52014PC0255

SELETUSKIRI

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[1] artikli 12 kohaselt võib kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ette nähtud assigneeringuid kuni 150 miljoni euroga (2011. aasta hinnad).

Kuni 31. detsembrini 2013 fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

21. detsembril 2012 esitas Rumeenia taotluse EGF/2012/010 RO/Mechel, et saada fondist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Rumeenia ettevõttest SC Mechel Campia Turzii SA ja järgmise tasandi ettevõttest (SC Mechel Reparatii Targoviste SRL).

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt, et kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2012/010

Liikmesriik || Rumeenia

Artikkel 2 || a

Põhiettevõte || SC Mechel Campia Turzii SA

Tarnijad ja järgmise tasandi ettevõtjad || 1

Võrdlusperiood || 20.6.2012–20.10.2012

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 1.3.2013

Kohaldamisaeg || 21.12.2012

Koondamised vaatlusperioodil || 825

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi || 688

Toetuskõlblikud koondamised kokku || 1 513

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 1 000

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 6 909 300

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) || 233 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 3,26

Kogueelarve (eurodes) || 7 142 300

Fondi toetus (50 %) (eurodes) || 3 571 150

1.           Taotlus esitati komisjonile 21. detsembril 2012 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 4. märtsini 2014.

2.           Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

3.           Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Rumeenia, et terasest valmis- ja pooltoodete tootmise sektorit, milles Mechel Campia Turzii ja Mechel Reparatii Targoviste tegutsesid, on tabanud olulised majanduslikud häired ELi turuosa olulise languse tõttu ning selliste riikide nagu Hiina turuosa kasvu tõttu terasetoodete sektoris. Rumeenia ametiasutuste esitatud andmete[4] kohaselt langes toorterase tootmismaht kogu EL 27 terasetööstuses 206,9 miljonilt tonnilt 2006. aastal 177,6 miljonile tonnile 2011. aastal, tuues kaasa EL 27 turuosa languse 16,6 %-lt 2006. aastal 11,7 %-le 2011. aastal. Samal ajal kasvas Hiina turuosa 33,7 %-lt 45,0 %-le. Ajavahemikus 2002–2011 on Hiina turuosa rohkem kui kahekordistunud (oli 20,2 %), EL 27 oma aga poole võrra kahanenud (oli 20,8 %).

4.           Ajavahemikus 2009–2011 tõusis terase nähtav tarbimine[5] (toorterase ekvivalent) EL 27s 127,0 miljonilt tonnilt 168,7 miljonile tonnile (+32,9 %), saavutamata siiski kriisieelseid tasemeid. Ülemaailmne tarbimine tõusis samal ajal 1 219,6 miljonilt tonnilt 1 484,7 miljonile tonnile (+21,7 %), ületades 2008. aasta näitajaid. Sarnased suundumused registreeriti terasest valmistoodete nähtava tarbimise puhul, mis kasvas EL 27s 32,0 %, võrrelduna maailmatarbimise 21,4 % kasvuga. EL 27s oli suur osa nõudluse kasvust seotud impordiga.

5.           Ajavahemikus 2009–2011 kasvas terasest pool- ja valmistoodete import EL 27sse 101,0 miljonilt tonnilt 138,4 miljonile tonnile (+37,0 %), kuid näiteks Hiinas langes 22,3 miljonilt tonnilt 16,3 miljonile tonnile (–26,9 %). Samas ajavahemikus kasvas EL 27 terasest pool- ja valmistoodete eksport 112,8 miljonilt tonnilt 145,8 miljonile tonnile (+29,2 %), palju olulisemalt kasvas see aga sellistes kolmandates riikides nagu Hiina (+99,8 %), Ameerika Ühendriigid (+43,8 %) või Lõuna-Korea (+42,6 %), kes koos andsid 21,8 % terasest pool- ja valmistoodete maailmaekspordist 2009. aastal võrreldes EL 27ga, kelle osa moodustas 35,8 %. Nimetatud andmetest nähtub, et terasest pool- ja valmistoodete import ELi on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning eksport suhteliselt vähenenud, mistõttu on ELi turuosa terasest pool- ja valmistoodete sektoris, milles Mechel tegutses, langenud. Need asjaolud avaldasid sektori tulemuslikkusele halba mõju, mis kajastus rahvusvahelises surves ELi terasetööstuse konkurentsivõimele ning Euroopa terasesektori ümberkorraldamisest tingitud koondamistes[6].

