52015DC0263

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Läti 2015. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Läti 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 2 ,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone 3 ,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, milles ta käsitles Läti 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitas arvamuse Läti 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta.

(4)28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, 4 mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, 5 milles ei nimetatud Lätit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)18. detsembril 2014 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks prioriteedid investeeringute suurendamise, struktuurireformide kiirendamise ning vastutustundliku ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise tagamiseks.

(6)26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Läti 2015. aasta riigiaruande 6 . Riigiaruandes hinnati riigi edusamme 8. juulil 2014. vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)17. aprillil 2015 esitas Läti oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)Läti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning ta saab kasu süsteemse pensionireformi klausli kohaldamisest, mille Eurostat on kinnitanud. Läti on stabiilsusprogrammis taotlenud ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast, kuna ta jätkab oluliste struktuurireformide elluviimist tervishoiusektoris. Tervishoiusektori reformi eelarvekulu moodustab 2016. aastal 0,2 % SKPst. Reform suurendab prognooside kohaselt 2023. aastaks tööhõivet 0,6 % ja SKPd 2,2 %. Positiivne mõju majanduskasvule ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele on hinnangute kohaselt usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal ületab 2016. aastaks prognoositud struktuurne puudujääk (2,2 % SKPst) aga nõuetekohast kindlusvaru seoses aluslepingu kohase kontrollväärtusega 3 % SKPst, millest tuleks struktuurireformi klausli kohaldamise nõuetele vastamiseks kinni pidada. Tunnistades küll käimasoleva tervishoiusektori reformi vajalikkust, on nõukogu seetõttu seisukohal, et Läti ei täida taotletud ajutise kõrvalekalde võimaldamise tingimusi 2016. aastal.

(9)2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus hoida valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki üldjoontes stabiilsena (1,4 % SKPst 2016. aastal ja 1,3 % SKPst 2017. aastal) ning suurendada seda 1,7 %ni SKPst 2018. aastal. Nende eesmärkide täitmiseks kavatseb valitsus saavutada struktuurse eelarvepuudujäägi 1,8 % SKPst 2016. aastal ja 1,4 % SKPst alates 2017. aastast. Stabiilsusprogrammiga ettenähtud kohandamiskava sisaldab kõrvalekaldumist, mille aluseks on struktuurireformi klausel, mille kohaldamise tingimusi ei paista Läti aga täitvat, ning 2016.–2019. aastaks kavandatud täiendavad riigikaitsekulutused on selles liigitatud ühekordseteks meetmeteks. Stabiilsusprogrammi kohaselt oodatakse valitsemissektori võla suhte vähenemist 37 %-lt SKPst 2015. aastal 34 %ni SKPst 2018. aastaks, mõningate kõikumistega vahepealsetel aastatel tulenevalt likviidsete varade akumuleerimisest võlahalduse eesmärgil. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 2015. aastaks planeeritud meetmed on suures osas rakendatud selliselt, nagu need olid eelarvestatud. Kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2016. aastast võetavaid meetmeid ei ole aga piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal vastab Läti 2015. aastal asjaomasele nõudele, võttes arvesse pensionireformi klausli kohaldamist. 2016. aastal esineb märkimisväärse kõrvalekalde oht. Nõutav on struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 0,3 % SKPst, võttes arvesse pensionireformiga seoses lubatud kõrvalekallet. Komisjoni prognoosi kohaselt on kõrvalekalle 0,3 % SKPst, mis on seotud ka asjaoluga, et riigikaitsekulutusi ei saa liigitada ühekordseteks meetmeteks. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Läti ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(10)Loomisel on sõltumatu riiklik akrediteerimisasutus ja Läti kõrgharidussüsteemi jaoks on väljatöötamisel uus kvaliteedi tagamisele suunatud rahastamismudel. Hoolimata sellest, et teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimisel kooskõlas aruka spetsialiseerumise raamistikuga on saavutatud mõningast edu, toovad killustatud teadus- ja innovatsioonisüsteemi suunatud ebapiisavad avaliku sektori vahendid kaasa kehvasid teadustöö tulemusi. Läti investeeris teadus- ja arendustegevusse 2013. aastal vaid ligikaudu 0,6 % SKPst, olles selle tasemega ELis tagantpoolt kolmandal kohal. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulude maht moodustas 2013. aastal ainult 0,43 % SKPst. Innovatsiooni ning suurema lisaväärtusega ja teadmistepõhistesse sektoritesse tehtavate erasektori investeeringute puudumine kahandab konkurentsivõimet.

(11)Hoolimata töötuse vähendamisel saavutatud edust, on vähenevat tööjõudu silmas pidades vaja täiendavaid meetmeid noorte töötuse ja selle negatiivsete pikaajaliste tagajärgede ennetamiseks. Läti on saavutanud mõningast edu kutsehariduse ja -koolituse ning selle raamesse kuuluva õpipoisiõppe reformimisel; probleemiks on aga jäänud selle atraktiivsus, mis on tingitud VKEde vähesest kaasamisest.

(12)Kuigi tehtud on märkimisväärsel hulgal analüütilist ja planeerimistööd, ei ole sotsiaalabi reformid edasi liikunud ning nende toetuseks ei ole eelarves kavandatud piisavaid vahendeid. Töötus- ja sotsiaalabi hüvitiste vähene katvus ja ebapiisavus välistab tõhusate meetmete võtmise selleks, et vähendada vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja kõrget ebavõrdsuse taset. Neis tingimustes on sotsiaalkulutustel vaesuse vähendamisele väike mõju. 2014. aastal oli ligikaudu 32,7 % Läti elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetulekute ebavõrdsus on endiselt üks suuremaid ELis. Aktiivse tööturupoliitika meetmete katvus ja rahastamine on jäänud teiste ELi riikidega võrreldes kesiseks. Madala sissetulekuga töötajate suur maksukiil on jäänud ametlikult töötamise motivatsiooni pärssivaks teguriks ja vähendab nõudlust madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele; samal ajal on keskkonnamaksud ja tõhusad omandimaksud märkimisväärseks kasutamata potentsiaaliks. Tervishoiu vähene avaliku sektori poolne rahastamine ja suured omast taskust makstavad summad, ebapiisav keskendumine tulemuste saavutamise stiimulitele ja tõhususele ning hoolduse koordineerimatus on andnud tulemuseks selle, et suurel osal elanikkonnast on vaid piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele. Süsteemi kulutõhusust ja kvaliteeti saaks oluliselt suurendada ning haiglate rahastamise saaks siduda tulemuspõhiste mehhanismidega.

(13)Läti on saavutanud märkimisväärset edu kohtusüsteemi reformimisel. Tsiviil- ja kaubandusasjade lahendamise määr on siiski jäänud madalaks, mis paneb ettevõtetele lisakoormuse, ning justiitsnõukogu ja kohtute eesistujate rolli kohtureformide elluviimisel tuleks suurendada. Maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus ja maksukogumise asjakohasus on ebapiisav ning maksustamise vältimise tase on jäänud kõrgeks. Kuigi maksejõuetuse seadus on vastu võetud, on veel jäänud probleeme asjakohaste maksejõuetuse põhimõtetega ning pankrotihaldurite tõhusa järelevalvesüsteemiga. Ettevõtluskeskkonnale ja avalike teenuste kvaliteedile tooksid kasu tugevamad huvide konfliktide ja korruptsiooni vastased meetmed, eelkõige haavatavates sektorites, nagu riigihanked, ehitus ja tervishoid. Konkurentsinõukogu tehtud konkurentsiseaduse muudatusettepanekud, millega talle antaks suurem institutsionaalne ja rahaline sõltumatus, mis võimaldaks tal võtta tõhusaid meetmeid avaliku sektori asutuste vastu, on jäänud vaka alla. Avaliku teenistuse seadust ei ole parlament vastu võtnud. Oluline on, et lisataks kohalik omavalitsustasand.

(14)Komisjon on Euroopa poolaasta raames Läti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Lätile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga Euroopa Liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades tulevastesse riigi tasandi otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(15)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud Läti stabiilsusprogrammi ja tema arvamus 7 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

SOOVITAB Lätil võtta ajavahemikus 2015-2016 järgmisi meetmeid:

1.Tagada, et kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgist 2015. ja 2016. aastal oleks piiratud kõrvalekaldega, mis on lubatud seoses süsteemse pensionireformiga.

2.Parandada kutseharidust ja -koolitust, kiirendada õppekavade reformi ning suurendada õpipoisiõppe pakkumist. Tagada, et kõrgharidussüsteemi uue rahastamismudeliga tunnustataks kvaliteeti. Suunata teaduse rahastamist sihipärasemalt ja pakkuda stiimuleid erasektori investeeringuteks innovatsiooni, tuginedes aruka spetsialiseerumise raamistikule.

3.Astuda konkreetseid samme sotsiaalabi reformimiseks, tagades hüvitiste piisavuse, ning võtta meetmeid tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Vähendada madalapalgaliste töötajate suurt maksukiilu, nihutades maksukoormust muudele allikatele, mis pärsivad majanduskasvu vähem. Võtta meetmeid tervishoiusüsteemi kättesaadavuse, kulutõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning haiglate rahastamise sidumiseks tulemuspõhiste mehhanismidega.

4.Parandada kohtusüsteemi tõhusust, suurendades kõigi osaliste (sh pankrotihaldurite) vastutust, pakkudes piisavaid vahendeid võitluseks maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tugevdades justiitsnõukogu rolli. Täiustada avalikku teenistust reguleerivaid õigusakte, et tugevdada huvide konfliktide korral rakendatavat korda ning siduda töötasu töötaja vastutusega.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja