SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu tasandil on deklareerimata tööd määratletud kui igasugust tasustatud tegevust, mis on oma olemuselt seaduslik, kuid riiklikes asutustes deklareerimata, ja mille puhul on arvesse võetud liikmesriikide õigusliku reguleerimise süsteemide erinevusi[1].

Asjaolu, et deklareerimata tööd ei jälgita ega registreerita ning et seda määratletakse riiklikes õigusnormides erinevalt, muudab keeruliseks usaldusväärsete andmete saamise selle kohta, kuivõrd levinud on deklareerimata töö liikmesriikides. Selle tulemuseks on, et deklareerimata tööd käsitlevad hinnangulised näitajad on vägagi erinevad[2].

Eurobaromeetri 2013. aastal läbiviidud uuringu kohaselt[3][4] tunnistas üksnes 4 % vastajatest, et neil on olnud mitteametlikke töösuhteid. Samas möönas 11 % vastajatest, et nad olid eelmisel aastal ostnud kaupa või teenuseid, mille puhul neil oli piisavalt põhjust arvata, et tegemist oli deklareerimata tööga. ELi riikide vahel on erinevused suured. Deklareerimata töö esinemist ja meetmeid sellega seonduvate probleemide lahendamiseks analüüsiti Euroopa tööhõivealase ja sotsiaalse arengu 2013. aasta ülevaate[5] peatükis, mis käsitles deklareerimata töö osas hiljuti aset leidnud arenguid.

Deklareerimata tööl on tõsised tagajärjed eelarvele, kuna vähenevad maksu- ja sotsiaalkindlustustulud. See mõjub kahjulikult tööhõivele, tootlikkusele ja töötingimustele, kutseoskuste arendamisele ja elukestvale õppele. Tagajärjeks on pensioniõiguste vähenemine ja halvenenud juurdepääs tervishoiuteenustele. Ettevõtjate vahel tekib ebaaus konkurents. Üleminek mitteametlikult või deklareerimata töölt ametlikule tööhõivele võib aidata kaasa ka strateegiasse „Euroopa 2020”[6] kuuluvate tööhõive eesmärkide saavutamisele.

Eelnevaga lähedalt seotud fenomen on töö valesti deklareerimine või näiline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine. Viimasega on tegemist juhul, kui töötaja on ametlikult registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja omab teenuseosutamise lepingut, kuid töö, mida ta teeb, vastab kõigile kriteeriumidele, mida riiklikus õiguses ja praktikas kasutatakse töösuhte iseloomustamiseks. Näiline füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine mõjutab negatiivselt asjaomaste töötajate tervisekindlustust, tööohutust ja sotsiaalkindlustusega kaetust. Samuti on see halb maksutulude seisukohast. Tavaliselt on see siiski vähem kahjulik kui deklareerimata töö.

Teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”[7] rõhutas komisjon, et töövõimalusterohke majanduskasvu tugevdamiseks on vajalik tööhõivepoliitika, millega luuakse töökohtade loomiseks soodsad tingimused, ning et mitteametliku või deklareerimata töö seaduslikuks tööks muutmine võiks mõjuda positiivselt tööjõunõudlusele.

Tööhõivepoliitika 7. suunisega, milles on öeldud, et naiste ja meeste tööturul osalemist tuleb suurendada, struktuurset tööpuudust tuleb vähendada ja töö kvaliteeti tõsta,[8] pannakse seega liikmesriikidele südamele, et tuleb edendada sotsiaaldialoogi ning püüda vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele.

2012. ja 2013. aastal esitatud riigipõhistes soovitustes[9] soovitati mitmel liikmesriigil võidelda deklareerimata töö, varimajanduse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ja/või parandada maksukohustuste täitmist.

14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament üles tugevdama tööinspektsioonide vahelist koostööd ja tööinspektsioonide tegevust võitluses deklareerimata tööga[10].

Töötajate lähetamist käsitleva direktiivi uus jõustamisdirektiiv aitab kaasa pettuse ja kuritarvitamise kõrvaldamisele töösuhete puhul ning teatavate deklareerimata töö vormide kaotamisele.

Deklareerimata töö takistamisega seonduvate probleemide lahendamine on esmajoones liikmesriikide ülesanne, mille lahendamisega tegelevad enamjaolt kolme liiki täitevasutused: a) tööinspektsioonid, kes tegelevad töötingimusi käsitlevate nõuete ja/või tervishoiueeskirjade ja tööohutusnormide rikkumistega seonduvaga, b) sotsiaalkindlustusasutused, kes võitlevad sotsiaalkindlustushüvitistega seonduvate pettuste vastu ja c) maksuametid, kes tegelevad maksudest kõrvalehoidmise probleemidega. Mõnes liikmesriigis on nende ülesannete lahendamisse kaasatud ka tööturu osapooled[11] ning mõni liikmesriik on kaasanud ka tolli- ja migratsiooniasutused, politsei ja riigiprokuratuuri. Siiski on tõdetud, et mõnikord ei ole riigi tasandil koostöö nende erinevate asutuste vahel nii hästi struktureeritud ega tõhus nagu vaja.

Kuna deklareerimata töö ulatuse kindlaksmääramine on jätkuvalt keeruline, on ka vastavaid poliitilisi abinõusid raske välja töötada, samuti ei ole lihtne tõhustada kontrollkäike, mis aitaksid ära hoida, vähendada või vähemalt jälgida deklareerimata töö ilmnemist. Valitsuste ühine probleem on deklareerimata töö vähendamine ja mitteametlike töötajate jaoks inimväärsete töötingimuste tagamine, selle probleemi lahendamine nõuab valitsuste ja riigiasutuste koordineeritud tegutsemist. On vaja välja töötada poliitilised põhimõtted, mis muudavad tööandjate jaoks deklareerimata töö kasutamise kasutegurid väiksemaks ja töötajate jaoks sellise töö tegemise ebasoodsamaks.

Deklareerimata tööd võib ette tulla mitmesugustes sektorites. Üks sektor, mis kõige sagedamini ja ülemääraselt deklareerimata töö mõjude all kannatab, on ehitussektor[12]. Muude sektorite hulgast võib välja tuua näiteks majapidamissektori, kuhu kuuluvad kodude koristamise ning laste- ja vanuritehoiuteenused, muud eraisikutele osutatavad teenused, eraturvateenused, tööstuslikud puhastusteenused, põllumajandus-, hotellindus- ja toitlustusteenused.

Deklareerimata tööd on täheldatud väga erinevates töökohtades ja see hõlmab erineva profiili ja taustaga töötajaid. Just selline heterogeensus muudab deklareerimata töö kõrvaldamise keeruliseks ja nõuab spetsiaalseid strateegiaid.

Deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine aitab paremini jõustada ELi ja liikmesriikide õigust, eelkõige tööhõive, tööõiguse, tervishoiu- ja tööohutuse ning riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkondades. Kuna probleemid on samad kõigis liikmesriikides ja kuna deklareerimata tööl on tihti piiriülene mõõde, võib ELi tasandil võetav meede aidata olulisel määral kaasa täitevasutuste koostöö tugevdamisele deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise vallas liikmesriikides endis ja nende vahel. Praegu puudub ametlik mehhanism, mida liikmesriikide kõik pädevad ametiasutused saaksid kasutada deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate probleemide lahendamisel.

ELi tasandil võetav meede aitaks seega liikmesriikidel tõhusamalt ja tulemuslikumalt võidelda deklareerimata töö vastu. See aitaks positiivselt ja konstruktiivselt kaasa ka tööjõu liikuvusega seonduvate probleemide lahendamisele ELi tasandil ning muudaks seeläbi turvalisemaks töötajate vaba liikumise, mis on üks ELis kehtivatest põhivabadustest.

Riiklike täitevasutuste vaheline koostöö ELi tasandil juba toimib, on mitu komiteed ja töörühma, kelle töö on seotud deklareerimata töö teemadega. Samas on nende tegevus juhuslik ja piiratud. Kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) käsitleb deklareerimata tööga seonduvaid küsimusi töötervishoiu- ja tööohutuse vaatepunktist. Töötajate lähetamise eksperdikomitee tegeleb deklareerimata tööga, mis on seotud eeskirjadest möödahiilimisega lähetatud töötajate puhul. Tööhõivekomitee (EMCO) käsitleb tööhõivepoliitika mõju deklareerimata tööle. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon tegeleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas esinevate vigade ja pettustega. Otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö töörühma ülesanne on teabe-, kogemuste ja heade tavade vahetusele kaasa aitamine kõnealuses valdkonnas.

Lisaks on väärtuslikke kogemusi levitatud Euroopa tööhõivestrateegia alla kuuluva vastastikuse õppe programmi vahendusel ja teiste mitmepoolsete projektide raames[13]. See näitab, et liikmesriigid on huvitatud deklareerimata töö takistamise valdkonnas tehtavast koostööst. Liikmesriigid on deklareerimata töö teatavate aspektide valdkonnas korraldanud ka mitmepoolseid projekte ning sõlminud kahepoolseid kokkuleppeid. Loodav platvorm ei takista kahepoolsete kokkulepete sõlmimist ega halduskoostöö korraldamist.

Kogemused aga näitavad, et mitte kõik liikmesriigid ei osale selles tegevuses. Vabatahtliku mitmepoolse koostöö puhul puudub liikmesriikidel kohustus osaleda, samuti puuduvad mehhanismid osaluse kohustuslikuks muutmiseks juhul, kui teised liikmesriigid leiavad, et teatava liikmesriigi osalemine oleks vajalik. Seepärast on koostöö ELi tasandil jäänud juhuslikuks nii liikmesriikide osalemise kui ka käsitletavate teemade osas.

Ühised probleemid, millega liikmesriikide asjaomastel täitevasutustel tegeleda tuleb, on täiendavaks teguriks, mis ajendab koostööle selles valdkonnas. Kontrolli teostavad asutused satuvad raskustesse piiriüleste juhtumite puhul, eriti kui eesmärgiks on deklareerimata töö kindlakstegemine või selle eest karistamine, sest nende tavapäraselt kasutada olevad vahendid on mõeldud üksnes oma riigis esinevate deklareerimata töö juhtumitega tegelemiseks. Võõrtöötajate töösuhte iseloomu ja/või tingimuste kontrollimine võib osutuda raskeks keeleprobleemide tõttu, eeskirjade mittetundmise või selliste organiseeritud võrgustike olemasolu tõttu, kes tegutsevad seaduse piirimail ja kasutavad sageli ära õigusaktide keerukat ülesehitust, kusjuures neisse võrgustikesse kuuluvad mitmes liikmesriigis asuvad agentuurid ja vahendajad, kes vormistavad mõnikord palgatöötajaid nii, nagu need oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad. Paljud liikmesriigid on silmitsi raskustega, kui nad soovivad tagada erinevate täitevasutuste vahelise suhtluse ja koostöö kas siis liikmesriigi siseselt või piiriüleses kontekstis.

Lisaks on üldteada, et töö ülemäärane maksustamine või reguleerimine võib soodustada deklareerimata tööd, ning et tööandjaid on võimalik ajendada tööd deklareerima ja seadusi järgima ka tõhusate mittekaristuslike vahenditega.

Kokkuvõtteks võiks märkida, et kuigi kõik liikmesriigid on üldjuhul nõus sellega, et deklareerimata tööd tuleb ennetada ja tõkestada, siis praktikas võib nende tegutsemine selle eesmärgi nimel olla erinev ning tuua kaasa deklareerimata töö poliitilise alatähtsustamise ja probleemi kiireloomulisuse eiramise.

Teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” rõhutati seepärast vajadust parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja tehti teatavaks, et algatatakse konsultatsioonid ELi tasandil tegutseva riiklike tööinspektsioonide ja muude täitevasutuste vahelise platvormi loomise üle. Platvorm hakkab tegelema deklareerimata töö probleemidega ning selle eesmärk on parandada koostööd, jagada omavahel parimaid tavasid ja selgitada välja ühtsed kontrollipõhimõtted.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevas ettepanekus tuginetakse hiljuti läbiviidud uuringutele ja peetud konsultatsioonidele.

2010. aastal viidi institutsioonide väliselt läbi teostatavusuuring,[14] milles käsitleti Euroopa koostööplatvormi loomist tööinspektsioonide ja muude asjakohaste järelevalve- ja täitevasutuste jaoks, et ennetada deklareerimata töö kasutamist ja võidelda sellise töö vastu. Uuringus analüüsiti olemasolevaid riiklikke institutsioonilisi raamistikke ja kehtivat poliitikat, täitevasutustele riigi või rahvusvahelisel tasandil probleeme tekitavaid küsimusi, piiriülese koostöö praegust seisu ja parimaid tavasid ning selgitati välja võimalikud variandid deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamisega tegeleva Euroopa platvormi loomiseks.

Käesoleva algatuse ettevalmistamiseks vajalikku teavet saadi ka deklareerimata tööd käsitlevast Eurobaromeetri eriuuringust[15] ja hiljutisest Eurofoundi aruandest, kus analüüsiti deklareerimata töö tõkestamist liikmesriikides[16]. Eurofoundi aruandele oli lisatud ajakohastatud andmebaas[17] meetmetest, mida on võetud ajavahemikus 2008–2013. Andmebaas sisaldab 186 juhtumiuuringut, mis on pärit kõigist ELi liikmesriikidest ja ka kandidaatriikidest. Andmebaasis saab teha otsinguid riigis võetud meetmete, meetme liigi, sihtrühmade või sektorite kaupa.

Huvirühmadega peeti konsultatsioone töösuhete eest vastutavatest peadirektoritest koosnevas rühmas, kõrgemate tööinspektorite komitees ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis. Üldjuhul tunnistasid liikmesriikide esindajad ELi tasandi lisandväärtust meetmete puhul, mille eesmärk on deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine, ning toetasid komisjoni kavatsust selle valdkonnaga põhjalikumalt tegeleda.

Euroopa tööturu osapoolte arvamusi koguti konsultatsioonide 1. etapis[18] (4. juuli 2013 kuni 4. oktoober 2013). Komisjon määratles deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamisega seonduvad peamised probleemid, tuletas meelde komisjoni poolt viimati selles valdkonnas võetud meetmed ning tutvustas algatuse eesmärke ja võimalikku sisu. Konsulteerimise eesmärk oli arutada tööturu osapooltega kavandatava ELi meetme võimalikke tegevussuundi. Komisjon sai huvirühmadelt 15 vastust (2 ühist vastust, 3 vastust töötajate esindajatelt ja 10 vastust tööandjate organisatsioonidelt). Tööturu osapooled olid nõus probleemi üldmääratlusega ja märkisid, et ELi tasandi meede on õigustatud, kuna selle peamine eesmärk on aidata riiklikke ametiasutusi, näiteks tööinspektsioone, sotsiaalkindlustusasutusi ja maksuameteid deklareerimata tööga seonduvate probleemide ennetamisel ja tõkestamisel. Tööturu osapooled nõustusid põhimõtteliselt sellega, et Euroopa platvorm võiks olla sobiv vahend liikmesriikidevahelise koostöö suurendamiseks. Neil puudus aga ühine nägemus.

Enamik tööandjate esindajaid leidis, et tuleks luua platvorm. Samas arvasid nad, et puudub vajadus eraldi uue struktuuri loomiseks. Selle asemel võidaks kaaluda võimalusi luua olemasolevate töörühmade juurde uusi alarühmi või koordineerida paremini olemasolevate töörühmade tegevust. Kõik ametiühingute ja mõned tööandjate esindajad olid uue sõltumatu asutuse loomise poolt. See aitavat tagada, et deklareerimata töö probleeme vaagitaks igast küljest, mida olemasolevate struktuuride kasutamise korral aga teha ei saaks. Platvormi töös osalemise osas olid ametiühingud ja mõned tööandjate esindajad selle poolt, et liikmesriikide osalemine peaks olema kohustuslik, samal ajal eelistasid mõned tööandjate organisatsioonid vabatahtlikkuse printsiipi. Tööturu osapooled toetasid komisjoni eesmärki esitada algatus, kuid ei soovinud alustada selles küsimuses läbirääkimisi.

Tööturu osapooltega peetud konsultatsioonide 2. etapp toimus 30. jaanuarist kuni 13. märtsini 2014[19]. Konsultatsioonide 2. etapi käigus esitas komisjon ülevaate konsultatsioonide 1. etapi tulemustest ja tutvustas kavandatud algatuse sisu. Konsultatsioonide eesmärk oli teada saada tööturu osapoolte arvamusi deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alase koostöö tugevdamiseks kavandatud algatuse sisu kohta. Komisjon sai huvirühmadelt 16 vastust (1 ühise vastuse, 4 vastust töötajate esindajatelt ja 11 vastust tööandjate organisatsioonidelt). Tööturu osapooled üldiselt toetasid ELi tasandi meetme võtmist deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise valdkonnas ning kordasid konsultatsioonide 1. etapi käigus väljendatud arvamusi platvormi eesmärkide, ulatuse, ülesannete ja algatuste ning selles osalemise ja selle vormi kohta. Uuenduslikke elemente pakuti välja seoses tööturu osapoolte osalemisega platvormi töös. Ametiühingud ja tööandjate esindajad olid nõus, et ELi tasandi tööturu osapooled (nii sektoriüleselt tegutsevate organisatsioonide kui ka kõrge deklareerimata töö osakaaluga sektorite esindajad) peaksid platvormi töös vaatlejana osalema. Mõned ametiühingute ja tööandjate esindajad soovitasid anda tööturu osapooltele liikmestaatuse[20].

Mõju hinnangus esitati mitu võimalust ELi tasandi koostöö tugevdamiseks deklareerimata tööga seonduvate probleemide ennetamisel ja tõkestamisel. Esimese võimalusena nähti seda, et olemasolevatele töörühmadele ja kehtivatele algatustele lisaks uusi meetmeid ei võeta. Kaaluti ka erinevate juba tegutsevate töörühmade ja komiteede töö parema koordineerimise võimalust.

Kolmas võimalus oli Euroopa platvormi loomine tõhustamaks ELi tasandi koostööd deklareerimata tööga seonduvate probleemide ennetamisel ja tõkestamisel. Platvormi loomise puhul kaaluti ka mitmeid variante, näiteks kas platvormi töös osalemine peaks olema kohustuslik või vabatahtlik ja kas liikmesriikides deklareerimata tööga seoses võetavate meetmete koordineerimise eest võiks vastutada Eurofound. Kaaluti võimalust luua detsentraliseeritud agentuur, mis vastutaks ELi õiguse jõustamise eest ja deklareerimata tööga võitlemise eest.

Analüüsi tulemusena tehti järeldus, et eelistatuim variant oleks kohustusliku liikmelisusega Euroopa platvormi loomine. Platvorm võimaldaks kaasata kõigi liikmesriikide pädevaid asutusi ELi tasandil tegevusse ning tagaks korrapärase ja toimiva koostöö selles valdkonnas. Vabatahtliku mitmepoolse koostöö varianti peeti vähem optimaalseks, sest kui mõni liikmesriik keelduks osalemast, oleks asjast rohkem huvitatud liikmesriikide jaoks ELi tasandi koostöö palju väiksema väärtusega. Kohustuslikku osalemist platvormi töös peeti vajalikuks just seetõttu, et koostööd deklareerimata töö piiriüleste probleemide kõrvaldamisel ei saa täies mahus teha, kui asjaga tegeleb ainult osa liikmesriike (liikmesriigid, kus tegelemine nende probleemidega on väga aktuaalne, on enamasti sihtriigid) ja teised mitte. Deklareerimata töö piiriülesed aspektid võivad avaldada halba mõju ka ühtse turu toimimisele, sest sellised tööandjad, kes kasutavad teises liikmesriigis teenuste osutamisel mitteametlike töötajate tööd, põhjustavad ebaausat konkurentsi. Kõnealused tööandjad saavad pakkuda teenuseid odavamalt, sest nad ei maksa makse ega täida kohustusi, mis tulenevad näiteks tervishoidu, tööohutust ja töötingimusi käsitlevatest eeskirjadest.

Eelnevat arvesse võttes, nimelt vajadust tõhustada ELi tasandi koostööd, deklareerimata töö piiriüleseid aspekte ja nende mõju ühtse turu toimimisele, on vaja, et kõigi liikmesriikide osalus tõhustatud koostöös oleks kohustuslik, sest ainult nii saab lahendada selle probleemi kõiki aspekte.

Muud võimalused ei tagaks kõigi liikmesriikide kõigi asjakohaste asutuste kaasatust, piiraks koostööd parimate tavade vahetamise vallas ega võimaldaks jõustamisküsimustega nõuetekohaselt tegeleda, mistõttu ei suudetaks toetada terviklikku lähenemisviisi, mida selle probleemi lahendamine eeldab. Lisaks oleksid muud võimalused vähem läbipaistvad ning ELi tasandil oleks probleem vähem oluline.

Platvorm ühendab kõigi liikmeks olevate liikmesriikide erinevad täitevasutused. Muud huvirühmad, eelkõige ELi tasandi tööturu osapooled, asjaomased liidu detsentraliseeritud asutused, näiteks Eurofound ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), samuti rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja EMP riikide esindajad, oleksid vaatleja staatuses.

Platvorm hakkab tegelema paljude ülesannetega, mis tuleb kindlaks määrata ja rakendada kokkulepitud töökavade raames. Koostöö esimene praktiline samm oleks heade tavade vahetus. See aitaks tõsta teadlikkust asjaomasest nähtusest ja suurendaks arusaamist sellest, kuidas takistada deklareerimata tööd ja kes on peamised tegijad liikmesriikides. Et heade tavade ja teadmiste vahetus õnnestuks paremini, võiks luua Eurofoundi andmebaasi põhjal teadmistepanga, mis võiks muu hulgas tegeleda põhjalikumalt jõustamisküsimustega ning juhtida ühtsete juhiste ja põhimõtete väljatöötamist. On kavandatud, et platvorm areneks vastastikuse usalduse ja kogemuste suurenedes järk-järgult teabe- ja heade tavade vahetamise foorumi seisusest edasi põhjalikuma koostöö vormide suunas. Platvorm peaks lõpuks olema suuteline korraldama ühiseid koolitusi ja personalivahetusi, samuti koordineerima konkreetset tegevust, sealhulgas ühiseid kontrollkäike ja ühist andmekasutust.

Ettepanekuga tõhustatakse liidu vahendite, tegevuspõhimõtete (milleks on kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme edendamine, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemine ning töötingimuste parandamine), samuti asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendatakse tõenditepõhist poliitika kujundamist ja sotsiaalset arengut, tehes seda koostöös erinevate huvirühmadega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu sotsiaalpoliitikat käsitlevate sätete kohaselt on deklareerimata töö valdkonna reguleerimine ELi pädevuses. Nimelt on ELi toimimise lepingu artiklis 151 sätestatud, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, […] piisava sotsiaalkaitse, […] pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist. ELi toimimise lepingu artiklis 153 on loetletud valdkonnad, mille puhul liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid ning mille hulka kuuluvad töötingimused, tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine.

Ettepanek tõhustada ELi tasandi koostööd deklareerimata töö tõkestamisel ja ennetamisel põhineb ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikel 2, mille kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikide vahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata.

Peamised eesmärgid, mida selle algatusega tahetakse saavutada, on tööhõive edendamine ning töötingimuste parandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 151). Võttes arvesse asjaolu, et eri liikmesriikides tegelevad deklareerimata töö probleemidega erinevat tüüpi täitevasutused (nagu 1. peatükis selgitati), on vaja, et see algatus laieneks kõigile riiklikele ametiasutustele, sealhulgas ka neile, kes ei ole tegevad tööhõive- või sotsiaalvaldkonnas, kuid ikkagi vastutavad või mängivad mingit rolli deklareerimata töö tõkestamisel või ennetamisel, näiteks maksuametid, migratsiooniametid ja tolliasutused.

3.2.        Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted

Õigusliku vahendi valikul peeti kõige sobivamaks –Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust–, sest artiklis 153 on ette nähtud seadusandlik tavamenetlus, mida tuleb ka selle algatuse vastuvõtmisel kasutada.

Kuigi deklareerimata tööga tegelemine on eelkõige liikmesriikide pädevuses, on sellest tulenevad probleemid – deklareerimata töö negatiivne mõju majandusele ja ühiskonnale, raskused deklareerimata töö piiriüleste vormide tõkestamisel, maksustamise ja reguleerimise määrades toimiva tasakaalu leidmise vajadus ning vajadus vältida olukorda, kus deklareerimata töösuhete kasutamine oleks tööandjatele kasulik, samuti täitevametite vahelise koostöö puudumine – ühised kõigile liikmesriikidele. ELi meede, millega tõhustatakse ELi tasandi koostööd, toetaks liikmesriikide pingutusi deklareerimata töö tõkestamisel ja ennetamisel ning aitaks parandada tulemusi. Seega lisab algatus väärtust liikmesriikide meetmetele. Riiklikud täitevasutused on tõepoolest kõige sobivam tasand deklareerimata tööga seonduvate probleemidega tegelemiseks. Probleemi piiriüleseid aspekte saab kõige paremini lahendada ELi tasandil. Ettepanek vastab seega subsidiaarsuse põhimõttele.

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest tegemist on meetmega, mille eesmärk on liikmesriikidevahelise koostöö edendamine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata. Kaaluti ka liidu detsentraliseeritud asutuse loomise võimalust, kuid uue asutuse loomise halduskulusid arvesse võttes jäeti see kõrvale.

4.           MÕJU EELARVELE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013[21] on loodud Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI), mida rakendatakse ajavahemikul 2014–2020. Platvormi tööks vajalikud rahastamisvahendid eraldatakse selle programmi tegevussuuna „Progress” alt. Soovitusliku summana on platvormi tegevuse jaoks aastas ette nähtud 2,1 miljonit eurot, mida saab kasutada näiteks praktiliste vahendite loomiseks, toetavate teenuste osutajatele maksmiseks, ühtsete juhiste ja põhimõtete avaldamiseks, püsiva koolitusvõimekuse ja ühiste koolituste korraldamise ühtse raamistiku väljatöötamiseks, vastastikuse hindamise ja üleeuroopaliste kampaaniate korraldamiseks. Lisaks kaetakse neist vahenditest toetused projektidele, mis toetavad platvormi eesmärkide saavutamist. Kuni 224 000 eurot aastas on ette nähtud platvormi koosolekutel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks.  Tuletatakse ka meelde, et Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse liikmesriikide tegevust, mis on seotud avaliku halduse ja ametiasutuste töö kvaliteedi parandamisega, ning edendatakse selle kaudu liikmesriikide struktuurireforme. Rahastamisvahendid on ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020. Liikmesriikidel soovitatakse paremini ära kasutada ESFi vahendeid, et tugevdada riiklike asutuste suutlikkust deklareerimata töö takistamisel.            Õigusakti ettepanek ei mõjuta eelarvet ega nõua täiendavaid inimressursse. .

Komisjoni personali hulgast hakkavad platvormi sekretariaadina tegutsema – 2,5 täisajaga töötajat, – kes töötavad tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadis–. Üksikasju on selgitatud õigusakti finantsselgituses, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.                Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kaasamine vaatlejatena platvormi töösse ei nõua nende asutuste töötajatelt lisaülesannete täitmist. Nende asutuste seisukohast on ettepaneku mõju eelarvele neutraalne.         

2014/0124 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[22]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[23]

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Oma 18. aprilli teatises[24] rõhutas komisjon vajadust parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja tegi teatavaks, et algatatakse konsultatsioonid riiklike tööinspektsioonide ja muude täitevasutuste vahel sellise ELi tasandil tegutseva platvormi loomise üle, mis hakkab tegelema võitlusega deklareerimata töö vastu ning mille eesmärk on parandada koostööd, jagada omavahel parimaid tavasid ja selgitada välja ühised kontrollipõhimõtted.

(2)       ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt võttis nõukogu otsusega 2010/707/EL[25] vastu suunised[26] liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta. Need koondsuunised aitavad liikmesriikidel koostada riiklikke reformikavasid ja neid ellu viia. Tööhõivesuunised on aluseks nõukogu poolt vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 antavatele riigipõhistele soovitustele. Viimastel aastatel on suunistes esitatud soovitusi arvesse võetud deklareerimata tööd käsitlevate riigipõhiste soovituste esitamisel.

(3)       ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud sotsiaalpoliitika valdkonna eesmärkidena tööhõive edendamine ning elu- ja töötingimuste parandamine. Pidades silmas nende eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit meetmeid, mida liikmesriigid võtavad töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks, töötingimuste parandamiseks, tööturult väljatõrjutud isikute integreerimiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

(4)       Euroopa Parlament kiitis resolutsioonis „Tõhus tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia”[27] heaks komisjoni algatuse luua Euroopa platvorm ja kutsus üles tugevdama koostööd võitluses deklareerimata tööga.

(5)       Euroopa Liidu tasandil on deklareerimata tööd määratletud järgmiselt: „igasugune tasustatud tegevus, mis on oma olemuselt seaduslik, kuid riiklikes asutustes deklareerimata, võttes arvesse liikmesriikide õigusliku reguleerimise süsteemide erinevusi”[28]; seega on välja jäetud mistahes ebaseaduslik tegevus.

(6)       Füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamist, kas siis riigisiseselt või piiriülestes olukordades, on tihtipeale seostatud deklareerimata tööga. Näilise füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik selleks, et vältida teatavaid maksukohustusi, on ametlikult registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Näiline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on seega valelikult deklareeritud töö ja peaks hakkama kuuluma probleemide hulka, millega platvorm tegeleb.

(7)       Deklareerimata tööl on tõsised tagajärjed eelarvele, kuna vähenevad maksu- ja sotsiaalkindlustustulud. See mõjub kahjulikult tööhõivele, tootlikkusele, töötingimusi käsitlevate normide täitmisele, kutseoskuste arendamisele ja elukestvale õppele. Samuti halvendab deklareerimata töö sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise jätkusuutlikkust, jätab töötajad ilma ettenähtud sotsiaalhüvitistest, selle tagajärjeks on ka pensionõiguste vähenemine ja halvem juurdepääs tervishoiuteenustele.

(8)       Liikmesriikides on deklareerimata töö takistamiseks rakendatud mitmesuguseid poliitilisi lähenemisviise ja meetmeid. Liikmesriigid on sõlminud ka kahepoolseid kokkuleppeid ja korraldanud mitmepoolseid projekte deklareerimata töö teatavate aspektide käsitlemiseks. Loodav platvorm ei takista halduskoostöö alaste kahepoolsete kokkulepete või muude meetmete rakendamist..

(9)       ELi tasandil koostöö ei ole aga piisavalt ulatuslik, seda nii osalevate liikmesriikide kui ka käsitletavate teemade seisukohast. Praegu ei ole ametlikku mehhanismi, mis reguleeriks liikmesriikide asjakohaste asutuste piiriülest koostööd deklareerimata töö küsimustes.

(10)     Liikmesriikide koostöö tugevdamine ELi tasandil on jätkuvalt vajalik, et liikmesriigid saaksid tõhusamalt ja tulemuslikumalt ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd.

(11)     Platvormi ülesandeks saab olema kaasa aitamine teabe- ja parimate tavade vahetamisele, põhjalike valdkondlike teadmiste kogumise ja analüüsimise jaoks vajaliku ELi tasandi raamistiku loomine, samuti liikmesriikide erinevate riiklike täitevasutuste koostöö koordineerimise parandamine.

(12)     Platvorm peaks kasutama kõiki asjakohaseid teabeallikaid, eelkõige uuringuid, liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid ja mitmepoolse koostöö projekte ning looma sünergiaid olemasolevate ELi tasandi instrumentide ja struktuuridega, et nende meetmete tõkestav või ennetav mõju oleks maksimaalne. Liikmesriikide tegevuse koordineerimine võiks toimuda ühiste koolituste korras, vastastikuste eksperdihinnangute koostamise ja andmevahetuse võimaluste leidmise käigus. Üleeuroopaliste kampaaniate korraldamine või ühtsete strateegiate väljatöötamine aitaks samuti suurendada teadlikkust deklareerimata töö probleemidest.

(13)     Deklareerimata töö probleemidega tegelevad peamiselt kolm erinevat riiklikku täitevasutust: tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ja maksuametid. Mõnikord on kaasatud ka migratsiooni-, tööturu- ja tolliasutused, politsei, riigiprokuratuur ja tööturu osapooled.

(14)     Selleks, et deklareerimata töö probleeme saaks lahendada laiaulatuslikult ja edukalt, tuleb liikmesriikides rakendada erinevaid poliitilisi vahendeid ja seda saab paremini teha siis, kui asjaomaste asutuste vahel tehakse struktureeritud koostööd. Koostöösse tuleks kaasata kõik riigiasutused, kes juhivad tegevust ja/või tegutsevad deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamise valdkonnas.

(15)     Eesmärkide saavutamiseks peaks platvormi tegevust toetama üks kontaktisik igast liikmesriigist ja tal peaks olema piisav pädevus, et viia kokku deklareerimata töö mitmesuguste aspektidega tegelevad riiklikud asutused.

(16)     Platvorm peaks kaasama ELi tasandi tööturu osapooli, seda nii sektoriüleselt kui ka nende sektorite kaupa, mida deklareerimata töö kõige rohkem mõjutab, ning tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO), ja liidu detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga. Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kaasamine vaatlejatena platvormi töösse ei nõua nende asutuste töötajatelt lisaülesannete täitmist.

(17)     Platvorm peaks vastu võtma kodukorra, töökavad ja aruandluse korra.

(18)     Käesoleva otsuse raames liikmesriikide poolt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[29] ning selle riiklikke rakendusmeetmeid. Kuna Euroopa platvormi töös osaleb ka komisjon, siis kohaldatakse käesoleva otsuse raames töödeldavate isikuandmete suhtes ka määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[30].

(19)     Platvorm võib moodustada töörühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimuste lahendamisega, ja peab suutma tugineda erialaseid pädevusi omavate isikute oskusteabele.

(20)     Platvorm teeb koostööd ELi tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, kelle töö on seotud deklareerimata töö probleemide lahendamisega.

(21)     Platvormi tegevust ja tööülesandeid tuleks rahastada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) tegevussuuna „Progress” alt assigneeringute ulatuses, mille määravad kindlaks eelarvepädevad institutsioonid.

(22)     Komisjon võtab võrgustiku loomiseks vajalikud haldusmeetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Platvormi loomine

(1) Käesolevaga luuakse deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendav ELi platvorm (edaspidi „platvorm”).

(2) Platvormi töös osalevad:

(a) liikmesriikide nimetatud riiklikud täitevasutused,

(b) Euroopa Komisjon.

(3) Platvormi koosolekutel võivad kodukorras sätestatud tingimuste kohaselt vaatlejana osaleda:

(a) sektoriüleselt ELi tasandil tegutsevad tööturu osapoolte esindajad ja tööturu osapoolte esindajad neist sektoritest, kus deklareerimata tööd esineb palju,

(b) Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofoundi) esindaja ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) esindaja,

(c) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esindaja,

(d) EMP riikide esindajad.

Artikkel 2

Eesmärgid

Artikli 1 lõikes 1 sätestatud platvorm aitab kaasa ELi ja liikmesriikide õigusaktide korrektsele rakendamisele, deklareerimata töö vähendamisele ja ametlike töökohtade tekkele, vältides seeläbi töö kvaliteedi halvenemist, ning edendab tööturu integreerimist ja sotsiaalset kaasatust; selleks seab platvorm järgmised eesmärgid:

(a) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste vahelist ELi tasandi koostööd ennetamaks ja tõkestamaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt deklareerimata tööd, sealhulgas näilist füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist,

(b) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate probleemide kõrvaldamisel,

(c) suurendada üldsuse teadlikkust meetme pakilisusest ning suunata liikmesriike tõhusamalt tegelema deklareerimata tööga seonduvate probleemidega.

II peatükk

Missioon ja ülesanded

Artikkel 3

Missioon

Artiklis 2 loetletud eesmärkide saavutamiseks rakendab platvorm järgmisi meetmeid:

(a) parimate tavade ja teabe vahetus,

(b) põhjalike valdkondlike teadmiste kogumine ja analüüs,

(c) piiriülese tegevuse koordineerimine.

Artikkel 4

Ülesanded

(1) Oma missiooni elluviimiseks täidab platvorm eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a) deklareerimata tööd puudutavate teadmiste parandamine, selleks tuleks luua ühine kontseptsioon, kehtestada mõõtkava ning edendada ühiste võrdlevate analüüside tegemist ning seonduvate asjakohaste näitajate loomist;

(b) analüüsimeetodite väljatöötamine hindamaks mitmesuguste poliitiliste meetmete (sealhulgas nii ennetavad ja karistavad meetmed kui ka üldised tõkestavad meetmed) tõhusust deklareerimata töö esinemissageduse mõjutamisel;

(c) vahendite, näiteks erinevaid tavu/meetmeid (sh kahepoolsed kokkulepped, mida liikmesriigid on kasutanud deklareerimata töö tõkestamisel ja ennetamisel) sisaldava teadmistepanga loomine;

(d) mittesiduvate juhiste vastuvõtmine kontrollijate jaoks, samuti heade tavade käsiraamatu ja deklareerimata töö takistamiseks läbiviidava kontrolli ühtsete põhimõtete käsiraamatu vastuvõtmine;

(e) koostöövormide väljatöötamine selleks, et suurendada tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate probleemide kõrvaldamisel ühiste kontrollitoimingute ja töötajate vahetuse ühtse raamistiku vastuvõtmise kaudu;

(f) võimaluste uurimine, kuidas parandada andmete ühist kasutamist kooskõlas liidu andmekaitse-eeskirjadega, sh võimaluste uurimine, kuidas kasutada siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi;

(g) püsiva võimekuse väljaarendamine täitevasutuste koolituste jaoks ja ühiste koolituste korraldamise ühtse raamistiku vastuvõtmine;

(h) vastastikuste eksperdihinnangute korraldamine eesmärgiga jälgida liikmesriikides saavutatut deklareerimata töö vastu võitlemisel, sealhulgas toetus nende Euroopa Ülemkogu esitatud riigipõhiste soovituste rakendamisel, mis on seotud deklareerimata töö vastase võitluse või sellise töö ennetamisega;

(i) probleemi olemasolu alase teadlikkuse suurendamine ühiste ettevõtmiste kaudu, näiteks viies läbi üleeuroopalisi kampaaniaid ja võttes vastu piirkondlikke või ELi tasandi strateegiaid, sealhulgas sektoripõhiseid lähenemisviise.

(2) Oma ülesandeid täites kasutab platvorm kõiki asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas uuringuid ja mitmepoolse koostöö projekte, ning võtab arvesse asjaomaseid liidu vahendeid ja struktuure, samuti asjakohaste kahepoolsete kokkulepete kaudu saadud kogemusi. Platvorm teeb vajadusel koostööd Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA).

III peatükk

Platvormi toimimine

Artikkel 5

Kontaktisikud

(1) Iga liikmesriik määrab platvormi liikmeks ühe kontaktisiku. Liikmesriigid võivad nimetada ka ühe asendusliikme.

(2) Esindajate nimetamisel peaksid liikmesriigid kaasama kõiki riigiasutusi, kes tegelevad deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamisega, näiteks tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused, maksuametid, tööturuasutused ja migratsiooniametid (edaspidi „täitevasutused”). Liikmesriigid võivad kooskõlas riikliku õiguse ja/või tavadega kaasata ka tööturu osapooli.

(3) Liikmesriigid esitavad komisjonile kõigi deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamisega tegelevate täitevasutuste nimekirja ja nende kontaktandmed.

(4) Kontaktisiku ülesandeks on suhelda kõigi deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamisega tegelevate täitevasutustega platvormi tegevuse asjus ja tagada, et kõnealused asutused osalevad koosolekutel ja/või platvormi tegevusse panustamisel või platvormi töörühmade tegevuses, juhul kui arutletavad teemad puudutavad nende pädevusvaldkonda.

Artikkel 6

Tööturu osapoolte esindajad

(1) Tööturu osapoolte esindajad, nii sektoriülesel tasandil kui ka neist sektoritest, kus deklareerimata töö osakaal on suur, võivad vaatlejana osaleda platvormi koosolekutel, seda vastavalt esindatava organisatsiooni määratud korrale.

(2) Vastavalt liidu tasandi sektoriüleste ja sektoripõhiste tööturu osapoolt ettepanekutele määratakse vaatlejate grupi koosseis järgmiselt:

(a) maksimaalset 8 vaatlejat, kes esindavad tööturu osapooli sektoriülesel tasandil (vaatlejate kohad tuleb võrdselt jaotada tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel),

(b) maksimaalset 10 vaatlejat, kes esindavad tööturu osapooli sektoritest, kus deklareerimata töö osakaal on suur (vaatlejate kohad tuleb võrdselt jaotada tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel).

Artikkel 7

Tegevus

(1) Platvormi tööd koordineerib ja koosolekuid juhatab komisjon.

(2) Oma missiooni elluviimiseks võtab platvorm häälteenamusega vastu:

(a) kodukorra, mis sisaldab muu hulgas platvormi otsuste vastuvõtmise menetlust,

(b) platvormi kaheaastase töökava, milles sätestatakse muu hulgas platvormi üksikasjalikud ülesanded ja aruandluskord, mille kohaselt platvorm esitab aruanded korrapäraselt, iga kahe aasta tagant,

(c) otsuse luua töörühmad, kelle ülesanne on tegeleda platvormi töökavas määratletud teemadega. Sellised töörühmad saadetakse kohe pärast nende volituste lõppemist laiali.

(3) Platvormi või töörühma töös osalema võib soovi korral kutsuda eksperte, kes on pädevad arutlusel oleva teema valdkonnas ning kui see on kasulik ja/või vajalik.

(4) Platvormi abistab sekretariaat, mille paneb kokku komisjon. Sekretariaat valmistab ette koosolekuid, platvormi töökavu ja aruandeid.

(5) Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt platvormi tegevusest.

Artikkel 8

Koostöö

Platvorm teeb vajaduse korral koostööd muude liidu tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, kelle töö on seotud deklareerimata töö probleemide lahendamisega, eelkõige kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC), töötajate lähetamise eksperdikomitee, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni, tööhõivekomitee (EMCO), sotsiaalkaitsekomitee (SPC) ja maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö töörühmaga. Võib korraldada ka ühiseid koosolekuid.

Artikkel 9

Kulude hüvitamine

Komisjon hüvitab liikmetele, vaatlejatele ja kutsutud ekspertidele sõidukulud ja vajaduse korral elamiskulud, mis on seotud platvormi tegevusega.

Liikmetele, vaatlejatele ja kutsutud ekspertidele ei maksta osutatud teenuste eest tasu.

Artikkel 10

Rahaline toetus

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised vahendid nähakse ette tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis (EaSI), mille iga-aastasteks assigneeringuteks annab finantsraamistiku piires loa eelarvepädev asutus.

IV peatükk

Lõppsätted

Artikkel 11

Läbivaatamine

Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande selle kohaldamise kohta. Aruandes antakse hinnang sellele, kuivõrd on platvorm aidanud kaasa artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamisele ja mil määral on ta täitnud artiklis 3 ja platvormi töökavades sätestatud ülesandeid.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

Finantsselgitus

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Meetmed pettuse ja eeskirjade eiramise vältimiseks

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[31] struktuurile

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

n Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[32]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Panus strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse: - edendada tööturul osalemist, - arendada turvalist, paindlikku ja mobiilset Euroopa tööturgu, - edendada sotsiaalset kaasatust, - edendada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

Toetada liidu vahendite ja poliitika (milleks on kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme edendamine, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemine ning töötingimuste parandamine), samuti asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendada tõenditepõhist poliitika kujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid edusamme, tehes seda koostöös erinevate tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalik- või eraõiguslike asutustega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasatus

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku eesmärk on parandada koostööd ELi tasandil selliste täitevasutuste nagu tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ning maksu- ja muud asjakohased ametid vahel, et ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Väljundinäitajad, mida tahetakse saavutada, määratakse kindlaks platvormi kaheaastases töökavas. Lisaks annab komisjon korra aastas nõukogule platvormi tööst aru. Aruannetes esitatakse platvormi täpsed töökavad, platvormi tehtud algatused ja koosolekute sagedus. Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist antakse hinnang platvormi tegevusele.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Käesoleva otsuse eesmärk on aidata kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, ametlike töökohtade loomisele, töötingimuste kvaliteedi parandamisele, tööhõive suurendamisele ja üldise sotsiaalse kaasatuse tõusule; selleks seatakse ülesandeks: (a) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste vahelist ELi tasandi koostööd ennetamaks ja tõkestamaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt deklareerimata tööd, (b) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate probleemide kõrvaldamisel, (c) suurendada liikmesriikide teadlikkust meetme pakilisusest ning toetada nende võitlust deklareerimata töö vastu.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine aitab ELi ja liikmesriikide õigusnorme paremini jõustada, seda eelkõige tööhõive, tööõiguse, tervishoiu- ja tööohutuse ning riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkondades. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 151 püstitatud eesmärkidega aitab deklareerimata töö takistamiseks ELi tasandil võetud meede  kaasa ametlike töökohtade loomisele ja töötingimuste kvaliteedi parandamisele ning aitab inimestel tööd leida ja edendada üldist sotsiaalset kaasatust. Võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 153, mille valdkondades on liikmesriikidel ja liidul jagatud pädevus, on ELi meetmega võimalik toetada liikmesriikide püüdlusi deklareerimata töö tõkestamise ja ennetamise valdkonnas tehtava ELi tasandi koostöö tugevdamise alal, muutes koostöö tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning andes seeläbi liikmesriikide meetmetele lisandväärtust.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Siiani puudus laiaulatuslik lähenemisviis, mis oleks kaasanud kõigi liikmesriikide asjakohaseid ametiasutusi deklareerimata tööga seotud probleemide lahendamisse ELi tasandil.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Põhiõigused: Ettepanek on kooskõlas ELi põhiõiguste harta rakendamise strateegiaga , KOM(2010) 573 (lõplik) Strateegia „Euroopa 2020”: algatus aitab kaasa uute töökohtade loomisele aruka, jätkusuutliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu strateegia raames. (KOM(2010) 2020).

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

n Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood algab käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[33]

n Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– noma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– ¨  rakendusametite kaudu;

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist antakse platvormi tegevusele hinnang. Hinnangu aluseks on tulemusnäitajad, näiteks liikmesriikidevahelise koostöö kvaliteet, korrapäraselt esitatud aruanded ja muud uuringud. Hinnatakse seda, mil määral aitas platvorm kaasa platvormi jaoks püstitatud eesmärkide saavutamisele. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: programmi kohaselt hõlmab otsene eelarve täitmine lepingute sõlmimist ja toetuste andmist konkreetsete tegevuste tarbeks ning toetuste maksmist valitsus- ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Peamine oht on seotud (eelkõige) väiksemate organisatsioonide suutlikkusega kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada tehtud toimingute läbipaistvus.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: kasutatakse määruses (EL) nr 1296/2013 kirjeldatud kontrollimeetmeid.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: kasutatakse määruses (EL) nr 1296/2013 kirjeldatud meetmeid pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr […][Nimetus …………………………………....…..] || Liigendatud / liigendamata ([34]) || EFTA riigid[35] || Kandidaatriigid[36] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1 || 04.03.02.01 EaSI || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

1 || 04.01.04.02 EaSI || liigendamata || JAH || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat || || || Aasta 2014[37] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