6.           Terasesektorist on EGFile seni esitatud viis taotlust, millest neljas taotleti toetust töötajatele, kes koondati seoses maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega,[7] ja ühes taotleti toetust üleilmse finants- ja majanduskriisi tulemusel vahetult koondatud töötajatele[8].

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

7.           Rumeenia esitas kõnealuse taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a toodud sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine mõne liikmesriigi ettevõttes neljakuulise perioodi jooksul, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud nimetatud ettevõtte tarnijate või järgmise tasandi ettevõtjate juures.

8.           Taotluses osutatakse 825 koondamisele ettevõttest Mechel Campia Turzii ja ühest järgmise tasandi ettevõttest neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 20. juunist 2012 kuni 20. oktoobrini 2012 ning väljaspool vaatlusperioodi toimunud 688 koondamisele, mis on seotud sama kollektiivse koondamisega. Kõikide koondamiste arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu kolmanda taandega. Komisjon on saanud artikli 2 teise lõigu kolmandas taandes nõutava kinnituse, et tegemist on tegeliku koondamiste arvuga.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

9.           Rumeenia ametiasutuste väitel ei olnud töötajate koondamist Mechel Campia Turziist võimalik prognoosida. 2009. aasta novembris teatas Mechel kolme uue tootmisliini valmimisest Câmpia Turzii tehases. 2011. aasta lõpus aga algasid seoses Mecheli tehingutega Rumeenias finantsraskused kahel eelnenud majandusaastal tekkinud kahjumi tõttu, mille olid põhjustanud Euroopa teraseturu ebasoodsad hinnad, mis olid omakorda tingitud mustmetallide jääkide hindade tõusust ja valmistoodete vähesest nõudlusest. 2011. aasta lõpus võttis Mechel Campia Turzii meetmed personalikulude vähendamiseks (üksikute palgatõusude, boonus- ja preemiasüsteemide peatamine; ületunnitöö keelamine; vahetustega töö ümberkorraldamine; tööaja vähendamine ning töötasu maksmine töötundide alusel). Nimetatud meetmed aga ei aidanud ettevõtjal finantsraskusi seljatada ning ta alustas kollektiivset koondamist.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kirjeldus

10.         Taotlus on esitatud 1 513 koondamise kohta (1 441 vaatlusperioodil ja pärast seda ettevõttes Mechel Campia Turziis ja 72 Mechel Reparatii Targovistes). Kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketis osaleb Rumeenia ametiasutuste hinnangul 1 000 koondatud töötajat.

11.         Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt.

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Mehed || 728 || 72,80

Naised || 272 || 27,20

ELi kodanikud || 1 000 || 100,00

Kolmandate riikide kodanikud || 0 || 0,00

15–24-aastased || 9 || 0,90

25–54-aastased || 879 || 87,90

55-64-aastased || 112 || 11,20

üle 64-aastased || 0 || 0,00

12.         Toetust vajavatest töötajatest neljal on pikaajaline terviseprobleem või töövõimetus.

13.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine.

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Tegevjuhid || 32 || 3,20

Spetsialistid || 61 || 6,10

Tehnilised töötajad ja keskastme spetsialistid || 91 || 9,10

Halduslik abipersonal || 81 || 8,10

Teenindus- ja müügitöötajad || 6 || 0,60

Oskustöölised || 271 || 27,10

Tehase- ja masinaoperaatorid, monteerijad || 449 || 44,90

Lihttöölised || 9 || 0,90

14.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Rumeenia kinnitanud, et EGFi toetuse rakendamisele eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

15.         Koondamised leidsid aset peamiselt Câmpia Turzii piirkonnas ja selle ümbruses ehk Rumeenia loodeosas asuva Cluj maakonna kaguosas. Sotsiaal-majanduslikust seisukohast iseloomustab Câmpia Turzii piirkonda sissetulekute madal tase ja majandustegevuse vähene mitmekesisus. Cluj maakonna tööhõiveameti hinnangul töötab ligikaudu pool Câmpia Turzii tööealisest elanikkonnast tööstussektoris. Mechel Campia Turzii oli piirkonna suurim tööandja, andes 2012. aasta juuni seisuga tööd 1 837 töötajale, mis moodustas piirkonna kogu töötajate arvust umbes kolmandiku. Kohalik tööjõuturg on ülimalt piiratud, kuna Câmpia Turzii tööpuuduse määr kõigub 5 % ümber ja vabade töökohtade määr on väga madal (vähem kui 0,5 %)[9].

