This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0381
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL concerning short-term statistics as required by Council Regulation (EC) No 1165/98 of 19 May 1998
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 19. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1165/98 ette nähtud kiirstatistika kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 19. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1165/98 ette nähtud kiirstatistika kohta
/* COM/2014/0381 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 19. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1165/98 ette nähtud kiirstatistika kohta /* COM/2014/0381 final */
1.
Sissejuhatus Euroopa
kiirstatistika kajastab kõige uuemaid suundumusi Euroopa majanduse neljas
peamises valdkonnas: tööstus, ehitus, jaekaubandus ja teenused (välja arvatud
finantsteenused). Euroopa kiirstatistika esitab iga
valdkonna kohta rea näitajaid, nagu toodang, käive, tootjahind (mida sageli
nimetatakse ka toodangu hinnaks), töötajate ja töötundide arv, brutopalk ja
mitu muud näitajat. Kiirstatistika õiguslik alus on muudetud nõukogu määrus
(EÜ) nr 1165/1998[1] (edaspidi „kiirstatistika määrus”). Nimetatud
määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt: Komisjon esitab 11.
augustiks 2008 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja
nõukogule käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle
olulisust ja kvaliteeti ning näitajate läbivaatamist käsitleva aruande. Aruanne
käsitleb konkreetselt ka sellest määrusest tulenevat statistikasüsteemi kulu ja
ettevõtetele tulenevat koormust, võrreldes sellest saadava kasuga. Aruandes
kajastatakse parimaid tavasid ettevõtete koormuse vähendamiseks ning näidatakse
ära koormuse ja kulude vähendamise viisid. Käesolev aruanne
on jätk aruannetele, mis esitati eespool tsiteeritud artikli kohaselt 2008. aasta
juunis ja 2011. aasta juunis[2]. Aruande teises
osas kirjeldatakse kiirstatistika kasutusvõimalusi ning selle olulisust
peamiste üleeuroopaliste poliitikasuundade ja Euroopa rahapoliitika juhtimise
seisukohast. Samuti tuuakse välja kiirstatistika peamised arengutendentsid
võrreldes viimase, 2011. aasta juunis avaldatud kvaliteediaruandega. Kolmandas osas
kirjeldatakse üksikasjalikumalt kiirstatistika kvaliteedi eri aspekte. Neljandas osas
kajastatakse kulusid ja koormust, mis seonduvad kiirstatistika jaoks andmete
kogumise ja töötlemisega. Samuti tuuakse mõned näited selle kohta, kuidas
liikmesriigid on suutnud kulusid ja koormust vähendada. Viimane osa
annab ülevaate kiirstatistika tulevastest suundumustest. Ülevaade
kiirstatistikast ja olulisimad arengutendentsid Kiirstatistika
kogumine oli oluline tegur euroala loomise ja Euroopa rahapoliitika järelevalve
kasutuselevõtmise võimaldamiseks[3].
Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide majandusarengu jälgimiseks ja eelkõige
euroala rahapoliitika juhtimiseks väljatöötatud kahekümne kahest esialgsest
Euroopa peamisest majandusnäitajast[4]
kaheksa saadakse kiirstatistikast: tööstustoodang, tööstuse siseturu
tootjahinnad, tööstuse impordihinnad, ehitustoodang, jaekaubanduse ja
remonditööde maht, (muude) teenuste käive (välja arvatud jaekaubandusteenused),
teenuste tootjahinnad ja ehitusload. Euroopa Keskpank
ja riikide keskpangad on kiirstatistika olulisimad kasutajad. Teiste oluliste
kasutajate hulka kuuluvad Euroopa Komisjon, riikide valitsused, teadusasutused,
ettevõtjad ja äriorganisatsioonid. Pressiteated kiirstatistika kohta pälvivad
meedias reeglina suurt tähelepanu. Kiirstatistika on oluline sisend ka muudes
statistika valdkondades, näiteks rahvamajanduse arvepidamises. Kiirstatistika
on äärmiselt olulisel kohal Euroopa Liidu Statistikaameti Eurostat koostatava
statistika seas. Seda kasutatakse kõige rohkem majandussuundumuste analüüsiks,
prognooside ja mudelite koostamiseks, kuid samuti on kiirstatistika andmeid
vaja poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks, teadustööks, muudest allikatest
pärit andmete kontrollimiseks ja valideerimiseks ning ärialaste otsuste ettevalmistamiseks
(nt turu-uuringute puhul). Kiirstatistika tulemusi võivad kasutada ka
ettevõtjad mitmesugustel muudel eesmärkidel (näiteks tootjahinnaindeksi
kasutamine indekseerimislepingute puhul). Pärast viimase
kiirstatistika kvaliteediaruande vastuvõtmist 2011. aasta juunis on
toimunud mitmeid muudatusi. Komisjoni 31. mai 2012. aasta määrusega (EL)
nr 461/2012[5]
katkestati andmete kogumine uute tööstustellimuste kohta ning viimane
pressiteade sellel teemal ilmus 22. veebruaril 2012, kajastades 2011. aasta
detsembri andmeid. Need andmed olid esialgselt ette nähtud kajastama juhtivaid
näitajaid ja võimalikult varast teavet tööstustoodangu arengu kohta. Nende
prognoosivõime osutus Euroopa tasandil siiski üsna piiratuks ja Euroopa
statistikasüsteemi komitee (ESSC) otsustas kohustusliku andmete kogumise uute
tööstustellimuste muutujate kohta Euroopa tasandil lõpetada. 2012. aasta
märtsis võeti Euroopa kiirstatistikas kasutusele uus sesoonse korrigeerimise
meetod. Sesoonse korrigeerimise eesmärk on muuta andmed eri kuude või
kvartalite kohta otse võrreldavaks, välistades sesoonsed tegurid, nagu näiteks
tööstustoodangu vähenemine suvepuhkuste ajal või jaekaubanduse käibe
suurenemine enne jõule. Alates vaatlusaastast 2012 võttis Eurostat kasutusele
kaudse sesoonse korrigeerimise meetodi, millega riikide andmekogumeid
kohandatakse kõigepealt sesoonselt ja kasutatakse seejärel kaalutud keskmisena
Euroopa koondandmete koostamiseks. Varem kasutas Eurostat kiirstatistika
koostamiseks otsest lähenemisviisi, st riikide korrigeerimata andmed koondati
Euroopa tasandil ning seejärel kohandati neid sesoonselt. Uus meetod tagab
Euroopa ja riikide koondandmete järjepidevuse ning on ka kooskõlas Euroopa
statistikasüsteemi (ESS) sesoonse korrigeerimise suunistega. 2012. aasta
oktoobris hakati kiirstatistikale kohaldama Euroopa statistikasüsteemi
suuniseid andmete täpsustamise strateegia rakendamiseks. Euroopa koondandmeid
kaheksa lühiaja majandusnäitaja ja jaekaubanduse kohta redigeeritakse ja
avaldatakse nüüd vaid kord kuus. Avaldamise kuupäevad teatatakse eelnevalt
kiirstatistika avaldamiskalendris[6].
Riikide andmeid ajakohastatakse niipea, kui uus teave kättesaadavaks muutub. 2013. aasta
alguses võeti lühiaja indeksite puhul võrdlusaluseks 2005. aasta asemel 2010.
aasta. Selleks oli vaja ajakohastada Euroopa koondandmete arvutamiseks
kasutatavaid koefitsiente, et need vastaksid majanduse struktuurile aastal 2010
(võrdlusaasta muutmine) ja muuta vaatlusaastat aritmeetiliselt (keskmine
väärtus 100 aastal 2010 aasta 2005 asemel). Alates 2013. aastast
on kättesaadavad kvartaalsed andmed töötundide arvu ja brutopalga kohta
jaekaubanduse ja remonditööde ning muude teenuste sektoris. Selle õiguslik alus
on komisjoni määrus (EÜ) nr 329/2009[7]. Kiirstatistika
näitajate ulatus ja kvaliteet Ulatus ja kooskõla kiirstatistika määrusega Eurostat
kontrollib iga kuue kuu järel, kas liikmesriigid täidavad kiirstatistika
määruses sätestatud usaldusväärsuse, ajakohasuse, sidususe ja võrreldavuse
nõudeid. Nõuete täitmise tase on kõrge ja paraneb jätkuvalt. Euroopa statistika
tegevusjuhises[8]
välja toodud kvaliteedi eri aspektide alusel arvutatakse iga riigi jaoks välja
ulatuslik, kõiki näitajaid hõlmav nõuete täitmise tase. 2013. aasta 1.
oktoobri seisuga oli EL 28 keskmine tulemus 9,6 punkti (10-punkti skaalal),
mis on sama kui 2013. aasta 1. aprillil. Enamik liikmesriike täidab
määruse nõudeid nüüdseks kas täielikult või peaaegu täielikult. Õigsus, usaldusväärsus, sidusus ja võrreldavus Kiirstatistika
määrusega ja sellega seotud õigusaktidega on kiirstatistika jaoks kasutusele
võetud hulk ühiseid määratlusi, mida kasutatakse kõigis liikmesriikides.
Eurostat ja riikide statistikaametid töötavad koos, et tagada kiirstatistika
näitajate õigsus, usaldusväärsus ja sidusus. Määrusega loodud metoodilist
raamistikku on pidevalt parandatud, konsulteerides tehnika valdkonna ekspertide
ja spetsiaalsete temaatiliste rakkerühmadega. Tuleks märkida,
et metoodika ei pea kõigis liikmesriikides olema täpselt sama. Kooskõlas
subsidiaarsuse põhimõttega ja selleks, et võtta arvesse riikide eripärasid,
näiteks suurust, majanduse struktuuri ja haldusandmete kättesaadavust, antakse
kiirstatistika määrusega liikmesriikidele vabadus määrata kindlaks kõige
tõhusam ja tulemuslikum viis andmete kogumiseks ja töötlemiseks. Eurostat teeb
koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks OECDga, et suurendada
andmete ja metoodika võrreldavust ka väljaspool Euroopa Liitu. Ajakohasus ja õigeaegsus Kiirstatistika
puhul on andmete varajane kättesaadavus keskse tähtsusega. Seetõttu sätestatakse
kiirstatistika määrusega riiklike andmete Eurostatile edastamiseks suhteliselt
lühikesed tähtajad[9].
Tabelis 1 on välja toodud praegu kehtivad tähtajad andmete edastamiseks
Eurostatile (kolmas veerg) ning tähtajad, mille majandus- ja rahanduskomitee
(MRK) sätestas oma viimases aruandes teabega seotud nõuete kohta majandus- ja
rahaliidus. Viimases veerus on esitatud praegu kehtivad levitamistähtajad
(näiteks pressiteadete kaudu). Üldiselt võib
kiirstatistika ajakohasust pidada väga heaks. Hilinemised on tavaliselt seotud
sellega, et tähtaeg langeb nädalavahetusele või riigipühale. Eurostati
kodulehel oleva avaldamiskalendri kaudu teavitatakse kasutajaid aegsasti
pressiteadete avaldamise kuupäevadest[10].
Viimastel aastatel on kinni peetud kõigist avaldamiskalendris väljakuulutatud
kuupäevadest. Tabel 1
Ajakohasus – päevade arv vaatlusperioodi lõpu ja avaldamistähtaja vahel,
kiirstatistika määrus, MRK eesmärk ja ELi koondandmete tegelik levitamine
(olukord 2013. aasta mai seisuga) Näitaja || Sagedus || Kiirstatistika määrusest tulenevad tähtajad a) || MRK eesmärgid 2013. aastaks b) || ELi koondandmete levitamine c) Tööstustoodang || Kord kuus || 40 || 40 || 44 Tööstuse siseturu tootjahinnad || Kord kuus || 35 || 35 || 33 Tööstuse impordihinnad || Kord kuus || 45 || 45 || 37 Ehitustoodang || Kord kuus || 45 || 45 || 47 Ehitusload || Kord kvartalis || 90 || 90 || 89 Jaekaubanduse ja remonditööde käive || Kord kuus || 30 || 30 || 36 (Muude) teenuste käive || Kord kvartalis || 60 || 60 || 65 Teenuste tootjahinnad || Kord kvartalis || 90 || 90 || 91 a)
Tähtajad, mille jooksul tuleb vastavalt
kiirstatistika määrusele edastada andmed Eurostatile; väiksematele riikidele
kehtivad sageli pikemad tähtajad. b)
Eesmärgid, mis on seatud majandus- ja
rahanduskomitee (MRK) 2013. aasta aruandes teabega seotud nõuete kohta
majandus- ja rahaliidus. c)
Vaatlusperioodi lõpu ja avaldamise (nt pressiteate,
andmete avaldamise) vahele jäävate päevade arv. Mõned viivitused tulenesid
riigipühadest maikuus (vaatluskuu). Kiirstatistika näitajate täpsustamine Kiirstatistika
näitajate esimesed tulemused põhinevad osaliselt esialgsetel, prognoositud ja
ebatäielikel andmetel. Pärast andmete esmaavaldamist muutuvad uuringu tulemused
tihtipeale täpsemaks, sest lisatakse hilinenud vastajate andmed. Andmeid
täpsustatakse ka mitmel muul põhjusel, sealhulgas sesoonne korrigeerimine,
võrdlev hindamine, uued ja/või paremad andmeallikad ning vigade parandamine või
muudatused metoodikas, kuid täpsustamise ulatus on üldiselt üsna piiratud, seda
eriti ELi koondandmete tasandil ja euroala puhul. Et hinnata
pressiteates igakuiselt avaldatud kiirstatistika nelja näitaja esimeste
tulemuste kvaliteeti, analüüsiti igakuiste kasvumäärade muutumist esimese ja
teise avaldamise vahel ajavahemikul 2011–2013. Tabel 2
Kiirstatistika nelja peamise näitaja täpsustamise ulatus, 2011–2013 a) 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || Keskmine täpsustus b) || Keskmine absoluutne täpsustus c) || Keskmine absoluutne kasvumäär || Suhteline keskmine täpsustus d) Tööstustoodang || 0,1 || 0,2 || 0,7 || 0,2 Tööstuse siseturu tootjahinnad || 0,0 || 0,0 || 0,4 || 0,1 Ehitustoodang || 0,0 || 0,7 || 1,5 || 0,4 Jaekaubanduse maht || 0,0 || 0,2 || 0,6 || 0,4 a)
Euroala näitajate sesoonselt korrigeeritud
kasvumäärad. b)
Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära
erinevus, 2011.–2013. aasta keskmine. c)
Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära
erinevuste keskmine absoluutväärtus aastatel 2011–2013. d)
Absoluutse täpsustuse (kolmas veerg) ja absoluutse
kasvumäära vaheline suhe teise avaldamise ajal (neljas veerg), 2011.–2013.
aasta keskmine. Erinevused tulenevad ümardamisvigadest. Tabelist 2 on
näha pressiteadetes esitatud nelja näitaja euroala hõlmavate koondandmete
kasvumäärade täpsustamise keskmine ulatus esimese ja teise avaldamise vahel üks
kuu hiljem (teine veerg). See on nullilähedane, mis tähendab, et kasvumäärade
kohandamine üles- või allapoole peaaegu tühistavad üksteist vastastikku, st puudub
nihe tulemuste üle- või alahindamise suunas. Absoluutväärtusena
väljendatud (kolmas veerg) keskmised täpsustused varieeruvad peaaegu nullist
tööstuse tootjahindade puhul kuni 0,7 protsendipunktini ehitustoodangu puhul.
Erinevused näitajate vahel on põhjustatud peamiselt metoodilistest teguritest.
Kui tööstuse tootjahindu ei täpsustata sageli üldse, siis tootmisnäitajaid
võidakse täpsustada isegi mitu aastat pärast andmete esimest avaldamist. Keskmised
kasvumäärad (teise avaldamise ajal absoluutväärtusena) on esitatud neljandas
veerus. Viimases veerus on välja toodud suhe kasvumäära täpsustamise ja
kasvumäära enda vahel teise avaldamise ajal. See aitab täpsemalt hinnata
täpsustuste hulka, kuna vahet tehakse näiteks selle vahel, kas 0,2
protsendipunktist täpsustust kohaldatakse suhteliselt kõrgele või suhteliselt
madalale kasvumäärale. Kättesaadavus, selgus ja metaandmete kättesaadavus Kõik
kiirstatistika tulemused on tasuta kättesaadavad Eurostati veebilehel.
