52014PC0638

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega isikutele tuleb tagada võrdne juurdepääs raamatutele ja trükistele, et nad võiksid täisväärtuslikult ja tulemuslikult ühiskonnaelus osaleda. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on maailmas 285 miljonit nägemispuudega inimest: 39 miljonit neist on pimedad ja 246 miljonit on vaegnägijad[1]. Maailma Pimedate Liidu andmetel on Euroopas vaid 5 % raamatutest avaldatud nägemispuudega inimestele kättesaadaval kujul ning arenguriikides, kus elab ligikaudu 90 % nägemispuudega inimestest, on see tase kõigest 1 %[2].

Kättesaadaval kujul teavikuid toodetakse ja levitatakse tänapäeval enamasti riiklikul tasandil ja spetsiaalsete asutuste, näiteks pimedate raamatukogude kaudu litsentsi alusel või autoriõiguse erandite või piirangutega. Paraku puudub rahvusvaheline õigusraamistik piirangu või erandi alusel toodetud kättesaadaval kujul teavikute piiriülese vahetuse võimaldamiseks, mis põhjustab nende valmistamisel dubleerivat tegevust isegi riikides, kus räägitakse sama keelt. Probleem on seejuures kättesaadaval kujul teavikute tootmiskuludes ning pimedaid teenindavate ametiasutuste piiratud vahendites.

Alates 2011. aasta jaanuarist on Euroopa Liit seotud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Selles on sätestatud õigus juurdepääsuks teabele (artikkel 21) ning puuetega inimeste õigus osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus (artikkel 30). Nimetatud konventsioonist on saanud ELi õiguskorra lahutamatu osa. Konventsiooniga on ühinenud 25 liikmesriiki ja kolm riiki on viimas lõpule selle ratifitseerimist.

2009. aastal algasid Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (WIPO) läbirääkimised rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega kehtestataks autoriõiguste piirangud ja erandid nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks eesmärgiga lihtsustada kättesaadaval kujul raamatute piiriülest vahetamist.

26. novembril 2012 võttis nõukogu vastu otsuse, millega antakse komisjonile volitused osalemiseks Euroopa Liidu nimel nimetatud läbirääkimistel[3]. Läbirääkimised WIPOs viidi edukalt lõpule 17.-28. juunil 2013 Marrakechis peetud diplomaatilisel konverentsil. Läbirääkimiste tulemusel võeti 27. juunil 2013 vastu Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele (edaspidi „leping”).

Lepinguga kehtestatakse rahvusvahelised eeskirjad, mis tagavad riiklikul tasandil nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks autoriõiguse piirangud ja erandid ning võimaldavad piiriüleselt vahetada avaldatud teostest autoriõiguse piirangu või erandi alusel mis tahes lepinguosalises riigis valmistatud kättesaadaval kujul teavikuid.

Nõukogu andis 14. aprillil 2014 volitused lepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamiseks[4].

Käesoleva nõukogu otsuse ettepanekuga taotleb komisjon nõukogult volitust sõlmida pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist Euroopa Liidu nimel leping.

2.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

2.1 Lepingu sätted

Lepingust saavad kasu isikud, kellel on nägemis-, taju- või lugemispuue või kes ei ole muu füüsilise puude tõttu suutelised raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vastuvõetaval määral fookustama või liigutama.

Leping kohustab iga lepinguosalist sätestama oma riiklikes autoriõigust käsitlevates õigusaktides piirangu või erandi reprodutseerimisõigusele, levitamisõigusele ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õigusele, et lihtsustada teoste kättesaadavust nimetatud kasusaajatele kättesaadaval kujul[5]. Lepinguosalised võivad otsustada piirata nimetatud piiranguid või erandeid juhtumitega, mille puhul kättesaadaval kujul teavikud ei ole kasusaajatele riigi territooriumil mõistlikel tingimustel kaubanduslikult kättesaadavad.

Lepingus määratletakse „teoseid” kirjandus- ja kunstiteostena Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (edaspidi „Berni konventsioon”) artikli 2 lõike 1 tähenduses ning teksti, märkuste ja/või nendega kaasnevate illustratsioonide kujul, mis on avaldatud või tehtud muul viisil üldsusele kättesaadavaks mis tahes andmekandjal. Ühisavalduse kohaselt hõlmab see ka heliraamatuid.

„Kättesaadaval kujul teavik” on teavik, mille viis ja vorm erinevad teose varem avaldatud vormist ning mis pakub kasusaajatele sama mugavat juurdepääsu kui nägemispuudeta inimestele. Kättesaadaval kujul teavik on kasutamiseks üksnes kasusaajatele ning see peab vastama terviklikkuse poolest originaalteosele.

