EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2015

COM(2015) 359 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE

12. ARUANNE

ÜLEVAADE KOLMANDATE RIIKIDE KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEST
EUROOPA LIIDU SUHTES AASTAL 2014

{SWD(2015) 145 final}

1.Sissejuhatus

Dumpinguvastased meetmed, tasakaalustusmeetmed ja kaitsemeetmed on kolm kaubanduse kaitsevahendit. Dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete eesmärk on neutraliseerida ebaõiglaste kaubandustavade, näiteks dumpinguhinnaga või subsideeritud impordi kahjulikku mõju, samal ajal kui kaitsemeetmed peaksid ajutiselt kaitsma tööstusharusid ettenägematu ja märkimisväärse impordikasvu kahjuliku mõju eest. Kaitsemeetmed erinevad kahest ülejäänud vahendist ka selle poolest, et neid rakendatakse mis tahes päritolu impordi puhul, samal ajal kui dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed on riigi- ja isegi äriühingupõhised.

Kaubanduse kaitsevahendite rakendamisel tuleb hoolikalt järgida WTO eeskirju. Kaubanduse kaitsevahendite ebaõige rakendamine toob kaasa ebaseaduslikud ja põhjendamatud meetmed, millel on kahjulik mõju vabale ja õiglasele kaubandusele. See kehtib eriti kaitsemeetmete puhul, mis on kaubandust kõige enam piirav vahend ning mille eeskirjad on isegi rangemad kui dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete puhul.

Viimastel aastatel on paralleelselt ülemaailmsete majanduskriisidega täheldatud kaubanduse kaitsemeetmete kasutuse hoogustumist. Majanduskriisi ajal, mil sisetarbimine teatavates sektorites väheneb, otsivad tööstusharud oma toodangule loomulikult uusi väljundeid ja keskenduvad eksporditurgudele. Seetõttu on väga tähtis, et neid ekspordivõimalusi ei takistaks põhjendamatud kaubanduse kaitsemeetmed, mis piiravad alusetult turulepääsu.

WTO liikmetel on õigus kaubanduse kaitsevahendeid kasutada. Ka Euroopa Liit ise on nende vahendite (välja arvatud kaitsemeetmete) regulaarne kasutaja, kuid eelistab tasakaalustatud ja mõõdukat lähenemisviisi ning kohaldab rangeid nõudeid, mis ulatuvad veelgi kaugemale tema WTO raames võetud kohustustest. EL ootab, et tema kaubanduspartnerid järgiksid vahendite kasutamisel kokkulepitud ja kohustuslikke WTO nõudeid. Seoses sellega on komisjon jätkanud oma jõupingutusi, et tutvustada parimaid tavasid kaubanduse kaitsevahendite kasutamisel oma kaubanduspartnerite seas, ning järelevalve on muutunud intensiivsemaks.

Komisjon sekkub vastavalt vajadusele, et lahendada süsteemseid probleeme kolmandate riikide kaubanduse kaitse kasutamises ja tavades ning et tagada vastavus WTO nõuetele. Komisjon esitab süsteemselt kirjalikke märkusi ja osaleb ühtlasi üha sagedamini avalikel aruteludel, kus menetletakse kolmandate riikide kaubanduse kaitsevahendeid, eriti kui on põhjendamatult riivatud ELi eksportijate õigusi ja huve.

Peale selle pakub komisjon kolmandate riikide uurimisasutuste ametnikele üksikasjalikku kaubanduse kaitsevahendeid käsitlevat koolitust, et levitada enda kõrgeid nõudeid kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimistel ja parandada sel viisil kolmandate riikide tehtavate uurimiste kvaliteeti. Selliseid koolitusi korraldatakse harilikult kord aastas nädalase seminari vormis ning kuni 25 osalejale ligikaudu viiest kolmandast riigist. Laialdase huvi tõttu korraldati 2014. aastal kaks sellist seminari. Kahel 2014. aasta koolitusel osales ametnikke Iisraelist, Kosovost, Pakistanist, Panamast, Tadžikistanist, Ukrainast, Vietnamist, Dominikaani Vabariigist ja Türgist. Lisaks pakkusid komisjoni kaubanduse kaitsevahendite eksperdid Rabatis toimunud seminaril koolitust Maroko ametnikele. Täiendavaid taotlusi kohapealsete koolituste korraldamiseks komisjoni kaubanduse kaitsevahendite ekspertide poolt saadi 2014. aastal Egiptusest ja Tuneesiast.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse kolmandate riikide kaubanduse kaitse üldisi suundumusi, mis mõjuvad või võivad mõjuda kahjulikult ELi ekspordile (kolmandate riikide dumpinguvastaste meetmete või tasakaalustusmeetmete sihtmärgiks võib olla kas EL tervikuna või üksikud liikmesriigid). Ühtlasi antakse aruandes ülevaade sellest, mida konkreetselt tähendab kolmanda riigi järelevalve, kusjuures lisas on esitatud üksikasjalikud analüüsid riikide kaupa ja täpsed arvandmed.

