52014PC0275

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis[1] (edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel. EL ja Island kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15. juunil 2011 ja 30. juunil 2011.

EL ja Island andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 12. märtsil 2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon nii ELi kui ka Island suhtes 1. mail 2012.

Konventsiooni artiklis 6 on sätestatud, et kõik konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Selleks tuleks Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepinguga[2] asutatud ühiskomitees võtta vastu otsus selle kohta, et protokoll nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) asendatakse uue protokolliga, milles päritolureeglitega seonduvalt viidatakse konventsioonile. Ühiskomitees võetava ELi seisukoha kehtestab nõukogu.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

ELi liikmesriikidega konsulteeriti nõukogu otsuse eelnõu üle 13. mail 2013 tolliseadustiku komitee päritolusektsiooni kohtumisel. Kõnealuste konventsiooniosalistega konsulteeriti Euroopa – Vahemere piirkonna töörühma 14. ja 15. mail 2013 toimunud kohtumisel.

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. Mõju hindamist ei ole vaja, kuna kavandatud muudatused on tehnilist laadi ega muuda praegu kehtiva päritolureeglite protokolli sisu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Nõukogu otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Kavandatav vahend: nõukogu otsus.

2014/0146 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepinguga asutatud ühiskomitees seoses sellega, et kõnealuse lepingu protokoll nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) asendatakse uue protokolliga, milles päritolureeglitega seonduvalt viidatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikule konventsioonile

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu[3] protokollis nr 3 on käsitletud mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid (edaspidi „protokoll nr 3”).

(2)       Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis[4] (edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.

(3)       EL ja Island kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15. juunil 2011 ja 30. juunil 2011.

(4)       EL ja Island andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 12. märtsil 2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon nii ELi kui ka Island suhtes 1. mail 2012.

(5)       Konventsiooni artiklis 6 on sätestatud, et kõik konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Selleks tuleb lepinguga asutatud ühiskomitees võtta vastu otsus protokolli nr 3 asendamise kohta uue protokolliga, milles päritolureeglitega seonduvalt viidatakse konventsioonile.

(6)       Seetõttu peaks Euroopa Liit võtma ühiskomitees seisukoha, mis on sätestatud käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu seisukoht, mis võetakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepinguga asutatud ühiskomitees seoses sellega, et kõnealuse lepingu protokoll nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) asendatakse uue protokolliga, milles päritolureeglitega seonduvalt viidatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikule konventsioonile, on sätestatud lisas esitatud ühiskomitee otsuse eelnõus.

Väiksemaid muudatusi nimetatud otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Ühiskomitee otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

[2]               EÜT L 301, 31.12.1972, lk 2.

[3]               EÜT L 301, 31.12.1972, lk 2.

[4]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

LISA

Eelnõu: ELi ja ISLANDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr […],

[kuupäev],

millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

Ühiskomitee,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel 22. juulil 1972. aastal Brüsselis allkirjastatud lepingut[1] (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (edaspidi „protokoll nr 3”),

ning arvestades järgmist:

(1) Lepingu artiklis 11 on osutatud protokollile nr 3, milles on sätestatud päritolureeglid ning ette nähtud ELi, Islandi, Šveitsi (k.a Liechtenstein), Norra, Türgi, Fääri saarte ja Barcelona protsessis osalevate riikide[2] vahel päritolu kumulatsioon.

(2) Protokolli nr 3 artiklis 39 on sätestatud, et lepingu artikliga 30 asutatud ühiskomitee võib otsustada muuta kõnealuse protokolli sätteid.

(3) Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni[3] (edaspidi „konventsioon”) eesmärk on asendada Euroopa – Vahemere piirkonna riikide hulgas praegu kehtivate päritolureeglite protokollid ühe õigusaktiga.

(4) EL ja Island kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15. juunil 2011 ja 30. juunil 2011.

(5) EL ja Island andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 12. märtsil 2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon nii ELi kui ka Island suhtes 1. mail 2012.

(6) Konventsiooni kaudu kuuluvad stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsioonisüsteemi.

(7) Kuna üleminek konventsioonile ei toimu kõigi kumulatsioonipiirkonnas paiknevate konventsiooniosaliste jaoks üheaegselt, ei tohiks üleminekuga kaasneda olukorda, mis on ebasoodsam varem kõnealuse protokolli kohaselt kehtinud olukorrast.

(8) Lepingu protokolli nr 3 tuleks seega konventsiooni arvesse võtmiseks muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokoll nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates [1. septembrist 2014].

...

                                                                       Ühiskomitee nimel

                                                                       eesistuja

Lisa

Protokoll nr 3,

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise

Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni[4] (edaspidi „konventsioon”) I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes esitatud viiteid asjaomasele lepingule tuleb käsitada viidetena käesolevale lepingule.

Artikkel 2

Vaidluste lahendamine

Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 osutatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks ühiskomiteele.

Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 3

Protokolli muudatused

Ühiskomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 4

Konventsioonist välja astumine

1. Kui EL või Island teatavad konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, peavad EL ja Island alustama koheselt läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamisel kehtivate päritolureeglite üle.

2. Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse käesoleva lepingu puhul konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist välja astumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes ELi ja Islandi vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

Artikkel 5

Üleminekusätted – kumulatsioon

1. Olenemata konventsiooni I liite artiklist 3 kohaldatakse ELi ja Islandi vahel ajani, mil konventsioon jõustub kõigi konventsiooni artiklites 3 ja 4 loetletud konventsiooniosaliste suhtes, käesoleva lepingu protokolli nr 3 (mida on muudetud ELi ja Islandi ühiskomitee 22. detsembri 2005. aasta otsusega nr 2/2005[5]) artiklites 3 ja 4 esitatud eeskirju kumulatsiooni kohta.

2. Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, ELi, Türgit ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või originaaldeklaratsioon.

[1]               EÜT L 301, 31.12.1972, lk 2.

[2]               Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.

[3]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

[4]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

[5]               ELT L 131, 18.5.2006, lk 2.