SELETUSKIRI

22. aprillil 1996 . aastal allkirjastati Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja Gruusia vahel ühiste väärtustega seoses võetud kohustustel ning poliitiliste, majanduslike ja institutsiooniliste reformide tulemuslikul rakendamisel põhinev partnerlus- ja koostööleping (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. juulil 1999.

Partnerlus- ja koostöölepingul põhinevas ELi ja Gruusia ühises Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas on esitatud strateegilised eesmärgid ning selles julgustatakse ja toetatakse Gruusia eesmärki integreeruda veelgi enam Euroopa majanduslike ja sotsiaalsete struktuuridega.

Gruusia on Euroopa naabruspoliitika partnerriik. Tänu sellele on Euroopa liidu ja Gruusia suhete kontekst oluliselt muutunud ja seda positiivses suunas. EL ja Gruusia on nüüdseks lõpetanud läbirääkimised partnerlus- ja koostöölepingule („leping”) järgneva assotsieerimislepingu üle. Assotsieerimislepingu läbirääkimised lõpetati 22. juulil 2013 ja leping parafeeriti 29. novembril 2013 Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumise ajal.

Assotsieerimisleping süvendab oluliselt Gruusia poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni ELiga ning hõlmab ka põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna järkjärgulist rakendamist.

Viisanõude kaotamise tegevuskava edukas rakendamine on põhielement, mis toetab assotsieerimislepingus ette nähtud Gruusia poliitilist assotsieerimist ja majandusintegratsiooni Euroopa Liiduga, täpsemalt liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide olulist laiendamist.

ELi riigipeadel ja valitsusjuhtidel oli algselt kavas allkirjastada assotsieerimisleping 2014. aasta sügisel. Muret tekitavad arengud Ukrainas, mis võivad avaldada mõju ka teistele piirkonna riikidele, ajendasid tegema otsust tuua lepingu allkirjastamine varasemale ajale, juunikuusse. Tänu liidu institutsioonide ühistele jõupingutustele lepingu tekstidega seotud tehnilise töö kiirendamiseks see eesmärk saavutatakse.

Assotsieerimisleping saab jõustuda alles pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik lepinguosalised (s.t EL, selle liikmesriigid ja Gruusia). Tõenäoliselt kujuneb sellest pikaajaline protsess, mis võib kesta mitu aastat. Seetõttu on lepingus nähtud ette võimalus hakata lepingu osi kohaldama ajutiselt pärast seda, kui partnerriik on vajalikud menetlused lõpule viinud ja EL on teatanud oma valmisolekust alustada lepingu ajutist kohaldamist.

Assotsieerimiskava eesmärk on seega valmistada ette ja soodustada assotsieerimislepingu rakendamist praktilise raamistiku loomise kaudu, mille abil on ELi–Gruusia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava jätkates võimalik ellu rakendada üldised eesmärgid, milleks on poliitiline assotsieerimine ja majandusintegratsioon.

Assotsieerimislepingu struktuurist lähtudes esitatakse assotsieerimiskavas ühise töö prioriteetide loetelu ajavahemikuks 2014–2016. Kuigi assotsieerimiskavas keskendutakse piiratud arvule prioriteetidele, ei tohiks mõjutada partnerlus- ja koostöölepingu või muude lepingute alusel praegu peetava dialoogi ulatust ega selle suhtes kehtivat mandaati ega assotsieerimislepingus võetud kohustuste täitmist pärast assotsieerimislepingu jõustumist või ajutist kohaldamist. Oluline on märkida, et erinevalt assotsieerimislepingust ei ole assotsieerimiskava rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguslikult siduv dokument.

Komisjon lisab teksti nõukogu otsuse ettepanekuga seisukoha kohta, mille liit peaks võtma ELi ja Gruusia koostöönõukogus lisas sätestatud assotsieerimiskava vastuvõtmise suhtes.

Seega palub komisjon nõukogul lisatud nõukogu otsuse eelnõu vastu võtta.

2014/0182 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb liidu seisukohta Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus seoses ELi–Gruusia assotsieerimiskava rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Partnerlus- ja koostööleping allkirjastati 22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999.

(2)       Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia assotsieerimisleping (edaspidi „assotsieerimisleping”) parafeeriti 29. novembril 2013 Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumiseajal.

(3)       Kuni assotsieerimislepingu jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt, alustades seda kohe, kui see muutub lepinguosaliste jaoks võimalikuks.

(4)       Assotsieerimislepingu rakendamise toetamiseks on lepinguosalised kokku leppinud, et nad koostavad läbirääkimiste teel assotsieerimiskava, eesmärgiga esitada ühise töö prioriteetide loetelu ajavahemikuks 2014–2016.

(5)       Lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele assotsieerimiskavas, mille peab vastu võtma partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogu kuni ei ole loodud assotsieerimislepingus sätestatud institutsionaalset raamistikku.

(6)       Seisukoha, mille liit võtab koostöönõukogus seoses ELi–Gruusia assotsieerimiskava rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega, peab vastu võtma nõukogu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus võetav liidu seisukoht seoses assotsieerimiskava rakendamisega põhineb käesolevale otsusele lisatud koostöönõukogu soovituse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus, mis käsitleb liidu seisukohta Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus seoses ELi-Gruusia assotsieerimiskava rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega

1. LISA

Eelnõu:

SOOVITUS,

mis käsitleb ELi–Gruusia assotsieerimiskava rakendamist

ELi–GRUUSIA KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse ELi-Gruusia partnerlus- ja koostöölepingut, millega luuakse partnerlus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahel (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 81,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt lepingu artiklile 81 asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib lepingu rakendamist. Lepinguosaliste kokkuleppel võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi.

(2) Lepinguosalised on kokku leppinud assotsieerimiskava tekstis, mille eesmärk on valmistada ette ja hõlbustada tulevase assotsieerimislepingu rakendamist praktilise raamistiku loomise kaudu, et rakendada ellu lepinguosaliste üldised eesmärgid, milleks on poliitiline assotsieerimine ja majandusintegratsioon.

(3) Assotsieerimiskaval on kaks eesmärki: kavandada konkreetsed meetmed tagamaks, et lepinguosalised täidavad assotsieerimislepingus sätestatud kohustusi,  ning luua avaram raamistik ELi ja Gruusia suhete edasiseks tugevdamiseks, mis hõlmaks märkimisväärset majandusintegratsiooni ning poliitilise koostöö tugevdamist kooskõlas assotsieerimislepingu üldise eesmärgiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Ainus artikkel

Koostöönõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada lisatud ELi–Gruusia assotsieerimiskava, niivõrd kui rakendamine on suunatud ELi ja Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (millega luuakse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Gruusia vaheline assotsiatsioon) eesmärkide täitmisele, kaasa arvatud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomisele.

………………………….. (koht)

Koostöönõukogu nimel

eesistuja

2. LISA

LISA Euroopa Liidu ja Gruusia

assotsieerimiskava

Euroopa Liit ja Gruusia („lepinguosalised”) tõdevad, et nende suhete kontekst on pärast idapartnerlusega liitumist oluliselt ja positiivselt muutunud. Lepinguosalised alustasid läbirääkimisi assotsieerimislepingu üle 2010. aastal ja kava lahutamatuks osaks oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle 2012. aastal. Lisaks on nad välja töötanud ja kasutusele võtnud viisanõude kaotamise tegevuskava, mille edukas rakendamine on üks põhielement, mis toetab assotsieerimislepingus ette nähtud Gruusia poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga, täpsemalt liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide olulist laiendamist.

Läbirääkimised assotsieerimislepingu üle lõpetati 22. juulil 2013 ja leping parafeeriti 29. novembril 2013. Lepingu täieliku jõustumiseni läheb veel aega. Seni tuleb võtta meetmeid, mis tagavad, et lepinguosalised saavad lepingust alates selle osalisest ajutisest kohaldamisest igakülgset kasu. Käesoleva assotsieerimiskava eesmärk on valmistada ette ja soodustada assotsieerimislepingu rakendamist, luues selleks praktilise raamistiku, mille abil on võimalik ellu rakendada poliitiline assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni üldised eesmärgid ja mis asendaks ELi–Gruusia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava.

Assotsieerimiskavas esitatakse assotsieerimislepingu struktuurist lähtudes  loetelu prioriteetidest, mis on ühise töö aluseks aastatel 2014–2016.

Kuigi assotsieerimiskavas keskendutakse piiratud arvule prioriteetidele, ei tohiks see mõjutada partnerlus- ja koostöölepingu, muude asjaomaste lepingute või idapartnerluse mitmepoolse mõõtme alusel praegu peetava dialoogi ulatust ega selle suhtes kehtivat mandaati; samuti ei tohiks see takistada assotsieerimislepingus/põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus võetud kohustuste täitmist pärast lepingu jõustumist või ajutise kohaldamise algust.