2.Üldised suundumused

Sarnaselt 2013. aastaga püsis kolmandate riikide kaubanduskaitse 2014. aastal hoogsana.

Ehkki kehtivate meetmete arv vähenes 140ni (2013. aastal 152), peamiselt teatavate meetmete aegumise tulemusena, kehtestati 2014. aastal 34 uut meedet (2013. aastal 27) ja algatati 41 uut uurimist (võrreldes 43ga 2013. aastal). Seega võib eeldada, et intensiivne kaitsetegevus jätkub ka 2015. aastal.

Kehtivate meetmete koguarv

Allikas: WTO ja ELi statistika

Oma tüübilt jagunevad 140 kehtivat meedet 104 dumpinguvastaseks meetmeks, 4 tasakaalustusmeetmeks ja 32 kaitsemeetmeks (märkigem siinkohal, et mitte kõik kaitsemeetmed ei mõjuta ELi eksporti). 34 uue 2014. aastal kehtestatud meetme seas oli 19 dumpinguvastast meedet, 1 tasakaalustusmeede ja 14 kaitsemeedet. 2014. aastal algatati 23 kaitsemeetmete uurimist, 17 dumpinguvastast uurimist ja üks tasakaalustusmeetmete uurimine. Kaitsemeetmeid käsitlevate uute uurimiste arv näis 2013. aastal viitavat langustrendile, eriti võrreldes dumpinguvastaste uurimiste arvuga. Kuid 2014. aastal ei leidnud see suundumus kinnitust. Selgus, et kaitsemeetmete uurimiste arv oli 2014. aastal sama suur kui 2012. aastal (23), jäädes alla vaid 2009. aastale, mil algatati 31 uut kaitsemeetmete uurimist.

Näib, et 2014. aastal olid eritähelepanu all teatavad sektorid. Sageli on kaubanduse kaitsetegevuse sihtmärgiks terasetööstus, eelkõige Vahemere piirkonnas, kuid ka Ladina-Ameerikas. 2014. aastal algatatud uutest uurimistest 12 käsitlesid terasetooteid. Terasetööstusele järgneb kohe keemiatööstus üheteistkümne 2014. aastal algatatud uurimisega. Erilist tähelepanu pöörati 2014. aastal paberitööstusele, mille suhtes algatati 2014. aastal viis uut uurimist ja 2015. aasta alguses veel üks.

2014. aastal algatatud uued uurimised tööstusharude kaupa

Allikas: WTO ja ELi statistika

Kõige aktiivsem riik 2014. aastal oli India. Indial on kokku 26 kehtivat meedet (4 kaitsemeedet ja 22 dumpinguvastast meedet). 2014. aastal kehtestas India neli uut dumpinguvastast meedet ja neli uut kaitsemeedet ning algatas seitse uut kaitsemeetmete uurimist ja kolm uut dumpinguvastast uurimist. Indiale järgnevad Hiina ja USA 18 kehtiva meetmega (Hiinas 16 dumpinguvastast meedet ja kaks tasakaalustusmeedet ning USAs 17 dumpinguvastast meedet ja üks tasakaalustusmeede). 2014. aastal kehtestas Hiina neli uut meedet (kolm dumpinguvastast meedet ja ühe tasakaalustusmeetme) ning algatas ühe dumpinguvastase uurimise. USA kehtestas ühe uue dumpinguvastase meetme, kuid ei algatanud uusi uurimisi.

Kehtivad meetmed 2014. aasta lõpu seisuga riikide kaupa

Allikas: WTO ja ELi statistika

Piirkondadest on kõige aktiivsemad olnud Aasia, Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkond vastavalt 16, 12 ja 10 uue uurimisega 2014. aastal.

Ladina-Ameerika puhul on näha selget tõusutrendi vastavalt 6, 10 ja 12 uue uurimisega viimase kolme aasta jooksul.