16.         Meetmete rakendamise eest vastutavad Rumeenia riiklik tööhõiveamet ja Cluj maakonna tööhõiveamet.

17.         Muud sidusrühmad on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ametiühingud ja ettevõtted, kes teevad koostööd tulevikus loodava ühistuga, mille eesmärk on toetada toetust vajavaid töötajaid meetme „Abi iseseisva tegevuse alustamiseks” raames.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

18.         Üle kahe kolmandiku koondatud töötajatest elab Câmpia Turziis ja selle ümbruses ja vaevu kolmandik Cluj maakonna muudes piirkondades. Cluj maakonna tööhõiveameti hinnangul oli tööpuuduse määr Cluj maakonnas enne koondamisi 3,7 %, pärast koondamisi oli aga see 2013. aasta veebruaris 4,1 %. Koondamiste tulemusel Câmpia Turzii piirkonna töötute arv pea kahekordistus (enne 481, siis 1 290) ning tööta isikute arv 18–62aastaste vanuste isikute seas kasvas 2,7 %-lt 7,2 %-le. Seega avaldasid koondamised väga olulist mõju kohalikule tööturule, võttes arvesse Câmpia Turzii piirkonna väga väikest vabade töökohtade olemasolu (keskmiselt 30 vaba töökohta kuus) ja võimalike tööandjate vähest arvu. Ajavahemikus 2008–2010 vähenes terasetööstuse töötajate arv Cluj maakonnas pidevalt ning oluliselt kahanesid ka sellesse tööstusharusse tehtavad netoinvesteeringud. Cluj maakonna tööhõiveameti hinnangul on enamikul koondatud töötajatel metallitööstusega seotud kitsas kvalifikatsioon, mille järele ei ole Cluj maakonnas praegu tööd pakkuvate tööandjate seas nõudlust.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

19.         Kõik järgmised meetmed moodustavad koos kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi, mille eesmärk on koondatud töötajate tagasiaitamine tööturule[10].

– Töötajate registreerimine. Meede seisneb registreerimisvormi täitmises ja selle lisamises projektikoordineerimiskeskuse andmebaasi, et teha kindlaks iga töötaja oskused, pädevus ja kogemused, kinnitada nende staatus ning määratleda vajadused ja eelistused.

– Teave, kutsenõustamine ja nõustamine. Meede hõlmab projektikoordineerimiskeskuses välja töötatud mitmesugust tegevust:

– Câmpia Turzii piirkonna ettevõtete teavitamine projektist ning vabade töökohtade kindlaksmääramine;

– toetust vajavate töötajate teavitamine kohalikust tööturust, tööalastest õigusaktidest, kutsenõustamiskursustest ja töövõimalustest;

– toetust vajavate töötajatega töövestluste läbiviimine, psühholoogilise hinnangu andmine ja sobivustestid;

– iga toetust vajava töötaja karjäärinõustamine ja kutsenõustamine ning individuaalse tööotsimiskava koostamine;

– nõuanded järgmise kohta: kuidas otsida tööd, kuidas kontakteeruda võimaliku tööandjaga, mida teha enne ja pärast töövestlust;

– soovitused selle kohta, kuidas osaleda muudes projektitegevustes (nt kutsenõustamiskursused, praktika, ühistud).

– Kutsenõustamiskursused ja praktika. Kutsenõustamise tagamine töötajatele vastavalt nende vajadustele, mis tehti kindlaks teavitamise, kutsenõustamise ja nõustamise etapis. Kutsekoolitus kestab tavaliselt kolm kuni kuus kuud ning see on nähtud ette 7–28 isikule, kelle on määranud välised teenuseosutajad (keda tunnustavad riiklik maksete ja sotsiaalinspektsiooni amet ja riiklik kutsekoolituskeskus) ning kes saavad kursuse järgselt ametliku tunnistuse omandatud oskuste kohta[11]. Koolitajaid tasustatakse Cluj maakonna tööhõiveametiga vastava kokkuleppe sõlmimise järgselt kviitungipõhise hüvitamise süsteemi alusel pärast seda, kui koolitus on lõppenud ja osalejad saanud tunnistuse. Projektide koordineerimise keskus kooskõlastab koolitustegevust ja teostab järelevalvet iga kursuse üle. Osalejaid kontrollitakse kuue kuu möödumisel kursuse lõppemisest. Toetust vajavad töötajad võivad osaleda ka 5–90päevasel praktikal, mille on spetsiaalselt nende jaoks korraldanud koondamisest mõjutatud piirkonna võimalikud tööandjad.