1.         Assotsieerimiskava rakendamise põhimõtted, vahendid ja ressursid

Assotsieerimiskava rakendamisel juhindutakse järgmistest ühistest põhimõtetest:

· assotsieerimiskava kohaselt võetavaid meetmeid tuleks rakendada poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni üldeesmärgi vaimus;

· assotsieerimiskava prioriteedid täiendavad ELi ja Gruusia kohustust rakendada pärast ELi ja Gruusia vahelise assotsieerimislepingu jõustumist täielikult kõiki selle sätteid;

· assotsieerimiskava rakendamisel tuleks igakülgselt järgida läbipaistvuse, vastutuse ja kaasatuse põhimõtteid;

· assotsieerimiskava rakendamisega tegelevad mõlemad lepinguosalised;

· assotsieerimiskava eesmärk on saavutada käegakatsutavad ja määratletud tulemused praktiliste meetmete järkjärgulise rakendamise kaudu;

· lepinguosalised mõistavad, et on oluline toetada kokkulepitud prioriteete asjakohaste ja piisavate poliitiliste, tehniliste ja rahaliste vahenditega; ja

· assotsieerimiskava rakendamise kohta esitatakse igal aastal aruanne, seda jälgitakse ja hinnatakse. Tehtud edusammud vaadatakse üle, kaasa arvatud partnerlus- ja koostöölepingu või muude asjaomaste lepingute praeguste struktuuride raames.

Euroopa Liit toetab Gruusiat assotsieerimiskavas esitatud eesmärkide ja prioriteetide rakendamisel. EL kasutab selleks kõiki kättesaadavaid ELi toetusvahendeid ning oskusi ja nõustamist, parimaid tavasid ja oskusteavet, teabe jagamist, toetust suutlikkuse arendamiseks ja institutsioonide tugevdamiseks. Samuti innustab ta Gruusia teisi partnereid toetust andma ja sellist toetust koordineerima. Assotsieerimiskava rakendamisele kaasa aitamiseks on võimalik kasutada ka ELi asjaomaseid finantsinstrumente. Kava ei ole sellele vaatamata finantsplaneerimise dokument ega asenda lepinguosaliste tehtavat programmitööd ega sõnastamisega seotud tegevust.

ELi toetust antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ühtse toetusraamistiku ja mitmeid riike hõlmava programmitöö alusel Gruusia abistamise üldiste prioriteetide raames, osana Gruusiale suunatud üldrahastamisest ja austades täielikult ELi välisabi asjaomaseid rakendamiseeskirju ja menetlusi.

Käesolevat assotsieerimiskava kohaldatakse alates selle vastuvõtmise hetkest esialgu kolme aasta jooksul ning vastastikusel kokkuleppel võidakse seda perioodi pikendada. Alates kohaldamise algusest asendab see Euroopa naabruspoliitika tegevuskava kui vahendi, mille alusel jälgitakse Gruusia edusamme Euroopa naabruspoliitika raames. Ka kodanikuühiskonda julgustatakse keskenduma oma seiretegevuses assotsieerimiskavale.

Vajaduse korral, eriti assotsieerimislepingu jõustumisel võib assotsieerimiskava Euroopa Liidu ja Gruusia koostöönõukogus (assotsiatsiooninõukogus) sõlmitava kokkuleppega igal ajal muuta või uuendada.

2.         Assotsieerimiskava prioriteedid

2.1       Poliitiline dialoog ja reform

Käesoleva assotsieerimiskava raamistikus peetava poliitilise dialoogi ja tehtava reformialase koostööga tahetakse tõhustada demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste järgimist, nagu on sätestatud ÜRO ja Euroopa Nõukogu põhikonventsioonides ja nendega seotud protokollides, ja aidata kaasa riigisiseste poliitiliste reformide konsolideerimisele, eelkõige ELi õigustikule lähendamise kaudu. ELi õigus- ja põhiseadusreformi ning inimõiguste erinõuniku Thomas Hammarbergi 2013. aasta septembri aruannet „Gruusia üleminekuetapis”[1] ja eriti selles sisalduvaid soovitusi tuleks allpool kirjeldatud poliitilise dialoogi ja reformiga seotud küsimuste rakendamisel arvesse võtta[2].

Dialoog ja koostöö hõlmavad järgmisi valdkondi:

i)          Suurendada demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust ning tugevdada õigusriigi ja inimõiguste austamist eelkõige järgmiselt:

· tagada valimiste demokraatlik läbiviimine, tegeledes õigusraamistiku ja valimiste korraldamise mis tahes vajakajäämistega, mille on kindlaks määranud asutustevaheline vabade ja õiglaste valimiste töörühm (IATF) ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) / demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR), sealhulgas 2014. aasta kohalikke valimisi silmas pidades;

· tagada võimalike põhiseaduse muudatuste korral laiaulatuslike konsultatsioonide läbiviimine riigi sees ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga, et kindlustada nende vastupidavus ajaproovile;

· suurendada põhiseaduse paindlikkuse ja stabiilsuse vahelist tasakaalu ja tugevdada parlamendi eelarvevolitusi kooskõlas Veneetsia komisjoni arvamusega nr 737/2013;

· tagada austus peaministri ja presidendi põhiseaduslike rollide suhtes;

· tagada poliitilise süsteemi nõuetekohane kontrolli- ja tasakaalumehhanism, kui Gruusia läheb poolpresidentaalselt süsteemilt üle parlamentaarsele süsteemile; jätkata parlamendi rolli ja kohtute sõltumatuse tugevdamist;

· rakendada detsentraliseerimise strateegiat kooskõlas Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga (CETS nr 122).

 ii)        Jätkata õigussektori reformimist, eelkõige tagada sõltumatus, tõhusus, erapooletus ja professionaalsus kohtutes, prokuratuuris ja õiguskaitseasutustes, mis peaksid olema vabad poliitilisest või muud laadi lubamatust sekkumisest; jätkata ja hoogustada korruptsioonivastast võitlust.

Kohtud

· Töötada välja selgete võrdlusnäitajate ja prioriteetidega kohtureformi strateegia ja tegevuskava, kaasa arvatud kohtunike ametissenimetamise ja koolitamise põhimõtted ning piisavad vahendid nõuetekohase õiguspädevuse tagamiseks.

· Võtta edasisi meetmeid eelkõige seoses kohtute, Gruusia kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku reformiga, kaasa arvatud menetlusliku võrdsuse põhimõtte tugevdamine kriminaalmenetluses, algatades laiaulatusliku läbivaatamise ja esitades õigusaktide ettepanekud seoses järgmisega:

– tugevdada kohtute sõltumatust, tõhusust, erapooletust ja professionaalsust;

– tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele;

– tagada sõltumatu ja tõhus uurimine;

– reformida õigusemõistmist alaealiste üle, et kaitsta laste õigusi;

– viia kokkuleppemenetluse süsteem kooskõlla ELi ja Euroopa Nõukogu / Euroopa inimõiguste konventsiooni standardite ja tavadega;

– kannatanu staatus ja õigused kriminaalmenetluses;

– kriminaalasjadega tegeleva vandekohtu reform.

· Rakendada prokuratuuri reform vastavalt 2013. aastal 2008. aasta seaduses tehtud muudatustele. Määrata eelkõige kindlaks prokuratuuri jaoks asjakohane põhiseaduslik raamistik koos tõhusa järelevalvega – tekitada avalikkuses prokuratuuri vastu usaldus ja luua tõeliselt professionaalne prokuratuur (kaasa arvatud piisava koolituse kaudu), mis ei sõltu poliitilistest parteidest ega muust lubamatust mõjust.

· Tagada kriminaalsüüdistuse esitamisel läbipaistvus ja erapooletus ning poliitiliste motiivide puudumine, et vältida poliitiliselt motiveeritud valikulist õigusemõistmist.

· Jätkata rehabilitatsiooni ja resotsialiseerimise poliitika rakendamist kriminaalõiguses; edendada vabadusekaotuseta karistuste ja ühiskondliku töö kasutamist, suurendada kriminaalhoolduse kasutamist ning ennetähtaegset vabastamist tingimisi karistuse, kriminaalkaristust mittehõlmava lahendi ja lepituse kaudu.

· Jagada juurdepääs kohtumõistmisele piisavalt rahastatud ja professionaalselt suutliku sõltumatu õigusabiteenistuse kaudu.

· Suurendada õiguskaitseasutuste vastutust ja demokraatlikku järelevalvet. Politsei ja prokuröride vastu esitatavad kaebused nõuavad usaldusväärseks reageerimiseks professionaalset ja tõhusat mehhanismi. Kaaluda korralikult väljaarendatud, sõltumatu ja tõhusa kaebuste mehhanismi loomist selliste juhtumite uurimiseks. Pakkuda õiguskaitsetöötajatele terviklikku erialast koolitust eetikastandardite ja inimõiguste kohta.

· Töötada välja vaidluste kohtuvälise lahendamise vahendid (lepitus, vahekohus); vaadata läbi haldusaresti käsitlevad eeskirjad kooskõlas õiglase kohtuliku arutamise normidega.

Korruptsioonivastane võitlus, haldusreform ja avalik teenistus

· Osaleda rahvusvahelises korruptsioonivastases koostöös ja tagada asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide, nt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni tõhus rakendamine.