Spetsiaalselt kiirstatistikale pühendatud osa on leitav teema „Industry, trade
and services” (Tööstus, kaubandus ja teenused) all või otsingu kaudu[11]. Eurostat avaldab
kiirstatistika kohta aastas 48 pressiteadet ehk igakuised pressiteated nelja
peamise näitaja (tööstustoodang, tööstuse tootjahinnad, ehitustoodang ja
jaekaubanduse maht) kohta. Eelmistel aastatel on kõik pressiteated ilmunud
kavakohaselt. Lisaks on pärast viimast, 2011. aasta kiirstatistika
kvaliteediaruannet avaldatud seitse numbrit trükist „Statistics in Focus”,
milles esitatakse kvantitatiivseid andmeid, käsitletakse metoodikaga seotud
küsimusi ja analüüsitakse valitsevaid majandussuundumusi. Metoodikaküsimused
(metaandmed) on samuti põhjalikult, sihipäraselt ja üksikasjalikud lahti
seletatud. Selgitused on kättesaadaval osaliselt eelnimetatud trükises
„Statistics in focus” ja samuti Eurostati veebilehel. Statistika põhimõistete
lühiselgitused on avaldatud wiki-laadses internetisõnastikus „Statistics
Explained”. Kiirstatistika andmebaas „STS Sources” sisaldab üksikasjalikku
teavet statistikaprotsesside, õiguslike küsimuste, konfidentsiaalsuseeskirjade,
andmete kvaliteedi ja riikide andmete kogumise metoodika kohta. Osade
põhinäitajate kohta on olemas ka täiendavad metodoloogilised selgitused („PEEIs
in focus”)[12].
Statistikasüsteemi
kulud ja ettevõtjate koormus Kiirstatistikaga
seotud kulusid (statistikasüsteemid, andmete kogumine, töötlemine ja
levitamine) ja koormust (mis langeb andmeid esitavatele ettevõtjatele) ei ole
võimalik täielikult mõõta. Eri liikmesriikides koostatakse valimeid erinevalt
ja see muudab võrdlemise keeruliseks. Samuti ei saa kiirstatistika koostamist
täielikult eraldada muust statistikast ning sageli puudub selge meetod kulude
ja koormuse kirjutamiseks konkreetse statistikaliigi arvele (näiteks
kiirstatistika uuringu kaudu kogutud andmeid kasutatakse ka rahvamajanduse
arvepidamise tarbeks). Lisaks on kulude ja koormuse kohta andmete kogumise
meetodid (näiteks eraldi uuringu kaudu, kombineerituna juba olemasolevate
uuringutega või eksperdihinnanguid kasutades) liikmesriigiti erinevad. Tabelis 3 on
esitatud esialgne arvutus keskmise ettevõtja koormuse kohta (mis tuleneb
peamiselt küsimustike täitmisest) kõnealuse kaheksa Euroopa peamise
majandusnäitaja puhul. Võrdluse hõlbustamiseks on koormus arvutatud minutites
ühe kuu kohta, seda ka kvartaalsete näitajate puhul. Nagu tabelist 3
nähtub, erineb koormus riikide lõikes märkimisväärselt, ulatudes küsimustike
täitmise puhul kaduvväikesest ajast kuni kahe tunnini kuus. Nullkoormus viitab
tavaliselt sellele, et andmeid ei koguta mitte kiirstatistika küsimustiku abil,
vaid saadakse muudest allikatest (sageli haldusallikad käibemaksu kohta) või
koostatakse muude meetodite abil (näiteks kombineerides muid statistika
liike). Tabel 3
Küsimustikule vastanud ettevõtjate koormuse keskmised, suurimad ja väikseimad
väärtused riikide kaupa aastal 2012 (minutit kuu kohta, EL 27). || Koormus aastal 2012 (minutit kuu kohta) || Keskmine, kaalumata || Suurim || Väikseim Tööstustoodang || 20 || 76 || 0 Tööstuse tootjahinnad || 19 || 120 || 1 Tööstuse impordihinnad || 16 || 65 || 3 Ehitustoodang || 21 || 115 || 0 Ehitusload || 7 || 40 || 0 Jaekaubanduse maht || 8 || 15 || 0 (Muude) teenuste käive || 5 || 13 || 0 Teenuste tootjahinnad || 12 || 47 || 2 Tabel 4
Ettevõtjate statistilise koormuse ja riikide statistikaametite kulude
arengusuunad aastatel 2009–2012 || Liikmesriikide arv, kus || koormus suurenes || koormus vähenes || koormus ei muutunud || võrdlus pole võimalik Tööstustoodang || 6 || 10 || 3 || 8 Tööstuse tootjahinnad || 8 || 11 || 4 || 4 Tööstuse impordihinnad || 4 || 4 || 2 || 17 Ehitustoodang || 3 || 13 || 6 || 5 Ehitusload || 3 || 5 || 10 || 9 Jaekaubanduse maht || 3 || 6 || 3 || 15 (Muude) teenuste käive || 5 || 13 || 4 || 5 Teenuste tootjahinnad || 5 || 14 || 3 || 5 || Liikmesriikide arv, kus || kulud suurenesid || kulud vähenesid || kulud ei muutunud || võrdlus pole võimalik Tööstustoodang || 5 || 13 || 3 || 6 Tööstuse tootjahinnad || 8 || 12 || 4 || 3 Tööstuse impordihinnad || 8 || 4 || 3 || 12 Ehitustoodang || 8 || 11 || 4 || 4 Ehitusload || 7 || 10 || 4 || 6 Jaekaubanduse maht || 4 || 7 || 4 || 12 (Muude) teenuste käive || 6 || 13 || 3 || 5 Teenuste tootjahinnad || 13 || 8 || 2 || 4 Mitme
liikmesriigi puhul on andmed hinnangulise koormuse kohta kättesaadavad aastate 2009
ja 2012 kohta. Tabelis 4 on esitatud riikide arv, kus aruandlusega seotud
keskmine igakuine koormus suurenes, vähenes või püsis muutumatuna (viimases
veerus on antud riikide arv, mille kohta 2009. ja/või 2012. aasta andmed pole
kättesaadavad). Tabeli alumises osas on esitatud vastav teave statistikaametite
kulude kohta eri näitajate koostamisel. Üldiselt kaalub koormuse ja kulude
keskmine vähenemine üles nende mistahes suurenemise. Samuti tuleks märkida, et
koormuse ja kulude vähenemise teatatud ulatus oli paljudel juhtudel suurem kui
koormuse ja kulude suurenemine. Selle tulemusena võib oletada, et ELi kui
terviku jaoks koormuse ja kuludega seotud olukord paraneb. Ettevõtjate
statistilise koormuse üldist vähenemist saab seletada sellega, et suuremas osas
liikmesriikides on enamiku kiirstatistika näitajate jaoks kasutatavad valimid
väiksemad. Lisaks kasutatakse statistiliste andmete kogumiseks tänapäeval
sageli elektroonilisi uuringuid ja internetti, millega kaasnevad võrreldes
traditsiooniliste andmete kogumise meetoditega (nagu näiteks saadetud
küsimustikud) madalamad kulud ja koormus. Tundub, et statistikaametid usaldavad
rohkem haldusandmeid ehk andmeid, mis on juba olemas kas maksuametis või
tööhõive, sotsiaalkindlustuse või ehitustegevusega seotud ametiasutustes. Kuigi
olemasolevate haldusallikate kasutamine statistika tarbeks vähendab ettevõtjate
koormust, võib see ühtlasi suurendada statistikaametite kulusid, sest võib
juhtuda, et andmeid tuleb korrigeerida. Kuna haldusandmeid ei ole
kiirstatistikas sageli võimalik esialgsel kujul kasutada, on vajalik
korrigeerimine ja see võib omakorda mõjutada andmete kvaliteeti. Samuti eeldab
haldusandmete kasutamine pidevat kooskõlastamist, eriti detsentraliseeritud
haldusega riikide puhul. Lisaks eelnenule
põhjustab haldusandmete kasutamine kiirstatistika sisendina ka probleeme, seda
eelkõige igakuiste näitajate puhul, kus ajakohasuse ja lühikeste tähtaegadega
seotud nõuded on väga karmid. Haldusandmeid kogutakse enamasti harvemini kui
kiirstatistika jaoks vajalik ja/või neid saab kasutada liiga hilja. Euroopa
ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi (MEETS)[13]
raames viidi läbi projekt, millega anti finantstoetust haldusandmete,
sealhulgas raamatupidamisaruannete statistilistel eesmärkidel kasutamise
analüüsimiseks ja parandamiseks ning abistati liikmesriike üleminekul
statistilistelt uuringutelt haldusandmete kasutamisele, tagades sealjuures
andmete kvaliteedi. Projekt viidi lõpule 2013. aasta keskel[14]. Kiirstatistika
arengusuunad tulevikus 2000. ja 2012.
