52014DC0425

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Sloveenia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Sloveenia 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[2], eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,[3]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,[4]

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3) Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused.

(4) Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse Sloveenia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta. Kooskõlas määrusega (EL) nr 473/2013[5] esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Sloveenia 2014. aasta eelarvekava kohta[6].

(5) Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[7] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[8] milles nimetati Sloveeniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6) Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7) 5. märtsil 2014 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Sloveenia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused[9]. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Sloveenias esineb endiselt ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja jätkuvalt jõulisi poliitikameetmeid. Tänu Sloveenia makromajanduslikule kohandamisele ja poliitikameetmetele tasakaalustamatus 2013. aasta jooksul küll leevenes, kuid vajaliku korrigeerimise ulatus viitab märkimisväärsete riskide püsimisele. Hoolikat tähelepanu nõuavad just riskid, mis tulenevad majandusstruktuurist, mida iseloomustab äriühingute nõrk üldjuhtimine, riigi ulatuslik osalemine majanduses, kulupõhise konkurentsivõime vähenemine, ettevõtlussektori suur võlakoormus ning valitsemissektori võla märkimisväärne suurenemine. Kuigi pankade bilansi parandamisel on saavutatud märkimisväärset edu, tuleb endiselt eesmärgipäraselt tegutseda, et täielikult ellu viia laiapõhjaline pangandussektori strateegia, mis hõlmab restruktureerimist, erastamist ja põhjalikku järelevalvet.

(8) Sloveenia esitas 15. aprillil 2014 oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 24. aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9) 2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2015. aastaks ja saavutada keskpika perioodi eesmärk 2017. aastaks. Programmis on kinnitatud eelmist keskpika perioodi eesmärki – tasakaalus eelarvet –, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Eeldatavalt siiski ei saavutata (ümberarvutatud) struktuurse eelarvetasakaalu keskpika perioodi eesmärki 2017. aastaks. Programmiga on kavandatud viia eelarvepuudujääk 2015. aastal alla 3 % SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovituses seatud eesmärgiga. Pärast 2015. aastat nähakse programmis ette eelarvepuudujäägi pidevat langust kuni ülejäägini 0,3 % SKPst 2018. aastal. Programmis on prognoositud, et valitsemissektori võlg saavutab tipptaseme 2015. aastal, mil see on 81,1 % SKPst, ning hakkab seejärel langema, jõudes 2016. aastal 76 % protsendini. Kokkuvõttes on programmis sätestatud eelarvestrateegia kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mille on koostanud sõltumatu organ (makroökonoomikaanalüüsi ja -arengu instituut), on ettevaatlik. 5. märtsil 2014 esitati Sloveeniale komisjoni sõltumatu soovitus. Stabiilsusprogrammis on välja toodud mõned täiendavad meetmed, mis aitavad eelarve vajaliku konsolideerimise abil vahet vähendada. Selle põhjal võib väita, et stabiilsusprogrammis on osaliselt võetud arvesse komisjoni sõltumatut soovitust. Ometi on veel mitmeid ohtusid, sest programmi aluseks olevad meetmed ei ole piisavalt üksikasjalikud ning mitu nendest on veel vastu võtmata. Mis tahes täiendavad pankade rekapitaliseerimise vajadused, mis võivad tuleneda 2013. aasta varade kvaliteedi läbivaatamisest ja stressitestist Sloveenias, suurendaksid eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võla suhet SKPsse ning samas vähendaksid võlakoormust mis tahes tulud riigi omandis olevate üksuste või pankade edukast erastamisest, mida ei ole programmi prognoosides arvestatud. Komisjoni prognoosile tuginedes jääb eelarve konsolideerimine ajavahemikul 2013–2014 miinusesse 1,4 %-ga SKPst, kui pidada silmas struktuurse eelarvepositsiooni (korrigeeritud) muutust, ja 0,5 % SKPst võrrelduna meetmete hulgaga, mida peeti vajalikuks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel esitatud soovituse kohaselt. Kui 2015. aastaks nähakse programmis ette eelarvepuudujäägi vastavust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel esitatud soovitusele, siis komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub eelarvepuudujääk 3,1 %-ni SKPst. Lisaks sellele peaks eelarve konsolideerimine, mida on mõõdetud nii struktuurse eelarvetasakaalu (korrigeeritud) muutuse alusel kui ka kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete kohaste summade alusel, jääma prognoosi kohaselt natuke alla nõukogu poolt 2015. aastaks soovitatud taseme. Lähtudes programmile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et selleks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel esitatud soovituse järgimine, kaasa arvatud nõuetekohane struktuurne kohandamine, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi nii 2014. aastal kui ka pärast seda.