· Võtta piisavaid meetmeid ühiskonna kõikidel tasanditel, et korruptsiooni, eelkõige kõrgetasemelist korruptsiooni ära hoida, avastada ja sellega tegeleda.

· Viia läbi haldusreform, suunates põhitähelepanu avalikule haldusele ning vastutusvõimelise, tõhusa, toimiva, läbipaistva ja professionaalse avaliku teenistuse loomisele, samuti kohalike omavalitsuste tugevdamisele kooskõlas Euroopa standarditega.

 (iii)   Tagada inimõiguste ja põhivabaduste austamine laiaulatusliku koostööga inimõiguste ja põhivabaduste kaitse valdkonnas, kaasa arvatud Thomas Hammarbergi aruandes „Gruusia üleminekuetapis” rõhutatud viisil. Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

· võtta vastu terviklik riiklik inimõiguste strateegia ja tegevuskava; järgida aktiivselt nimetatud strateegias ja tegevuskavas ÜRO organite, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide erisoovitusi, eelkõige diskrimineerimisvastase poliitika rakendamise, vähemuste ja eraelu kaitse ning usuvabaduse tagamise valdkonnas;

· võtta vastu terviklik diskrimineerimisvastane seadus vastavalt ÜRO ja Euroopa Nõukogu järelevalveorganite soovitustele, et tagada tulemuslik kaitse diskrimineerimise vastu;

· võtta meetmeid asjakohaste ÜRO ja Euroopa Nõukogu diskrimineerimisvastaste dokumentide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks ja riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmiseks, võttes arvesse ÜRO kodakondsusetuse konventsiooni ja Euroopa Nõukogu kehtivaid soovitusi Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta kohta;

· reageerida asjakohaselt Euroopa Nõukogu asjaomaste organite järeldustele ja soovitustele seoses sellega, kuidas Gruusia järgib rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni põhimõtteid;

· tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine;

· tagada Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste tõhus täitmine;

· hoida käigus tõhusad kohtueelsed ja kohtuvälised mehhanismid vaidluste lahendamiseks ja inimõiguste kaitsmiseks;

· edendada inimõigusi ja diskrimineerimisvastast võitlust ja suurendada sellealast teadlikkust kohtutes, õiguskaitses, halduses;

· tugevdada jätkuvalt meedia mitmekesisust, läbipaistvust ja sõltumatust kooskõlas Euroopa Nõukogu soovitustega;

· võtta poliitikakujundamisel arvesse inimõiguste kaitsja büroo soovitusi ning tagada piisavad vahendid ja tugevdada inimõiguste kaitsja bürood;

· toetada diskrimineerimisvastases seaduses ette nähtud institutsionaalse mehhanismi tõhusat toimimist; arendada parlamendi inimõiguste ja õigusküsimuste komisjonide järelevalvesuutlikkust seoses inimõiguste strateegia ja tegevuskava rakendamisega;

· toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja eelkõige esindavaid sotsiaalpartnereid (ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid) nende rollis teenuseosutajate ja järelevalvajatena ELi-Gruusia assotsieerimislepingus esikohale seatud valdkondades, kaasa arvatud tööõigused, eraelu puutumatus, vähemuste ja teiste haavatavate rühmade õigused ja meediavabadus.

Väärkohtlemine ja piinamine

· Ajakohastada väärkohtlemise ja piinamise vastu võitlemise riiklikku strateegiat ja tegevuskava ning hoogustada nende rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi karistamatuse tõkestamise eesmärgil;

· tagada põhjalik, läbipaistev, sõltumatu uurimine väidetava piinamise ja väärkohtlemise kasutamise suhtes kinnipidamissüsteemis, politseis, sõjaväes ja teistes kinnistes asutustes;

· rakendada struktuurireformid ja toetada riiklikku ennetusmehhanismi inimõiguste kaitsja büroo raames, et tulevikus kuritarvitamist ära hoida ja tagada riikliku ennetusmehhanismi täielik kättesaadavus kinniste asutuste, kaasa arvatud valitsusväliste institutsioonide jälgimiseks;

· tugevdada kinnipidamissüsteemi, politsei, sõjaväe ja teiste kinniste asutuste tõhusat sisemist ja välist järelevalvet kuritarvitamise ja väärkohtlemise varajaseks avastamiseks ja ärahoidmiseks;

· jätkata jõupingutusi kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteemi ja kinnipeetavate tervishoiuteenustele juurdepääsu parandamiseks. Arendada kinnistes asutustes või kinniste asutuste jaoks töötavate tervishoiutöötajate suutlikkust ja võimet paljastada ja teatada väärkohtlemisest.

Ametiühingute õigused ja peamised tööalased standardid

· Rakendada parlamendi 2013. aasta juunis vastuvõetud uus tööseadustik kooskõlas ILO standarditega;

· toetada uut tööseadustikku uute vaidluste lahendamise institutsioonide ja menetlustega ning arendada läbirääkimiste kultuuri (lepituskeskus). Pöörata tähelepanu ka tööohutuse suurendamisele ning luua piisava suutlikkusega mehhanism ja institutsioon töötingimuste inspekteerimiseks uue seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardite vaimus;

· luua tõhus sotsiaaldialoog, kaasa arvatud kolmepoolse komisjoni süstemaatilise kokkukutsumise kaudu;

· jätkata ja tõhustada dialoogi ja partnerlust ILOga.

Võrdne kohtlemine

· Suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus;

· ühtlustada tervise ja ohutuse alased eeskirjad, emaduse kaitse eeskirjad, tööalaste ja perekondlike ülesannete sobitamise eeskirjad Euroopa standarditega, nagu assotsieerimislepingus kavandatud;

· tõhustada koduvägivalla vastaste õigusaktide rakendamist, kaasa arvatud elanikkonna ja konkreetsete kutserühmade, näiteks politsei teadlikkuse suurendamine eelkõige maal ja vähemustega asustatud piirkondades. Parandada kannatanute juurdepääsu nõustamisteenustele ja varjupaikadele.

Laste õigused

· Tegeleda laste vaesusega ja seada haavatavate laste olukord märksa kõrgemaks prioriteediks; jätkata alaealisi käsitleva õigusemõistmise reformi (vt ka eespool „Kohtud”);

· jätkata alaealisi käsitleva õigusemõistmise reformi (vt ka eespool „Kohtud”)

· riiklikus inimõiguste strateegias ja tegevuskavas peaksid laste õigused olema olulisel kohal;

· tagada piisavad vahendid ja tugevdada inimõiguste kaitsja rolli lastega seotud töö tegemisel ja jälgida olukorda asjaomastes institutsioonides;

· keskenduda meetmetele laste kaitsmiseks mis tahes vägivalla eest.

2.2       Välis- ja julgeolekupoliitika

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas on dialoogi ja koostöö eesmärk järkjärguline lähenemine, mis hõlmab ka lähenemist ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP), ning selle raames tegeldakse eelkõige julgeoleku, konfliktiennetuse ja kriisiohje küsimustega, piirkondliku stabiilsuse, desarmeerimise, relvade leviku tõkestamise, relvastus- ja ekspordikontrolliga. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja vastastikustel huvidel ning selle eesmärk on poliitilise lähenemise ja tõhususe suurendamine kahepoolsete, rahvusvaheliste ja piirkondlike foorumite kasutamise kaudu. Eelkõige tuleb:

· luua pragmaatilist koostööd ning poliitilist dialoogi ja piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi puudutava koostöö arendamist soodustav keskkond, kaasa arvatud Euroopa Nõukogu ja OSCE raames;

· edendada konfliktide rahumeelset lahendamist ning tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

· jätkata koostööd Gruusia vastavusse viimiseks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika deklaratsioonidega;

· arendada sanktsioonide alast koostööd;

· edendada ÜRO hartas ja OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, piiride rikkumatuse ja sõltumatuse põhimõtete austamist;

· tugevdada praktilist koostööd konfliktide ennetamisel ja kriisiohjamisel, soodustades Gruusia osalemist ELi juhitavatel tsiviil- ja militaarkriisiohje operatsioonidel, ning ÜJKP vallas toimuvatel konsultatsioonidel ja koolitustel (2013. aasta novembris allkirjastatud osalemise raamlepingu alusel ja idapartnerluse ÜJKP paneeli mitmepoolses raamistikus);

· edendada ja soodustada Gruusia osalemist ÜJKPga seotud koolitustel ja konsultatsioonidel (korrapäraste kahepoolsete konsultatsioonide ja idapartnerluse mitmepoolse ÜJKP paneeli raames).

Terrorism, massihävitusrelvade leviku ja ebaseadusliku relvaekspordi tõkestamine

· Teha koostööd rahvusvahelise konsensuse suurendamiseks inimõigustel põhineva terrorismivastase võitluse, kaasa arvatud terroriaktide õigusliku määratluse alal, sealhulgas terrorismivastase võitluse terviklikku konventsiooni käsitleva kokkuleppe saavutamise toetamise kaudu;

· vahetada teavet terroristlike organisatsioonide, rühmade, nende tegevuse ja nende tugivõrgustike kohta vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja lepinguosaliste õigusaktidele;

· rakendada rahapesuvastase töökonna terrorismi rahastamist käsitlevates soovitustes sisalduvad standardid;

· teha koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ja aidata tõkestamisele kaasa, täites täielikult lepinguosaliste rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi ja teisi vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi ning rakendades neid riigi sees;

· luua tõhus riiklik massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi- ja transiidikontrolli süsteem, mis hõlmab massihävitusrelvade lõppkasutuse kontrollimist kahese kasutusega tehnoloogiate puhul ning tõhusaid sanktsioone ekspordikontrolli sätete rikkumise eest;

· teha koostööd riskipõhise tollikontrolli alal, mis tagab import-, eksport- ja transiitkauba ohutuse ja turvalisuse;

· võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustustele muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktide raames;

· jätkata koostööd tavarelvade ekspordikontrolli alal, pidades silmas ELi ühist seisukohta sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli kohta. Arendada koostööd ebaseadusliku relvakaubanduse vastase võitluse ja varude hävitamise alal;

· jätkata tasakaalustatult kaasaaitamist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamisele kõigi selle kolme samba vallas;

· võtta meetmeid ÜRO peaassamblee 2. aprillil 2013 vastu võetud relvakaubanduslepingu allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks.

Rahvustevahelise konflikti lahendamine

· Jätkata jõupingutusi 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise kokkuleppe ja selle rakendusmeetmete täielikuks rakendamiseks;

· jätkata konstruktiivset osalemist ELi, ÜRO, OSCE ühisjuhtimisel toimuvatel Genfi rahvusvahelistel kõnelustel ja tagada nendele toetus;

· rõhutada sisuka rahvusvahelise tegutsemise tähtsust, kaasa arvatud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni mandaadi täielik rakendamine;

· teha tõhusat koostööd konflikti lahendamiseks, kasutades ELi ja Gruusia vahel kokkulepitud vorme, sealhulgas konsultatsioone, mille eesmärk on luua võimalusi Gruusias asuvate Abhaasia ja Tshinvali rajooni / Lõuna-Osseetia piirkondade asjakohaseks kaasamiseks ELi–Gruusia suhete süvendamisse;

· hoogustada ELi ja Gruusia tõhusat koostööd ja koordineerimist konflikti lahendamiseks, sealhulgas korrapärase poliitilise dialoogi abil;

· toetada konflikti rahumeelsele lahendamisele suunatud jõupingutusi, sealhulgas ühenduse võtmise kaudu Gruusias asuvate Abhaasia ja Tshinvali rajooni / Lõuna-Osseetia piirkondade elanikega Gruusia lepitus- ja kaasamispoliitika ning ELi mittetunnustamise ja kaasamispoliitika valguses, mille osas nad teevad koostööd;

· võtta asjakohaseid meetmeid halduspiiri ülese kaubanduse, reisimise ja investeerimise julgustamiseks, sealhulgas selliste õigusaktide nagu okupeeritud territooriumide seaduse läbivaatamine;

· töötada kõikide riigisiseste põgenike ja pagulaste ohutu ja väärika ja vabatahtliku tagasipöördumise võimaldamiseks nende alalistesse elukohtadesse kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

· võtta meetmeid konflikti jätkusuutlikuks lahendamiseks, ilma et see piiraks konfliktiga seotud küsimustega tegelemise praeguseid vorme; konflikti rahumeelne lahendamine on üks kesksetest teemadest lepinguosaliste poliitilise dialoogi päevakorras ja teiste oluliste rahvusvaheliste osalejatega peetavas dialoogis;

· otsida võimalusi, kuidas jagada ELi–Gruusia viisanõude kaotamise dialoogist, poliitilisest assotsieerimisest ja majandusliku integratsiooni protsessist, muu hulgas assotsieerimislepingust tulenevaid hüvesid ja võimalusi elanikega teisel pool halduspiiri;

· võtta meetmeid inimestevaheliste kontaktide, usalduse loomise ja lepitamiseks tehtavate jõupingutuste toetamiseks konflikti tõttu lahutatud kogukondades.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

· Jätkata koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, rakendades Rooma statuudi ja sellega seotud dokumendid, pidades nõuetekohaselt silmas selle terviklikkuse säilitamist. Teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga 2008. aasta augustisõja uurimisel.

2.3       Õiguse, vabaduse ja turvalisuse alane koostöö

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

Isikuandmete kaitse

· Tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse vastavalt Euroopa standarditele ning võtta asjakohaseid seadusandlikke ja praktilisi meetmeid eraelu puutumatuse õiguse suuremaks austamiseks, sealhulgas kriminaalõiguse valdkonnas; tagada andmekaitse standardite kohaldamine ka erasektoris;

· tugevdada andmekaitseasutuse (inspektori büroo) suutlikkust ja jälgida andmekaitsestandardite kohaldamist kõikides sektorites, eelkõige seoses õiguskaitsega; tagada sõltumatus ja piisavad vahendid, mis võimaldavad asutusel täita nõuetekohaste volituste ja kohustustega sõltumatu järelevalveasutuse rolli;

· parandada eraelu puutumatuse kaitset ja uurida kuritarvitusi. Tagada, et isikuandmete töötlemisel järgitakse seadusi, täidetakse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ja teostatakse piisavat järelevalvet;

· viia läbi pidevaid suunatud teabekampaaniaid andmekaitse ja selle tähtsuse kohta inimõigustel põhineva lähenemisviisi jaoks.

Rände- ja varjupaigaküsimused

· Rakendada tõhusalt Gruusia rändestrateegia 2013–2105 ja selle juurde kuuluv tegevuskava;

· konsolideerida rände- ja varjupaigaalane õigusraamistik vastavalt ELi ja rahvusvahelistele standarditele, kaasa arvatud selliste õigusaktide vastuvõtmine, mis tagavad tõhusa juurdepääsu õiglastele menetlustele seoses staatuse määratlemise ja õiguste kaitsega;

· luua ühtne rändeanalüüsi süsteem;

· tugevdada riiklikku rändeküsimuste komisjoni; töötada välja programmid haavatavate rändajate vabatahtliku tagasipöördumise toetamiseks;

· jätkata ELi–Gruusia tagasivõtulepingu tõhusat rakendamist ja töötada välja ebaseadusliku rände vastu võitlemise mehhanismid;

· töötada välja ja rakendada terviklik tagasipöördumise ja taasintegreerimise suunamismehhanism Gruusia kodanike taasintegreerimiseks ning tugevdada tagasipöörduvate rändajatega tegelevate valitsusasutuste, sealhulgas liikuvuskeskuse tegevussuutlikkust;

· rajada ajutine majutuskeskus ebaseaduslikele rändajatele ja tagada selle tegevussuutlikkus;

· jätkata pidevate suunatud teabekampaaniate korraldamist liikuvuse ja ELi sisserändamise kohta, mis hõlmavad teavet rändajate õiguste ja kohustuste kohta, ELi tööturule juurdepääsu (kaasa arvatud ELi rändeportaali kaudu) reguleerivate eeskirjade ja vastutuse kohta viisavabadusega seotud õiguste kuritarvitamise eest.

Piirihaldus

· Töötada välja mitmeaastane integreeritud piirihaldusstrateegia ja selle juurde kuuluv tegevuskava 2013. aastale järgnevaks perioodiks;

· lõpetada järk-järgult Gruusia mittebiomeetriliste passide kasutamine kooskõlas viisanõude kaotamise tegevuskavaga;

· säilitada piirikontrolli ja piirivalve kõrge tase ja arendada tõhusat asutustevahelist koostööd;

· suurendada jõupingutusi rohelise piiri haldamise suutlikkuse edasiarendamiseks pärast vajaduste terviklikku hindamist;

· arendada edasi piirivalvuritele, tollile ja teistele piirihalduse ja piirivalvega tegelevatele ametnikele suunatud koolitusprogramme.

Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine

· Hoogustada jõupingutusi inimkaubandusvastase võitluse 2013.–2014. aasta tegevuskava tõhusaks rakendamiseks; suurendada riigiasutuste suutlikkust inimkaubanduse juhtumite aktiivseks tuvastamiseks ja tõhusaks uurimiseks;

· jätkata jõupingutusi organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas ja

· suurendada jõupingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise õigus- ja institutsioonilise raamistiku loomiseks;

· jätkata organiseeritud kuritegevuse tõhusa tõkestamise eesmärgil ELi liikmesriikide ja Gruusia õiguskaitseasutuste koostööd, sealhulgas EUROPOLiga koostöölepingu sõlmimise kaudu.

Ebaseaduslike uimastite vastu võitlemine

· Rakendada riiklik uimastistrateegia ja tegevuskava 2014–2015, kavandades selle jätkamist pärast 2015. aastat;

· tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemine uimastiküsimustele, et tulla toime uimastite kuritarvitamise tervisealaste ja sotsiaalsete tagajärgedega ning tagada tõhusam ennetustegevus ja töö ebaseaduslike uimastite pakkumise, nendega kaubitsemise ja nende nõudluse vähendamiseks;

· tugevdada institutsionaalseid struktuure ebaseaduslike uimastitega võitlemiseks;

· jätkata regulaarset dialoogi idapartnerluse uimastialase dialoogi raamistikus;

· arendada edasi koostööd ja teabevahetust, sealhulgas jätkata koostööd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA).

Õigusalane koostöö

· Tõhustada õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades mitmepoolsete õigusalast koostööd tsiviilasjades käsitlevate konventsioonidega ühinemise ja nende rakendamise kaudu, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidega õigusalase koostöö ning lastekaitse valdkonnas, eriti 1965. aasta Haagi konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kätteandmise kohta, 1970. aasta konventsiooniga kaubandus- või tsiviilasjades välismaal tõendite kogumise kohta ja 1996. aasta vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga;

· tõhustada õigusalast koostööd kriminaalasjades asjaomaste konventsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu konventsioonidega ühinemise ja nende rakendamise kaudu;

· tihendada koostööd Eurojustiga, sealhulgas seoses operatiivkoostöö lepingu sõlmimise kavandamisega.

2.4       Kaubandus ja kaubandusega seotud küsimused

Kaubavahetus

Lepinguosalised teevad koostööd seoses kavandatud assotsieerimislepingu kaupade turulepääsu käsitlevate sätete nõuetekohase rakendamisega, eelkõige ühiste konsultatsioonide kaudu, pidades silmas järgmist:

· jätkata Gruusia ekspordistruktuuri mitmekesistamist;

· arendada edasi kaubandusstatistika valdkonda;

· teha tihedat koostööd eesmärgiga kohaldada tõhusalt dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi;

· tagada, et enne ja pärast lepingu jõustumist ei tõsteta lepinguosaliste vahelises kaubanduses praegu kohaldatavaid imporditolle (külmutamine);

· abistada Gruusiat nende õigusaktide koostamisel ja rakendamisel, mida Gruusia kavatseb ette valmistada turulepääsu või muude seotud küsimuste kohta (s.t kaubanduse parandusmeetmed).

· teabevahetuse tagamine turulepääsuga seotud arengute ja turulepääsu poliitika kohta.

Tehnilised eeskirjad, standardimine ja seotud infrastruktuur

Lepinguosalised teevad koostööd standardite, tehniliste eeskirjade, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamise alal, et saavutada kõnealuste süsteemide järkjärguline ühtlustamine ELi vastavate süsteemidega, nagu assotsieerimislepingus sätestatud. Koostöö hõlmab järgmist:

· töötada välja tehniliste kaubandustõkete strateegias sätestatud õigusaktid, mida Gruusia kohustus rakendama enne assotsieerimislepingu jõustumist;

· arendada välja standardite, tehniliste eeskirjade, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise, vastavushindamise menetluste haldamisega seotud infrastruktuur;

· toetada sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate ettevalmistamist ja kohanemist seoses ühtlustatud õigusaktide rakendamisega;

· rakendada turujärelevalve strateegiat;

· tugevdada Gruusia asjaomaste riigiasutuste ja turujärelevalve organite haldussuutlikkust turujärelevalve valdkonnas;

· koolitada täiendavalt töötajaid vastutavate valitsusorganite ja -ametite juhtimiseks;

· vahetada teavet Gruusia tehniliste kaubandustõkete ja turujärelevalve strateegiate kõikide asjaomaste aspektide, vajaduse korral ajakavade kohta;

· valmistada Gruusiat ette vajalike tingimuste täitmiseks, et sõlmida assotsieerimislepingus kavandatud ja mitmeid sektoreid hõlmav tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping kooskõlas seotud tervikliku institutsionaalse reformi kavaga, kaasa arvatud seadusandlikud reformid;

· vahetada teavet muude asjaomaste arengute kohta tehniliste kaubandustõkete valdkonnas, mis on seotud rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtu või muudele kui rahvusvahelistele standarditele vastavate toodete oma turule lubamisega.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette Gruusia toidu ja sööda, taimetervise ja loomade tervise ja heaolu alaseid õigusakte ja praktikat käsitlevate sanitaar- ja fütosanitaarstandardite ühtlustamine ELi standarditega, nagu on sätestatud assotsieerimislepingu asjaomastes lisades. Koostöö hõlmab järgmist:

· viia lõpule Gruusia praegune toiduohutuse strateegia ja ühtlustamisprogramm, eelkõige toiduohutuse seadustiku rakendamine ja horisontaalsete rakendusaktide järkjärguline vastuvõtmine;

· koostada Gruusia valdkondlikud prioriteedid ja vaadata läbi Gruusia praegune toiduohutuse strateegia, eesmärgiga hõlmata kõik kavandatud assotsieerimislepingu vastavates lisades toodud valdkonnad. See hõlmab valdkondlikke õigusakte vastavalt Gruusia majanduse prioriteetidele;

· tagada, et veterinaarsed, fütosanitaarsed ja toiduohutuse kontrollid piiripunktides viiks läbi pädev asutus;

· pakkuda Gruusiale tehnilist nõustamist ja toetust õigusaktide koostamisel ja rakendamisel, kaasa arvatud asjaomaste töötajate koolitamine, pädeva asutuse laboratoorse suutlikkuse suurendamise toetamine kooskõlas ELi nõuetega;

· teha ettevalmistusi toidu ja sööda, looma- ja taimetervise ohutusega seotud varajase hoiatamise süsteemi loomiseks;

· korraldada teabekampaaniaid koos asjaomaste asutuste, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonidega ELi turule pääsemise nõuete kohta ning koos kodanikuühiskonnaga toidu- ja söödaohutuse asjaomaste tarbijakaitse aspektide kohta;

· toetada Gruusia ettevõtete ettevalmistamist ja kohanemist seoses ühtlustatud õigusaktide rakendamisega.

Tolli- ja kaubandussoodustused

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette vastavusseviimine kavandatud assotsieerimislepingu vastavas lisas loetletud ELi õigustiku ja rahvusvaheliste standarditega, eelkõige järgmise kaudu:

· viia Gruusia volitatud ettevõtjate süsteem vastavusse ELi süsteemiga, eesmärgiks assotsieerimislepingus kavandatud vastastikune tunnustamine;

· jätkata Gruusia tolliasutuste ajakohastamist;

· jätkata tolliprotseduuride lihtsustamist ja ajakohastamist;

· abistada Gruusiat ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemisel ja selleks tarbeks tegevuskava koostamisel;

· teha koostööd riskipõhise tollikontrolli valdkonnas ja asjaomase teabe jagamisel, mis aitab kaasa riskijuhtimise ja tarneahelate ohutuse suurendamisele; toetab seaduslikku kaubandust ning import-, eksport- või transiitkaupade ohutust ja turvalisust;

· tugevdada pettusevastase võitlusega seotud dialoogi, et takistada ebaseaduslikku kaubandust, kaasa arvatud aktsiisikaupadega, tehes selleks tõhusamat koostööd tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitleva protokolli raames;

· viia Gruusia õigusaktid, mis käsitlevad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, vastavusse ELi õigustikuga assotsieerimislepingus kavandatud viisil.

Päritolureeglid

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette päritolureeglite rakendamine, mida kohaldatakse lepinguosaliste vahel assotsieerimislepingu vastava protokolli alusel, eelkõige järgmise kaudu:

· pärast vastava otsuse vastuvõtmist abistada Gruusiat Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga ühinemise protsessis;

· viia lõpule liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmise ja kontrollimise pädevuse üleminek Gruusia tolliasutustele;

· koolitada Gruusia tolliasutusi sooduspäritolu sertifitseerimise ja kontrollimise valdkonnas.

Ettevõtlus, teenustekaubandus ja elektrooniline kaubandus

Lepinguosalised jätkavad dialoogi ettevõtluse, teenustekaubanduse ja elektroonilise kaubanduse teemal vastavalt assotsieerimislepingu sätetele. Lepinguosalised teevad ettevalmistusi teenustevaldkonna kohustuste rakendamiseks vastavalt kavandatud assotsieerimislepingu asjaomaste lisade sätetele. Sel eesmärgil teevad lepinguosalised koostööd, et:

· pakkuda vastavat koolitust ja arendada piisavat haldussuutlikkust, et õigusaktide kavandatud vastavusseviimisega toime tulla;

· arutleda valdkondade üle, kus oleks vaja pakkuda koolitust ja suutlikkuse arendamist, kaasa arvatud suutlikkus ingliskeelsete tõlgete tegemiseks ja vastav tehniline abi;

· tagada kavandatud või käimasoleva õigusloometöö alane korrapärane teabevahetus vastavusseviimiseks valitud valdkondades ja sellel eesmärgil dialoogi pidamine.

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Lepinguosalised jätkavad dialoogi kapitali liikumise ja maksete teemal, pidades eelkõige silmas järelevalvet kõikide kehtivate kohustuste täitmise üle ja ettevalmistusi kavandatud assotsieerimislepingu rakendamiseks.

