Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014XC1120(05)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

    ELT C 414, 20.11.2014, p. 13–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    20.11.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 414/13


    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

    2014/C 414/09

    Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

    KOONDDOKUMENT

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

    põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

    „PÖLLAUER HIRSCHBIRNE”

    EÜ nr: AT-PDO-0005-01190 – 16.12.2013

    KGT ( ) KPN ( X )

    1.   Nimetus

    „Pöllauer Hirschbirne”

    2.   Liikmesriik või kolmas riik

    Austria

    3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

    3.1.   Toote liik

    Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

    3.2.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

    Nimetusega „Pöllauer Hirschbirne” tähistatakse eranditult vaid piirkondliku vana mahlapirnisordi „Hirschbirne” töötlemata vilju ning neist saadud kuivatatud pirne ja kääritamata viljamahla.

    „Pöllauer Hirschbirne” on mahlapirn, mis valmib väga hilja ja mida värskelt tarbitakse üsna harva. Seda pirni korjatakse tootmispiirkonnas siis, kui see on täisküps. Vahetult pärast korjamist pirnid kuivatatakse või töödeldakse mahlaks, kuna küpsed viljad ei ole kuigi säilitamiskõlblikud.

    „Pöllauer Hirschbirne” puuviljale iseloomulikud omadused on järgmised (seejuures tuleb arvestada ka looduslikku muutlikkust):

    kuju: sarnane bergamotiga, vilja keskkohas ületab laius pikkuse (keskmine pikkuse/laiuse indeks 0,94), läbilõige ümmargune;

    suurus: viljad on väikesed kuni keskmise suurusega, pikkus 35–68 mm (keskmine pikkus 50,4 mm), laius 38–78 mm (keskmine laius 53,9 mm);

    kaal: 26–203 g, keskmine kaal 80,5 g;

    pirni kesta põhivärvus on kollakasroheline ja päiksepoolsel küljel kattevärvus punane (sageli puudub); täisküpsuse järgus kollane; kestas on arvukalt keskmise suurusega helepruune augukesi, mis pirni päiksepoolsel küljel on sageli tuhmjaspunase sõõriga;

    viljaliha kreemika värvusega, tihke, sulamatu („püdel”), mahlakas;

    seemnekoda avatud teljega karikakujuline; seemned hästi arenenud, suured, mustad;

    seemnekoja ümber suureteraline kivirakkudest sõõr, mis võib olla kera- või lühikese värtna kujuline; sõõrivälised kivirakud puuduvad peaaegu täiesti;

    vilja tupplehed viltjalt karvased;

    vilja küpsemine sügisel; kasvukoha kõrgusest olenevalt septembri viimasest kuni oktoobri kolmanda nädalani;

    maitse: täisküpse mahlapirni kohta vähe kootav, harmooniline;

    lõhn: kaneeli meenutav (mitte iga vilja puhul).

    Kuivatatud „Pöllauer Hirschbirne” iseloomulikud omadused:

    kuju: pirnjas, aga tugevalt voldilise pealispinnaga, mis on moondunud kuivatamisprotsessi käigus;

    viljade suurus: pikkus ligikaudu 23–47 mm, (keskmine pikkus 36,4 mm), laius ligikaudu 24–44 mm (keskmine laius 32,5 mm);

    kaal: 7–27 g, keskmine kaal ligikaudu 13 g;

    kest on iseloomuliku helesinakashalli kirmega tumepruun;

    viljaliha: väljast kõvakuiv, tihe, seest sitkelt pehme ja kleepuv, pruuni värvusega, mis varieerub keskmisest tumedani;

    seemnekoda: iseloomulikult õõnes;

    lõhn: liigiomane, kergelt vürtsikas, kuivatatud puuviljale omaselt hõrk, ilma võõrlõhnadeta;

    maitse: kuivatatud pirni magus karamellimaitse.