Vahemere piirkond on samuti oma aktiivsust 2014. aastal suurendanud, algatades seitse uut uurimist (võrreldes nelja uue uurimisega 2013. aastal). Kuid see jääb endiselt alla 2012. aasta tasemele (11 uut uurimist).

Üks põhimuresid Aasias ja Vahemere piirkonnas on kaitsemeetmete laialdane kasutus. 16st Aasias 2014. aastal algatatud uurimisest käsitlesid 12 kaitsemeetmeid ning Vahemere piirkonnas oli sellekohaseid uusi uurimisi seitsmest kuus. Ladina-Ameerikas käsitlesid 12st uuest uurimisest kaitsemeetmeid vaid kaks.

2014. aastal algatatud uued uurimised piirkondade kaupa

Allikas: WTO ja ELi statistika    

3.Korduvad probleemid

3.1.Kaitsemeetmete kasutamine

Uute kaitsemeetmeid käsitlevate uurimiste sagenemine on jätkuvalt murettekitav. 2014. aastal algatasid kolmandad riigid 23 uut kaitsemeetmete uurimist võrreldes 18 uurimisega 2013. aastal. See suundumus tekitab veelgi enam muret selle tõttu, et paljude uurimiste puhul on küsitav, kas WTO kaitsemeetmete lepingus sätestatud rangetest eeskirjadest on kinni peetud. Nagu varasemates aruannetes märgitud, on kaitsemeede vahenditest kõige piiravam, mistõttu tuleks seda kasutada vaid väga erandlikel asjaoludel. Ehkki kõik kaitsemeetmete uurimised ei mõjuta otseselt ELi eksporti, sekkub komisjon süsteemselt peaaegu kõigisse uurimistesse, et tõsta esile tõsiseid puudusi, mida esineb paljudes uurimistes juba algatamisetapis.

Paljud puudused on kaitsemeetmete uurimise ja kehtestamise puhul laialt levinud. Sageli ei osuta kolmandad riigid konkreetsele ettenägematule sündmusele või reageerivad impordikasvule, mis ei ole piisavalt äsjane, ootamatu, järsk või märkimisväärne. Lisaks sellele on kahju käsitlusviis sageli küsitav ja põhjuslik seos kaheldav. Seoses sellega väärib meenutamist, et kaitsemeetmete uurimiste puhul nõutakse tõsise kahju olemasolu, mis on oma ulatuselt suurem kui dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimiste puhul nõutav oluline kahju. Hoolimata komisjoni ja tööstusharu ühisest sekkumisest kehtestatakse meetmed enamikul juhtudest siiski. Vähemalt mõnel juhul on aga selline sekkumine aidanud meetmeid leevendada (madalamad toolimaksumäärad, suuremad kvoodid, lühem kestus või meetmete kiirem lõpetamine).

3.2.Vahendite kasutamine tärkava turumajandusega riikides

WTO eeskirjade eiramine kaubanduse kaitse valdkonnas toob kaasa põhjendamatud meetmed, mis ei saavuta oma kavandatud eesmärki. Komisjon märkis, et mõned tärkava turumajandusega riikidest kasutavad kaitsemeetmeid varmalt ja sõltumata sellest, kas impordi puhul on tegemist dumpingu või subsideerimisega. Kui impordi kasv tuleneb ühest allikast, on sageli sobivaks vahendiks dumpinguvastane meede või tasakaalustusmeede, mis on mõlemad riigipõhised ja võimaldavad asjaomasele ebaõiglasele kaubandustavale sihipäraselt reageerida.

Erinevalt dumpinguvastastest ja tasakaalustusmeetmetest mõjutavad kaitsemeetmed kõigist allikatest pärit importi, takistades seega ausat konkurentsi. Kui vaadelda lähemalt viimase aasta jooksul algatatud kaitsemeetmete uurimist, siis suurem osa neist langeb tärkava turumajandusega riikide arvele ja sageli on need seotud tööstusharudega, mis on kohalikul turul valitsevas seisundis või suurendavad ulatuslikult oma tootmisvõimet. On ilmne, et tegemist on olukordadega, kus kaitsemeetme kasutamine ei ole põhjendatud.

Mõnes piirkonnas on komisjon märganud „nakkusefekti”. Seda on täheldatud eriti Vahemere piirkonnas, kus 2012. aastal hakkas nimetatud vahendeid regulaarselt kasutama Maroko, keda seejärel jäljendasid Egiptus, Tuneesia ja Jordaania, samal ajal kui Türgi on juba pikemat aega väga aktiivne kaubanduse kaitsevahendite kasutaja.