Riigihanked

Lepinguosalised teevad Gruusiaga koostööd assotsieerimislepingu riigihangete peatüki ja seotud reformide rakendamise ettevalmistamisel. See hõlmab järgmist:

· alustada assotsieerimislepingus sätestatud tervikliku tegevuskava koostamist, milles esitatakse täpne ja õigeaegne teave Gruusia õigusaktide arengusuundumuste kohta, eelkõige juhul, kui kavandatud õigusloometöö mõjutab riigihankepoliitikat ja jõustamist.

Intellektuaalomandi õigused

Lepinguosalised teevad Gruusiaga koostööd ELi õigustiku ja kavandatud assotsieerimislepingus sätestatud rahvusvaheliste intellektuaalomandi õiguste kaitse standarditega ühtlustamise ettevalmistamisel. See hõlmab järgmist:

· tagada mõlema lepinguosalise õiguste omajatele intellektuaalomandi õiguste kõrgetasemeline kaitse ja piisavad meetmed kõnealuste õiguste jõustamiseks;

· suurendada asjaomaste valitsusorganite või täitevasutuste, sealhulgas Gruusia tolliasutuste õiguskaitsesuutlikkust ja korrapäraste aruannete esitamist haldussuutlikkuse arenemise kohta;

· tagada kohtusüsteemi nõuetekohane toimimine, et kindlustada õiguste omajatele juurdepääs õigusemõistmisele ning mõjutusvahendite kättesaadavus ja tõhus rakendamine;

· tagada asjaomaste institutsionaalsete struktuuride ja intellektuaalomandi õiguste, autoriõiguste kaitse asutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonide nõuetekohane toimimine; laiendada koostööd kolmandate riikide asutuste ja tööstusharude ühendustega;

· võtta meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkonnas ja tagada tõhus dialoog õiguste omajatega;

· võtta tõhusaid meetmeid võltsimise ja piraatluse tõkestamiseks ning tagada jõustamisalaste õigusaktide ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest ette nähtud karistuste tõhus rakendamine, samuti korrapärane statistikaandmete ja asjaomase teabe esitamine jõustamistoimingute kohta, mida jagatakse lepinguosaliste vahel.

Konkurents

Lepinguosalised teevad koostööd kavandatud assotsieerimislepingu konkurentsipeatüki ja seotud reformide rakendamise ettevalmistamiseks. Ettevalmistused hõlmavad järgmist:

· tagada, et Gruusia institutsionaalne raamistik ja asjaomane haldussuutlikkus kindlustavad vastavate õigusaktide tõhusa rakendamise;

· tõhustada dialoogi kogemuste kohta õigusaktide rakendamisel kõnealuses valdkonnas ning muude konkurentsiga seotud seadusandlike arengute kohta.

Läbipaistvus

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle järgmistes valdkondades:

· ettevalmistused kohustuste rakendamiseks kaubandusega seotud poliitikakujundamise läbipaistvuse osas ja vajalike mehhanismide kaalumine, mida sellega seoses rakendada;

· arutelu parimate tavade ja kogemuste üle seoses läbipaistva poliitikakujundamisega;

· teabevahetus ja vastava koolituse pakkumine, kaasa arvatud kommunikatsioonimehhanismide ja sidusrühmadega konsulteerimise kohta;

· seminaride ja muude ürituste läbiviimine laiema üldsuse jaoks, mille eesmärk on kavandatud assotsieerimislepingu rakendamise ja ühtlustamisprotsessi selgitamine.

Kaubandus ja säästev areng

Lepinguosalised alustavad dialoogi kavandatud assotsieerimislepingu kaubanduse ja säästva arengu peatükiga hõlmatud küsimustes, eelkõige:

· teabe vahetamine tööseadustiku ning säästva arenguga seotud kohustuste rakendamise kohta;

· peatükiga hõlmatud kohustuste tulevase rakendamise arutamine sidusrühmade kaasamise ja kodanikuühiskonna dialoogi aspektist;

· sellega seotud parimate tavade ja asjaomaste kogemuste vahetamine.

· Lepinguosalised peavad meeles, et 2.1 jaos esitatud ametiühingute õiguste ja peamiste tööstandarditega seotud prioriteedid ja 2.6 jaos määratletud esimene prioriteet on kaubanduse ja säästva arengu peatüki rakendamisel äärmiselt olulised ja seoses assotsieerimislepingu kõnealuse osaga tuleks nendega tegeleda.

2.5       Majanduskoostöö

Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada Gruusiat täielikult toimiva turumajanduse rajamisel ja poliitika järkjärgulisel ühtlustamisel ELi poliitikaga kooskõlas makromajandusliku stabiilsuse, riigi rahanduse usaldusväärsuse, vastupidava finantssüsteemi ja jätkusuutliku maksebilansi juhtpõhimõtetega ja eelkõige et:

· arendada Gruusia suutlikkust teha makromajanduslikke prognoose, muu hulgas parandada arengustsenaariumide väljatöötamise metoodikat ja jälgida majandusprotsesse, tõhustades parimate tavade vahetamise kaudu näiteks mõjutegurite analüüsimise kvaliteeti;

· tugevdada Gruusia Rahvuspanga sõltumatust, kaasa arvatud keskpanka käsitlevate õigusaktide läbivaatamine kooskõlas ELi parimate tavadega, kasutades muu hulgas ELi ja ka Euroopa Keskpanga (EKP) oskusteavet;

· jagada ELi, kaasa arvatud EKP kogemusi rahavahetuskursi ning finants- ja pangandussektori reguleerimise ja järelevalve poliitika vallas ning aidata arendada ja tugevdada Gruusia suutlikkust nendes valdkondades;

· tagada eelarve ja kuludega seotud reformide rakendamise kaudu riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja juhtimine;

· tagada avatud, konkurentsivõimelised ja läbipaistvad erastamiseeskirjad ja -menetlused ning nende rakendamine.

Avaliku sektori sisefinantskontroll ja välisaudit

Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga tagada avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi areng järgmiselt:

· sisekontrollisüsteemi edasise tõhustamise tagamine detsentraliseeritud juhtimisaruandluse raames, kaasa arvatud sõltumatu siseaudit, mida teostatakse riigiasutustes üldtunnustatud rahvusvaheliste standardite ja metoodikate ja ELi parimate tavadega ühtlustamise kaudu;

· kontrollikoja välisauditi funktsiooni edasiarendamise tagamine kooskõlas üldtunnustatud rahvusvaheliste standarditega (INTOSAI);

· tõhusa koostöö tagamine ELi asjaomaste institutsioonide ja organitega, muu hulgas Euroopa Pettustevastase Ametiga, ja nende abistamine ELi vahendite juhtimise ja kontrolliga seotud kohapealsete kontrollide ja inspekteerimiste korral, mida tehakse kooskõlas asjaomaste eeskirjade ja menetlustega.

Maksustamine

Lepinguosalised tõhustavad ja tugevdavad koostööd, mille eesmärk on Gruusia maksusüsteemi ja -halduse täiustamine ja arendamine ELi ja rahvusvaheliste standardite alusel, kaasa arvatud ettevalmistused järkjärguliseks vastavusseviimiseks ELi õigustiku ja rahvusvaheliste dokumentidega kavandatud assotsieerimislepingu vastavas lisas sätestatud viisil, eelkõige järgmise kaudu:

· maksualaste õigusaktide täiustamine ja lihtsustamine;

· rahvusvahelise maksundusalase koostöö tõhustamine, et tugevdada maksuvaldkonnas head juhtimistava, s.t läbipaistvuse, teabevahetuse ja ausa maksukonkurentsi põhimõtteid;

· maksuhalduse suutlikkuse suurendamine, eelkõige maksukontrollide ja -auditite sihipärasema, riskipõhise süsteemi suunas liikumise kaudu;

· meetmete võtmine pettuste ja aktsiisikaupade salakaubaveo tõkestamise ja nende vastu võitlemise poliitika ühtlustamiseks;

· koostöö arendamine ELi liikmesriikide maksuhalduritega, jagades maksundusvaldkonna uusi kogemusi ja suundumusi.

Statistika

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette vastavusseviimine ELi õigustikuga statistikavaldkonnas, eelkõige järgmise kaudu:

· rahvaloenduse läbiviimine, kaasa arvatud põllumajanduskomponent;

· statistikaseaduse läbivaatamine eesmärgiga tugevdada Geostati rolli, juhtimisstruktuuri ja aruandlusmehhanismi kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa parimate tavadega;

· majandustegevuse riikliku nomenklatuuri väljatöötamine kooskõlas ELi majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatoriga (NACE rev 2) 2014. aasta lõpuks;

· statistika levitamise parandamine.

2.6       Muu koostööpoliitika

Transport

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette ELi õigustiku rakendamine kavandatud assotsieerimislepingu asjaomastes lisades nimetatud kõikide transpordiliikide osas ja toetada Gruusiat järgmises:

· hoogustada jõupingutusi ELi lennundusalase õigustiku rakendamiseks, et saada igakülgset kasu ELi ja Gruusia vahelisest ühise lennunduspiirkonna lepingust;

· tegutseda lennuohutuse suurendamise nimel;

· teha jõupingutusi digitaalse sõidumeeriku täielikuks rakendamiseks;

· arendada infrastruktuuri, eelkõige prioriteetsete projektide rakendamise kaudu idapartnerluse transpordivõrgu arendamiseks;

Energiakoostöö

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistel eesmärkidel:

· viia lõpule läbirääkimised Gruusia ametliku ühinemise üle energiaühendusega lepinguosalisena kooskõlas assotsieerimislepinguga;

· võtta meetmeid Gruusia energiaturu integreerimiseks ELi energiaturuga ja tugevdada Gruusia energiajulgeolekut ning lähendada õigusnorme Gruusia suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide rakendamise kaudu kooskõlas assotsieerimislepingu ja energiaühendusega seotud kohustustega ning vastavalt ajakavale, mille Gruusia leppis kokku energiaühenduse asutamislepingu raames;

· Gruusia energiataristuvõrkude ja ühenduste tugevdamine, eelkõige:

– elektri valdkonnas Musta mere piirkondliku ülekandevõrgu projekti rakendamise jätkamine, kaasa arvatud Gruusia (Ahhaltsihhe) ja Türgi (Borcka) vahelise 400 kV ühenduse toimimise alustamine, ühenduste tugevdamine Aserbaidžaani ja Armeeniaga ning Gruusia ülekandevõrgu tugevdamine;

– maagaasi valdkonnas Lõuna-Kaukaasia gaasijuhtme laiendamise toetamine Gruusia territooriumil;

· energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia allikate kasutamise arendamine Gruusias kooskõlas assotsieerimislepinguga.

Keskkond ja kliimamuutused

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette ELi õigustiku ja rahvusvaheliste standardite rakendamine, eelkõige järgmise kaudu:

· Gruusia riikliku keskkonnategevuskava 2012–2016 täielik rakendamine;

· ettevalmistuste alustamine riiklike õigusaktide vastuvõtmiseks ja rakendamiseks ning pädevate asutuste nimetamine keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, jäätmepoliitika (kaasa arvatud jäätmekäitlus, prügilad, mäetööstuse jäätmete käitlemine, jäätmehoidlate määratlemine ja klassifitseerimine ja asulareovee käitlemine), veepoliitika ja loodusvarade majandamise (kaasa arvatud inimtarbimiseks ettenähtud vee kvaliteet), bioloogilise mitmekesisuse (kaasa arvatud loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse) valdkondades, erinevate ministeeriumide vahelise tervikliku keskkonnaandmete kogumise meetodi väljaarendamine ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) raames ja üldsuse juurdepääs keskkonnaalasele teabele;

· Gruusia riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja selle rakendamise tegevuskava 2014–2020 vastuvõtmine ja rakendamine;

· Århusi ja Rotterdami konventsioonide täielik rakendamine ja tegevuskava koostamine Espoo konventsiooni ja Göteborgi protokolli ratifitseerimiseks ja rakendamiseks;

· kliimamuutuste teemalise dialoogi tõhustamine eesmärgiga koostada ja allkirjastada uus ülemaailmne kliimamuutuse alane kokkulepe;

· strateegilised planeerimis- ja arendusmeetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks;

· õigusaktide vastavusseviimine ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste dokumentidega assotsieerimislepingus kavandatud viisil.

Kodanikukaitse

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

· tagada tõhus ööpäevaringne teabevahetus, kaasa arvatud varajaste hoiatuste ja teabe vahetamine suurõnnetuste kohta, mis mõjutavad ELi ja Gruusiat ning kolmandaid riike, kus lepinguosalised on katastroofidele reageerimisse kaasatud;

· soodustada vastastikust abistamist suurõnnetuste korral, olenevalt vajadusest ja piisavate vahendite kättesaadavusest;

· edendada vastuvõtva riigi toetust käsitlevate ELi suuniste vastuvõtmist ja rakendamist;

· täiustada katastroofiohte puudutavat teadmusbaasi koostöö tugevdamise kaudu andmete kättesaadavuse ja võrreldavuse valdkonnas;

· arendada edasi kogu riiki hõlmavat katastroofiohu hindamist ja kaardistamist ning toetada vajaduse korral piirkondlike ohtude elektroonilise atlase (ERRA) arendamist ja tagada selle tõhus kasutamine riiklikul tasandil;

· algatada Euroopa üleujutuste häiresüsteemi (EFAS) laiendamine Gruusiasse koostöös Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskusega;

· tõhustada tööstuskatastroofide või loodusohust tingitud tehniliste katastroofide ennetamist;

· algatada dialoog katastroofide vältimise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise poliitikaaspektide kohta, kasutades selleks parimate tavade vahetamist, ühiskoolitusi, õppusi, koolitusreise, seminare ja kohtumisi tegelikes hädaolukordades tegutsemisel ja läbiviidud õppustel saadud teadmiste vahetamiseks.

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Lepinguosalised teevad koostööd ettevõtlus- ja õiguskeskkonna parandamiseks VKEde, sealhulgas mikroettevõtete jaoks, eelkõige järgmise kaudu:

· Gruusia osalemine Euroopa Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” hindamises, kaasa arvatud selle soovituste rakendamine ja Gruusia aktiivne osavõtt sellega seotud, VKEde konkurentsivõime suurendamisele suunatud projektides;

· innovatsioonipoliitika edasiarendamine, kaasa arvatud alustavate ettevõtete juurdepääs rahastamisele ja teabe vahetamine teadustulemuste turuleviimise kohta;

· mäetööstust ja toormekaubandust käsitleva dialoogi alustamine

· koostöö alustamine mäetööstuse ohutuse ja säästva arengu valdkondades;

· Gruusia tööstussektorite ettevalmistamine ja kohandamine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eeskirjadega, et tööstuslikku tootmist tugevdada ja ajakohastada.

Turism

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

· kasutada ulatuslikumalt oma korrapärast dialoogi koostöö süvendamiseks ning arutlemiseks selle üle, milliseid meetmeid tuleks võtta;

· tugevdada konkurentsivõimelise ja säästva turismitööstuse arengut;

· edendada ja arendada turismivooge, tooteid ja turgusid, infrastruktuuri, inimressursse, institutsionaalseid struktuure ja tõhusaid poliitikaid;

· jätkata turismivaldkonnas parimate tavade vahetamist ja üldist teadmiste, koolituse ja hariduse jagamist.

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja auditeerimine ning äriühingu üldjuhtimine

Lepinguosalised teevad koostööd seoses Gruusia ettevalmistustega ELi õigustiku ja kavandatud assotsieerimislepingu asjaomases lisas nimetatud rahvusvaheliste dokumentide ühtlustatud rakendamiseks ja eelkõige seoses Gruusia jõupingutustega kasutada rohkem korrapärast dialoogi koostöö süvendamiseks ja arutamiseks, milliseid meetmeid tuleks võtta:

· arendada asjaomaste riigiasutuste haldussuutlikkust;

· tagada lihtsad eeskirjad ja menetlused juriidiliste isikute (sh äriühingute), ja füüsiliste isikute, kaasa arvatud ettevõtjate, registreerimiseks, ettevõtete asutamiseks ja likvideerimiseks;

· võtta riiklikul tasandil kasutusele asjaomased rahvusvahelised auditeerimisstandardid ja edendada nende kohaldamist kõikides riiklikul tasandil börsil noteeritud ettevõtetes;

· esitada õigeaegselt asjaomast ja täpset teavet Gruusias kehtivate õigusaktide olukorra ja arengu kohta ning nende vastavuse kohta ELi õigustikule (kooskõlas assotsieerimiskava esimestel aastatel lepinguosaliste vahel kokkulepitava vormiga ja assotsieerimislepingu alusel kokkulepitud ajakavaga) ja vahetada eelnevalt asjakohast teavet ELi õigustikuga ühtlustamiseks vajaliku institutsiooni ja suutlikkuse arendamise kohta;

· selgitada välja valdkonnad, kus koolitus ja suutlikkuse arendamine on vajalik.

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd seoses Gruusia ettevalmistustega asjaomaste õigusaktide ühtlustamiseks kavandatud assotsieerimislepingu vastavas lisas nimetatud ELi õigustiku ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu asjaomases artiklis loetletud rahvusvaheliste standarditega. Ettevalmistused hõlmavad järgmist:

· suurendada järelevalveasutuste haldussuutlikkust kooskõlas ELi õigustikuga;

· luua kontakte ja vahetada teavet ELi finantsjärelevalve teostajatega kooskõlas assotsieerimislepinguga;

· töötada välja rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitlevad riiklikud õigusaktid, eelkõige ELi asjaomaste rahapesu vastu võitlemist ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu; tõhustada koostööd rahapesuvastase töökonna, Euroopa Nõukogu, MONEYVALi ja ELi liikmesriikide vastavate asutustega ning allkirjastada Gruusia ja ELi liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise vastastikuse mõistmise memorandumid;

· esitada õigeaegselt asjaomane ja täpne teave Gruusias kehtivate õigusaktide olukorra ja arengu kohta ning nende vastavuse kohta ELi õigustikule (kooskõlas assotsieerimiskava esimestel aastatel lepinguosaliste vahel kokkulepitava vormiga ja assotsieerimislepingu alusel kokkulepitud ajakavaga) ja vahetada eelnevalt asjakohast teavet ELi õigustikuga ühtlustamiseks vajaliku institutsiooni ja suutlikkuse arendamise kohta;

· selgitada välja valdkonnad, kus koolitus ja suutlikkuse arendamine on vajalik.

Koostöö infoühiskonna valdkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette kavandatud assotsieerimislepingu asjaomastes lisades nimetatud ELi õigustiku rakendamine ja toetada Gruusiat järgmises:

· jõupingutused elektroonilist sidet käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks ELi õigustikuga;

· sidevaldkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse ja haldussuutlikkuse tugevdamisele pühendatud tegevus, et tagada selle asutuse võime võtta asjakohaseid reguleerivaid meetmeid ja jõustada oma otsused ja kõik kohaldatavad eeskirjad ning tagada turgudel aus konkurents;

· sektori tugevdamine Euroopa 2020 algatuse „Euroopa digitaalne tegevuskava” rakendamist käsitleva teabe ja kogemuste vahetamise kaudu.

Põllumajandus ja maaelu areng

Lepinguosalised teevad koostööd seoses järgmisega:

· aidata kaasa põllumajandustoodete turustamisstandardite järkjärgulisele vastuvõtmisele, et toetada suuremat toiduohutust ja kvaliteedikavade rakendamist;

· suurendada põllumajandustootmise konkurentsivõimet mastaabisäästu edendamise abil, mida annavad turumajanduslikud põllumajandusühistud, arendades tootmise ja ekspordi suurendamise eesmärgil nõuande- ja teabelevisüsteeme ning lihtsustades juurdepääsu põllumajanduse elujõulistele laenu- ja finantsvahenditele;

· ajakohastada põllumajanduse arengu eest vastutavad institutsioonid, muu hulgas kõikide asjaomaste sidusrühmade kõnealusesse protsessi kaasamise teel;

· läheneda järkjärguliselt tõhusale põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikale ELi järeleproovitud mudelite alusel.

Kalandus- ja merenduspoliitika

Lepinguosalised teevad koostööd seoses järgmisega:

· tugevdada koostööd ja töötada üheskoos Musta mere kalanduse jätkusuutlikkuse nimel nii kahe- kui ka mitmepoolsetes raamistikes, võttes aluseks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kalapüügi majandamisele;

· laiendada teaduse ja tehnika alast koostööd eesmärgiga tagada suutlikkus kalanduse üle järelevalve teostamiseks ja mereressursside varude ja merekeskkonna seisu hindamiseks;

· toetada integreeritud lähenemist merendusküsimustele, eelkõige erinevate merendussektorite ja/või valdkondlike poliitikameetmete jaoks vastastikku kasulike sektoritevaheliste algatuste arendamisele kaasaaitamise kaudu; luua institutsioonidevaheline (integreeritud) merendusküsimuste töörühm asjaomaste ministeeriumide ja teenistuste vahel; määrata kindlaks tulevase Musta mere piirkonna koostöö jaoks ühist huvi pakkuvad valdkonnad ELi integreeritud merenduspoliitika taustal.

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni alane koostöö

Lepinguosalised teevad koostööd seoses järgmisega:

· toetada Gruusiat Euroopa teadusruumiga lõimumisel;

· toetada Gruusia osalemist programmis „Horisont 2020”;

· suurendada inim-, materiaalseid ja institutsionaalseid ressursse teadus- ja innovatsioonitegevuse võimekuse parandamise eesmärgil;

· suurendada Gruusia osalemist Marie Sklodowska-Curie nimelistes meetmetes.

Tarbijapoliitika

Kavandatud assotsieerimislepingu vastavas lisas loetletud ELi õigustiku ja rahvusvaheliste standardite rakendamise ettevalmistamise eesmärgil teevad lepinguosalised koostööd seoses järgmisega:

· tugevdada tarbijakaitset Gruusias, eelkõige valitsusametnike ja tarbijate huvide muude esindajate koolitamise kaudu ELi õigusaktidega ühtlustamise ja järgneva rakendamise valdkonnas.

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

· valmistada ette ELi õigustiku rakendamine töötervishoiu ja tööohutuse, tööõiguse ja töötingimuste ning soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastase võitluse valdkonnas kavandatud assotsieerimislepingu asjaomastes lisades nimetatud viisil ja eelkõige:

– luua kooskõlas ILO standarditega tõhus tööinspektsioonisüsteem, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse ning tööõiguse valdkonnas haldus- ja jõustamissuutlikkus ning tugevdada asjaomaseid kohtuorganeid;

– arendada sotsiaalpartnerite suutlikkust (nt koolitus ELi töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide ja standardite ning ELi tööõigust käsitlevate õigusaktide ja standardite teemal);

· töötada välja strateegiline lähenemisviis tööhõivele eesmärgiga luua rohkem ja paremaid inimväärsete töötingimustega töökohti, viia paremini vastavusse oskused ja töökohad ning edendada aktiivseid tööturumeetmeid ja tõhusaid tööhõiveteenuseid;

· tugevdada tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, eelkõige tööhõive- ja sotsiaalteenuste arendamise ja rakendamisega tegelevate haldusasutuste suutlikkust; tõsta sotsiaalkaitse taset, kaasa arvatud kindlustusprogramme hõlmava üldiselt kättesaadava tervishoiu rakendamise kaudu, ning tagada sotsiaalkaitsesüsteemide tõhusus ja rahaline jätkusuutlikkus;

· julgustada sotsiaaldialoogi sotsiaalpartnerite suutlikkuse arendamise kaudu.

Rahvatervis

Lepinguosalised alustavad koostööd, et:

· toetada Gruusia ettevalmistusi ELi tervishoiu alase õigustiku rakendamiseks vastavalt kavandatud assotsieerimislepingu asjaomastele lisadele, eelkõige mis puudutab õigusakte tubaka tarbimise leviku vähendamise, inimpäritoluga ainete kvaliteedi ja ohutuse (verekoed, organid, rakud) ja nakkushaiguste valdkonnas;

· vahetada parimaid tavasid tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamisel;

· tugevdada nakkushaiguste valdkonnas valmisolekut, koolitust ja epidemioloogilist järelevalvet, eelkõige HIV/AIDSi, tuberkuloosi, sugulisel teel levivate nakkuste ja C-hepatiidi ja B-hepatiidi osas.

Koostöö kultuurivaldkonnas

Lepinguosalised:

· edendavad 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni rakendamist;

· teevad koostööd Gruusia kaasava kultuuripoliitika arendamisel ning kultuuri- ja looduspärandi säilitamisel ja väärtustamisel sotsiaal-majandusliku arengu soodustamise eesmärgil;

· edendavad Gruusia kultuuritegelaste osalemist kultuurikoostöö programmides, sealhulgas programmis „Loov Euroopa”.

Koostöö audiovisuaalmeedia ja meedia valdkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et valmistada ette kavandatud assotsieerimislepingu asjaomastes lisades nimetatud ELi õigustiku rakendamine ja toetada Gruusiat järgmises:

· töö meedia sõltumatuse ja professionaalsuse tugevdamiseks kooskõlas asjaomaste Euroopa standarditega ja audiovisuaalmeedia alaste õigusaktide ühtlustamine ELi õigustikuga assotsieerimislepingus kavandatud viisil, muu hulgas arvamuste vahetamise kaudu audiovisuaalmeedia poliitika, asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohta, kaasa arvatud koostöö rassismi ja ksenofoobia vastases võitluses;

· parimate tavade vahetamine korrapärase dialoogi kaudu seoses meediavabaduse, meedia mitmekesisuse, laimu dekriminaliseerimise, ajakirjanike allikate kaitse ja meedia kultuurilise mitmekesisuse aspektidega;

· reguleerivate asutuste/meediaorganite suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine.

Regionaalareng ja piirkondliku tasandi koostöö

Lepinguosalised teevad regionaalarengu poliitika raames koostööd seoses Gruusia jõupingutustega:

· koostada riiklik strateegiline regionaalarengu programm aastateks 2015–2017, et rakendada muu hulgas institutsioonidevahelise koordineerimise kaudu tõhus mitmetasandiline poliitika;

· koostada tegevuskavad 2013. aasta septembris vastuvõetud piirkondlike arengustrateegiate tõhusaks rakendamiseks;

· koolitada kesktasandi ja kohalikke haldustöötajaid regionaalarengu poliitika alal, et soodustada piirkondades programmide rakendamist ja järelevalvet;

· suurendada kohalike sidusrühmade kaasamist ja tugevdada kõikide regionaalarengusse kaasatud osapoolte partnerlust;

· edendada Gruusia piirkondlike ja piirkondadevaheliste majandus- ja ärivõrgustike tugevdamist.

[1]               Gruusia üleminekuetapis – aruanne inimõiguste mõõtme kohta: taust, võetud meetmed ja lahendamata probleemid. Hinnang ja soovitused. Thomas Hammarberg, ELi õigus- ja põhiseadusreformi ning inimõiguste erinõunik Gruusias, september 2013.

[2]               Mõned kõnealustest soovitustest on juba assotsieerimislepingus kajastamist leidnud.