritud oli 13 kooli enam kui 11 000 lapsele ja õpilasele, 9 600 põllumajandustootmisega tegelevat peret said nisuseemet, väetist, viljapuude seemikuid ja loomasööta; rekonstrueeritud oli 11,5 km maanteid, mida kasutavad enam kui 500 000 kodanikku..

Detsembris eraldati 72 miljoni euro suurune lisapakett, et toetada keskmise tähtaja jooksul rekonstrueerimis- ja taastamistöid, pikaajalise suutlikkuse suurendamist, üleujutuste ennetamist ja nendevastast kaitset ning vesikonna majandamist.

TÜRGI

IPA uue strateegilise ja tulemuskeskse finantsinstrumendi alusel võeti 2014. aasta augustis vastu Türgi suunav strateegiadokument perioodiks 2014–2020. See kujutab endast riigile antava ELi rahalise abi raamistikku, mis on kooskõlas laienemispoliitikas sätestatud poliitiliste prioriteetidega.

Samuti võeti vastu esimene, 2014. aasta tegevuskava, ja neli valdkondlikku mitmeaastast kava. PA II rahalise abi koondamiseks vähesele arvule eelisvaldkondadele keskendutakse väljapakutud 2014. aasta tegevuskavas peamiselt demokraatia ja valitsemise, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste parandamisele. Kavandatud on aastased valdkondlikud programmid, et edendada Türgi sotsiaal-majanduslikku arengut, toetades investeeringuid keskkonna ja kliimamuutuste, transpordi, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. 2014. aasta detsembris võeti vastu ka IPA II kohane maaelu arendamise programm aastateks 2014–2020. Nende seitsme aasta eelarve on 801 miljonit eurot.

Pooleliolevate programmide rakendamine jätkus ja sellega aidati reformiprotsessile ja põhiõiguste edendamisele kaasa mitmesuguse tegevuse kaudu – näiteks toetati Türgi kriminaalõigussüsteemi parandamist või soodustati erivajadustega lastele sobivate koolitustingimuste väljaarendamist. IPAst toetati ka Türgi sotsiaal-majanduslikku arengut ja toimetulekut piirkondlike erinevustega, seades põhirõhu Kagu-Türgi abistamisele. Samamoodi on IPAst olnud kasu õigustikule vastavuse suurendamisel, nii et sellest on rahastatud mitut valdkonda, nagu energeetika, äriühinguõigus, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, statistika, teadus- ja uurimistegevus.

IPA täidab üha kaalukamat osa ka selles, et aidata Türgil tulla toime naaberriikide Süüria ja Iraagi kriisi tagajärgedega Türgi territooriumil. Türgi võttis vastu üle 1,6 miljoni süürlase ning Euroopa Liit, tunnustades Türgi tohutuid jõupingutusi, on uurinud kõiki võimalikke edasise abistamise viise. Selles kontekstis kavandati 2014. aasta lõpus koostöös riigiasutuste ja ÜRO agentuuridega uus IPA lisameede (40 miljonit eurot), et toetada ametivõimude reaktsiooni üha kasvavale põgenikevoolule, mis mõjutab tõsiselt Türgi rände haldamise ja varjupaigasüsteemi, omavalitsuste taristut ja teenuseid.

Edulugu. Energiavõrkude ühendamine

2014. aasta detsembris viidi edukalt lõpuni projekt, et toetada Türgi elektrisüsteemi põhivõrguettevõtja TEIAS struktuuri ja võimsuse parandamist (ELi panus oli 1,8 miljonit eurot). Projekt töötati välja eesmärgiga abistada Türgit täieliku integratsiooni tagamisel ELi elektrivõrguga ning pakkuda juhtidele ning käitamise ja hooldustegevusega seotud töötajatele tööohutuse ja tulemuslikkuse teemalisi koolitusi. Projekt avaldas positiivset mõju, võimaldades mõlema poole turuosalistele järjepidevat ja katkestusteta energiavahetust. Projekt on eriline selles mõttes, et see aitas kaasa Türgi füüsilisele integreerimisele, sidudes Türgi Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) süsteemiga. Nii Türgi kui ka Euroopa elektriturul on põhivõrguettevõtja üks peamisi ülesandeid tänapäeval selle tagamine, et seadmed töötaksid katkematult igal päeval aastas.

MITUT RIIKI HÕLMAV ABI

Piirkondlik koostöö on jätkunud sellistes piirkondlikes foorumites nagu energiaühendus, Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkond (CEFTA), Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskus (SEETO) ja piirkondlik avaliku halduse kool (ReSPA). Samuti tugevdati 2014. aastal veelgi piirkondliku koostöönõukogu rolli piirkondlikku lõimimist edendava organina. Piirkondlik koostöönõukogu jätkas Kagu-Euroopa 2020. aasta tegevuskavale (SEE 2020) tugineva 2014.–2016. aasta strateegia rakendamist.

Berliini protsess sai alguse 28. augustil 2014 peetud Berliini tippkohtumisel ja 23. oktoobril 2014 Belgradis toimunud kuue Lääne-Balkani riigi konverentsil, mille tulemusena võeti vastu ühisavaldus, mis kajastab Lääne-Balkani riikide ja nende vahetute naaberriikide poliitilist valmisolekut saavutada edu ühenduvuse tegevuskavas ja näidata eelolevatel aastatel käegakatsutavamaid tulemusi.

Kooskõlas laienemisstrateegia prioriteetidega toetati kogu 2014. aasta jooksul mitut riiki hõlmava rahalise abiga edasiminekut õigusriigi, avaliku halduse reformi ja majanduse juhtimise valdkonnas.

Lääne-Balkani majanduse elavdamiseks kiideti Lääne-Balkani investeerimisraamistiku (WBIF) raames heaks uued taristuprojektid, samuti projektid konkurentsivõime valdkonnas –peamiselt Lääne-Balkani ettevõtluse arendamise ja innovatsiooni rahastamisvahendi (EDIF) kaudu – ja inimeste arendamise/koolitamise valdkonnas.

Edulood

Lääne-Balkani investeerimisraamistik

ELi toetus: 250 miljonit eurot

Kestus: 2009 –

Tulemused: pankadele sobivate investeerimisprojektide ettevalmistamine; tehniline abi, teostatavusuuringud, keskkonnamõju hindamine

Lääne-Balkani investeerimisraamistik toetab sotsiaal-majanduslikku arengut ja ELiga ühinemise protsessi Lääne-Balkani riikides strateegiliste investeeringute rahastamise ja tehnilise abi kaudu. Raamistik koondab kokku IPA vahendid ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, kahepoolsete rahastajate ja Lääne-Balkani riikide valitsuste vahendid. Kasutuselevõtust alates on Lääne-Balkani investeerimisraamistikus välja töötatud prioriteetsete investeeringute register, mille hinnanguline suurus on 13 miljardit eurot.

Kodanikuühiskonna naabrusrahastu

ELi toetus: 11,2 miljonit eurot

Kestus: 2012. aasta detsember – 2014. aasta detsember

Tulemused: IPA rahastatavas 18 võrgustikus osaleb kokku 172 kodanikuühiskonna organisatsiooni Lääne-Balkani riikidest, Türgist ja Euroopast. Praegu rakendatavad toetused on andnud mitu väljundit, mille näited on esitatud allpool.

FINANTSANDMED

IPA

IPA II

IPA eraldised: 2007.–2013. aastal vastu võetud rahastamisotsuste järgsed summad (miinus ELi eelarvesse tagastatud kasutamata vahendid).

IPA II eraldised: 2014. aastal vastu võetud rahastamisotsuste järgsed summad.

Väljamaksed: Euroopa Komisjoni poolt kuni 31. detsembrini 2014 töövõtjatele (otsese eelarve täitmise korral) / abisaajale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile (kaudse eelarve täitmise korral) tegelikult väljamakstud summad.

Horvaatia puhul hallatakse IPAst saadavat abi, mis kuulus varem regionaalpoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi alla (III ja IV rahastamisvahend ja osa II rahastamisvahendist), nüüd struktuurifonde käsitlevate määruste kohaselt, nagu on ette nähtud assotsieerimislepingus. Väljamaksete näitajad on antud kuupäevani, mil Horvaatiast sai ELi liikmesriik (1. juuli 2013). Teistest rahastamisvahenditest antav abi jääb IPA alla ja väljamaksete näitajad on antud lõpptähtajaga 2014. aasta lõpp.

(1)

Määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend.

(2)

 Islandi valitsuse 2013. aasta otsuse kohaselt jäid ühinemisläbirääkimised endiselt ootele.

(3)

See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4)

Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro.

(5)

Poola ja Ungari abistamine nende majanduse ümberkorraldamisel.

(6)

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend.

(7)

 Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm.

(8)

Ühenduse rekonstruktsiooni-, arengu- ja stabilisatsiooniabi programm.

(9)

Kandidaatriigid võisid rakendada III–IV rahastamisvahendi programme alles pärast seda, olid saanud komisjonilt akrediteeringu, mis lubas neil endil abi hallata. Serbia ja Albaania ei ole akrediteeringut veel saanud. Montenegro sai III ja IV rahastamisvahendi akrediteeringu 2014. aastal.