This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0741
Proposal for a COUNCIL DECISION on the position to be adopted, on behalf of the European Union, in the EEA Joint Committee established by the Agreement on the European Economic Area, as regards the replacement of Protocol 4 to that Agreement, on rules of origin, by a new Protocol which is aligned to the Regional Convention on pan-Euro-Mediterranean rules of origin
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga asutatud EMP ühiskomitees seoses sellega, et EMP lepingu protokoll nr 4 (Päritolureeglite kohta) asendatakse uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooniga
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga asutatud EMP ühiskomitees seoses sellega, et EMP lepingu protokoll nr 4 (Päritolureeglite kohta) asendatakse uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooniga
/* COM/2014/0741 final - 2014/0353 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga asutatud EMP ühiskomitees seoses sellega, et EMP lepingu protokoll nr 4 (Päritolureeglite kohta) asendatakse uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooniga /* COM/2014/0741 final - 2014/0353 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Euroopa – Vahemere piirkonna
sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis[1] (edaspidi
„konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega
kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel. EL kirjutas konventsioonile alla 15. juunil
2011 ja andis heakskiitmiskirja konventsiooni hoiulevõtjale üle 26. märtsil
2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus konventsioon ELi suhtes
seega 1. mail 2012. Norra, Island ja Liechtenstein ehk teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu[2]
(edaspidi „EMP leping”) osalised kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15.
juunil 2011, 30. juunil 2011 ja 15. juunil 2011 ning andsid heakskiitmiskirjad
konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 9. novembril 2011, 12. märtsil 2012
ja 28 novembril 2011. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus
konventsioon Norra, Islandi ja Liechtensteini suhtes seega vastavalt 1.
jaanuaril 2012, 1. mail 2012 ja 1. jaanuaril 2012. Konventsiooni artiklis 6 on sätestatud, et
kõik konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni
tulemuslik kohaldamine. Seega tuleks EMP lepingu protokoll nr 4
päritolureeglite kohta asendada uue protokolliga, mis osutab võimalikult sageli
konventsioonile. Samal ajal ajakohastatakse protokolli nr 4 teksti, ühtlustades
seda muu hulgas Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Käesoleva ettepanekuga asendatakse protokoll
nr 4 täielikult uue protokolliga, et parandada selle loetavust ettevõtjate ja
ametiasutuste huvides. Muudatused võrreldes praeguse protokolliga on järgmised: 1. Artiklit 3 muudetakse nii, et
päritolu diagonaalse kumulatsiooni kohaldamine laieneks kõikidele ELi
stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele,[3] mis on ka üks
konventsiooni põhieesmärke. Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse viide ELi
stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele, et vältida
EUR-MED sertifikaadi kohustuslikku kasutamist. Samal põhjusel tõstetakse viide
Fääri saartele artikli 3 lõikest 2 ümber lõikesse 1. 2. Sisukorras asendatakse viites
artiklile 32 sõnad „Vastastikune abi” sõnaga „Halduskoostöö”. 3. Sisukorra punktis
„Ühisdeklaratsioonid”, artikli 3 lõigetes 1 ja 5, artikli 4 lõikes 2, artikli
31 lõikes 1 ning ühisdeklaratsioonides asendatakse sõna „ühendus” sõnadega
„Euroopa Liit”. 4. Artikli 3 lõikes 5, artikli
31 lõikes 3 ja artikli 32 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduste
Komisjon” sõnadega „Euroopa Komisjon”. 5. Artikli 5 lõikes 2
asendatakse sõnad „ei tohi [---] kasutada” sõnadega „ei tohiks [---] kasutada”. 6. Artikli 6 lõikes 1 lisatakse
tähe m järele järgmine tekst:
„n) suhkru segamine mis tahes ainega;”
Punktid n–p nimetatakse ümber vastavalt o–q. 7. Artikli 32 pealkiri
asendatakse järgmisega:
„Halduskoostöö”. I–IVb lisa sisu asendatakse viitega
konventsioonile. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGUTE TULEMUSED ELi liikmesriikidega konsulteeriti nõukogu
otsuse eelnõu üle 13. mail 2013 tolliseadustiku komitee päritolusektsiooni
kohtumisel. Konventsiooniosalistega konsulteeriti Euroopa – Vahemere piirkonna
töörühma 14. ja 15. mail 2013 toimunud kohtumisel. Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja
kasutada. Mõju hindamist ei olnud vaja korraldada, kuna kavandatud muudatused
on tehnilist laadi ega muuda praegu kehtiva päritolureeglite protokolli sisu. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 (Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta) artikli 1 lõikega 3 on ette
nähtud, et nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kindlaks seisukoha, mis tuleb
liidu nimel selliste otsuste suhtes võtta. Õiguslik alus nimetatud sätte muutmiseks on
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218
lõikega 9. Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas
valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. Kavandatav õigusakt: nõukogu otsus. Ettepanekuga asendatakse 22. märtsi 2012.
aasta ettepanek COM(201)133 final, mis käesolevaga tühistatakse. 2014/0353 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga asutatud EMP ühiskomitees seoses sellega,
et EMP lepingu protokoll nr 4 (Päritolureeglite kohta) asendatakse uue
protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite
piirkondliku konventsiooniga EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9, võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994.
aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise
korra kohta,[4]
eriti selle artikli 1 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Majanduspiirkonna
lepingu[5]
(edaspidi „leping”) protokoll nr 4 käsitleb päritolureegleid. (2) Euroopa – Vahemere piirkonna
sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis[6] (edaspidi
„konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega
kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel. (3) EL, Norra ja Liechtenstein
kirjutasid konventsioonile alla 15. juunil 2011 ja Island kirjutas
konventsioonile alla 30. juunil 2011. (4) EL, Norra, Island ja
Liechtenstein andsid oma heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle
vastavalt 26. märtsil 2012, 9. novembril 2011, 12. märtsil 2012 ja 28.
novembril 2011. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus konventsioon
seega ELi ja Islandi suhtes 1. mail 2012 ning Norra ja Liechtensteini
suhtes 1. jaanuaril 2012. (5) Konventsiooni artiklis 6 on
sätestatud, et kõik konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada
konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Seega tuleks lepingu protokoll nr 4
päritolureeglite kohta asendada uue protokolliga, mis on konventsiooniga
ühtlustatud ja osutab sellele võimalikult sageli. (6) Seetõttu peaks Euroopa Liit
võtma EMP ühiskomitees seisukoha, mis on sätestatud käesolevale otsusele
lisatud otsuse eelnõus, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga asutatud EMP ühiskomitees seoses sellega, et EMP
lepingu protokoll nr 4 (Päritolureeglite kohta) asendatakse uue protokolliga,
mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite
piirkondliku konventsiooniga ja osutab sellele võimalikult sageli, on esitatud käesolevale
otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõus. Väiksemaid muudatusi EMP ühiskomitee otsuse
eelnõus võivad liidu esindajad EMP ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava
otsuseta. Artikkel 2 EMP ühiskomitee otsus avaldatakse Euroopa
Liidu Teatajas. Artikkel 3 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise
kuupäeval. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] ELT L 54, 26.2.2013, lk 4. [2] EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3. [3] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia
Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo vastavalt ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99. [4] EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6. [5] EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3. [6] ELT L 54, 26.2.2013, lk 4. LISA
EMP ÜHISKOMITEE OTSUS
nr .../2014,
millega asendatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokoll nr 4
(Päritolureeglite kohta) uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa –
Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooniga EMP ÜHISKOMITEE, võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna
lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98, ning arvestades järgmist: (1)
EMP lepingu artiklis 9 on osutatud protokollile nr
4, milles on sätestatud päritolureeglid ning ette nähtud liidu, Šveitsi (sh
Liechtenstein), Islandi, Norra, Türgi, Fääri saarte ja Barcelona protsessis
osalevate riikide vaheline päritolu kumulatsioon[1]. (2)
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite
piirkondlikus konventsioonis[2]
(edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta,
millega kaubeldakse lepinguosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel. (3)
EL, Norra ja Liechtenstein kirjutasid
konventsioonile alla 15. juunil 2011 ja Island kirjutas konventsioonile alla
30. juunil 2011. (4)
EL, Norra, Island ja Liechtenstein andsid oma
heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012,
9. novembril 2011, 12. märtsil 2012 ja 28. novembril 2011. Konventsiooni
artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus konventsioon seega ELi ja Islandi suhtes
1. mail 2012 ning Norra ja Liechtensteini suhtes 1. jaanuaril 2012. (5)
Konventsiooniga kaasatakse Euroopa – Vahemere
piirkonna päritolureeglite kumulatsioonipiirkonda stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessis osalevad riigid. (6)
Kuna üleminek konventsioonile ei toimu kõigi
Euroopa – Vahemere piirkonna kumulatsioonialal paiknevate lepinguosaliste jaoks
üheaegselt, ei tohiks üleminekuga kaasneda olukorda, mis on ebasoodsam
protokolli nr 4 varasema versiooni kohaselt kehtinud olukorrast. (7)
Konventsiooni artiklis 6 on sätestatud, et kõik
lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik
kohaldamine. Seega tuleks lepingu protokoll nr 4 päritolureeglite kohta
asendada uue protokolliga, mis on konventsiooniga ühtlustatud. (8)
EMP ühiskomitee otsusega nr XX/XX nähti ette üleminekusätted Horvaatiale seoses protokollis
nr 4 kehtestatud päritolureeglite kohaldamisega. Need reeglid peaksid jääma
kehtima kuni üleminekuperioodi lõpuni. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 1. Lepingu protokoll nr 4
asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga. 2. Olenemata käesoleva
artikli lõikest 1 kohaldatakse protokolli nr 4 artiklit 41, mida on muudetud
EMP ühiskomitee otsusega nr XX/XX,[3]
kuni 1. jaanuarini 2017. Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub […],
tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud[4]. Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2014. Artikkel 3 Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu
Teataja EMP osas ja EMP kaasandes. Brüssel, […] EMP
ühiskomitee nimel eesistuja EMP ühiskomitee
sekretärid LISA järgmise
dokumendi juurde: EMP ühiskomitee otsus nr […] “PROTOKOLL nr 4, PÄRITOLUREEGLITE KOHTA SISUKORD I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted II JAOTIS MÕISTE
“PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS Artikkel 2 Üldnõuded Artikkel 3 Diagonaalne kumulatsioon Artikkel 4 Täielikult saadud tooted Artikkel 5 Piisava töö või töötluse
läbinud tooted Artikkel 6 Ebapiisav töö või töötlus Artikkel 7 Kvalifikatsiooniühik Artikkel 8 Tarvikud, varuosad ja
tööriistad Artikkel 9 Komplektid Artikkel 10 Neutraalsed tegurid III JAOTIS TERRITORIAALSED
NÕUDED Artikkel 11 Territoriaalsuse põhimõte Artikkel 12 Otsevedu Artikkel 13 Näitused IV JAOTIS TOLLIMAKSUDE
TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE Artikkel 14 Tollimaksude tagastamise ja
tollimaksudest vabastamise keeld V JAOTIS PÄRITOLUTÕEND Artikkel 15 Üldnõuded Artikkel 16 Liikumissertifikaadi EUR.1
või EUR-MED väljaandmise kord Artikkel 17 Tagasiulatuvalt välja antud
liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED Artikkel 18 Liikumissertifikaatide EUR.1
ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine Artikkel 19 Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine
varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel Artikkel 20 Arvestuslik eraldamine Artikkel 21 Arvedeklaratsiooni ja EUR-MED arvedeklaratsiooni
koostamise tingimused Artikkel 22 Heakskiidetud eksportija Artikkel 23 Päritolutõendi kehtivus Artikkel 24 Päritolutõendi esitamine Artikkel 25 Importimine osasaadetistena Artikkel 26 Päritolutõendi esitamisest
vabastamine Artikkel 27 Tarnija deklaratsioonid Artikkel 28 Tõendavad dokumendid Artikkel 29 Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja
tõendavate dokumentide säilitamine Artikkel 30 Lahknevused ja vormistusvead Artikkel 31 Eurodes väljendatud summad VI
JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ
KORD Artikkel 32 Halduskoostöö Artikkel 33 Päritolutõendite
kontrollimine Artikkel 34 Tarnija deklaratsioonide
kontrollimine Artikkel 35 Vaidluste lahendamine Artikkel 36 Sanktsioonid Artikkel 37 Vabatsoonid VII
JAOTIS CEUTA
JA MELILLA Artikkel 38 Protokolli kohaldamine Artikkel 39 Eritingimused VIII
JAOTIS LÕPPSÄTTED Artikkel 40 Üleminekumeetmed LISADE
LOETELU I lisa. Sissejuhatavad märkused
II lisa loetelu kohta II lisa. Loetelu päritolustaatuseta materjalidega
tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele
päritolustaatuse IIIa lisa. Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja
liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine IIIb lisa. Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja
liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine IVa lisa. Arvedeklaratsiooni tekst IVb lisa. EUR-MED arvedeklaratsiooni
tekst V lisa. Tarnija deklaratsiooni
näidis VI lisa. Pikaajalise
tarnija deklaratsiooni näidis ÜHISDEKLARATSIOONID Ühisdeklaratsioon, mis käsitleb nende
päritolutõendite heakskiitmist, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3
osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit
toodetele Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta Ühisdeklaratsioon lepinguosalise taganemise
kohta Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondlikust
konventsioonist I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi
mõisteid: a) „valmistamine”
– iga liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine ja eritoimingud; b) „materjal”
– koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel
kasutatud; c) „toode”
– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises
valmistamistoimingus kasutamiseks; d) „kaup” – nii materjalid kui
ka tooted; e) „tolliväärtus”
– 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise
lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud
tolliväärtus; f) „tehasehind”
– hind, mida makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas tehases toote eest tootjale,
kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab
kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik
siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud
toote eksportimisel; g) „materjalide
väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise
ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis
esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa
Majanduspiirkonnas; h) „päritolustaatusega
materjalide väärtus” – selliste materjalide väärtus
punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis; i) „lisandväärtus”
– toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes
sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad käesoleva protokolli
artiklis 3 osutatud teistest riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni,
või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis
esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa
Majanduspiirkonnas; j) „grupid”
ja „rubriigid” – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse
nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud
süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”); k) „klassifitseerimine”
– toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki; l) „kaubasaadetis”
– tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või
mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle
dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel; m) „territooriumid” – hõlmab
ka territoriaalvesi. II JAOTIS MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED”
MÄÄRATLUS Artikkel 2 Üldnõuded 1. Lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted Euroopa
Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks: a) täielikult Euroopa
Majanduspiirkonnas saadud tooted artikli 4 tähenduses; b) Euroopa
Majanduspiirkonnas saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole
täielikult seal saadud, tingimusel et neid on Euroopa Majanduspiirkonnas
piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses. Sel eesmärgil
loetakse lepinguosaliste territooriume, mille suhtes lepingut kohaldatakse,
ühtseks territooriumiks. 2. Lõikest 1 olenemata jäetakse Liechtensteini Vürstiriigi
territoorium protokolli nr 3 I ja II tabelis loetletud toodete päritolu
määramisel Euroopa Majanduspiirkonnast välja ning need tooted loetakse Euroopa
Majanduspiirkonnast pärinevateks üksnes juhul, kui need on täielikult saadud
või läbinud piisava töö või töötluse teiste lepinguosaliste territooriumil. Artikkel 3 Diagonaalne kumulatsioon 1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse
tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning
neis on kasutatud Šveitsist (sh Liechtensteinist),[5] Islandilt, Norrast,
Fääri saartelt, Türgist, Euroopa Liidust või muust Euroopa Liidu
stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist[6] pärit materjale,
tingimusel et EMPs tehtud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud
toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud
piisavat tööd või töötlust. 2. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooteid
Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning neis on
kasutatud materjale, mis pärinevad 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa –
Vahemere piirkonna konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva
Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist,[7] tingimusel et Euroopa
Majanduspiirkonnas tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest
ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või
töötlust. 3. Kui Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus ei
ole artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud toode
Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks üksnes juhul, kui seal tekkinud
lisandväärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist
pärinevate tootes kasutatud materjalide väärtus. Vastasel korral loetakse
saadud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Euroopa Majanduspiirkonnas
valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim. 4. Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei
läbi Euroopa Majanduspiirkonnas tööd või töötlust, säilitavad nendesse
riikidesse eksportimisel oma päritolu. 5. Käesolevas artiklis sätestatud
kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui: a) päritolustaatuse
saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse üldise tolli- ja
kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet; b) materjalid
ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud
päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele ning c) teated
kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa
Liidu Teatajas (C-seeria) ning teistes lepinguosalistes riikides vastavalt
sealsetele menetlustele. Käesolevas artiklis
sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa
Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates. Euroopa Liit
edastab Euroopa Komisjoni kaudu teistele lepinguosalistele üksikasjalikud
andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud
riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad
päritolureeglid. Artikkel 4 Täielikult saadud tooted 1. Täielikult Euroopa Majanduspiirkonnast
pärinevateks toodeteks loetakse: a) nende
pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad; b) seal
koristatud taimekasvatussaadused; c) seal
sündinud ja kasvatatud elusloomad; d) seal
kasvatatud elusloomadelt saadud tooted; e) sealt
saadud jahi- ja kalasaak; f) merekalapüügisaadused
ja muud väljaspool lepinguosaliste territoriaalvesi nende laevade poolt püütud
saadused; g) nende
kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest
valmistatud tooted; h) seal
kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud
rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks; i) sealse
valmistamise jäätmed ja jäägid; j) väljaspool
nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud
saadused, tingimusel et neil on selle merepõhja või selle aluspinnase
kasutamise ainuõigus; k) kaubad,
mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või
toodetest. 2. Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid “nende laevad”
ja “nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja
kalatöötlemislaevade suhtes: a) mis
on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis
või EFTA riigis; b) mis
sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või EFTA riigi lipu all; c) millest
vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide
kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille
juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi
liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud ja — juhul,
kui on tegemist täis- või osaühinguga — mille kapitalist vähemalt pool kuulub
eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või
kodanikele; d) mille
kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide
kodanikud ning e) mille
laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide
kodanikud. Artikkel 5 Piisava töö või töötluse läbinud
tooted (1)
Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole
täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loetelus
esitatud tingimused on täidetud. Need tingimused
näitavad, milliseid päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või
töötlemistoiminguid nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel
ning neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult
kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste
täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata
esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote
suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle
valmistamiseks kasutada. 2. Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida II
lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei
tohi kasutada, siiski kasutada, kui: a) nende
koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast; b) käesoleva
lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud
päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks. Käesolevat lõiget
ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes. 3. Lõikeid 1 ja 2
kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti. Artikkel 6 Ebapiisav töö või töötlus 1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi
toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena,
olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte: a) toimingud,
mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel; b) pakkeüksuste
osadeks jagamine ja koondamine; c) pesemine,
puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine; d) tekstiili
triikimine või pressimine; e) lihtsad
värvimis- ja poleerimistööd; f) teravilja
ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja
glaseerimine; g) suhkru
toonimine või tükkipressimine; h) puuviljade,
pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine; i) teritamine,
lihtlihvimine või lihtlõikamine; j) tuulamine,
uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa
arvatud kaupade komplekteerimine); k) lihtne
klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse või
kastidesse pakkimine, alustele jm kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine; l) märkide,
etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele
või nende pakenditele; m) ühte või
mitut sorti toodete segamine; n) suhkru
segamine mis tahes ainega; o) toote
osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks
lammutamine; p) kaks või
rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos; q) loomade
tapmine. 2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1
tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Majanduspiirkonnas selle
tootega tehtud toiminguid koos. Artikkel 7 Kvalifikatsiooniühik (1)
Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on
kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi
nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt: a) kui
toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest,
klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab
tervik kvalifikatsiooniühiku; b) kui
kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse
samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli
sätteid iga toote suhtes eraldi. 2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse
klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote
juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel. Artikkel 8 Tarvikud, varuosad ja tööriistad Seadme, masina,
aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis
sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi
arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu
osana. Artikkel 9 Komplektid Harmoneeritud
süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui
kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb
päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna
siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 %
komplekti tehasehinnast. Artikkel 10 Neutraalsed tegurid Selleks et teha
kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks
määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu: a) energia ja
kütus; b) sisseseade ja
varustus; c) masinad ja
tööriistad; d) kaubad, mis ei
kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu. III JAOTIS TERRITORIAALSED NÕUDED Artikkel 11 Territoriaalsuse põhimõte 1. Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud
teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused
olema Euroopa Majanduspiirkonnas täidetud katkestusteta. 2. Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb Euroopa
Majanduspiirkonnast mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade
tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutusele
ei saa nõuetekohaselt tõendada, et: a) tagasitoodud
kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning b) need
ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut
peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks. 3. Euroopa Majanduspiirkonnast eksporditud ja hiljem sinna
reimporditud materjalidega väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö
või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud
tingimustele, kui: a) kõnealused
materjalid on täielikult saadud Euroopa Majanduspiirkonnas või nendega enne
eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud
toimingutest ulatuslikumad; ning b) tolliasutusele
suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et i) reimporditud
kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel ning ii) käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonda tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle
lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud
päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimuva
töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse
kindlaksmääramiseks on II lisa loetelus kehtestatud eeskiri, mis näeb ette
kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või
asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta
materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonda omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud
protsendimäärast. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkivaid kulusid, sealhulgas seal
kasutatud materjalide väärtust. 6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta
II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida võib pidada piisava töö või
töötluse läbinuks ainult juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud
üldisi lubatud piirmäärasid. 7. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi
gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes. 8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, peab toimuma välistöötlemise korra või
muu sarnase korra kohaselt. Artikkel 12 Otsevedu (1)
Lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse
üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse
otse Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel või muude artiklis 3 nimetatud
riikide territooriumide kaudu, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni. Tooteid,
mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude
territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber
laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või
ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või
pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute. Päritolustaatusega
tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi peale
Euroopa Majanduspiirkonna riikide. 2. Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse
importiva lepinguosalise tolliasutusele: a) üksainus
veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi
transiidiriigi, või b) transiidiriigi
tolliasutuse väljastatud tõend, i) milles on
esitatud toodete täpne kirjeldus; ii) milles
on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse
korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid; ning iii) mis
näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või c) nende
puudumisel muud tõendavad dokumendid. Artikkel 13 Näitused 1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele muusse
riiki peale artiklis 3 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse
kumulatsiooni, ning mis pärast näitust müüakse impordiks Euroopa
Majanduspiirkonda, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul
kui tolliasutusele on nõuetekohaselt tõendatud, et: a) eksportija
on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus
toimub, ja need seal näitusel välja pannud; b) kõnealune
eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise
territooriumil asuvale isikule; c) tooted
on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu
need näitusele saadeti; ning d) alates
näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel
näitusel väljapanekuks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas
V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tolliasutusele tavalisel
viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse
nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta. 3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-,
põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike
ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad
tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad
eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük. IV JAOTIS TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST
VABASTAMINE Artikkel 14 Tollimaksude tagastamise ja
tollimaksudest vabastamise keeld 1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste
Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate
toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend
vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata lepinguosalistes riikides mitte
mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist. 2. Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või
samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või
nendest vabastamise korra suhtes, mida lepinguosaline kohaldab toodete
valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine,
vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt
juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid
mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks. 3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal
ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad,
et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide
eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes
kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud. 4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud
pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis
9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta. 5. Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide
suhtes, mille suhtes lepingut kohaldatakse. Need sätted ei välista lepingu
alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi
kohaldamist. V JAOTIS PÄRITOLUTÕEND Artikkel 15 Üldnõuded 1. Päritolustaatusega toodete importimisel ühe lepinguosalise
territooriumile kohaldatakse lepingu sätteid, kui nende kohta esitatakse üks
järgmistest päritolutõenditest: a) liikumissertifikaat
EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas; b) liikumissertifikaat
EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas; c) artikli
21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel,
saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud
piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi
„arvedeklaratsioon” või „EUR-MED arvedeklaratsioon”); arvedeklaratsioonide
tekst on esitatud IVa ja IVb lisas. 2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva
protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud
juhtudel lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud
päritolutõendeid. Artikkel 16 Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED
väljaandmise kord 1. Ekspordiriigi tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või
EUR-MED välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja
kirjaliku taotluse alusel. 2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja
liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED ja taotluse vormi, mille näidised on
esitatud IIIa ja IIIb lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on
koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui
vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete
kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui
lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon
ja tühi ruum läbi kriipsutada. 3. Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED
väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1
või EUR-MED väljaandnud eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud
dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et
muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud. 4. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab lepinguosalise
tolliasutus välja liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel: –
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks
Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist,
mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud
riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning juhul, kui need
vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, –
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks
mõnest artikli 3 lõikes 2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse
kumulatsiooni, ilma artiklis 3 nimetatud riikidest pärit materjalidega
kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli
nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat
EUR-MED või EUR-MED arvedeklaratsioon. 5. Lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi
EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa
Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul
kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja: –
kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis
pärinevad artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest, või –
kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis
materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda artikli 3 lõikes 2
nimetatud riiki, või –
kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda
artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki. 6. Liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest
ingliskeelsetest märgetest: –
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades
kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate
materjalidega: „CUMULATION APPLIED
WITH …” (riigi nimi / riikide nimed) –
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata
kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate
materjalidega: “NO CUMULATION
APPLIED”. 7. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud tolliasutus
võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude
käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes
tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid
kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes
2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas
toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole
võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada. 8. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kuupäev
märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11. 9. Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED
eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud. Artikkel 17 Tagasiulatuvalt välja antud
liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED 1. Olenemata artikli 16 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi
EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete
eksportimist, kui: a) seda
ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste
asjaolude tõttu, või b) tolliasutusele
on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED anti välja, kuid
importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel. 2. Artikli 16 lõikest 9 olenemata võib liikumissertifikaadi EUR-MED
välja anda pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted, millele on eksportimise
ajal välja antud liikumissertifikaat EUR.1, on eksporditud, kui tolliasutusele
on tõendatud, et artikli 16 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud. 3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima
liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED hõlmatud kaupade ekspordikoha ja
-kuupäeva ning taotluse põhjused. 4. Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR. 1 või EUR-MED
välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui ta on veendunud, et eksportija
taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega. 5. Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 või
EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge: “ISSUED RETROSPECTIVELY”. Lõiget
2 kohaldades tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb
teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED
RETROSPECTIVELY (Original EUR.1 no … [väljaandmise kuupäev ja koht])” 6. Lõikes 5 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või
EUR-MED lahtrisse 7. Artikkel 18 Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED
duplikaadi väljaandmine 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED varguse, kadumise või
hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt
duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. 2. Sel viisil
välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge: “DUPLICATE”. 3. Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või
EUR-MED duplikaadi lahtrisse 7. 4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1
või EUR-MED originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud
kuupäevast. Artikkel 19 Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED
väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel Kui
päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalise tolliasutuse kontrolli
alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme
liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist
mujale Euroopa Majanduspiirkonda. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED
asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle järelevalve alla
tooted paigutatakse. Artikkel 20 Arvestuslik eraldamine 1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja
päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed
kulutused või materiaalsed raskused, võib tolliasutus asjaomaste isikute
kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi
(edaspidi “meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks. 2. See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib
käsitada päritolustaatusega toodetena, peab teatava võrdlusperioodi jooksul
vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud oleksid füüsiliselt eraldatud. 3. Tolliasutus võib lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada
tingimusi, mida ta peab vajalikuks. 4. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles
riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on
valmistatud. 5. Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib
olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele,
mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolliasutuse taotlusel
deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud. 6. Tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui
isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis
sätestatud tingimust. Artikkel 21 Arvedeklaratsiooni ja EUR-MED
arvedeklaratsiooni koostamise tingimused 1. Artikli 15 lõike 1 punktis c nimetatud arvedeklaratsiooni või
EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada: a) artiklis 22
määratletud heakskiidetud eksportija ja b) iga
eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest
päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa
6000 eurot. 2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib
arvedeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel: – kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa
Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist, mille
puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest
pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele
käesoleva protokolli nõuetele, – kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artikli 3 lõikes
2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artiklis 3
nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui
need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et
päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED
arvedeklaratsioon. 3. EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid
võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3
nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad
käesoleva protokolli nõuetele ning: – kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artikli 3
lõikes 2 nimetatud riikidest, või – kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et
valmistada tooteid eksportimiseks mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki ja – kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda artikli 3 lõikes 2
nimetatud riiki. 4. EUR-MED arvedeklaratsiooni tehakse üks järgmistest
ingliskeelsetest märgetest: – kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või
mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega: „CUMULATION APPLIED
WITH …” (riigi nimi / riikide nimed) – kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata kumulatsiooni ühest või
mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega: „NO CUMULATION
APPLIED”. 5. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED
arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi
tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste
toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. 6. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED
arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele,
saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on
esitatud IVa või IVb lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud
keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui
deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. 7. Arvedeklaratsioonile ja EUR-MED arvedeklaratsioonile kirjutab
eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22
tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist,
tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tolliasutusele kirjalikult, et võtab
endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda
identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud. 8. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni või EUR-MED
arvedeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast
eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe
aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist. Artikkel 22 Heakskiidetud eksportija 1. Ekspordiriigi tolliasutus võib anda igale eksportijale (edaspidi
“heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu,
loa täita ise arvedeklaratsioone või EUR-MED arvedeklaratsioone, olenemata
kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab
tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete
päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise
kontrollimiseks. 2. Tolliasutus võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik
millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks. 3. Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis
märgitakse arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile. 4. Tolliasutus kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust
luba kasutab. 5. Tolliasutus võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda
juhul, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud
tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul
viisil vääriti. Artikkel 23 Päritolutõendi kehtivus 1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest
eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi
tolliasutusele. 2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tolliasutusele
pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib
sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja
jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. 3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva
riigi tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile
esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist. Artikkel 24 Päritolutõendi esitamine Päritolutõend
esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis kohaldatavas korras.
Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda,
et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta,
et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele. Artikkel 25 Importimine osasaadetistena Kui importija
taotlusel ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel
imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja
9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a
tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena,
esitatakse tolliasutusele selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese
kaubasaadetise importimisel. Artikkel 26 Päritolutõendi esitamisest vabastamine 1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis
või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega
toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete
import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli
nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui
tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada
tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel. 2. Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud
vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei
käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne,
et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel. 3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete
koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate
toodete puhul 1 200 eurot. Artikkel 27 Tarnija deklaratsioonid 1. Kui üks lepinguosaline väljastab liikumissertifikaadi EUR.1 või
koostab kaubaarve deklaratsiooni päritolustaatusega toodete kohta, mille
valmistamisel on kasutatud teiste lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupu,
mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid ei ole
sooduspäritolustaatust saanud, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt
nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone. 2. Lõikes 1 nimetatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina
selle kohta, et asjaomased tooted on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või
töötluse, selleks et kindlaks määrata, kas tooteid, mille valmistamisel
nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks
ja käesoleva protokolli nõuetele vastavateks toodeteks. 3. Välja arvatud lõikega 4 ettenähtud juhud, esitab tarnija iga
kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni V lisas sätestatud vormis
paberilehel, mis on lisatud kaubaarvele, saatelehele või mõnele muule
äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et
neid oleks võimalik identifitseerida. 4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu,
mille suhtes Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus jääb
eeldatavalt pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta
esitada ühe deklaratsiooni (edaspidi “pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajalise
tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates
deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi tolliasutus, kus
deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada
pikemaid ajavahemikke. Pikaajalise
tarnija deklaratsiooni koostab tarnija VI lisas sätestatud vormis ja kirjeldab
selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik
identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse kõnealusele kliendile enne talle
esimese deklaratsioonis käsitletud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese
saadetisega. Tarnija
teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate
kaupade suhtes enam ei kehti. 5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes
keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega,
kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist
originaalallkirja. Deklaratsiooni võib kirjutada ka käsitsi; sellisel juhul
tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. 6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama
selle riigi tolliasutuse taotlusel, kus deklaratsioon on koostatud, kõik
vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud
andmed on õiged. Artikkel 28 Tõendavad dokumendid Artikli 16 lõikes
3, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud dokumendid, millega
tõendatakse, et liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsiooni
või EUR-MED arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada Euroopa
Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärit toodeteks
ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele ning et tarnija
deklaratsioonis esitatud teave on õige, võivad olla muu hulgas järgmised: a) otsesed
tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud
toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või
asutusesiseses raamatupidamises; b) dokumendid,
mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või
koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse
siseriikliku õiguse kohaselt; c) dokumendid,
mis tõendavad, et materjalid on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või
töötluse, ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil,
kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt; d) liikumissertifikaadid
EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsioonid või EUR-MED arvedeklaratsioonid, mis
tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või
koostatud lepinguosalise territooriumil käesoleva protokolli kohaselt või mõnes
muus artiklis 3 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega
identsete päritolureeglite kohaselt; e) tarnija
deklaratsioonid, mis tõendavad, et kasutatud materjalid on läbinud töö või
töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, ja mille on koostanud lepinguosalised
kooskõlas käesoleva protokolliga; f) piisavad
tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö
või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud. Artikkel 29 Päritolutõendite, tarnija
deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist taotlev
eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm
aastat. 2. Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostanud
eksportija säilitab selle arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 5
kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat. 3. Tarnija, kes koostab tarnija deklaratsiooni, säilitab selle
tarnija deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehe või muu äridokumendi koopiat,
millele tarnija deklaratsioon oli lisatud, ning artikli 27 lõikes 6 kirjeldatud
dokumente vähemalt kolm aastat. Tarnija,
kes koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni, säilitab selle deklaratsiooni,
kõikide arvete, saatelehtede või selles deklaratsioonis nimetatud kaupu
käsitlevate ja kliendile saadetud muude äridokumentide koopiaid ja artikli 27
lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. See tähtaeg algab päeval,
mil pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg lõpeb. 4. Ekspordiriigi tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi
EUR.1 või EUR-MED, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm
aastat. 5. Impordiriigi tolliasutus säilitab talle esitatud
liikumissertifikaate EUR.1 ja EUR-MED ning arvedeklaratsioone ja EUR-MED
arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat. Artikkel 30 Lahknevused ja vormistusvead 1. Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tollile
toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi
andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui
nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele. 2. Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks
trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis
esitatud andmete õigsust. Artikkel 31 Eurodes väljendatud summad 1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro,
kinnitavad asjaomased riigid artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3
sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed
summad Euroopa Liidu liikmesriikide ning artiklis 3 nimetatud riikide
omavääringus. 2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või
artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud,
vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele. 3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud
summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse
Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates
järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad
kõikidele asjaomastele riikidele. 4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise
tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei
tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra.
Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui
lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa
konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus
väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa
võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks. 5. EMP ühiskomitee vaatab lepinguosaliste taotlusel eurodes
väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub EMP ühiskomitee, kas
asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta
otsustada muuta eurodes väljendatud summasid. VI JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ KORD Artikkel 32 Halduskoostöö 1. Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni
kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes
liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmisel, ja nende tolliasutuste
aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide, arvedeklaratsioonide,
EUR-MED arvedeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide kontrollimise eest. 2. Selleks, et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine,
abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu
liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED, arvedeklaratsioonide ja EUR-MED
arvedeklaratsioonide ning tarnija deklaratsioonide ehtsuse ja nendes dokumentides
esitatud teabe õigsuse kontrollimisel. Artikkel 33 Päritolutõendite kontrollimine 1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või
juhul, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende
dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva
protokolli nõuete täitmises. 2. Lõike 1 kohaldamisel tagastab impordiriigi tolliasutus
ekspordiriigi tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, arve, kui
see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni või nende
dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused.
Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis
esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks. 3. Kontrolli teeb ekspordiriigi tolliasutus. Selleks on tal õigus
nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning
teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. 4. Kui impordiriigi tolliasutus otsustab kuni kontrollitulemuste
saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale
võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik
vajalikud ettevaatusmeetmed. 5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud
tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas
dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada Euroopa
Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevateks
toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele. 6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul
kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda
piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks
toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste
andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Artikkel 34 Tarnija deklaratsioonide kontrollimine 1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija
deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või juhul, kui selle riigi
tolliasutusel, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat
EUR.1 või EUR-MED või koostatud arvedeklaratsioon või arvedeklaratsioon
EUR-MED, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või seal esitatud
andmete õigsuses. 2. Lõike 1 sätete kohaldamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi
tolliasutus tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud
äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni
koostanud riigi tolliasutusele, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi
põhjendades. Järelkontrolli
taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest
võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged. 3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija
deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja
kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida
ta peab asjakohaseks. 4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele
niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija
deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada,
kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada
liikumissertifikaatide EUR.1 või EUR-MED väljaandmisel või arvedeklaratsioonide
või EUR-MED arvedeklaratsioonide koostamisel. Artikkel 35 Vaidluste lahendamine Kui seoses
artiklites 33 ja 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida
kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus
ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega
seotud küsimusi, esitatakse need EMP ühiskomiteele. Importija ja
importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati
selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Artikkel 36 Sanktsioonid Sanktsioon
määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete
sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi. Artikkel 37 Vabatsoonid 1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et
päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse
nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega
tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise
vältimiseks. 2. Kui Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaid tooteid imporditakse
vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad
asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue
liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, kui läbitud töö või töötlus on
kooskõlas käesoleva protokolliga. VII JAOTIS CEUTA JA MELILLA Artikkel 38 Protokolli kohaldamine 1. Käesolevas protokollis kasutatud mõiste “Euroopa Majanduspiirkond”
ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevad
tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid. 2. Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva protokolli nr 49
kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 39
sätestatud eritingimustele mutatis mutandis. Artikkel 39 Eritingimused 1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete
kohaselt, loetakse: 1) Ceutast ja
Melillast pärit toodeteks: a) täielikult
Ceutas ja Melillas saadud tooteid; b) Ceutas ja
Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui
punktis a osutatud tooteid, tingimusel et i) nimetatud
tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5
tähenduses või ii) nimetatud
tooted pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et need on läbinud töö
või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum; 2) Euroopa
Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks: a) täielikult
Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid; b) Euroopa
Majanduspiirkonnas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui
punktis a osutatud tooteid, tingimusel et: i) nimetatud
tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5
tähenduses või ii) nimetatud
tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Majanduspiirkonnast,
tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud
toimingutest ulatuslikum. 2. Ceutat ja
Melillat käsitatakse ühtse territooriumina. 3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „EMP” ja „Ceuta ja
Melilla” liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 2 või
arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast
pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele liikumissertifikaadi EUR.1
või EUR-MED lahtrisse 4 või arvedeklaratsioonile või EUR-MED
arvedeklaratsioonile nende päritolustaatus. 4. Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva protokolli
kohaldamise eest Ceutas ja Melillas. VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED Artikkel 40 Üleminekumeetmed Olenemata käesoleva
protokolli artiklist 3 kohaldatakse lepinguosaliste vahel ajani, mil Euroopa –
Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondlik konventsioon jõustub kõigi
käesoleva lepingu protokolli nr 4 artiklis 3 loetletud riikide suhtes, käesoleva
lepingu (mis on asendatud EMP ühiskomitee otsusega nr 136/2005)[8] protokolli nr 4
artiklis 3 esitatud eeskirju kumulatsiooni kohta. ___________________ I lisa Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu
kohta Vt
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I
liite I lisa Mis tahes viidet „käesolevale liitele” Euroopa
– Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite
I lisa märkuses 1 ja punktis 3.1 tuleks lugeda viitena „käesolevale
protokollile”. II
lisa Loetelu päritolustaatuseta materjalidega
tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele
päritolustaatuse Vt
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I
liite II lisa IIIa lisa Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja
liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine Vt
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I
liite IIIa lisa IIIb lisa Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja
liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine Vt
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I
liite IIIb lisa IVa lisa Arvedeklaratsiooni tekst Vt
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I
liite IVa lisa IVb
lisa EUR-MED arvedeklaratsiooni tekst Vt Euroopa
– Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVb
lisa V lisa Tarnija deklaratsiooni näidis Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud
allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi
ei ole siiski vaja uuesti kirjutada. TARNIJA
DEKLARATSIOON kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa
Majanduspiirkonnas, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud kaupade
tarnija, kinnitan, et: 1. Dokumendis loetletud, Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud
kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi pärit materjale: Tarnitud kaupade kirjeldus (1) || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide kirjeldus || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (2) || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2) (3) || || || || || || || || || Kokku || 2. Kõik teised Euroopa Majanduspiirkonnas nende kaupade
valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast. 3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi vastavalt käesoleva lepingu protokolli nr 4
artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse: Tarnitud kaupade kirjeldus || Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumi saadud kogulisandväärtus (4) || || || || || (Koht ja kuupäev) || || || (Tarnija aadress ja allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi) (1) Kui arve, saateleht või muu dokument, millele käesolev
deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda
päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama. Näide: Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida
kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate valmistamisel. Mootorite
valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad
mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses tulbas ja
teistes tulpades esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks
sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma kauba
päritolustaatust. (2) Nendes tulpades nõutud andmed tuleb esitada üksnes
vajaduse korral. Näited: Reegel ex grupi rõivaste kohta lubab kasutada päritolustaatuseta lõnga.
Seega, kui Prantsusmaa rõivatootja kasutab Norrast imporditud kangast, mis oli
seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu
tarnija kirjeldab kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui
lõnga, ning selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik. Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati
päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise tulpa märkima „raudlatid”. Kui
seda traati kasutatakse masinate valmistamiseks, mille suhtes on
päritolureeglitega kindlaks määratud päritolustaatuseta materjalide väärtuse
piirmäär, tuleb kolmandasse tulpa märkida päritolustaatuseta lattide väärtus. (3) „Materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta
materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole
võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest
on makstud Euroopa Majanduspiirkonnas. Igat liiki päritolustaatuseta materjali
puhul, mida on kasutatud, märkida täpne väärtus esimeses tulbas näidatud kauba
ühiku kohta. (4) „Kogulisandväärtus” – kõik väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal
lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb
märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi. VI lisa Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst
on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid
märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada. PIKAAJALISE
TARNIJA DEKLARATSIOON kaupade
kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid ei ole
saanud sooduspäritolustaatust Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud ning
regulaarselt ………………………………………………………………………………. (1) saadetavate kaupade
tarnija, kinnitan, et: 1. Dokumendis loetletud, Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud
kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi pärit materjale: Tarnitud kaupade kirjeldus (2) || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide kirjeldus || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (3) || Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (3) (4) || || || || || || || || || Kokku || 2. Kõik teised Euroopa Majanduspiirkonnas nende kaupade
valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast. 3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonna territooriumi vastavalt käesoleva lepingu protokolli nr 4
artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse: Tarnitud kaupade kirjeldus || Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumi saadud kogulisandväärtus (5) || || || || Käesolev
deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta kust
………………………………………………………………………………………… kuhu……………………………………………………………………………………………..(6) Kohustun
…………………………………………………………………………….(1) deklaratsiooni kehtivuse
lõppemisest viivitamata teavitama. || || || (Koht ja kuupäev) || || || || (Tarnija aadress ja allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi) (1) Kliendi nimi
ja aadress. (2) Kui arve,
saateleht või muu dokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb
mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas
mahus, peab tarnija neid selgelt eristama. Näide: Dokument hõlmab
erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki
8450 kuuluvate pesumasinate valmistamisel. Mootorite valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta
materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid
loetleda eraldi esimeses tulbas ja teistes tulpades esitada andmed iga mudeli
kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist
õigesti hinnata iga oma kauba päritolustaatust. (3) Nendes
tulpades nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral. Näited: Reegel ex grupi
62 rõivaste kohta lubab kasutada päritolustaatuseta lõnga. Seega kui
Prantsusmaa rõivatootja kasutab Norrast imporditud kangast, mis on seal kootud
päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija kirjeldab
kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui lõnga, ning
selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik. Tootja, kes valmistab
rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise
tulpa märkima „raudlatid”. Kui seda traati kasutatakse selliste masinate
valmistamiseks, mille suhtes on päritolureeglitega kindlaks määratud
päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse tulpa
märkida päritolustaatuseta lattide väärtus. (4) „Materjalide väärtus” – kasutatud
päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole
teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida
nende materjalide eest on makstud Euroopa Majanduspiirkonnas. Igat liiki
päritolustaatuseta materjali puhul, mida on kasutatud, märkida täpne väärtus
esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta. (5) „Kogulisandväärtus”
– kõik väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumi akumuleerunud kulud,
kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud
kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumi. (6) Märkida kuupäevad. Tarnija deklaratsiooni
kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 12 kuud vastavalt selle riigi
tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus tarnija deklaratsioon koostatakse. ÜHISDEKLARATSIOON, mis
käsitleb nende päritolutõendite heakskiitmist, mis on väljastatud protokolli nr
4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast
pärit toodete kohta 1. Protokolli
nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames väljastatud päritolutõendid Euroopa Liidu,
Islandi või Norra päritolustaatusega toodetele kiidetakse heaks Euroopa
Majanduspiirkonna lepingus sätestatud sooduskohtlemise kohaldamiseks. 2. Sellised
tooted loetakse EMP päritolustaatusega materjaliks, kui need sisaldavad seal
saadud tooteid. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või
töötlust. 3. Lisaks
sellele loetakse need tooted juhul, kui nad on hõlmatud EMP lepinguga, EMP
päritolustaatusega tooteks, kui need reeksporditakse teise EMP lepinguosalise
territooriumile. ÜHISDEKLARATSIOON Andorra Vürstiriigi kohta 1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad Andorra
Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid
tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses. 2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis
eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks. ÜHISDEKLARATSIOON San Marino Vabariigi kohta 1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad San Marino
Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu
tähenduses. 2. Protokolli n 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool
nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks. ÜHISDEKLARATSIOON lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna
päritolureeglite piirkondlikust konventsioonist 1. Kui EMP
lepingu osaline teatab Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite
piirkondliku konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist
konventsioonist selle artikli 9 kohaselt taganeda, alustab ta lepingu
rakendamiseks viivitamatult kõigi teiste EMP lepingu osalistega läbirääkimisi
päritolureeglite üle. 2. Kuni
jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi
läbirääkimisi, kohaldatakse lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP
lepingu osaliste vahel mutatis mutandis Euroopa – Vahemere piirkonna
päritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid
ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis
kehtisid konventsioonist taganemise hetkel. Konventsioonist taganemise hetkest
alates tõlgendatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja
vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid
selliselt, et kahepoolne kumulatsioon oleks võimalik üksnes lepingust taganeva
lepinguosalise ja teiste EMP lepinguosaliste vahel.” _______________________ [1] Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko,
Palestiina, Süüria ja Tuneesia. [2] ELT L 54, 26.2.2013, lk 4. [3] ELT L XX, X.X.XXXX, lk X
ja EMP kaasanne nr X, X.X.XXXX lk X) [4] [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.]
[Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.] [5] Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning
ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik. [6] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia
Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo vastavalt ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99. [7] Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria,
Tuneesia, Palestiina
(*Kõnealust nimetust ei tõlgendata Palestiina riigi
tunnustamisena ja see ei piira liikmesriikide individuaalseid seisukohti
kõnealuses küsimuses). [8] ELT L 321, 8.12.2005, lk 1 ja EMP kaasanne
nr 63, 8.12.2005, lk 1.