– Toetus iseseisva tegevuse alustamiseks. Cluj maakonna tööhõiveamet aitab standardse põhimääruse[12] alusel asutada ühistu vormis uue ettevõtte,[13] millesse kuulub 250 toetust vajavat töötajat ja mis hakkab tootma spordivarustust ühe Rumeenia spordivarustusettevõtte jaoks, kes ise on ühe rahvusvahelise spordivarustusettevõtte[14] allhankija. Toetust vajavaid töötajad kutsuti avaldama huvi ühistus osalemiseks. 250 ühistu liiget valib Cluj maakonna tööhõiveamet huvi avaldanute seast välja kahe sobivustesti alusel ning ka muudesse ettevõtetesse sarnaste tööülesannetega saadetud praktikantide seast, kellele on antud hinnang. Iga väljavalitud töötaja saab 15 000 euro väärtuses liikmeosaku osalemiseks ühistu kapitalis[15]. Välja arvatud ettevõtte alustamise õigus- ja halduskulud ja käibekapital,[16] kasutatakse nimetatud kapitalist enamik vajaliku tehnika, seadmete ja tooraine ostmiseks, et alustada tootmistegevust[17]. Tehnika, seadmed ja tooraine kaetakse iga ühistu liikme finantsosakutest.

– Asjaomase vara ostu vajadus ning tootmisruumi sisustamine on seotud ühistuga liituvate isikute hulgaga. Ühistusse integreeritavate isikute määr põhineb vara ostu ja ühistu toimimise vajadusel. Töötajatel on ühistus võrdsed õigused. Tootmisega seotud vara kuulub ühiselt kõigile, ühiselt määratakse palk ja dividendid ning võetakse vastu otsused äriplaanide ja investeeringute kohta[18]. Töötajad kohustuvad töötama ühistus vähemalt kolm esimest tegevusaastat. Kui mõni töötaja otsustab lahkuda enneaegselt, otsustavad ühistu juhtorganid talle vastavalt tema panusesse osakapitali makstava hüvitise suuruse ja väljamaksmise tingimused. Ühistuga liituda soovivad uued töötajad peavad tegema samasummalise sissemakse (mida on võimalik hüvitada muudest toetusprojektidest).

– Ühistu sõlmib oma kliendiga esialgu nelja-aastase tähtajaga ärilepingu, mis on pikendatav (kliendil on rahvusvahelise sporditarvete tootjaga 10aastane leping). Ühistu ja kliendi vaheline leping sõlmitakse turutingimustel ning see tagab ühistule tulu, kusjuures selles puudub ainuõigusklausel, nii et ühistul on õigus oma kliendibaasi mitmekesistada. Cluj maakonna tööhõiveamet tagab projekti jätkusuutlikkuse, nõudes ühistult kirjaliku kohustuse võtmist[19].

– Komisjon leiab, et asjaomane meede on nii oma idee kui ka rakendamise uuenduslikkuse poolest täielikult vastavuses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 punktis a kehtestatud toetuskõlblike meetmete tingimustega ja eeskätt vastab see meetmete kategooriale, mis on suunatud ettevõtluse edendamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetamisele.

– Tootmisruumide rentimine ja rendi maksmine projekti ajal. Ühistu tegevus algab prooviliini avamisega, millel töötab 50 töötajat. Töötajate arv tõuseb kuni 250 isikuni. Kuni EGFi rakendamise lõpuni (2015. aasta märts) tasub tootmisrajatiste rendi Cluj maakonna tööhõiveamet (EGFi kaasrahastamise abil), pärast seda ühistu klient.

– Sõidukulude katmine. Meetmega on nähtud ette kuni 250 euro suurune toetus inimese kohta, eesmärgiga katta töötaja kulud seoses sõiduga kodunt töövestlusele või reisimisega, mis on seotud muus projektitegevuses osalemisega. Toetusesaajad elavad koondamistest mõjutatud piirkonnas ja osalevad vähemalt kahes projektitegevuses.