3.3.Läbipaistvuse puudumine

Igas kaubanduskaitset käsitlevas uurimises on tähtis koht uurimisest mõjutatud isikute kaitseõigustel. Uurimisasutuste kohus on tagada, et huvitatud isikutele tehakse konsulteerimiseks õigeaegselt kättesaadavaks nõuetekohane ja piisavalt üksikasjalik mittekonfidentsiaalne toimik. See toimik peab sisaldama iga registreeritud dokumendi mittekonfidentsiaalset versiooni ja/või sisulisi kokkuvõtteid konfidentsiaalselt esitatud teabest. Kahjuks ei esitata paljude uurimiste puhul, eriti kui tegemist on üheainsa või mõne üksiku kaebuse esitajaga, mittekonfidentsiaalses toimikus peaaegu mingit teavet. Sellisel juhul sekkub komisjon, et uurimisasutused esitaksid teabe vähemalt indeksite või vahemike kujul, nii et huvitatud isikud saaksid olukorrast kasvõi üldise ettekujutuse.

4.WTO tegevus

Komisjon tegutseb aktiivselt WTOs, et tagada WTO eeskirjade igakülgne järgimine.

Kui teiste WTO liikmete võetud meetmetega rikutakse WTO eeskirju, võib komisjon taotleda WTO vaekogu moodustamist.

Näiteks 2013. aasta augustis taotles komisjon vaekogu moodustamist seoses dumpinguvastaste meetmetega, mille Hiina kehtestas teatavate terastorude impordi suhtes. Menetlus leidis aset peamiselt 2014. aastal ja sai ELi jaoks soodsa lõpplahenduse (täpsemalt vt allpool). 2014. aastal taotles komisjon samuti vaekogu moodustamist seoses dumpinguvastaste meetmetega, mille Venemaa kehtestas väikeste tarbesõidukite impordi suhtes. Menetlus jätkub 2015. aastal.

Lisaks sekkub komisjon kolmanda osapoolena kolmandate riikide taotlusel moodustatud WTO vaekogudes, peamiselt eesmärgiga käsitleda ja jälgida põhimõttelisi küsimusi, mis võivad mõjutada ka ELi kaubanduse kaitsevahendite kasutamist. Sellisel sekkumisel on ka aktiivne mõõde, kuna komisjon püüab tõsta kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste taset välisriikides. 2014. aastal sekkus komisjon kolmanda osapoolena muu hulgas sellistes juhtumites nagu USA – dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed seoses Koreast pärit suurte üldkasutatavate pesumasinatega (WT/DS464) ja USA – dumpinguvastased meetmed teatavate Vietnamist pärit krevettide suhtes (AB-2015-01)(DS429).

Lisaks osaleb komisjon aktiivselt ka asjaomastes WTO komiteedes Genfis. Dumpingu- ja subsiidiumide vastastes komiteedes võetud teiste WTO liikmete meetmed vaadatakse läbi kaks korda aastas ja kord kuus WTO-le esitatavate aruannete raames. Erilist tähelepanu pööratakse kaitsemeetmete komiteele, kuna selle vahendi suurenev kasutamine tekitab muret. Komisjon tõstab esile juhtumeid, milles ELil on majanduslik või põhimõtteline huvi. Peale selle osaleb komisjon ka üldisemas kaitsemeetmete teemalises arutlusrühmas, mis tegutseb kõnealuse WTO komitee juures. Seejuures on peaeesmärk vahetada seisukohti seoses WTO liikmete kaubandustavadega.

5.Peamised saavutused

5.1.Egiptus – tasakaalustusmeetmete uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata

2014. aasta juunis algatas Egiptus tasakaalustusmeetmete uurimise seoses Edami juustu impordiga Madalmaadest. Vaatluse all olid nii ELi kui ka Madalmaadepoolsed subsiidiumid. Komisjon tegi uurimisega koostööd ja aitas ka Madalmaade ametiasutusi. Lisaks esitas komisjon avalduse, milles rõhutati, et uurimise all olevad subsiidiumide programmid ei ole sihtotstarbelised ega seetõttu WTO eeskirjade kohaselt vaidlustatavad. Lisaks väljendas komisjon sügavat kahtlust seoses kahju ja põhjusliku seose analüüsiga. Komisjon osales ka Kairos peetud konsultatsioonidel. 2015. aasta märtsis lõpetati uurimine ilma meetmeid kehtestamata. Egiptuse ametiasutused tegid järelduse, et subsiidiumide programmid ei olnud spetsiifilised ega seetõttu vaidlustatavad ning et nende uurimise käigus ei tuvastatud, et omamaine tööstusharu oleks kannatanud olulist kahju.