(10) Seoses eelarve-eeskirjadega kiitis parlament 2013. aastal heaks põhiseadusliku aluse valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu/ülejäägi reegli kehtestamiseks. Vajalik rakendusakt, nimelt eelarve-eeskirjade seadus, mis pidi olema vastu võetud 2013. aasta novembriks, on seni vastu võtmata. Eeskätt on tarvis luua vajalik õiguslik alus, et määratleda toimiva eelarvenõukogu roll, pädevus ja sõltumatus. Tervishoiu kui peamise kuluvaldkonna kõikide eelarvekasutajate kulude põhjaliku läbivaatamise õigeaegne lõpuleviimine võib näidata kätte eelarve konsolideerimiseks vajalikud meetmed ning tulemuslikkuse ja kulutõhususe suurendamise võimalused.

(11) 2013. aastal soovitati Sloveenial tugevdada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ning parandada pikaajalise hoolduse sektori tulemuslikkust, kulutõhusust ja kvaliteeti. Sloveenia on kõnealuse soovituse kohaselt võetud meetmete abil saavutanud piiratud edu. 2012. aasta pensionireformi hindamine viidi lõpule 2014. aasta aprillis ning esimesed järeldused on positiivsed. On saavutatud teatav eelarvesääst, kuid pensionide tase on püsinud muutumatuna. Sloveenia eelarve jätkusuutlikkust ähvardavad keskpikas ja pikas perioodis ees ohud, mis tulenevad peamiselt vananemisega seotud kulutustest, millele viitab Sloveenia demograafia. Seetõttu on pensionisüsteemi ja pikaajalise hoolduse süsteemi vaja keskpikas perioodis reformida, kui soovitakse üldisi kulutusi keskpikas või pikas perspektiivis stabiliseerida ning tagada samal ajal pensionide piisavus ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavus.  Ametiasutustel on kavas koostada valge raamat tervikliku pensionireformi elluviimiseks. Pikaajalise hoolduse reformi kava võeti vastu 2013. aasta lõpus ning õigusakti on oodata 2014. aasta lõpuks. See võib aga hilineda viivituste tõttu tervisekindlustuse ümberkorraldamises.

(12) Olukord tööturul on halvenenud. Töötus ulatus 2013. aastal 10,3 %-ni ja noorte töötus kasvas 2013. aastal 21,6 %-ni, samal ajal kui mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal suurenes 2011.–2013. aastal 2,1 protsendipunkti võrra. 2013. aastal vastuvõetud tööturureformi hinnang viitab tähtajatute ja tähtajaliste töölepingutega töökohtade vahelise killustatuse vähenemisele, ehkki see on tingitud muude tähtajaliste lepinguvormide kasutamise suurenemisest, samal ajal kui stiimulite mõju eakamate inimeste ja noorte tööhõivele on endiselt ebaselge. Tööturu killustatusega tegeletakse ka tudengite töö parema reguleerimise kaudu. Sellal kui uus õigusakt ootab vastuvõtmist, ei ole sugugi kindel, kas sellega suudetakse piisavalt korvata varasemate eeskirjade puudujääke. Valitsus on rakendanud mõningase eduga eelmise aasta soovitust miinimumpalga kohta, mis on endiselt seotud vaid inflatsiooniga, ehkki miinimumpalka käsitlev seadus lubab palga sidumist ka muude majandustingimustega. Piiratud edu on saavutatud tulemuslike ja spetsiaalselt väljatöötatud aktiivsete tööturumeetmete väljatöötamisel ning oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse kõrvaldamisel.