    „Pöllauer Hirschbirne” mahla iseloomulikud omadused:

    värvus: kuldkollane, mis varieerub heledast tumedani, harva peaaegu pronksjas;

    selgus: vastavalt tootmisviisile saab toota selgeid kuni selitamata mahlu;

    lõhn: kuivatatud puuviljale omane, võib esineda kerget etanaali- ja maitsetaimenüanssi (aedmajoraan);

    maitse: aromaatne, kuivatatud pirnile iseloomulik, rohelise pirni nüansiga puuviljane maitse; harmooniline, suhkru-happe-parkaine suhe tasakaalus; järelmaitse hapukas;

    muud omadused: võimalik on parkainete eraldumine osaliselt teralise settena.

    3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

    Toote „Pöllauer Hirschbirne” toorainena kasutatakse eranditult mahlapirnisordi „Hirschbirne” vilju. Vilja iseloomulikud tunnused on kirjeldatud toote „Pöllauer Hirschbirne” spetsifikaadi punktis 3.2.

    Paljundusmaterjal (mets-pirnipuu, sobivate (väikeste viljadega) mahlapirnipuu viljade seemned, pookoksad ja -materjal ning istutamiseks sobivad puud) peab olema pärit määratletud geograafilisest piirkonnast.

    „Pöllauer Hirschbirne” pirnipuid poogitakse eranditult seemnest kasvatatud pookealustele poolkõrge- või kõrgetüvelisena, et saavutada iseloomulikke jõulise kasvuga suurevõralisi pirnipuuvorme. Neid pirnipuid ei tohi pookida nõrga kasvuga värtnakujulistele pookealustele, kuna sellise kultuurvormi tõttu muutuksid sordiomadused, eelkõige sorditüüpiline maitse.

    Töötlemiseks sobivad ainult „Pöllauer Hirschbirne” täisküpsuse järgus viljad, kuna selleks ajaks on nad omandanud iseloomuliku harmoonilise maitse, mis on oluline spetsifikaadi punktis 3.2 kirjeldatud töödeldava toote omaduste jaoks.

    3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

    3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

    Toote kvaliteedi tagamiseks peavad tootmise kõik etapid alates paljundusmaterjali kasvatamisest kuni mahlatootmise ja kuivatusprotsessini toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Kuna „Pöllauer Hirschbirne” vilju korjatakse täisküpsuse järgus, saab neid vaid lühikese aja jooksul säilitada. Viljad on ka mehaaniliselt kergesti kahjustatavad (nt vedamise käigus). Seepärast peab määratletud geograafilises piirkonnas toimuma töötlemine toodeteks, mida ei saa nii hõlpsasti kahjustada.

    3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

    3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

    Spetsifikaadi kohaselt toodetud pirnide, kuivatatud pirnide ja pirnimahla märgistamisel peab etiketil olema esitatud kaitstud päritolunimetus „Pöllauer Hirschbirne” ja Euroopa Liidu logo. Lisaks sellele peab pakenditel või partiidel olema kleebis kaitstud päritolunimetusega „Pöllauer Hirschbirne”, Euroopa Liidu logo ja individuaalse jooksva identifitseerimisnumbriga. Kleebise kasutamine on kohustuslik vaid selleks, et teha kindlaks sertifitseeritud toodete päritolu.

    4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

    Looduspark Pöllauer Tal on „Pöllauer Hirschbirne” pirnipuude kasvatamise ja „Pöllauer Hirschbirne” viljade töötlemise traditsiooniline keskus. Tootmispiirkond hõlmab Steiermarki ja Alam-Austria liidumaa järgmisi halduspiirkondi:

    —   Steiermarki liidumaa: halduspiirkonnad Südoststeiermark (sellest üksnes endise Feldbachi piirkonna osa), Hartberg-Fürstenfeld, Graz, Graz-Umgebung, Hartberg, Weiz;

    —   Alam-Austria liidumaa: halduspiirkonnad Neunkirchen, Wiener Neustadt-Land.

