20.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 415/1

Raportöör

Witold Krochmal (PL/EA) Wołówi linna- ja vallavolikogu liige

Viitedokument

Teatis Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta

COM(2014) 168 final

1.

tervitab Euroopa Komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta, milles tunnustatakse pikaajalise rahastamise tähtsust majanduskriisi ületamisel ja Euroopa ettevõtluse taas stabiilsele ja konkurentsivõimelisele kasvule suunamisel;

2.

leiab, et teatises välja pakutud meetmed aitavad kehtestada Euroopa majanduse rahastamiseks aluspõhimõtted, mis võivad olla töökohtade loomise stiimuliks;

3.

on seisukohal, et Euroopa majanduse pikaajaline rahastamine aitab suurendada peamisse taristusse tehtavate investeeringute rahastamise võimalusi, mis lihtsustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks nende projektide rakendamist;

4.

leiab, et sellega seoses peaks pikaajaline rahastamine olema suunatud majanduslikele projektidele, mis on kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiaga „Euroopa 2020”ja peegeldavad samas 2030. aasta kliima- ja energiapaketti;

5.

on veendunud, et Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise süsteemi asjakohane õiguslik reguleerimine aitab kaotada võimalike investorite soovimatust riske võtta;

6.

kutsub sellest tulenevalt üles looma ELi poliitikaraamistiku, et edendada avaliku sektori investeeringute kvaliteeti ELi tegevusega hõlmatud valdkondades, nagu on välja toodud Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri järeldustes, milles kutsutakse liikmesriike ja ELi institutsioone kasutama ära „ELi olemasoleva fiskaalraamistiku pakutavaid võimalusi, et vajadus tulutoovate avaliku sektori investeeringute järele oleks tasakaalus fiskaaldistsipliini eesmärkidega (...) stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ennetavate sätete alusel  (1)”.

7.

rõhutab, et reaalmajanduse rahastamise tingimusi on põhjalikult ümber kujundanud käimasolev finants-, majandus- ja sotsiaalkriis. Antud kontekstis on pikaajalised avaliku ja erasektori investeeringud üha enam üksteist täiendavad. Nimelt ei ole avaliku sektori investeeringud mitte ainult stiimul erainvesteeringuteks, vaid enamasti ka piirkondliku majanduse asjakohaste struktuuriliste tingimuste kehtestamise eeltingimus. Avaliku sektori investeeringud täidavad ka automaatse stabiliseerija ülesannet ehk pakuvad vastutsüklilise puhvri halbades majandustingimustes. Avaliku sektori investeeringud on seotud ka üldhuvi täitvate eesmärkide rakendamisega valdkondades (nagu näiteks haridus, koolitus, teadus, taristu, tervishoid, keskkond), kus avaliku sektori osalemine on vajalik, kuna ühiskonna üldisem kasu ei vasta erasektori investeerimismustritele ja seega võivad turutõrked viia alarahastamiseni;

8.

väidab, et rahastamismehhanismid tuleb läbi vaadata osana kogu tööelu uuenemisest. Asjakohaste eeskirjade abil võidakse luua eeldused digitaliseerimise võimaldatavaks tööelu märkimisväärseks uuenemiseks ja töökohtade tekkeks. Lisaks võidaks sellega suurendada võimalusi kanaliseerida sääste avatud, kindla ja konkurentsivõimelise finantssektori kaudu. Need meetmed koos aitavad seega kaasa Euroopa majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tugevnemisele;

9.

toonitab, et igas likviidsuse juhtimisega seotud kapitalinõudeid käsitlevas eeskirjas tuleks võtta arvesse selle mõju pankade suutlikkusele anda pikaajalist laenu;

10.

leiab, et teatud liikmesriikides võiks piirkondlikel ja munitsipaalpankadel olla pikaajalisel rahastamisel eriroll, kuna nad tunnevad konkreetse piirkonna majandust kõige paremini ja neil on sageli võimalik viia selles piirkonnas ellu tõhusat ja tulemuslikku pikaajalise rahastamise poliitikat;

11.

märgib samuti, et finantsaruandluse süsteemid peaksid eriti VKEde jaoks olema piisavalt läbipaistvad ja usaldusväärsed, et võimaldada pankadel, mis asuvad väljaspool ettevõtja tegevuspiirkonda, teha vastutustundlikke otsuseid ettevõtjale rahalise toetuse pakkumise kohta;

12.

kinnitab toetust ettepanekule (2) viia Euroopa pangandussektoris läbi struktuurireform (3), mis seisneb selles, et ettevõtjatele antavatel laenudel põhinev finantstegevus eraldatakse spekulatiivsest tegevusest. Selline reguleerimine aitaks piirata hoiuste kasutamist spekulatiivse tegevuse rahastamiseks ja suunata rahastamine reaalmajandusse;

13.