(13) Valitsus on saavutanud märkimisväärset edu pangandussektori stabiilsust käsitlevate soovituste rakendamisel, korraldades usutava varade kvaliteedi läbivaatamise ja stressitesti, kiireid rekapitaliseerimisi ja viivislaenude ülekandmist pankade varahaldusettevõtjale. Töö pole aga veel kaugeltki lõppenud ning vaja on otsustavaid meetmeid 2013. aasta detsembris välja kuulutatud pangandussektori tervikstrateegia lõplikuks väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kaasa arvatud restruktureerimine, erastamine ja tugevdatud järelevalve. Viivislaenude osakaal panganduses on jätkuvalt suur. Seepärast on pankadele tähtis luua sisemine suutlikkus viivislaenude kõrvaldamiseks koos sisemise varahalduse tugevdamise ja üksuste restruktureerimisega, et kiirendada viivislaenude töötlemist ning maksimeerida samal ajal tagasivõidetav väärtus ja säilitada elujõulisi äriühinguid. Igasugune täiendav viivislaenude ülekandmine pankade varahaldusettevõtjale peab olema hoolikalt kavandatud, et lihtsustada ettevõtete krediitide kiiret ja tulemuslikku restruktureerimist, seda eriti keerukate ja omavahel seotud kontsernisiseste laenude puhul. Sloveenialt oodatakse terviklikku juhtimisstrateegiat ja ärikava, mis kinnitaksid pankade varahaldusettevõtjale seatud võlalunastuseesmärke. Varade kvaliteedi läbivaatamise ja stressitesti kogemusest lähtudes on tarvis võtta otsustavaid lisameetmeid kõigi pankade, eriti aga riigi omandisse jäävate pankade juhtimise ja järelevalve parandamiseks; selleks et langetada viivislaenude tasemeid ja piirata edasisi riske, on vaja tugevdada riskijuhtimist, tõhustada laenuandmise otsustusprotsesse ning parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust.

(14) Valitsus on saavutanud piiratud edu riigi omandis olevate äriühingute juhtimist käsitlevate soovituste rakendamisel; nende äriühingute arvele langeb kuuendik kogu lisandväärtusest ja nad kujutavad endast keerukat ühenduslüli kodumaiste pankade, kindlustuskontsernide ja finantssektoriväliste ettevõtete vahel koos märkimisväärse ristosaluse määraga. Riigi mõju tase seab garantiidest tulenevate kohustuste kaudu nii otseselt kui ka kaudselt ohtu riigi rahanduse. Riigi omandis olevate äriühingute juhtimise sidus strateegia koos täiustatud ühingujuhtimisega looks soodsama keskkonna välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks. Ehkki esimeste sammudena koostati 2013. aasta mais esialgne nimekiri 15 kiirendatud korras erastamisele kuuluvast äriühingust, on senine edu olnud vastuoluline ning valitseb märkimisväärne oht, et tähtaegadest ei peeta kinni. Hilinemisega võeti 2014. aasta aprillis vastu uus õigusakt, et luua Sloveenia riiklik valdusettevõtja, mis oleks vahend riigi omandi juhtimise konsolideerimiseks. Põhiliste ja kõrvaliste varade, sealhulgas erastamisele kuuluvate varade tervikstrateegia ja täpne liigitus ei ole veel valmis. Ühtlasi on vaja kindlaks määrata ja rakendada sobivad meetmed, et tagada restruktureerimine ja saavutada selle eesmärgid, sealhulgas tagasivõidetava väärtuse maksimeerimine võlausaldajatele ning nimekirja koostamine kõige pakilisematest restruktureerimise juhtumitest, et need kiirkorras lahendada.

(15) 2013. aastal muudeti maksejõuetuse õigusraamistikku, et lihtsustada viivislaenude probleemi õigeaegset lahendamist, kuid uus raamistik on seni suuresti katsetamata. Võlgade ja finantsprobleemide rohkus on piiranud ettevõtlussektori suutlikkust investeerida tulevastesse projektidesse. Hädasti vajatav finants- ja tegevusalane restruktureerimine ettevõtlussektoris ei ole veel suuremahuliselt käivitunud. Tarvis on ka konsolideeritud ülevaadet mitmesugustest krediidiriski positsioonidest pangandussektoris, et kiirendada viivislaenude probleemi lahendamist ja lihtsustada restruktureerimist käsitlevaid läbirääkimisi, eeskätt keerukate ja omavahel seotud kontsernisiseste laenude puhul. Selle protsessi toetamist ja kiirendamist võiks algatada tsentraliseeritud rakkerühm kogenud esindajatega kõigi sidusrühmade seast. Samal ajal on äärmiselt tähtis lõpetada kiiresti ja tulemuslikult mitmed kiireloomulised juhtumid, millega tegeleb pankade varahaldusettevõtja.

(16) Välismaiste otseinvesteeringute maht on Sloveenial oma potentsiaalile vaatamata üks madalamaid ELis (34,1 % SKPst vs. 47,1 % SKPst, mis oli ELi keskmine 2012. aastal). Ehkki erastamine ja äriühingute restruktureerimine pakuvad erainvestoritele palju uusi võimalusi, peab nentima, et ebapiisavalt arenenud ettevõtluskeskkond ja -kultuur takistavad Sloveenial neist täit kasu saada.. 2012. aastal algas reguleeritud kutsealade dereguleerimise protsess ning tänaseks on reguleeritud kutsealade arv vähenenud 323-lt 262-le. Reguleeritud kutsealade täiendav dereguleerimine aitaks suurendada kodu- ja välismaiste teenusepakkujate arvu ning panustada seeläbi konkurentsivõime suurendamisse. Arenguruumi on kavandatud meetmete sidususe suurendamisel, et parandada ettevõtluskeskkonda ja arendada ettevõtlusega seotud tegevusi. Selles kontekstis pakub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusel aastateks 2014–2020 välja töötatud aruka spetsialiseerumise strateegia võimalust keskenduda põhimeetmetele, nagu kaubeldavate ja uuenduslike toodete loomine.

(17) Sloveenia on asunud ette valmistama ulatusliku avaliku sektori reformi ettepanekuid, mis on kavas vastu võtta 2015. aasta jaanuaris. Sellega seoses tuleb Sloveenial taastada avaliku halduse kvaliteet ja usaldusväärsus. Sloveenia on saavutanud teatavat edu kohtusüsteemi kvaliteedi tõstmisel ning on vähendanud pooleliolevate juhtumite arvu. Kohtuasjade haldamise reform kaubandus- ja tsiviilõiguses on parandanud kohtusüsteemi toimimist. Hiljutine positiivne suundumus tsiviil- ja kaubandusvaidlustes püsib.

(18) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Sloveenia majanduspoliitikat. Hinnangu on saanud stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Sloveenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 8.

(19) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Sloveenia stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus[10] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20) Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 kuni 8.

(21) Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro. Sloveenia peaks samuti tagama käesolevate soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

SOOVITAB Sloveenial võtta ajavahemikus 2014-2015 järgmisi meetmeid.

1.           Tugevdada 2014. aasta ja järgnevate aastate eelarvestrateegiat piisavalt täpsete struktuurimeetmete abil, et tagada ülemäärase puudujäägi korrigeerimine jätkusuutlikul viisil 2015. aastaks, viies ellu nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus antud soovituses nimetatud struktuurilised kohandused. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab põhjalike struktuurireformide veenvat rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist püüda teha igal aastal struktuuriline kohandus vähemalt 0,5 % SKPst; heades majandustingimustes või võlareegli täitmise tagamiseks aga veelgi rohkem, et valitsemissektori kõrge võlatase näitaks jätkusuutlikku kahanemistendentsi. Parandada eelarvepoliitika usaldatavust, kehtestada lõplikult valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu/ülejäägi reegel, muuta keskpika perioodi eelarveraamistik siduvaks, laiapõhjaliseks ja läbipaistvaks ning luua vajalik õiguslik alus toimivale eelarvenõukogule, määratledes selle pädevuse eelarvemenetluses ja kehtestades selge menetluskorra eelarve täitmise järelevalveks niipea kui võimalik. Käivitada kulude ulatuslik läbivaatamine, mis hõlmaks riiklikku ja kohalike omavalitsuste tasandit, otseseid ja kaudseid eelarvekasutajaid ning munitsipaalomandisse kuuluvaid tervishoiuvaldkonna teenuste ja kommunaalteenuste osutajaid, 2014. aasta lõpuks ning eesmärgiga jõuda eelarvesäästudeni 2015. aastal ja edaspidi.

2.           Leppida avaliku konsultatsiooni alusel kokku meetmetes, millega tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus pärast 2020. aastat, kohandades seejuures põhiparameetreid, nagu ametliku pensioniea sidumine oodatava elueaga ning erainvesteeringute soodustamine teise pensionisamba süsteemis. Suunata vananemisega seotud pikaajalise hoolduse kulutused kõige enam abi vajavatele isikutele ning orienteerida hooldus ümber institutsionaalselt hoolduselt koduhooldusele.

3.           Töötada pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja kooskõlas riiklike tavadega 2014. aasta lõpuks välja laiapõhjaline sotsiaalne kokkulepe, mis tagaks, et palkade, kaasa arvatud miinimumpalga areng toetaks konkurentsivõimet, sisenõudlust ja töökohtade loomist. Määratleda uuesti miinimumpalga mõiste ning vaadata läbi selle indekseerimise süsteem. Võtta meetmeid killustumise edasiseks vähendamiseks, pöörates tähelepanu stiimulite tulemuslikkusele noorte ja eakamate töötajate palkamisel ning tsiviilõiguslike lepingute kasutamisele. Võtta vastu tudengite töö seadus. Prioriseerida registreerimata noorteni jõudmist ja tagada seejuures riiklike tööturuasutuste piisav suutlikkus. Suurendada madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate tööhõivet, kohandades töökeskkonda pikemale tööeale ning suunates vahendid spetsiaalselt väljatöötatud aktiivsete tööturumeetmete arendamiseks, parandades samal ajal nende tulemuslikkust. Vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust, suurendades kutsehariduse ja koolituse atraktiivsust ning arendades edasi koostööd asjaomaste sidusrühmadega tööturu vajaduste hindamisel.

4.           Viia 2014. aastal kavakohaselt lõpule panga NKBM erastamine, valmistuda Abanka erastamiseks 2015. aastal ning jätkata riigiabi saavate pankade restruktureerimise kavade kiiret elluviimist ja pangandussektori tarvilikku konsolideerimist. Koostada varade kvaliteedi läbivaatamisest ja stressitestist saadud kogemusele toetudes 2014. aasta augustiks lõplikult pankade terviklik tegevuskava, sealhulgas erimeetmed juhtimise, järelevalve, riskijuhtimise, laenuandmise otsustusprotsessi ning andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta. Suurendada pankade suutlikkust viivislaenude kõrvaldamisel sisemise varahalduse tugevdamise ja üksuste restruktureerimise abil. Täpsustada pankade varahaldusettevõtja volitusi, avaldades 2014. aasta septembriks tervikliku juhtimisstrateegia ja ärikava, kus oleks kirjeldatud ettevõtja rolli seoses varade restruktureerimise, võlalunastuseesmärkide, eelarvete, varahalduskavade ja oodatava tuluga, ning kindlustades samal ajal piisavad vahendid.