– Töövestluse kulude katmine. Meetmega on nähtud ette kuni 100 euro suurune toetus koondatud töötaja kohta, kes osaleb töövestlustel, katsetes või muudes võimaliku tööandja korraldatavates värbamismenetlustes. Nimetatud toetuse eesmärk on katta töövestlusega seotud isiklikud kulud. Toetusesaajatel on õigus saada maksimaalselt kaks toetust, kui nad osalevad rohkem kui kahel töövestlusel eri tööandjate juures.

– Tööpraktika toetus. Meetmega on nähtud ette kuni 1 000 euro suurune[20] (või tehnilise töötaja ja spetsialisti kvalifikatsiooniga isikutele[21] kuni 3 000 euro suurune) toetus koondatud töötajatele tööpraktikal osalemiseks. Toetus on mõeldud majutuse, ravikindlustuse, toitlustuse, tooraine, turvavarustuse jmt katmiseks. Toetusesaajad peavad elama koondamisest mõjutatud piirkonnas ja osalema vähemalt kahes projektitegevuses.

– Päevarahad. Meetmega nähakse ette 150 euro suurune ühekordne toetus praktikal olevatele töötajatele. Toetuse eesmärk on hüvitada kulud, mis võivad tekkida seoses osa meetmete elluviimisega väljaspool toetusesaajate kodupiirkonda ja tingida seega nende ajutise eemaloleku kodust ja perekonnast. Praktikal olevad töötajad ei saa enam töötutoetust ning neil ei ole õigus omada praktika ajal töökohta. Päevaraha makstakse ainult üks kord, pärast meetmes osalemist.

– Koolitustoetus. Meetmega nähakse ette 200 euro suurune ühekordne toetus töötajatele, kes täidavad kutsekoolituskursuse raames sertifitseerimisprogrammi. Toetuse eesmärk on töötajaid motiveerida ning hüvitada neile koolitusel osalemisega seotud kulud. Koolitusel osalevad isikud ei tohi käia kursuse ajal tööl, kuna füüsiline osavõtt on kohustuslik ja kursused leiavad aset hommikupoolikuti.

– Sõidutoetust, töövestluse ja praktikaga seotud toetust makstakse üksnes toetusesaajate esitatavate dokumentaalsete tõendite alusel (kviitungid, arved, maksetõendid jmt). Praktikal olevatel töötajatel, kes saavad päevaraha, ei ole õigust saada sõidutoetust, kuna sõidukulud katab praktika korraldanud ettevõte.

– Töökohale asumise järgne mentorlus. Meetmega nähakse ette tööandja mentorlustegevus uute töötajate abistamiseks kolme kuni kuue kuu jooksul. Mentor pakub abi ja tuge, et muuta lihtsamaks koondatud töötaja üleminek vastpalgatud töötajaks.

20.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

21.         Individuaalsed teenused, mida kirjeldavad Rumeenia ametiasutused, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Rumeenia ametiasutuste hinnangul on teenuste kogumaksumus 7 142 300 eurot, millest 6 909 300 eurot moodustavad individuaalsete teenuste kulud ja 233 000 eurot (3,26 % kogukuludest) fondi toetuse rakendamisega seotud kulud. Fondilt taotletav kogusumma on 3 571 150 eurot (50 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust vajava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Töötajate registreerimine || 1 000 || 50 || 50 000

Teave, kutsenõustamine ja nõustamine: || 1 000 || 1 500 || 1 500 000

Kutsenõustamiskursused ja praktika: || 500 || 800 || 400 000

Toetus iseseisva tegevuse alustamiseks: || 250 || 15 000 || 3 750 000

Tootmisruumide rentimine ja rendi maksmine projekti ajal || 250 || 860 || 215 000

Sõidukulud || 300 || 250 || 74 300

Töövestluse kulude katmine: || 400 || 100 || 40 000

Praktikatoetus || 400 || 1 000 || 400 000

Päevaraha || 400 || 150 || 60 000

Koolitustoetus: || 500 || 200 || 100 000

Töökohale asumise järgne mentorlus: || 400 || 800 || 320 000

Individuaalsed teenused kokku || || 6 909 300

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 153 000

Juhtimine || || 0

Teavitamine ja reklaam || || 70 000

Kontrollitegevus || || 10 000

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 233 000

Eeldatavad kulud kokku || || 7 142 300

Fondi toetus (50 % kogukuludest) || || 3 571 150

22.         Rumeenia ametiasutused on kinnitanud, et meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid[22] ning et topeltrahastamine on välistatud. Et vältida ESFi ja EGFi meetmete raames topeltrahastamist, on Rumeenia ametiasutused kirjutanud alla raamprotokollile, mis võimaldab teha järgmiste asutuste andmebaaside ristkontrollimist: töö-, perekonna-, eakate ja sotsiaalküsimuste ministeerium, ESFi kaasrahastatud valdkondliku meetmeprogrammi „Inimressursside arendamine” (SOPHRD) korraldusasutus ning riiklik tööhõiveamet.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

23.         Rumeenia alustas asjaomastele töötajatele individuaalsete teenuste osutamist 1. märtsil 2013. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

24.         EGFile esitatava taotluse koostamise ajal konsulteeriti koondatud töötajatega mitmeid kordi. Sotsiaalpartneritega konsulteerimine individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osas hõlmas järgmist:

· 2012. aasta juunis toimus tööministri kohtumine Mechel Campia Turzii juhatusega, millel arutati ettevõtte seisukohti seoses kavandatavate koondamistega;

· 2012. aasta augustis toimus sotsiaalse dialoogi aseministri ja sotsiaalse dialoogi komisjoni (millesse kuuluvad ka ametiühingute esindajad) liikmete kohtumine koondamiste tõttu tekkinud olukorra arutamiseks;

· 2012. aasta septembris toimus sotsiaalse dialoogi aseministri kohtumine ametiühingute ja kohalike omavalitsuste esindajatega seoses Rumeenia valitsuse võimalusega esitada taotlus EGFile.

25.         Rumeenia ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

26.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Rumeenia ametiasutused oma taotluses:

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

27.         Rumeenia on teatanud komisjonile, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, kes haldavad ja kontrollivad ESFi vahendeid. Rahalist toetust haldab Rumeenia riiklik tööhõiveamet, kes on nimetatud vastutavaks riiklikuks asutuseks Rumeeniale fondist eraldatud vahendite haldamiseks. Sel otstarbel on võetud vastu valitsuse otsus nr 11/2009, millega luuakse institutsiooniline raamistik Rumeeniale fondist eraldatud rahalise toetuse koordineerimiseks ja haldamiseks. Vastu on võetud spetsiaalsed suunised, milles kirjeldatakse fondi vahendite haldamist, kaasatud eri organite rolle ja mehhanisme, millega tagatakse kooskõla EGFi haldamise üldpõhimõtetega ja vastava õigusraamistikuga. Fondi auditeerimisasutuseks on määratud Rumeenia riigikontrolli juurde kuuluv auditeerimisasutus.

Rahastamine

28.         Rumeenia taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 3 571 150 euro ulatuses, mis moodustab 50 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Rumeenia esitatud teabel.

29.         Arvestades nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 alusel EGFist eraldatava rahalise toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGFi vahendeid eespool nimetatud kogusummas.

30.         EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[23] punktis 13.

31.         Samuti esitab komisjon eraldi ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2014. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13.

Makseassigneeringute allikad

ELi 2014. aasta eelarves EGFi eelarvereale kirjendatud assigneeringuid kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajamineva 3 571 150 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/010 RO/Mechel, Rumeenia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[24] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[25] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[26]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tulemusena, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[27] artiklis 12 on sätestatud, et EGF ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)       Rumeenia esitas 21. detsembril 2012 taotluse fondi vahendite kasutusele võtmiseks seoses ettevõttes SC Mechel Campia Turzii SA ja ühes järgmise tasandi ettevõttes aset leidnud koondamistega ning esitas täiendavat teavet 4. märtsil 2014. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 3 571 150 euro eraldamiseks.

(4)       Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Rumeenia taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 3 571 150 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               Allikas: Maailma Teraseassotsiatsiooni väljaanne „Steel statistical Yearbook 2012”.

[5]               Nähtavat tarbimist määratletakse järgmiselt: tootmine pluss import miinus eksport.

[6]               Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava (COM(2013) 407).

[7]               EGF/2009/022/ BG/Kremikovtsi AD (komisjon lükkas taotluse tagasi), EGF/2013/002 BE/Carsid (taotlus esitatud komisjonile 2. aprillil 2013), EGF/2013/007 BE Duferco-NLMK (taotlus esitatud komisjonile 27. septembril 2013).