ŸTegevusassigneeringud || || || || || || || ||

04.03.02.01 (EaSI) || Kulukohustused || (1) || 0 150 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,150

Maksed || (2) || 0 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,000

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2,a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[38] || || || || || || || ||

04.01.04.02 (EaSI) || || (3) || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,265 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,609

Maksed || =2+2a +3 || 0,115 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,459

ŸTegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,150 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,150

Maksed || (5) || 0 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,000

ŸEriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI  <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,265 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,609

Maksed || =5+ 6 || 0,115 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,459

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik   || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat || ||

ŸPersonalikulud || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310

ŸMuud halduskulud || || || || || || || ||

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU   || Kulukohustused || 0,595 || 2,654 || 1,754 || 2,354 || 1,654 || 2,354 || 1,554 || 12,919

Maksed || 0,445 || 2,654 || 1,754 || 2,354 || 1,654 || 2,354 || 1,554 || 12,769

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– n  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[39] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[40] Toetada liidu vahendite, poliitika ja asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendada tõenditepõhist poliitika kujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid edusamme, tehes seda koostöös tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning avalik- ja eraõiguslike asutustega.

Parimate tavade ja teabe vahetus, koolitus, koostöö tugevdamise tehnilise suutlikkuse väljatöötamine, teadlikkuse tõstmine || Teadmistepank, ühtsed juhised jne, ühine tegevus, personalivahetus, koolitused, kampaaniad, strateegiad, hindamine || 0,366 || 1 || 0,15 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || 1 || 0,150 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150

KULUD KOKKU || 1 || 0,150 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– n  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014[41] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 2,31

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[42] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,445 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 3,769

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– n  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) (2AD+0,5AST) || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

ŸKoosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[43] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 aa[44] || - peakorteris || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutine personal (2AD + 0,5 AST) || AD kategooria ametnik 1: Ülevaade deklareerimata tööga seonduvatest meetmetest, platvormi sekretariaadi töö korraldamine, platvormi koosolekute juhtimine, sealhulgas päevakorra projekti, arutlusele tulevate materjalide ja koosoleku protokolli projekti ettevalmistamine. Koostöö koordineerimine. Konkursikutsete/pakkumiste koordineerimine. AD kategooria ametnik 2: Ülevaade platvormi tegevusest, näiteks teadmistepanga haldamisest, ühistest koolitustest, kontrollkäikudest, personalivahetusest, ühiste dokumentide avaldamisest jne. Abistamine koostöö koordineerimisel. Toetus konkursikutsete/pakkumistega seoses. 0,5 koormusega AST kategooria ametnik: Haldusabi sekretariaadi tööga seoses, sealhulgas dokumentide haldamine, koosolekute korraldamine (ruumide leidmine ja broneerimine, kutsed, hüvitamisdokumendid jne), koosolekumaterjalide jaotamine, üldine kirjavahetus.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– n  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[45]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– n  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– n  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[46]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.  

[1]               Komisjoni teatis „Tõhustagem võitlust deklareerimata töö vastu” KOM(2007)628, http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0628:ET:HTML

[2]               Vt mõju hinnangut deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (II lisa).

[3]               Kõik näitajad on saadud otseuuringu kaudu, st et uuring põhines ELi kodanikega läbiviidud silmast-silma intervjuudel. Tuleb silmas pidada, et teadlikkus deklareerimata tööst, selle riiklikud määratlused ja läbipaistvus, samuti intervjueerija usaldamine on kodanike jaoks olulised tegurid, mis aitavad neil tõdeda, et nad on teinud deklareerimata tööd või ise sellest kasu saanud.

[4]               Eurobaromeetri eriuuring nr 402 „Deklareerimata töö Euroopa Liidus”, 2013 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_402_en.pdf

[5]               Euroopa Komisjon, Euroopa tööhõivealased ja sotsiaalsed arengud (2013), Luksemburg 2014.

[6]               Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia.”, KOM(2010) 2020, 3 märts 2010.          http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF    Komisjoni teatis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, KOM 2010(682), 23. november 2010.

[7]               Komisjoni teatis „Töövõimalusterohke majanduse taastamine”, COM (2012) 173 final, 18. aprill 2012.

[8]               Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta.

[9]               http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm

[10]             http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=EN&reference=P7-TA-2014-0012

[11]             Saksamaal näiteks on finantsministeerium sõlminud lepingud ehitus-, maalri- ja tööstustekstiilisektori tööturu osapooltega, Bulgaarias on loodud riiklik ärieeskirjade keskus ning Luksemburgis on kõigi ehitusel töötavatele isikute jaoks ette nähtud ID-kaart.

[12]             Eurobaromeetri eriuuring nr 402 (Deklareerimata töö Euroopa Liidus. Aruanne), 2013

[13]             Vt mõju hinnangut deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (peatükk 3.2.2, tabel 1).

[14]             „Joining up in the fight against undeclared work in Europe: Feasibility study on establishing a European platform for cooperation between labour inspectorates, and other relevant monitoring and enforcement bodies, to prevent and fight undeclared work”, Regioplan 2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6676&langId=en

[15]             Eurobaromeetri eriuuring nr 402 (Deklareerimata töö Euroopa Liidus. Aruanne).                http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_402_en.pdf

[16]             „Tackling undeclared work in 27 European Union Member States and Norway. Approaches and measures since 2008”, Eurofound 2013 http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef13243.htm

[17]             http://www.eurofound.europa.eu/areas/labourmarket/tackling/search.php

[18]             „Consultation of social partners under article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the prevention and deterrence of undeclared work”, konsultatsiooni dokumendid C(2013)4145 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=10345&langId=en

[19]             „Second stage consultation of Social Partners under Article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the prevention and deterrence of undeclared work” C(2014)452 final       http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=11424&langId=en

[20]             Vt täpsemalt: Mõju hinnang deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alase koostöö tugevdamiseks loodava Euroopa platvormi kohta (I lisa).

[21]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”.

[22]             ELT C ..., ..., lk …

[23]             ELT C ..., ..., lk …

[24]             Komisjoni teatis „Töövõimalusterohke majanduse taastamine”, COM (2012) 173, 18. aprill 2012.http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=101&newsId=1270&furtherNews=yes

[25]             Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).

[26]             Suunised on antud 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta.

[27]             Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioon „Tõhus tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia” (2013/2112/INI) http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=en&reference=2013/2112(INI)

[28]             Komisjoni teatis „Tõhustagem võitlust deklareerimata töö vastu” KOM(2007) 628, 24. oktoober 2007.             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0628:EN:HTML

[29]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[30]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

[31]             ABM – tegevuspõhine juhtimine;–ABB tegevuspõhine eelarvestamine.

[32]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[33]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[34]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[35]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[36]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[37]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[38]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[39]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[40]             Vastavalt punktis 1.4.2 kirjeldatule. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[41]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[42]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[43]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[44]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[45]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[46]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.