5.           Jätkata 2013. aastal välja kuulutatud erastamiste kavakohast elluviimist. Võtta vastu strateegia Sloveenia riikliku valdusettevõtja loomiseks koos varade selge liigitusega, mis oleks kooskõlas 2014. aasta Sloveenia riikliku valdusettevõtja seaduses sätestatud ajakava ja määratlustega. Võtta 2014. aasta novembriks vastu lühiajaline (ühe-või kaheaastane) ja selge investeeringust väljumiste ajakava rea hästi valitud varade võõrandamiseks. Muuta see täiesti toimivaks vahendiks riigi omandisse jäävate varade haldamisel ja haldusaktide alusel valitud varade võõrandamisel seaduses ettenähtud ajakava kohaselt. Võtta 2014. aasta septembriks vastu ja rakendada äriühingu üldjuhtimise eeskiri riigi omandis olevatele äriühingutele, et tagada professionaalne, läbipaistev ja sõltumatu juhtimine.

6.           Koostada 2014. aasta lõpuks äriühingute restruktureerimise üldplaan koos selgete prioriteetide ja tulemusliku rakendusmenetlusega. Luua keskne äriühingute restruktureerimise rakkerühm, kelle ülesandeks on üldise restruktureerimisprotsessi järelevalve ja koordineerimine ning kes suudab pakkuda vajalikke eksperdiarvamusi, juhiseid ja nõuandeid ja lihtsustada ühtlasi läbirääkimisi kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel. Koostada nimekiri kõige kiireloomulisematest restruktureerimisjuhtumitest, maksimeerides seejuures tagasivõidetavat väärtust võlausaldajatele. Soodustada olemasolevate õiguslike mehhanismide ja rahvusvaheliste heade tavade kasutamist kõigi restruktureerimisprotsessis osalevate sidusrühmade seas. Anda 2014. aasta septembriks hinnang hiljutistele muutustele maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ja olla valmis vajalike lisameetmete rakendamiseks. Lühendada veelgi tsiviil- ja kaubandusalaste kohtuasjade menetlemist esimese astme kohtus, kaasa arvatud maksejõuetust käsitlevate õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvad kohtuasjad, ning vähendada pooleliolevate juhtumite arvu, eelkõige täitemenetluste ja maksejõuetust käsitlevate juhtumite puhul.

7.           Vähendada Sloveenias ettevõtlust takistavaid tõkkeid majanduse arengu seisukohast esmatähtsates valdkondades, et muuta riik välismaistele otseinvesteeringutele atraktiivsemaks tänu reguleeritud kutsealade kiirendatud liberaliseerimisele ning halduskoormuse vähendamisele, sealhulgas loaandmise süsteemide lihtsustamisele. Tagada konkurentsikaitse ametile piisav eelarveautonoomia ning suurendada selle institutsioonilist sõltumatust. Ühtlustada prioriteete ja tagada järjepidevus 2011. aasta teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia ning 2013. aasta tööstuspoliitika strateegia vahel koos lisanduvate arukat spetsialiseerumist ja transporti käsitlevate strateegiatega, et tagada nende kiire rakendamine ja tulemuslikkuse hindamine.

8.           Võtta tulemuslikke meetmeid võitluseks korruptsiooniga, suurendades läbipaistvust ja aruandekohuslust ning rakendades välise tulemuste hindamise ja kvaliteedikontrolli menetlusi.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2014) 425 (final).

[4]               P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129.

[5]               ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

[6]               C(2013) 8010 (final)

[7]               COM(2013) 800 (final).

[8]               COM(2013) 790 (final).

[9]               SWD(2014) 88 (final).

[10]             Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.