This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014TA1210(13)
Report on the annual accounts of the European Banking Authority for the financial year 2013, together with the Authority’s replies
Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega
Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega
ELT C 442, 10.12.2014, p. 112–122
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
10.12.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 442/112 |
ARUANNE
Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega
(2014/C 442/13)
SISSEJUHATUS
1. |
Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus” või „EBA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset (2). |
KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE
2. |
Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi. |
KINNITAV AVALDUS
Juhtkonna kohustused
Audiitori kohustused
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
|
10. |
Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla. |
KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA
11. |
Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr 2013. aastal oli 90 % (2012. aastal 89 %): I jaotises (personalikulud) 87 %, II jaotises (halduskulud) 98 % ja III jaotises (tegevuskulud) 92 %. I jaotise kulukohustuste määra mõjutas negatiivselt Euroopa Kohtu otsus töötajate palkade mitteindekseerimise kohta perioodil 1. juuli 2011 – 30. juuni 2013 (1,8 miljonit eurot). |
12. |
Kuigi ülekantud vahendite üldine määr vähenes oluliselt 3 8 76 564 euroni (17 %) (eelmisel aastal 6 5 47 808 eurot ehk 36 %), püsis kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise määr suhteliselt suurena II jaotises – 1 9 74 511 eurot (35 %); ja III jaotises – 1 6 51 203 eurot (36 %). Need ülekandmised tulenesid põhiliselt kavandatud IT-taristu ja IT-teenuste hangetest, mille kohta sõlmiti lepingud kavakohaselt detsembris 2013 ja kõnealuseid teenuseid hakatakse tarbima 2014. aastal. |
EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
13. |
Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas. |
IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 1. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel
president
Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA
(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.
(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.
(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.
(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.
(6) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).
(7) Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.
I LISA
Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed
Aasta |
Kontrollikoja kommentaar |
Parandusmeetme võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata) |
2011 |
Madal eelarve täitmise määr näitab raskusi eelarve planeerimisel ja täitmisel. |
lõpetatud |
2011 |
Asutuse eelarveaasta 2011 eelarve suurus oli 12,7 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismäärusele (1) rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 3,6 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantseeskirjade artikli 15 lõikega 4 ja artikli 16 lõikega 1 kirjendati summa raamatupidamises kui kohustus Euroopa Komisjoni ees. |
lõpetatud |
2011 |
Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust: enne sooviavalduste läbivaatamist ei olnud paika pandud valikukriteeriumide koefitsiendid ega lävendid kirjalikele testidele pääsemiseks ning reservnimekirja kandmiseks. |
lõpetatud |
2012 |
Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele (2). 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76 000 eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas. |
pooleli (3) |
2012 |
Vastavalt asutuse eelkäijaorganisatsiooni (4) koostatud IT-strateegiale haldab asutuse peamisi IT-rakendusi kuni detsembrini 2013 allhanke korras väline IT-teenusepakkuja (5). Sellega kaasnevad riskid, mis tulenevad asutuse piiratud kontrollist ja järelevalvest oma IT-süsteemide üle. |
lõpetatud |
2012 |
Kulukohustustega seotud assigneeringute keskmine määr oli 8 9 %: I jaotises (personalikulud) 84 %, II jaotises (halduskulud) 86 % ja III jaotises (tegevuskulud) 100 % (6). Kulukohustusega seotud assigneeringute ülekandmised olid suured II jaotises (45 %). Tegu oli peamiselt asutusest sõltumatute põhjustega, nagu edutu katse leida uusi ruume ja viivitused teatud IT-projektide rakendamisel, mille kohta oli eelkäijaorganisatsioonilt keeruline vajalikku teavet saada. III jaotises olid kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised suured (85 %) peamiselt kahe IT valdkonna hankemenetluse keerukuse ja pikkuse tõttu, mis viidi siiski läbi kavakohaselt Lisaks esines viivitusi veel kolme IT-projekti käivitamisel ja rakendamisel ning tarnijad jäid hiljaks teatud IT-teenuste eest arvete esitamisega. |
ei kohaldata |
2012 |
Kontrollikoda leidis auditeeritud värbamismenetlustes järgmised puudused, mis mõjutasid läbipaistvust ning kandidaatide võrdset kohtlemist: kandidaatidele anti punkte kokku, mitte iga kriteeriumi kohta eraldi, ning puudusid tõendid, et intervjuude ja kirjalike testide küsimused oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist. |
lõpetatud |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 62 lõige 1.
(2) VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne põhitoetus, st 2 x 252,81 eurot = 505,62 eurot.
(3) Üheksast asjaomasest koolist kolme puhul pidi lepingud sõlmitama alles 2013. aastal.
(4) Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee.
(5) Banque de France.
(6) Pärast ülejäänud aasta vajaduste analüüsi vaadati eelarve läbi ning septembris 2012 vähendati assigneeringuid 8,9 %.
II LISA
Euroopa Pangandusjärelevalve (London)
Pädevus ja tegevus
Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26 ja 114) |
Artikkel 26:
Artikkel 114:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Asutuse pädevus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1022/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010) |
Eesmärgid
Ülesanded
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtimine |
Järelevalvenõukogu Järelevalvenõukogusse kuuluvad eesistuja, üks esindaja igast liikmesriigist (riikliku järelevalveasutuse juht (2)), komisjonist, EKPst (3), ESRBst, EIOPAst (4) ja ESMAs t (5). Juhatus Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget. Eesistuja Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt. Tegevdirektor Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt. Apellatsiooninõukogu Kolme Euroopa järelevalveasutuse ühine organ. Välisaudit Euroopa Kontrollikoda. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon Euroopa Parlament. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2013. aastal asutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed) |
2013. aasta eelarve: 26 (20,7) miljonit eurot sellest: Euroopa Liidu toetus: 10,4 (8,3) miljonit eurot Liikmesriikide osalus: 15,2 (12,1) miljonit eurot Vaatlejate osalus: 0,4 (0,3) miljonit eurot Personali suurus seisuga 31. detsember 2013 ajutised teenistujad 93 (68), kellest seitsmele saadeti kirjalikult tööpakkumised ja kes need ka enne 31. detsembrit 2013 vastu võtsid. lepingulised töötajad 14 (12); lähetuses viibivad riiklikud eksperdid 17 (14). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2013. aastal pakutud tooted ja teenused |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(2) Riiklik järelevalveasutus.
(3) Euroopa Keskpank.
(4) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.
(5) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.
Allikas: asutuse edastatud lisa.
ASUTUSE VASTUSED
11. |
EBA lähtub 2011/2012. aasta palkade korrigeerimise suhtes konservatiivsest seisukohast, kuivõrd Euroopa Kohtu otsuse vormi ning ajastuse tõttu oli kulukohustuste täitmise määr veidi üle 90 %. EBA eeldab, et 2014. aastal paraneb eelarve täitmine oluliselt, sest täiustatud on EBA eelarvehaldust, samuti arvestades suuremat selgust palkade korrigeerimise suhtes. |
12. |
EBA võtab teadmiseks, et kuigi ülekantud vahendite üldine määr vähenes oluliselt, saavad tulemused olla siiski paremad. Arvestades, et ülekandmistest enamiku põhjustas aastakaupa pikendatavate IT-lepingute ajastus, kavatseb EBA kalendriaasta jooksul uurida võimalusi, kuidas muuta tarnelepingutes pikendustähtaegu ja sellega vähendada ülekandmiste määra. |