5.2.Lõuna-Aafrika – lõplike tollimaksumäärade vähendamine

Saksamaalt, Madalmaadest ja Ühendkuningriigist pärit külmutatud kanaliha importi käsitlevas uurimises taotles Lõuna-Aafrika (ITAC) lõplike tollimaksude kehtestamist kõigi kolme liikmesriigi suhtes. Pärast märkuste saamist huvitatud isikutelt, sealhulgas komisjoni sekkumist, mis käsitles eelkõige dumpingumarginaale ja nende arvutamist Ühendkuningriigi puhul, langetas ITAC märkimisväärselt tollimaksumäärasid mõlema Ühendkuningriigi tootja puhul eraldi (tasemelt 18,68 % tasemeni 13,07 %) ja kõigi teiste Ühendkuningriigi tootjate puhul (tasemelt 34,7 % tasemeni 22,3 %).

5.3.Türgi – meetmete kahjuliku mõju vähendamine

Türgi kehtestas kaitsemeetmed tereftaalhappe suhtes. Kuid pärast komisjoni aktiivset sekkumist ELi tööstusharu toetuseks, on kehtestatud tollimaksumäärad suhteliselt madalad (4 %) ja kehtivad vaid kaks aastat. Komisjon tõstis esile puudusi põhjuslike seoste analüüsis ja rõhutas, et tarbimise suurenemise tõttu võivad tollimaksud ohustada piisavat pakkumist.    

5.4.Maroko – nõustumine võetud kohustusega

Maroko algatas 2012. aasta detsembris dumpinguvastase uurimise seoses insuliini impordiga. Ajutised tollimaksud kehtestati 2014. aasta aprillis ja 2014. aasta augustis tehti ettepanek 13,89 % lõpliku tollimaksu kehtestamiseks. Pärast komisjoni sekkumist ELi tööstusharu toetuseks nõustusid Maroko ametiasutused asjaomase Taani tootja võetud kohustusega, mistõttu tollimaksud peatati.    

5.5.USA – aegumise läbivaatamise lõpetamine ilma meetmete jätkamiseta

Komisjon osales aktiivselt esimeses täielikus aegumise läbivaatamises seoses dumpinguvastaste meetmetega, mis kehtestati 2008. aastal Saksamaalt pärit kerge termopaberi impordi suhtes. 28. mail 2014 leidis USA kaubandusministeerium, et määruse tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise. Seejärel sekkus komisjon 2014. aasta oktoobris peetud avalikul arutelul USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ees, toetades Saksamaa tööstusharu. Pärast rahvusvahelise kaubanduse komisjoni pooldavat hääletust tühistati dumpinguvastane määrus 17. detsembril 2014.

5.6.Austraalia – madal tollimaksumäär mitmele äriühingule või nende vabastamine tollimaksust

9. juulil 2013 algatasid Austraalia ametiasutused dumpinguvastase uurimise seoses Itaaliast pärit töödeldud tomatitoodetega. Komisjon sekkus mitmel korral, esitades Austraalia dumpinguvastasele komisjonile mitu avaldust Itaalia tööstusharu toetuseks. Lisaks osales komisjoni ekspert kontrollkäikudel, et toetada asjaomaseid äriühinguid. Selle tulemusel jäeti meetme kohaldamisalast välja 45 % ekspordist ning tollimaksumäärad ülejäänud koostööd tegevatele eksportijatele olid suhteliselt madalad (keskmiselt 4 %).

Kahjuks algatasid Austraalia ametiasutused vaid mõni kuu hiljem 2015. aastal uue uurimise, et uurida importi kahelt varem meetme kohaldamisalast välja jäetud äriühingult. Komisjon jätkab sekkumist Itaalia eksportijate toetuseks, kuna uue uurimise algatamiseks näib olevat äärmiselt vähe alust.    

5.7.Filipiinid – kaitsemeetmete uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata

2012. aasta septembris algatasid Filipiinide ametiasutused kaitsemeetmete uuringu tsingitud rauast ja eelvärvitud tsingitud rauast lehtede ja trosside impordi suhtes. Komisjon sekkus varases uurimisetapis, juhtides tähelepanu sellele, et avaldatud tõendusmaterjal oli ebapiisav, et õigustada meetmete kehtestamist. Uurimine tõstatas üldisi küsimusi seoses kaitsemeetme võimaliku väärkasutusega ja lõpetati viimaks 2015. aasta veebruaris ilma meetmeid kehtestamata, kuna vaatlusalune import ei põhjustanud omamaisele tööstusharule kahju.

5.8.Hiina – dumpinguvastase uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata

2014. aasta juunis algatas Hiina dumpinguvastase uurimise Euroopa Liidust ja Jaapanist pärit hemodialüüsi seadmete impordi suhtes. Peamised ELi eksportijad, keda uurimine mõjutas, paiknesid Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Komisjon sekkus, teatades Hiina ametiasutustele kaebuses sisalduvatest tehnilistest puudustest, ning pakkus tehnilist tuge asjaomastele eksportijatele. 2014. aasta detsembris võeti kaebus lõpuks tagasi ja juhtum lõpetati ilma meetmeid kehtestamata.

5.9.Hiina – WTO vaekogu edukad tulemused

2012. aasta novembris taotlesid EL (ja Jaapan) WTO vaekogu moodustamist seoses Hiina kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega teatavate roostevabade terastorude impordi suhtes. Komisjon oli leidnud kõnealuses uurimises märkimisväärseid vigu. Vaekogu menetlus toimus põhiliselt 2014. aastal ja tulemused avalikustati 2015. aasta alguses. Oma järeldustes kinnitas vaekogu mitut olulist ELi väidet (Hiina suutmatus tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglast võrdlust ja tema puudulik mitteomistamise analüüs). Selleks et vaekogu järeldusi nõuetekohaselt rakendada, peaks Hiina kõrvaldama WTO nõuetega vastuolus olevad meetmed. Juhtum on apelleeritud ja apellatsioonikogu tegeleb praegu vaekogu aruande läbivaatamisega.

Vaekogu järeldused on põhimõttelise tähtsusega. Need tõstavad esile korduvaid puudujääke Hiina tehtud kaubanduskaitse uurimistes. See oleks teine kord, kus EL vaidlustab edukalt WTOs Hiina poolt kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega. Pärast eelmist otsust (DS425) tühistas Hiina oma WTO eeskirjadele mittevastavad dumpinguvastased tollimaksud röntgenskanneritele.

Miski ei osuta sellele, et Hiina oleks seoses selle juhtumi või 2013. ja 2014. aastal laiemat tähelepanu pälvinud veini ja polükristalse räni juhtumitega algatanud uued uurimised vastumeetmena ELi algatatud uurimisele. See aga ei tähenda, et selline sobimatu tava oleks kadunud, ja komisjon jääb selles suhtes valvsaks.

6.Kokkuvõte

ELi või tema liikmesriikide vastu suunatud kaubanduse kaitsemeetmed olid 2014. aastal sarnased 2013. aasta meetmetega. Ehkki meetmete koguarv on vähenenud, on uute uurimiste, eelkõige kaitsemeetmeid käsitlevate uute uurimiste arv märkimisväärne.

2014. aastal jätkas komisjon oma jõupingutusi, et leevendada kolmandate riikide kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmete kahjulikku mõju, sekkudes selleks tehnilisel ja mõnel juhul ka poliitilisel tasandil. Mitmel juhul, nagu eespool kirjeldatud, oli sekkumine edukas.

Paljud varasematel aastatel esinenud probleemid aga püsivad ja mõned on koguni süvenenud, eelkõige kaitsemeetmete levinud kasutus ja küsitav viis, kuidas rida kolmandaid riike seda vahendit kasutab. Üldiselt on kaubanduse põhjendamatud kaitsemeetmed selges vastuolus ELi avatud turgude ja õiglaselt kaubeldavate kaupade turulepääsu strateegiaga.

Kolmandate riikide kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetel, nagu ka pooleliolevatel uurimistel, on suur mõju ELi ekspordile. Seepärast jätkab komisjon jõupingutuste tegemist, et levitada ELi rakendatavaid kõrgeid nõudeid vahendite kasutamisel ka meie kaubanduspartnerite seas. Ühtlasi hoogustab komisjon oma sekkumist ning tehnilise toe ja nõuannete pakkumist ELi eksportijatele, eriti kui neil on tegemist kaubanduse kaitsevahendite võimaliku väärkasutusega kolmandate riikide poolt. Need jõupingutused on täielikult kooskõlas komisjoni muude turulepääsu käsitlevate jõupingutustega. Selles suhtes on komisjoni tegevus, mis käsitleb kaubanduse kaitsevahendite kasutamist kolmandate riikide poolt, palju enam kui pelk järelevalve.