Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014TA1210(13)

Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

ELT C 442, 10.12.2014, p. 112–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

10.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 442/112


ARUANNE

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

(2014/C 442/13)

SISSEJUHATUS

1.

Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus” või „EBA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ja

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr 2013. aastal oli 90 % (2012. aastal 89 %): I jaotises (personalikulud) 87 %, II jaotises (halduskulud) 98 % ja III jaotises (tegevuskulud) 92 %. I jaotise kulukohustuste määra mõjutas negatiivselt Euroopa Kohtu otsus töötajate palkade mitteindekseerimise kohta perioodil 1. juuli 2011 – 30. juuni 2013 (1,8 miljonit eurot).

12.

Kuigi ülekantud vahendite üldine määr vähenes oluliselt 3 8 76  564 euroni (17 %) (eelmisel aastal 6 5 47  808 eurot ehk 36 %), püsis kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise määr suhteliselt suurena II jaotises – 1 9 74  511 eurot (35 %); ja III jaotises – 1 6 51  203 eurot (36 %). Need ülekandmised tulenesid põhiliselt kavandatud IT-taristu ja IT-teenuste hangetest, mille kohta sõlmiti lepingud kavakohaselt detsembris 2013 ja kõnealuseid teenuseid hakatakse tarbima 2014. aastal.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 1. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.


I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetme võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2011

Madal eelarve täitmise määr näitab raskusi eelarve planeerimisel ja täitmisel.

lõpetatud

2011

Asutuse eelarveaasta 2011 eelarve suurus oli 12,7 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismäärusele (1) rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 3,6 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantseeskirjade artikli 15 lõikega 4 ja artikli 16 lõikega 1 kirjendati summa raamatupidamises kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.

lõpetatud

2011

Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust: enne sooviavalduste läbivaatamist ei olnud paika pandud valikukriteeriumide koefitsiendid ega lävendid kirjalikele testidele pääsemiseks ning reservnimekirja kandmiseks.

lõpetatud

2012

Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele (2). 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76  000 eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas.

pooleli (3)

2012

Vastavalt asutuse eelkäijaorganisatsiooni (4) koostatud IT-strateegiale haldab asutuse peamisi IT-rakendusi kuni detsembrini 2013 allhanke korras väline IT-teenusepakkuja (5). Sellega kaasnevad riskid, mis tulenevad asutuse piiratud kontrollist ja järelevalvest oma IT-süsteemide üle.

lõpetatud

2012

Kulukohustustega seotud assigneeringute keskmine määr oli 8 9 %: I jaotises (personalikulud) 84 %, II jaotises (halduskulud) 86 % ja III jaotises (tegevuskulud) 100 % (6). Kulukohustusega seotud assigneeringute ülekandmised olid suured II jaotises (45 %). Tegu oli peamiselt asutusest sõltumatute põhjustega, nagu edutu katse leida uusi ruume ja viivitused teatud IT-projektide rakendamisel, mille kohta oli eelkäijaorganisatsioonilt keeruline vajalikku teavet saada. III jaotises olid kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised suured (85 %) peamiselt kahe IT valdkonna hankemenetluse keerukuse ja pikkuse tõttu, mis viidi siiski läbi kavakohaselt Lisaks esines viivitusi veel kolme IT-projekti käivitamisel ja rakendamisel ning tarnijad jäid hiljaks teatud IT-teenuste eest arvete esitamisega.

ei kohaldata

2012

Kontrollikoda leidis auditeeritud värbamismenetlustes järgmised puudused, mis mõjutasid läbipaistvust ning kandidaatide võrdset kohtlemist: kandidaatidele anti punkte kokku, mitte iga kriteeriumi kohta eraldi, ning puudusid tõendid, et intervjuude ja kirjalike testide küsimused oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.

lõpetatud


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 62 lõige 1.

(2)  VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne põhitoetus, st 2 x 252,81 eurot = 505,62 eurot.

(3)  Üheksast asjaomasest koolist kolme puhul pidi lepingud sõlmitama alles 2013. aastal.

(4)  Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee.

(5)  Banque de France.

(6)  Pärast ülejäänud aasta vajaduste analüüsi vaadati eelarve läbi ning septembris 2012 vähendati assigneeringuid 8,9 %.


II LISA

Euroopa Pangandusjärelevalve (London)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26 ja 114)

Artikkel 26:

„1.

Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.

2.

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele.

3.

Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu kindlaks suunised ja tingimused, mis on vajalikud tasakaalustatud edasimineku tagamiseks kõigis asjassepuutuvates sektorites.”

Artikkel 114:

„1.

Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.”

Asutuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010)

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1022/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)

Eesmärgid

a)

parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme;

b)

tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine;

c)

tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d)

vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e)

tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve;

f)

tugevdada tarbijakaitset.

Ülesanded

a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele;

b)

töötada välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmav Euroopa järelevalvekäsiraamat, ning ajakohastada seda;

c)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele;

d)

innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

e)

teha tihedat koostööd ESRBga (1);

f)

koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid;

g)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

h)

viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

i)

tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;

j)

aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus ning meetodite väljatöötamisele raskustesse sattunud finantseerimisasutustega seotud probleemide lahendamiseks ning osaleda hinnangu andmisel sellele, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele;

k)

täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

l)

avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta.

Juhtimine

Järelevalvenõukogu

Järelevalvenõukogusse kuuluvad eesistuja, üks esindaja igast liikmesriigist (riikliku järelevalveasutuse juht (2)), komisjonist, EKPst (3), ESRBst, EIOPAst (4) ja ESMAs t (5).

Juhatus

Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget.

Eesistuja

Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt.

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt.

Apellatsiooninõukogu

Kolme Euroopa järelevalveasutuse ühine organ.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament.

2013. aastal asutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

2013. aasta eelarve:

26 (20,7) miljonit eurot

sellest:

Euroopa Liidu toetus: 10,4 (8,3) miljonit eurot

Liikmesriikide osalus: 15,2 (12,1)

miljonit eurot Vaatlejate osalus: 0,4 (0,3) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2013

ajutised teenistujad 93 (68), kellest seitsmele saadeti kirjalikult tööpakkumised ja kes need ka enne 31. detsembrit 2013 vastu võtsid.

lepingulised töötajad 14 (12);

lähetuses viibivad riiklikud eksperdid 17 (14).

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Korraldati 56 avalikku konsultatsiooni (põhiliselt kapitalinõuete direktiivi IV paketi ja kapitalinõuete määruse õiguslikus raamistikus välja töötatavad regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud) ja 34 avalikku kuulamist.

36 regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ja 21 rakenduslike tehniliste standardite eelnõud esitati Euroopa Komisjonile lõpliku heakskiidu saamiseks (need töötati välja eelkõige i) kapitalinõuete direktiivi IV paketi ja kapitalinõuete määruse õiguslikus raamistikus, ning seoses pankade omavahendite, krediidiriski, tururiski, likviidsuse ja tasudega; samuti ii) maksevõime taastamise ja kriisilahenduse õiguslikus raamistikus).

Väljastati kaks suunist (välisvaluutas antavate laenude suhtes rakendatavate kapitalimeetmete kohta ning likviidsusega seotud aruandluse puhul erineva väljavooluga jaehoiuste kohta) ja neli soovitust pädevatele riiklikele asutustele (pankade Euriboris osalemise kohta, maksevõime taastamise kavade väljatöötamise kohta, CRDIV/CRR õiguslikule raamistiku ülevõtmisel CT1 kapitali säilitamise kohta, ning pankade varade kvaliteedikontrolli kohta).

Esitati kuus arvamust komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, üks tehniline nõuanne Euroopa Komisjonile, neli kommentaari raamatupidamisküsimuste kohta IASB-le ja kaks kommentaari auditiküsimuste kohta IAASB-le.

Tehti üks vastastikune eksperdihindamine stressitestimise suuniste rakendamise kohta pädevates riiklikes asutustes.

EBA veebisaidile loodi institutsioonidele, järelevalveasutustele ja muudele sidusrühmadele ühtse käsiraamatu küsimuste ja vastuste rakendus.

Avaldati arvukalt temaatilisi aruandeid EBA erinevates ekspertteadmiste valdkondades (nt pangandussektori ja valdkondadevahelised riskianalüüsi aruanded, aruanded pankade riskiga kaalutud varade järjepidevuse kohta, tarbijasuundumuste aruanded, aruanne Basel II kokkuleppe järelevalve tulemuste kohta, pangandussektori sidusrühmade kogu ametiaja lõpu aruanne, aruanded pankade likviidsuse kohta, aruanne likviidsuskattekordaja mõju kohta, aruanne ELi pankades kõige enam teenivate töötajate andmete kohta, aruanne järelevalve eeskirjade ja praktika võrreldavuse kohta, aruanne panga kapitalinõuete protsüklilisuse kohta, aruanded riskiga kaalutud varade võrreldavuse kohta jne).

Tehti ELi pangandussektori riskianalüüs ning põhiriskide hindamine ja seire, sh analüüsiti riskiga kaalutud varade järjepidevust, panga ärimudelite jätkusuutlikkust ja panga varade kvaliteeti.

Töötati välja kord poolaasta jooksul tehtavad pangandussektori ja sektoriülesed riskiaruanded, kvartalipõhised riskinäidikud, iga-nädalased aruanded Euroopa pankade likviidsuse ja rahastamistingimuste ja panganduse turuindikaatorite kohta ning ELi institutsioonidele ja asutustele esitatav korrapärane teave riskide ja nõrkuste kohta.

Põhjalik töö seoses pankade bilansi parandamise ja varade kvaliteedi hindamisega (avaldati soovitused kapitali säilitamise ja varade kvaliteedi kontrollimise kohta, kolm vahearuannet riskiga kaalutud varade järjepidevuse kohta, veel neli aruannet riskiga kaalutud varade võrreldavusega seotud erinevate teemade kohta, kehtestati viivislaenude ja võla talumise ühtsed definitsioonid, seda ka seoses varade kvaliteedi kontrollimiseks ja ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavaks põhjalikuks hindamiseks ettevalmistamisega).

Tehti ELi ülene läbipaistvuse menetlus, mille tulemusel saadi teavet ELi pankade kohta, kes osalesid 2012. aasta rekapitaliseerimiskavas.

Tehti ettevalmistusi ELi pankade 2014. aasta stressitestimiseks (tegeleti stressitestide metoodika, stsenaariumide ja peamiste eelduste väljatöötamisega); anti komisjonile tehnilist nõu mõningate programmis osalevate riikide stressitestides.

Töötati välja finantsaruandluse ühtsed aruandlusraamistikud (FINREP) ja (COREP) ning teise tasandi järelevalvealase aruandluse XBRL klassifikatsioon ning toetati nende rakendamist.

Osaleti aktiivselt riiklike järelevalveasutuste kolleegiumide koosolekutel ja tegevuses kolleegiumide järelevalvealase koostöö edendamise ja seire kaudu.

EURIBORi ja võrdlusnäitajatega seotud töö koos ESMAga, sh soovituste esitamine Euribor-EBFile ja riiklikele ametiasutustele ning võrdlusnäitajate kehtestamise põhimõtete paikapanemine.

Iga-aastase hindamise käigus hinnati pankade avalikustamisi vastavalt 3. samba nõuetele.

Osaleti Baseli komitee regulatiivse järjepidevuse hindamisprogrammis (RCAP).

Tarbijakaitse valdkonnas väljastati tarbijatele kaks hoiatust (virtuaalraha ja hinnavahelepingute kohta), üks Euroopa järelevalveasutustega avaldatud ühine seisukoht toodete järelevalve ja juhtimise suhtes, aidati korraldada Euroopa järelevalveasutuste 2013. aasta ühine tarbijapäev ning – nagu eespool mainitud – väljastati pädevatele riiklikele asutustele kolm arvamust heade tavade kohta (hüpoteekide ja börsil kaubeldavate fondide kohta), avaldati üks tarbimissuundumuste aruanne ning käivitati konsultatsioon hüpoteekide vahendajaid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta ja üks konsultatsioon kaebuste käsitlemise ühiste suuniste kohta.

Koos teiste Euroopa järelevalveasutustega aidati kaasa EBA määruse artikli 81 raames Euroopa finantsjärelevalve süsteemi läbivaatamise protsessile (esitati kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid komisjonile, aruanne Euroopa järelevalveasutuste saavutuste ja väljakutsete kohta nõukogule, osaleti komisjoni avalikus arutelus ESFSi läbivaatamise kohta ja ECONi avalikus arutelus; esitati Euroopa järelevalveasutuste arvamus ESRB läbivaatamise kohta).

Korraldati ja koordineeriti EBA ja riiklike järelevalveasutuste töötajatele mõeldud 20 seminari ja koolitust (millest kaheksa korraldati ühiselt teiste Euroopa järelevalveasutustega).

Korraldati kümme järelevalvenõukogu kohtumist (kuus kohapealset koosolekut ja neli telekonverentsi), seitse juhatuse kohtumist (viis kohapealset koosolekut ja kaks telekonverentsi), seitse pangandusalaste sidusrühmade kohtumist (neist kaks koos järelevalvenõukoguga).

Töötati ametikohtade loetelu täitmise nimel (2013. aastal korraldati 61 valikumenetlust ja intervjueeriti 153 kandidaati, Euroopa Andmekaitseinspektorile ega ombudsmanile ei esitatud ühtegi kaebust).

Täiustati töölevõtmise haldamist ja läbipaistvust, uutele töötajatele hakati pakkuma sisseelamiskoolitust.

Määratleti ja rakendati EBA õppetoetuse (lepingud koolidega) uus haldusmenetlus.

Hankemenetluse tulemusel hakkas tööle uus arstiteenuse pakkuja (ühishange koos EMAga) ja uus ajutise tööjõu pakkuja.

Allegro puhul alustati tööd seoses e-värbamise väljatöötamisega, IBM-platvormi muutmisega, Allegro kohandamisega uutele personalieeskirjadele.

Käsitleti 421 kulukohustust ja 2  335 maksekorraldust.

Võeti kasutusele täiustatud eelarve jälgimise vahendid ja sisekontrolli standardite parandused.

Üheksa hanget viidi edukalt lõpuni (kõik täielikult ELi hanke-eeskirjadega kooskõlas).

Pikendati 20 lepingut, mis olid algselt sõlmitud 12 kuuks 2012. aastal.

Kontrolliti nelja lepingu kulutabeleid vastavalt Ühendkuningriigi tarbijahinnaindeksi muutustele.

Osaleti komisjoni uutes hankemenetlustes kontorimööbli, kindlustusteenuse, IT-teenuse, arvutitarkvara litsentside ja Microsofti litsentside soetamiseks; koos Euroopa Ravimiametiga osaleti kahes institutsioonidevahelises hankemenetluses arstiteenuste ja ajutise tööjõu hankimiseks (õiguslik profiil).


(1)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(2)  Riiklik järelevalveasutus.

(3)  Euroopa Keskpank.

(4)  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.

(5)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

Allikas: asutuse edastatud lisa.


ASUTUSE VASTUSED

11.

EBA lähtub 2011/2012. aasta palkade korrigeerimise suhtes konservatiivsest seisukohast, kuivõrd Euroopa Kohtu otsuse vormi ning ajastuse tõttu oli kulukohustuste täitmise määr veidi üle 90 %. EBA eeldab, et 2014. aastal paraneb eelarve täitmine oluliselt, sest täiustatud on EBA eelarvehaldust, samuti arvestades suuremat selgust palkade korrigeerimise suhtes.

12.

EBA võtab teadmiseks, et kuigi ülekantud vahendite üldine määr vähenes oluliselt, saavad tulemused olla siiski paremad. Arvestades, et ülekandmistest enamiku põhjustas aastakaupa pikendatavate IT-lepingute ajastus, kavatseb EBA kalendriaasta jooksul uurida võimalusi, kuidas muuta tarnelepingutes pikendustähtaegu ja sellega vähendada ülekandmiste määra.


Top