Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52014TA1210(10)

    Aruanne Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

    ELT C 442, 10.12.2014, p. 83–92 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    08/07/2014
    Author:
    Euroopa Kontrollikoda
    Form:
    Raport
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Instruments cited:
    Link

    10.12.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 442/83

    ARUANNE

    Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

    (2014/C 442/10)

    SISSEJUHATUS

    1.

    Luxembourgis asuv Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet” või „EAHC”) asutati komisjoni otsusega 2004/858/EÜ (1), mida muudeti otsusega 2008/544/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2015 liidu tegevuse juhtimiseks tervise- ja tarbijaküsimuste valdkonnas (3). Komisjoni otsusega 2013/770/EL (4) vahetas rakendusameti välja selle õigusjärglane, Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA), mis loodi ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2024.

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Juhtkond vastutab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (7):

    a)

    juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (8) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt rakendusameti finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning rakendusameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

    11.

    2012. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute 1,1 miljoni euro suurusest summast tühistati 2013. aastal 0,23 miljonit eurot (21 %). Selline olukord viitab puudustele eelarve planeerimises, eelkõige probleemidele välisosalejatega kohtumiste kulude prognoosimisel.

    12.

    Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär oli suhteliselt madal (94 %). Kulukohustustega seotud assigneeringutest tehtud 2013. aasta maksete määr on rahuldav I ja II jaotise puhul (vastavalt 97 % ja 87 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli III jaotises küll kõrge – üks miljon eurot (43 %), kuid see peegeldab rakendusameti tegevuse mitmeaastast iseloomu ning seda, et maksed planeeriti ja teostati lähtuvalt praktilistest vajadustest.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    13.

    Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

    (1)  ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

    (2)  ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.

    (3)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

    (4)  ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.

    (5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (6)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

    (7)  Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

    (8)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (9)  Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

    I LISA

    Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetme võtmise seis

    (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

    2011

    III jaotisest (tegevuskulud) kanti 2012. aastasse üle 0,8 miljonit eurot, mis moodustab 46 % kõigist kulukohustustest. Ülekandmiste suur osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

    ei kohaldata

    2012

    2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute 1,1 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal 0,2 miljonit eurot (18 %). Kuigi selle põhjuseks olid osaliselt raskused välisosalejatega kohtumiste kulude prognoosimisel, annab ülekandmiste kõrge määr tunnistust puudustest eelarve kavandamisel.

    ei kohaldata

    2012

    Kulukohustustega seotud assigneeringutest tehtud 2012. aasta maksete määr on rahuldav I ja II jaotise puhul (vastavalt 96 % ja 84 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli aga kõrge III jaotises – 1,1 miljonit eurot (47 %). Kuigi see on osaliselt seotud lähetuskulude väljamaksetaotluste hilinenud esitamisega välisosalejate poolt, on selline kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

    ei kohaldata

    II LISA

    Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (Luxembourg)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 168 ja 169)

    Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd. Liit täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja tõkestamine.

    Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

    Rakendusameti pädevus

    Eesmärgid

    —

    Rakendusamet vastutab otsusega nr 1350/2007/EÜ kehtestatud teise rahvatervise programmi 2007–2013 ja otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2007–2013 rakendusülesannete ning määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise eest.

    —

    Rakendusamet tegeleb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud ELi rahvatervise programmi aastateks 2003–2008 rakendamise raames talle usaldatud rakendusmeetmete erinevate etappide juhtimisega.

    —

    Komisjoni rakendusotsusega 2013/770/EL, 17. detsember 2013, asutati Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA), mis asendab Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti ja on selle õigusjärglane 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024.

    —

    Sellest tulenevalt käsitletakse käesolevas lisas igasugust viidet Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile (EAHC) ka viitena äsja asutatud Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (CHAFEA), mis on alates 1. jaanuarist 2014 EAHC õigusjärglane.

    Ülesanded

    Allpool nimetud liidu programmide raames vastutab rakendusamet 9. septembril 2008. aastal vastu võetud delegeerimisakti alusel (1):

    otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2003–2008,

    otsusega nr 1350/2007/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2008-2013,

    otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2007–2013 rakendusülesannete ning

    määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise järgmiste ülesannete eest:

    a)

    projektide kõigi etappide juhtimine (järelevalve ja levitamise eesmärgil võtab rakendusamet vajalikud meetmed, et luua projektide andmebaas või jätkata olemasoleva andmebaasiga, milles on salvestatud projekti kirjeldus ja lõplikud tulemused);

    b)

    järelevalve nimetatud programmide raames teostatavate projektide ja meetmete üle, sh vajalikud kontrollid;

    c)

    andmete kogumine, töötlemine ja levitamine ning eelkõige sellise teabe koostamine, analüüsimine ja edastamine komisjonile, mis on vajalik, et suunata liidu programmide ja meetmete rakendamist, edendada koostööd ja koostoimet teiste Euroopa Liidu, liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide programmidega;

    d)

    koosolekute, seminaride, kohtumiste ja koolitusabi korraldamine;

    e)

    abi osutamine programmimõju hindamisele, eelkõige programmide rakendamise hindamine aasta või keskpika aja jooksul ja komisjoni otsuse alusel hindamise järelmeetmete võtmine;

    f)

    komisjoni kavandatud ja teostatud teabeürituste tulemuste levitamine;

    g)

    üldist kontrolli ja järelevalvet käsitlevate andmete koostamine;

    h)

    osalemine finantsotsuste ettevalmistamisel.

    Juhtimine

    Juhtkomitee

    Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

    Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu rakendusameti iga-aastase töökava. Lisaks kinnitab ta rakendusameti halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

    Direktor

    Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2013. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

    Lõplik eelarve

    Rakendusameti 2013. aasta lõplik halduseelarve oli 7,23(7,22) miljonit eurot.

    Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

    Seisuga 31. detsember 2013 töötas rakendusametis 49 (50) töötajat, sh 11 (11) ajutise lepinguga töötajat ja 38 (39) lepingulist töötajat.

    2013. aasta tooted ja teenused

    1.

    Rahvatervise programmi 2003–2008 raames antud perioodi 2005-2007 toetuste lõpetamine, järelevalve teise rahvatervise programmi 2008-2013 raames antud perioodi 2008-2012 aasta toetuste üle, 2013. aasta projektikonkursi toetuste üle peetud läbirääkimiste edukas lõpetamine, sh projektid, konverentsid, tegevustoetused, ühismeetmed. 2013. aasta projektikonkursi, 2008. aasta projektikonkursside ning tarbijakaitse programmi 2007–2013, hankemenetluste raames sõlmitud lepingute ja antud toetuste ning toiduohutuse koolitusmeetmete 2007., 2008. ja 2009. aasta hankemenetluste raames sõlmitud projektilepingute haldamine.

    2.

    Tervisealane tööprogramm

    —

    2013. aasta konkursikutse avaldati 20. detsembril 2012, kandideerida sai kuni 22. märtsini 2013. Kutse avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) ning EAHC (3) ja Europa veebisaitidel.

    —

    Projektiettepanekud: 52-st tehniliselt hinnatud projektiettepanekust 9 puhul (17,3 %) soovitati ELi kaasrahastamist (reservnimekiri välja arvatud) kokku 1 2 2 43  354 euro ulatuses.

    —

    Konverentsiettepanekud: 46-st tehniliselt hinnatud konverentsiettepanekust soovitati 11 puhul (24 %) ELi kaasrahastamist kokku 7 19  758 euro ulatuses.

    —

    Tegevustoetuse ettepanekud: 44-st tehniliselt hinnatud tegevustoetuse ettepanekust soovitati 20 puhul (45,4 %) ELi kaasrahastamist kokku 5 2 93  430 euro ulatuses.

    —

    Ühismeetmed: kõigi viie esitatud ühismeetme ettepaneku puhul soovitati ELi kaasrahastamist kokku 1 3 5 72  397 euro ulatuses.

    —

    Koostati projektide, tegevustoetuste ja konverentside reservnimekirjad. Reservnimekirjades on neli projektitaotlust. Kavandatud ELi kaasrahastamise summa projektidele on kokku 4 8 15  524 eurot. Konverentsitaotlusi on reservnimekirjas kolm (summa kokku 2 75  934 eurot) ning tegevustoetuse taotluseid on reservnimekirjas neli (kaasrahastamine summas 4 25  280 eurot).

    —

    2013. aastal kuulutati välja 13 avatud hankemenetlust (sh kaks seoses raamlepingutega) ja 13 taotlust teenuste osutamiseks.

    —

    Kuna suurem osa lepinguid sõlmiti 2013. aasta lõpus, algas nendega seonduv töö aasta lõpupoole. EAHC korraldas iga lepingu puhul avakoosoleku ning tegi põhjalikku järelevalvet lepingu täitmise üle koostöös tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadiga.

    3.

    Tarbijakaitse tööprogramm

    —

    2013. aastal käivitas rakendusamet, kellele oli usaldatud (iga-aastase) tarbijakaitse tööprogrammi teatud osade rakendamine, 8 projektikonkurssi ja 21 hankemenetlust.

    —

    Rakendusamet eraldas 56 toetust, mis võimaldas mitme liikmesriigi pädevate asutuste täitevametnikel vahetada kogemusi ja teadmisi direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) ja määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitsealane koostöö) rakendamise üle.

    —

    Üldise tooteohutuse direktiiviga seotud ühismeetmete rakendamiseks ette nähtud toetuse eesmärk oli vahetada ja rakendada osalevate liikmesriikide pädevate asutuste parimaid tavasid ning parandada piiriülest koostööd.

    —

    Pärast Horvaatia ühinemist ELiga kirjutas rakendusamet alla esimesele toetuslepingule Horvaatias asuva Euroopa tarbijakeskuse (ECC) rakendatavate meetmete toetamiseks.

    —

    Rakendusamet sõlmis teenuslepingu toetusmehhanismi loomiseks ECC-võrgustikule, et parandada selle nähtavust ning Euroopa tarbijakeskuste ühise töö mõju. Teenuse osa on kvaliteedistandardite väljatöötamine, mis aitab tarbijakeskusel mõõta tulemusi, võrreldes neid eelnevalt kindlaks määratud näitajatega.

    —

    Rakendusamet käivitas mitu hankemenetlust tarbijaohutuse eesmärgi toetamiseks, teenused hõlmasid lastetarvetel (tooted, mis soodustavad und ja lõõgastumist, hügieenitooted ja laste söötmiseks mõeldud tooted) kasutatavate ohutus- või hoiatussõnumeid edastavate graafiliste sümbolite kavandamist ja kinnitamist (kooskõlas ISO eeskirjadega).

    —

    Piirituskaminate uuringu eesmärk oli laborikatsete abil kindlaks teha heidete mõju siseõhu kvaliteedile.

    —

    Tarbijakaitsealases koostöös lepiti 2013. aastal kokku kahe meetme osas. Esimene meede on suunatud ühenduse eeskirjade kohaldamisele ebaõiglaste tingimuste suhtes tarbijalepingutes (direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes). Meetme eesmärk on luua ühtsem arusaam ebaõiglaste tingimuste direktiivist ning võimaldada paremat teabevahetust pädevate asutuste vahel. Teise meetme eesmärk on luua internetiuuringute võrgustik ja seda edasi arendada, edendades veebilaborite loomist kõikides ELi liikmesriikide pädevates asutustes.

    —

    2013. aastal sõlmis rakendusamet eritoetuse lepingud Euroopa Tarbijaühistute Bürooga (BEUC) ja valmistas ette toetuslepingu tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühinguga (ANEC).

    —

    BEUCi kaasrahastamine aitab kaasa Euroopa tarbijate huvide edendamisele ELi poliitikakujundamise protsessis kaupade ja teenuste kasutajatena.

    —

    ANECile antav toetus aitab tagada tarbijate huvide esindamist ja kaitsmist standardimis- ja sertifitseerimisprotsessis.

    4.

    Tööprogramm „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”

    —

    Rakendusamet käivitas 26 hankemenetlust, mille tulemusel kirjutati 2013. aastal alla 29 teenuslepingut. Lepingute raames pakutavad teenused hõlmavad koolituste korraldamist ELi liikmesriikide ning kandidaatriikide ametiasutuste töötajatele, nagu ka ametliku kontrollitegevusega seotud töötajatele Euroopa naabruspoliitika ja EFTA riikides.

    —

    Koolituse eesmärk on hoida koolitatavaid kursis ELi toidualaste õigusaktide kõikide aspektidega ning tagada, et kõikides liikmesriikides tehakse kontrolle ühtlustatumalt, objektiivsemalt ja asjakohasemalt. Koolitused hõlmavad mitmeid toidualaseid õigusakte, alates loomatervishoiust ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemini, spermast, munarakkudest ja embrüotest riskihindamiseni ning taimetervisest veterinaarravimiteni.

    —

    Arengu ja koostöö peadirektoraadi ning kaubanduse peadirektoraadi eelarvest rahastatava kolmandate riikidega seotud täiendava „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” programmi abil korraldatakse täiendkoolitus ka kolmandates riikides ja arengumaades, et tutvustada toidukontrolliga seotud kolmandate riikide ametnikele ELi standardeid ja impordinõudeid. Plaanis on koolitada 2100 kolmandate riikide ametnikku.

    —

    Algatus „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” saavutas aastast osalejate arvu silmas pidades algselt kavandatud eesmärgi, liikmesriikidest osales pidevalt kokku ligi 6000 inimest. Saavutati eesmärgiks võetud osalejate 85-protsendiline rahulolu ning enam kui 90 % osalejatest hindas saadud teavet kasulikuks.

    (1)  Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus, millega delegeeritakse volitused rakendusametile.

    (2)  ELT C 378/6, 8.12.2012, http://ec.europa.eu/eahc/documents/health/calls/2013/HP_work_plan_for_2013.pdf

    (3)  http://ec.europa.eu/eahc/

    Allikas: rakendusameti edastatud lisa.

    AMETI VASTUSED

    11.

    Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Tehakse jõupingutusi, et veelgi vähendada üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamist. Eelkõige võetakse seoses koosolekute ja teabepäevadega erimeetmeid, et vähendada tühistamisi summast 94  953 eurot (2013) summani alla 24  000 euro (2014).

    12.

    Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja kohustub hoidma kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määra võimalikult väikese. Kulukohustustega seotud assigneeringute üldise madala kasutusmääraga (94 %) seoses märgib amet, et I jaotis (personalikulud) moodustab eelarvest 58,77 %. Täielikult kasutamata assigneeringud on seotud peamiselt novembris 2013 tehtud kohtuotsusega mitte suurendada 2011. ja 2012. aasta palku, mis on iseloomult erandlik.
    Top