    Toorainete päritolupiirkond on tootmispiirkonnaga identne.

    5.   Seos geograafilise piirkonnaga

    5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

    Määratletud geograafiline piirkond hõlmab Steiermarki liidumaa kahe kliimapiirkonna „Steirisches Randgebirge” ja „Vorland” osi ning Alam-Austria võrreldavaid kliimatsoone. Tänu geograafilises piirkonnas valitsevale pehmele kliimale saavad „Pöllauer Hirschbirne” pirnipuud optimaalselt kasvada, õitseda ja viljuda nii, et nende iseloomulikud omadused saavad kõige paremini välja kujuneda.

    Selle jaoks on oluline, et tootmispiirkonna pirnikultuuri jaoks sobivatel aladel on külmapäevade arv väike (ligikaudu 80–110 päeva) ja vegetatsiooniperiood pikk (ligikaudu 185–245 päeva). Kuna pirniõied on hilise öökülma suhtes vastuvõtlikud, asuvad tootmispiirkonna sobivaimad kasvualad mäenõlvadel ja -seljakutel ligikaudu 300–800 m kõrgusel üle merepinna, kaugel temperatuuri inversioonist ning orgude ja nõgude külmadest õhumassidest. Sellest piirkonnast kõrgemal valmivad viljad kuni 1 000 m kõrgusel veel üksnes erakordselt soodsates kasvukohtades.

    „Pöllauer Hirschbirne” viljapuud kasvavad ideaalselt määratletud geograafilise piirkonna mitte liiga rasketel, värsketel, valdavalt lubjavaestel muldadel eeldusel, et neis ei ole kihte, kuhu vesi koguneb. Piirkonna mullad on rikkaliku skeleti ja õhukese huumusekihiga või savimullad. Kuigi „Pöllauer Hirschbirne” viljapuud ei ole mulla suhtes nõudlikud, on pinnase põhitoitainetega varustamine eduka maaharimise eeltingimus. Kõnealuseid toitaineid leidub määratletud geograafilise piirkonna mullas piisavalt.

    Oluline faktor tootmisel on tootjate oskusteave, mis põhineb määratletud geograafilises piirkonnas toote „Pöllauer Hirschbirne” tootmise ja töötlemisega seotud traditsioonilistel teadmistel, mida on sajandite jooksul (selle kohta on tõendeid leitud alates 19. sajandist; toodet „Pöllauer Hirschbirne” tutvustasid määratletud geograafilise piirkonna tootjad juba 1888. aastal riiklikul puuviljanäitusel) täiendatud ja põlvest põlve edasi antud. Need teadmised hõlmavad oskusteavet ja kogemusi kultuuri kasvatamise (traditsiooniliselt üksnes piirkondlike pookealuste kasutamine ja selle jaoks vajalike seemnete saamine) ja mets-pirnipuude pookimise kohta. Väga olulised on ka teadmised selle kohta, kuidas valida kõige sobivam kasvukoht (asukoht kõrguse suhtes, kliima- (temperatuur, öökülmaoht, vegetatsiooniperioodi pikkus) ja mullatingimused). „Pöllauer Hirschbirne” töötlemise edu oleneb ka teadmistest seoses viljade küpsusjärgu ning seega õige koristusajaga selleks, et vilju mahlaks ja kuivatatud pirnideks töödelda.

    5.2.   Toote eripära

    Sügisel kõige viimasena valmivast vanast piirkondlikust sordist „Hirschbirne” (murdesõnast „Hi(a)rscht” = „sügis” tuletatud nimetus) valmistatava toote „Pöllauer Hirschbirne” sordile iseloomulikud omadused on selle tüüpiline maitse (kuivatatud pirni magus karamellimaitse) ning viljade, mahla ja kuivatatud pirnide sorditunnuslik lõhn. „Pöllauer Hirschbirne” viljade vajalik magusus ja iseloomulik suhkru-happe-parkainete suhe saavutatakse üksnes tänu geograafilise piirkonna soodsatele kasvukohtadele ja piirkondlike tootjate oskusteabele. Korjamine ja töötlemine toimuvad siis, kui tootes on piisavalt parkainet (polüfenool), mis on mahlaselituseks tingimata vajalik. Korjamiseks valitud aja tõttu on parkainesisaldus aga siiski juba nii väike, et mahl omandab meeldiva, harmoonilise, tasakaalus suhkru-happe-parkaine suhtega maitse, mis võrreldes muude pirnimahladega on oluline eristatav tunnus, ning kuivatatud pirnidel areneb välja äratuntav karamellimaitse ning sitkelt pehme ja kleepuv konsistents. Ideaalse korjamisaja (see tähendab harmoonilise suhkru-happe-parkaine suhte kujunemise ajahetk) kindlaksmääramine toimub traditsiooniliselt organoleptiliselt. Toote „Pöllauer Hirschbirne” eripära on selle suur polüfenoolisisaldus (olenevalt küpsuse järgust 0,83–2,2 %), rohkelt ballastaineid (7,9–10,5 g / 100 g), mis on võrreldav nisutäisterajahuga (10 g / 100 g) ja seega viis korda suurem kui lauapirnide vastav näitaja. Tootjate kogemused viljade optilisel ja maitseomaduste hindamisel moodustab toote „Pöllauer Hirschbirne” töötlemise traditsiooniliste teadmiste keskse osa.

    5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

    Geograafilises piirkonnas Steiermarki juhuslikust seemikust arenenud ja eranditult vana piirkondliku sordi „Hirschbirne” pookealustele poolkõrge- või kõrgetüvelistena poogitud puude viljaseemnetest kasvatatud „Pöllauer Hirschbirne” eriline kvaliteet tagab selle pirnikultuuri kasvatamise erilise sobivuse määratletud geograafilises piirkonnas. Seega on jõulise kasvu ja suure võraga puudel omadused, mis geograafilises piirkonnas on sajandite jooksul kujunenud inimeste tehtud valiku põhjal ning tagavad „Pöllauer Hirschbirne” sordile iseloomuliku maitse ja lõhna.

    Tänu geograafilise piirkonna kliima- ja mullatingimustele on seal võimalik kasvatada aastaringis viimasena valmivat sorti „Pöllauer Hirschbirne”, mis seepärast vajab selles piirkonnas valitsevat pikka vegetatsiooniperioodi. Üksnes geograafilise piirkonna soodsates kasvukohtades kasvava „Pöllauer Hirschbirne” viljades kujuneb vajalik magusus ja kirjeldatud suhkru-happe-parkainete tasakaalus suhe.

    Geograafilise piirkonna kliima- ja mullatingimused ning piirkondlike tootjate traditsioonilised teadmised seoses kasvatamiseks vajaliku kasvukoha valikuga (kõrgus merepinnast, kliimatingimused, mullad), kasvatamise, viljelus- ja koristusmeetodite ning korjamise aja (üksnes täisküpsuse järgus pirnid, küpsusjärgu organoleptiline hindamine), säilitamistehnika ning tootmiskogemuste ja traditsioonilise töötlemise kohta on olulised, et säilitada toote „Pöllauer Hirschbirne” kvaliteet ja seega vana piirkondlik puuviljasort „Hirschbirne”, mille suurepäraste omaduste tõttu on toode saavutanud hea maine.

    Viide spetsifikaadi avaldamisele

    (Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

    Spetsifikaadi täistekst on kättesaadav veebisaidil http://www.patentamt.at/Media/Poellauer_Hirschbirne_Antrag.pdf

    või otse Austria patendiameti Österreichisches Patentamt veebisaidil (www.patentamt.at), kasutades failini viivat teed: „Markenschutz/Schutzrechte/Herkunftsangabe”. Spetsifikaadi leiab kvaliteedikirjelduse nime alt.


    (1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

    (2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

    (3)  Vt joonealune märkus 2.


    Top