Kättesaadaval kujul teavikuid, mis on valmistatud autoriõiguse piirangu või erandi alusel, võivad eksportida volitatud asutused, mis on määratletud kui valitsusasutused või organisatsioonid, mis pakuvad haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega inimestele mittetulunduslikul alusel. Nimetatud asutused peavad tagama, et nad levitavad kasusaajate seas üksnes kättesaadaval kujul teavikuid, takistavad teavikute ilma loata reprodutseerimist, levitamist ja kättesaadavaks tegemist, haldavad teavikuid vajaliku hoolikusega ning säilitavad sellekohase teabe.

Lepinguosalised võivad lubada kättesaadaval kujul teavikute eksportimist üksnes juhul, kui nad suudavad tagada, et reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguste piirangud ja erandid sõltuvad kolmeastmelise kontrolli nõude täitmisest. See tähendab, et lepinguosaline on ise WIPO autoriõiguse lepingu lepinguosaline või hoolitseb muul viisil selle eest, et asjakohased piirangud või erandid piirduvad teatavate erijuhtumitega, mis ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaniku õiguspäraseid huve

Lepingus sätestatakse, et kui lepinguosaline lubab kasusaajal või volitatud asutusel teha teosest kättesaadaval kujul teaviku, peab ta lubama ka selliste teavikute importimist.

Lepinguosalised on kohustatud võtma vajadusel asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et kui nad pakuvad nõuetekohast õiguslikku kaitset ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid asjakohastest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, võimaldab see õiguskaitse samal ajal kasusaajatel kasutada lepingus sätestatud piiranguid ja erandeid.

Lepingus nõutakse lepinguosalistelt ühtlasi kasusaajate eraelu puutumatuse kaitsmist ning koostööd kättesaadaval kujul teavikute piiriülese vahetamise lihtsustamisel. WIPO loob ühtse teabepunkti, et aidata volitatud asutustel üksteist kindlaks teha. Samuti julgustatakse lepinguga volitatud asutusi pakkuma huvitatud isikutele ja üldsusele teavet oma strateegiate ja tavade kohta.

Lepingus kinnitatakse, et lepinguosalistel on õigus valida sobiv meetod lepingu rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas. Siiski peavad lepinguosalised täitma kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi Berni konventsiooni, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja WIPO autoriõiguse lepingu kohaselt. Lepingus tunnistatakse lepinguosaliste võimalust säilitada või rakendada muid piiranguid ja erandeid väljaspool lepingu reguleerimisala, et tuua kasu kasusaajatele ja muude puuetega isikutele.

Artiklid 13–22 sisaldavad haldus- ja menetlussätteid, mis on väga sarnased muude WIPO autoriõiguse valdkonna lepingute (näiteks WIPO autoriõiguse leping) haldus- ja menetlussätetega.

Leping jõustub siis, kui kakskümmend lepinguosalist on selle ratifitseerinud.

Euroopa Liit võib saada lepinguosaliseks, kui ta deklareerib Marrakechi diplomaatilisel konverentsil, et ta on lepinguga hõlmatud küsimustes pädev, et tal on õigusakt, mis on nendes küsimustes siduv kõikide tema liikmesriikide jaoks ning et ta on oma sisemenetluste alusel nõuetekohaselt volitatud saama lepingu osaliseks. Euroopa Liit kirjutas diplomaatilise konverentsi lõppaktile alla 28. juunil 2013 ja lepingule 30. aprillil 2014 Genfis.

2.2 Õiguslik alus

Võttes arvesse lepingu sisu ja nagu lepingu allakirjutamist lubav nõukogu otsus 2014/221/EL, peaks ka lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 114 ja 207 ning artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktil v.

Lepingu kesksete sätete (artiklid 5, 6 ja 9) eesmärk on tagada kättesaadaval kujul teavikute piiriülene vahetamine lepinguosaliste vahel, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide vahel. Kõnealune vahetamine kuulub ELi toimimise lepingu ühist kaubanduspoliitikat käsitlevate sätete alla.

Autoriõigused, mis on seotud lepingus sätestatud erandite ja piirangutega (reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele edastamise, sealhulgas kättesaadavaks tegemise õigused) ühtlustati ELi tasandil direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) artiklitega 2–4[6]. Nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja 3 on esitatud täielik loetelu kõnealuste õiguste eranditest ja piirangutest. Põhjenduses 32 väljendatakse selgelt, et liikmesriigid ei või kehtestada nende õiguste kohta erinevaid või uusi erandeid riiklikes õigusaktides. Erandeid või piiranguid tuleb kasutada kooskõlas artikli 5 lõikega 5 („kolmeastmeline kontroll” ), mida on rõhutatud ka põhjenduses 44.

Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktis b on sätestatud autoriõiguste võimalikud erandid ja piirangud seoses puudega inimeste huvides kasutamisega viisil, mis on otseselt seotud nende puudega ning on mitteärilise eesmärgiga, ulatuses, mis on vajalik konkreetse puude puhul. Erinevalt lepingust ei ole kõnealune artikkel seotud ühegi konkreetse puudega ning liikmesriigid võivad vabalt valida, kas seda piirangut või erandit rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab igasugune liikmesriikide valikuvabadus erandite või piirangute tegemisel direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 alusel toimuma ELi õigusaktidega seatud piirides[7].

Direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 6 on ette nähtud õiguste valdajate kasutatavate tehniliste meetmete ulatuslik õiguskaitse ning artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama vabatahtlike kokkulepete puudumisel teatavatest eranditest või piirangutest kasusaajatele nendest eranditest või piirangutest kasusaamise võimaluse, kui tehnilised kaitsemeetmed on olemas. Lepingu artiklid 3, 4, 7, 10 ja 11 mõjutavad neid ELi õiguse sätteid.

Selle tulemusena leitakse, et

a) kättesaadaval kujul teavikute piiriülene vahetamine kolmandate riikidega on lepingu keskne aspekt ning sellest tulenevalt kuuluvad selle asjakohased sätted ühise kaubanduspoliitika alla (ELi toimimise lepingu artikkel 207) ning

b) lepingu kohustuslikke erandeid ja piiranguid käsitlevad artiklid kuuluvad ELi õiguse reguleerimisalasse, mõjutavad või muudavad ühiseeskirjade, eeskätt direktiivi 2001/29/EÜ reguleerimisala ning kuuluvad igal juhul valdkonda, mida juba praegu hõlmavad suures osas ELi eeskirjad (ELi toimimise lepingu artikkel 114)[8].

Seepärast esitab komisjon ettepaneku lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse kohta. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkti v kohaselt peab Euroopa Parlament andma enne otsuse vastuvõtmist oma nõusoleku.

2014/0297 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[9]

ning arvestades järgmist:

(1)       Alates 22. jaanuarist 2011 on Euroopa Liit nõukogu otsuse 2010/48/EÜ[10] kohaselt seotud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning selle sätted on saanud Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatuks osaks.

(2)       26. novembril 2012 andis nõukogu komisjonile loa pidada Euroopa Liidu nimel Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, milles käsitletakse trükikirja lugemise puudega inimeste paremat juurdepääsu raamatutele.

(3)       Läbirääkimised viidi edukalt lõpule 17.-28. juunil 2013 Marrakechis peetud diplomaatilisel konverentsil. 27. juunil 2013 võeti vastu Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele (edaspidi „Marrakechi leping”).

(4)       Vastavalt nõukogu otsusele 2014/221/EL[11] kirjutati Marrakechi leping 30. aprillil 2014 Euroopa Liidu nimel alla liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(5)       Marrakechi lepinguga kehtestatakse rahvusvahelised eeskirjad, mis tagavad riiklikul tasandil nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks autoriõiguse piirangud ja erandid. Asjakohased autoriõiguse sätted on ühtlustatud liidu õigusega, kuna need mõjutavad siseturu toimimist. Lepinguga võimaldatakse ka piiriüleselt vahetada avaldatud teostest autoriõiguse piirangute või erandite alusel valmistatud kättesaadaval kujul teavikuid ning seepärast kuulub see ka kaubanduspoliitika valdkonda. Leping lihtsustab avaldatud teostele juurdepääsu kasusaajatele Euroopa Liidus ja sellest väljaspool.

(6)       Marrakechi leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele.

Marrakechi lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Marrakechi lepingu artiklis 19 osutatud heakskiitmiskirja ELi nimel hoiule andma, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Teabeleht nr 282, juuni 2012; http://www.who.int.

[2]               http://www.worldblindunion.org.

[3]               Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, milles käsitletakse trükikirja lugemise raskusega inimeste paremat juurdepääsu raamatutele; 16259/12 EU RESTRICTED

[4]               Nõukogu otsus 2014/221/EL, 14. aprill 2014, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist. (ELT L115, 17.4.2014, lk 1)

[5]               Samuti võivad lepinguosalised kehtestada piirangu või erandi avaliku esitamise õigusele ning lisatud ühisavalduse kohaselt kirjaliku tõlke õigusele Berni konventsiooniga lubatud ulatuses.

[6]               EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.

[7]               Vt näiteks kohtuasi C-145/10: Eva Maria Painer, punkt 104.

[8]               Vt 4. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-114/12: komisjon vs. nõukogu.

[9]               ELT C ..., ..., lk …

[10]             Nõukogu otsus 2010/48/EÜ, 26. november 2009, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel. (ELT L23, 27.1.2010, lk 35.)

[11]             Nõukogu otsus 2014/221/EL, 14. aprill 2014, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist. (ELT L115, 17.4.2014, lk 1)