kutsub üles looma tingimused selleks, et kindlustusettevõtjad saaksid pakkuda majanduse pikaajalist rahastamist. See võiks hõlmata investeeringuid taristusse, VKEdesse ja sotsiaalsesse ettevõtlusesse;

14.

leiab, et pensionifondidel on kõige paremad eeldused vahendite pikaajaliseks investeerimiseks, kuna neil on pikaajalised kohustused. Komitee ärgitab ELi institutsioone ning riiklikke ja piirkondlikke asutusi looma tagatisskeeme, mis julgustaksid investoreid riskide vähendamise kaudu kasutama pensioni- ja kindlustusskeemide vahendeid pikaajaliseks rahastamiseks;

15.

arvestades asjaolu, et iseäranis riikliku turu killustatuse tõttu on pensionifondide ja pikaajaliste kindlustusskeemide aastane tootlus nõrk, kutsub komisjoni üles analüüsima uue mobiilse Euroopa säästutoote loomist, mis oleks varustatud säästu-/pensionitoodete Euroopa sertifikaadiga, mis põhineks usaldusfondide puhul juba kehtival mudelil. Selline süsteem peaks tagama, et erapensioni tooted saaksid pakkuda pikaajaliste investeeringute kindlat ja tõhusat rahastamist;

16.

leiab, et avaliku sektori vahendeid ei ole veel piisavalt kasutatud. See olukord peegeldub avaliku sektori investeeringute liiga madalas tootlikkuses ja erasektori investeeringute piiratud võimendavas mõjus, mis vähendab nende panust majanduskasvu;

17.

leiab, et Euroopa majanduse rahastamisallikate mitmekesisemaks muutmise käigus tuleb luua parimad tingimused Euroopa kapitaliturgude arendamiseks selliselt, et finantsinstrumentide struktuur võimaldaks investeerida börsil noteeritud VKEdesse;

18.

on seisukohal, et teadmisi kapitaliturgude toimimise kohta tuleks levitada ettevõtjate ja potentsiaalsete investorite seas. Sellega seoses on praeguste meetmete puhul vaja ELi institutsioonide ja ametite koostööd riiklike ja piirkondlike asutustega, et suurendada võimalusi majanduse, sh VKEde toetamiseks kapitali abil;

19.

juhib tähelepanu suunatud pakkumise turgude arengule mõnes ELi riigis ja Euroopa emitentide kasvavale arvule USA suunatud pakkumise turul. Komitee kutsub ELi institutsioone üles võtma vastu eeskirju selliste turgude arengut takistavate tõkete kõrvaldamiseks, eelkõige seoses teabega emitentide kohta;

20.

ärgitab komisjoni kiirendama tööd krediidireitingut käsitlevate ELi eeskirjade koostamisel ja kogu ELi VKEde andmete võrreldavuse ühtlustamise/suurendamise teostatavuse hindamisel;

21.

leiab, et kuna taristuinvesteeringute tavapärased rahastamisallikad on lõpukorral, on vaja uut lähenemisviisi rahastamisele, võttes arvesse kõiki ELi praegu rakendatavaid poliitikameetmeid. Selles lähenemisviisis tuleks arvestada eri rahastamisallikaid, sealhulgas erasektori omi, ning taristu arendamise seisu eri liikmesriikides;

22.

väljendab kahetsust Euroopa Komisjoni vähese ambitsioonikuse pärast Euroopa säästukonto kasutuselevõtul, mis väljendub järgmises teadaandes: „Komisjoni talitused viivad 2014. aasta lõpuks läbi uuringu võimalike turutõrgete ja muude piiriüleseid säästuvooge takistavate probleemide kohta, mis hõlmab ülevaadet riiklikest säästukontomudelitest ja ELi säästukonto kasutuselevõtmise sobivuse hinnangut” (4);

23.

ärgitab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegema piisavalt tootlikke taristuinvesteeringuid, et muuta koostöö taristuprojektide elluviimisel atraktiivseks taristusse investeerivate fondide jaoks;

24.

leiab, et erakapitali taristuinvesteeringute häid tavasid tuleb levitada nii avaliku sektori asutuste kui ka võimalike investorite seas. Heade tavade alusel on võimalik töötada välja tegevusmudelid taristu rahastamise protsessi lihtsustamiseks;

25.

peab oluliseks toetada kõiki kohalikke ja piirkondlikke algatusi, mille eesmärk on taristu rahastamine erakapitalist, mis on seotud selle taristu tegevuspiirkonnaga. See aitaks märkimisväärselt kaasa sellele, et nii investorid kui ka elanikud tunnistaksid projektid omaks ja võtaksid nende eest vastutuse;

26.

nõustub täielikult avaldusega, et kapitali juurde meelitamine Euroopa majanduse pikaajaliseks rahastamiseks sõltub suurel määral Euroopa kui terviku ja ELi iga liikmesriigi majanduse regulatiivsest ja ettevõtluskeskkonnast;

27.

leiab, et ELi institutsioonide panus järgmiste teatises nimetatud meetmete puhul on suure tähtsusega: