Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52014TA1210(30)

Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

ELT C 442, 10.12.2014, p. 260–266 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
08/07/2014
Author:
Euroopa Kontrollikoda
Form:
Raport
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Instruments cited:
Link

10.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 442/260

ARUANNE

Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

(2014/C 442/30)

SISSEJUHATUS

1.

Torinos asuv Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond” või „ETF”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1360/90 (1) (uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2008) (2). Fondi eesmärk on toetada kutseõppereformi Euroopa Liidu partnerriikides. Seoses sellega abistab fond komisjoni erinevate programmide (nt IPA, FRAME, GEMM) rakendamisel (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning fondi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

fondi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ja

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

a)

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab fondi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

11.

2013. aasta lõpu seisuga hoidis fond 7,5 miljonit eurot ühes madala krediidireitinguga pangas (F3, BBB) asuvatel arvetel.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(2)  ELT L 354, 31.12.2008, k 82.

(3)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil fondi pädevuse ja tegevuse kokkuvõte.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetme võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

2012. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 99,9 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. 2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli siiski kõrge II jaotises (halduskulud) – 0,6 miljonit eurot (36,8 %). Selle peamine põhjus oli hoonetega seotud 2012. aastal osutatud teenuste arvete hiline kättesaamine (0,3 miljonit eurot) ning kavakohaselt 2012. aasta viimastel kuudel tellitud infotehnoloogilise riist- ja tarkvara kättetoimetamine alles 2013. aastal (0,3 miljonit eurot).

ei kohaldata

II LISA

Euroopa Koolitusfond (Torino)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 3)

„Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.”

Fondi pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90)

Eesmärgid

—

Aidata kaasa ELi välissuhete poliitika raames inimkapitali arendamise tõhustamisele järgmistes riikides: riikides, mis on toetuskõlblikud nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 ning hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel; muudes riikides, mis on kindlaks määratud juhatuse otsusega, mille aluseks on ettepanek, mida toetab kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, ja komisjoni arvamus, ning liidu rahastamisvahend või rahvusvaheline leping, mis sisaldab inimkapitali arendamise komponenti, ning niivõrd, kui olemasolevad ressursid võimaldavad.

—

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „inimkapitali arendamine” tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja -koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks ja tegutsedes juhatusele antud volituste piires ning järgides liidu tasandil kehtestatud üldjuhiseid, täidab fond järgmisi ülesandeid:

—

pakub teavet, analüüsib poliitikat ja annab nõu inimkapitali arendamise küsimustega partnerriikides;

—

edendab riiklike ja kohalike tööturgude teadmisi oskuste vajaduse kohta ja oskuste vajaduse analüüsi;

—

toetab partnerriikides asjaomaseid huvirühmi suutlikkuse tõstmisel inimkapitali arendamise alal;

—

aitab kaasa teabe- ja kogemustevahetusele partnerriikides inimkapitali arendamise ümberkorraldamisega seotud rahastajate vahel;

—

toetab inimkapitali arendamise valdkonnas liidu abi kohaletoimetamist partnerriikidesse;

—

levitab inimkapitali arendamise küsimustes teavet, toetab koostöövõrgustike loomist ning heade tavade ja kogemuste vahetust nii ELi ja partnerriikide vahel kui ka partnerriikide endi vahel;

—

aitab komisjoni palvel analüüsida partnerriikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

—

võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Juhtimine

Juhatus

Üks esindaja igast liikmesriigist.

Kolm komisjoni esindajat.

Kolm Euroopa Parlamendi nimetatud hääleõiguseta eksperti.

Lisaks võivad juhatuse koosolekutel vaatlejana osaleda kolm partnerriikide esindajat.

Direktor

Direktori nimetab ametisse juhatus komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2013. aastal fondi käsutusse antud vahendid (sulgudes 2012. aasta andmed)

Eelarve

22,0 miljonit eurot (20,1 miljonit eurot) kulukohustusteks ja 22,0 miljonit eurot makseteks (20,1 miljonit eurot), millest 19,9 miljonit eurot moodustab komisjoni toetus.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

96 (96) ajutist ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 92 (1)(93).

40 (37) muud töötajat (kohalikud töötajad, lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 132 (130), mis jaotub tegevuste kaupa:

põhitegevus: 76,5(73)

haldusülesanded: 28 (28) + kaks reservis asuvat ETFi töötajat, keda rakendatakse vastavalt vajadusele teiste asendamiseks

koordineerimise ja teabeedastusega seotud ülesanded: 25,5(29)

Eelarveaastal 2013 pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2012. aasta andmed)

Tegevus

Vastavalt asutamismääruses sätestatule ja juhatuse otsusele aitab fond ELi välissuhete poliitika raames kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele 30 partnerriigis. Fondi peamine tegevus hõlmab ELi poliitika ja projektide toetamist, poliitika analüüsimist, teabe ja kogemuste levitamist ja vahetamist, ning toetust partnerriikidele suutlikkuse tõstmiseks.

Fondi pakutav lisaväärtus tuleneb neutraalsest, mittekaubanduslikust ja ainulaadsest teadmistebaasist, mis hõlmab kogemusi inimkapitali arendamise alal ja selle seoseid tööhõivega. Sinna kuuluvad ka kogemused ELi ja liikmesriikide kasutatavate inimkapitali arendamise lähenemisviiside kohandamisel partnerriikide kontekstiga.

2013. aastal kinnitati ETFi 27 partnerriigis rakendatav Torino protsess, mis on osalusel ja tõenditel baseeruv kutsehariduse ja -koolituse poliitika ja süsteemide analüüs, maikuus organiseeritud konverentsil „Torino protsess: oskuste arendamine”.

Fond täitis talle nõukogu määrusega antud põhikohustusi järgnevalt:

 

Väljundid

2013

2012

ELi poliitika ja välissuhete rahastamisvahendite projektitsükli toetamine partnerriikides

40

36

Partnerriikide suutlikkuse arendamine

63

66

Poliitika analüüs

20

31

Teabe levitamine ja koostöövõrgustike loomine

21

28

Kokku

144

161

Väljunditega mõõdetakse projektitulemuste saavutamist ning need seovad eelarve fondi tegevuse ja tulemustega.

Lisaks tööprogrammi raames ellu viidud tegevustele vastas fond aasta jooksul ka otse komisjoni esitatud taotlustele.

 

2013

2012

Komisjoni esitatud taotlused

78

107

Kagu-Euroopa riikidele ja Türgile suunatud taotlused

38 %

42 %

Vahemere piirkonna kaguosa riikidele suunatud taotlused

28 %

32 %

Ida-Euroopa riikidele suunatud taotlused

18 %

12 %

Kesk-Aasia riikidele suunatud taotlused

15 %

14 %

(1)  Sealhulgas üks vastuvõetud tööpakkumine (lepingu alguskuupäev 1.3.2014).

Allikas: fondi edastatud lisa.

FONDI VASTUSED

11.

ETF nõustub kontrollikoja tähelepanekuga ja kinnitab oma soovi osaleda 2014. aastal komisjoni korraldatavas pangandusteenuste ühises hankemenetluses. Hankemenetluse ebaõnnestumise korral korraldab ETF oma hankekonkursi, et sõlmida leping kõrgema krediidireitinguga pangaga.

Kõrge pangasaldo 31. detsembril 2013 tulenes 2014. aasta toetuse esimese osamakse ettemaksust ning uute projektide GEMM ja FRAME laekunud vahenditest.
Top