[8]               EGF/2010/007 AT/Steiermark ja Niederösterreich. 27. septembri 2011. aasta otsus 2011/652/EL (ELT L 263, 7.10.2011, lk 9).

[9]               Vabade töökohtade määr on vabade töökohtade protsent, võrrelduna täidetud ja täitmata töökohtade koguarvuga. 2012. aasta kolmandas kvartalis oli EL 28 hinnanguline vabade töökohtade määr NACE Rev 2. B–S sektsioonis (tööstus-, ehitus- ja teenustesektor) 1,4 %.

[10]             Mitu väljapakutud meedet on sarnased juhtumi EGF/2011/014 RO/Nokia puhul rakendatud meetmetega.

[11]             Koolitused on mõeldud toetust vajavatele töötajatele, keda ei valita osalema ühistus.

[12]             Rumeenia ametiasutuste arvamusel ei ole töötajate isiklike üksikettevõtete asutamise toetamise meetmed tõhusad, kuna piirkonna nõudlus toodete ja teenuste järele on viletsate elamistingimuste tõttu väike.

[13]             Uus ettevõte asutatakse ühistute asutamist käsitleva seaduse nr 1/2005 alusel.

[14]             Tööhõiveamet leidis asjaomase klientettevõtte turu-uuringu tulemusel, mille ta oli koostanud eesmärgiga leida sobivaid ettevõtteid, kes soovivad investeerida Câmpia Turzii piirkonda ning osaleda ühistu asutamises.

[15]             Rumeenia ametiasutuste väitel arvutati 15 000 euro suurune summa toetust vajava töötaja kohta järgmiselt: hinnangulised tööstustegevuse kogukulud jagati vajaminevate töötajate oodatava arvuga. Osaku väljastamiseks sõlmib Cluj maakonna tööhõiveamet lepingu iga ühistu liikmega, milles sätestatakse, et koondatud töötajad peavad järgima ühistu asutamise ja elluviimise kava.

[16]             Käibekapital viitab summale, mida on vaja ühistu mõnekuulisest tegevusest tekkivate kulude katmiseks, kusjuures see vahemik algab hetkel, mil ühistu alustab näidiste alusel müümist ja tootmist ning kestab kuni esimeste tarnitud toodete eest tasu saamiseni.

[17]             Tegelikkuses maksab tööhõiveamet arvete ja mis tahes muude seaduslike raamatupidamisdokumentide alusel, mille tehnikat, seadmeid ja toorainet tarninud äriühingud on ühistule esitanud, 15 000 eurot otse ühistule.

[18]             Töötajad võivad nimetada ametisse professionaalse juhatuse, kuigi ka endised Mecheli vastava kogemusega töötajad võivad täita tegev- või vahejuhtimise funktsioone (personalihaldus, raamatupidamine, inseneritööd, tööstusliini järelevalve, müügitöö jne). Ühistuga liituvate või sellest lahkuda soovivate isikute õigused ja asjaomased tingimused otsustatakse ühistu juhatuses ja kaudselt teeb seda iga ühistu liige oma hääleõiguse kaudu üldkoosolekul.

[19]             Cluj maakonna tööhõiveamet sõlmib ühistuga lepingu, mis sisaldab sätteid ühistu asutamise, toimimise ja jätkusuutlikkuse kohta, ning sätteid, millega reguleeritakse lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmist. Tööhõiveamet sõlmib sarnase lepingu töötuid palkavate ettevõtetega. Kui töötuid palganud ettevõte ei pea kinni oma lepingulistest kohustustest, on ta kohustatud saadud toetussumma tagastama.

[20]             Summa on määratud kindlaks võimalike tööandjate ja praktikakohti pakkuvate ettevõtete prognooside alusel, võttes arvesse vajadust katta koondatud töötajate praktikakulud.

[21]             Tehnilistele töötajatele ja spetsialistidele ette nähtud kõrgem summa tuleneb asjaolust, et asjaomase personali praktikaaeg on kolm korda pikem ning sellega kaasnevad seega ka kõrgemad kulud.

[22]             Näiteks rakendavad Rumeenia ametiasutused EGFi meetmeid Callcemi projekti raames, mida kaasrahastatakse ESFist. Callcemi projekt pakub tööotsijatele tööotsimis- ja töösobivusteenuseid (telefoni ja IT vahendusel).

[23]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[24]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[25]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[26]             ELT C […], […], lk […].

[27]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.