aasta vahel langes tööstuse ja ehituse osakaal kogu majandustegevuses 27,3 %lt
24,7 %le. Sama ajavahemiku jooksul tõusis turuteenuste (välja arvatud
pangandus ja kindlustus) osakaal 43,2 %lt 45,5 %ni[15].
Praegune kiirstatistika ei kajasta siiski asjakohaselt teenustesektori olulist
ja järjest suurenevat majanduslikku tähtsust. Üldiselt on teenustesektori
näitajad piiratumad, vähem üksikasjalikud ja neid avaldatakse harvemini kui
tööstus- ja ehitussektori andmeid (vt lisa). Euroopa erineva
ettevõtlusstatistika sidususe täiustamiseks ja statistika koostamisega kaasneva
kasu ning kulude ja koormuse suhte optimeerimiseks on kavas need statistika
valdkonnad ettevõtlusega seotud statistika integratsiooni raammääruse (FRIBS)
abil ühtlustada ja omavahel tihedamalt ühendada. Sellega seoses on kavandatud
ka kiirstatistika põhjalikku läbivaatamist. 2011. aastal
algatas Eurostat pingelise konsultatsiooni kõigi kiirstatistika peamiste
kasutajate ja riiklike koostajatega, et hinnata võimalusi teenustesektori kohta
tehtava kiirstatistika näitajate täiustamiseks. Hoolimata teatavast murest
kulude ja koormuse võimaliku suurenemise pärast, selgus konsultatsiooni käigus,
et selle valdkonna täiustamise vajaduse suhtes ollakse üksmeelel. Komisjon
kavatseb statistika kasutajate ja koostajate kommentaare arvesse võttes teha
ettepaneku kehtiva määruse muutmiseks, et tagada kiirstatistika asjakohasus
olukorras, kus teenuste olulisus Euroopa majanduses üha suureneb. Sealjuures
võetakse täiel määral arvesse muret statistika koostamisega kaasnevate kulude
ja koormuse suurenemise pärast. [1] ELT L 162, 5.6.1998, lk 1. [2] KOM(2008) 340 (lõplik), 9.6.2008 ja KOM(2011) 329
(lõplik), 8.6.2011. 2003. aastal avaldati ka kvaliteediaruanne: KOM(2003) 36
(lõplik), 29.1.2003. [3] „Statistical requirements of the European Central Bank
in the field of general economic statistics” (EKP statistika nõuded üldise
majandusstatistika valdkonnas), Euroopa Keskpank, august 2000. [4] Euroopa majandusnäitajate esialgne loetelu kehtestati
aastal 2002 (komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni
statistika kohta; 27.11.2002, KOM(2002) 661(lõplik)). [5] ELT L 142, 1.6.2012, lk 26. [6] Kiirstatistika avaldamiskalendrit saab alla laadida
aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/introduction. [7] ELT L 103, 23.4.2009, lk 3. [8] Euroopa statistika tegevusjuhis on kättesaadav
aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/quality/code_of_practice. [9] Määruses (EÜ) nr 1165/98 esitatud kiirstatistika
esialgseid tähtaegu lühendati veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta
määrusega (EÜ) nr 1158/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 1). [10] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/release_calendars/news_releases.
Pange tähele, et nimetatud kalender sisaldab teavet mitte ainult
kiirstatistika, vaid suure hulga Euroopa näitajate kohta. [11] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/introduction. [12] Kiirstatistika andmebaas „STS Sources” ja aruanded „PEEIs
in focus” on kättesaadavad aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/methodology. [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16.
detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise
programmi (MEETS) kohta, ELT L 340, 19.12.2008, lk 76. [14] Projekti tulemused on kättesaadaval aadressil http://www.cros-portal.eu/content/admindata-sga-3.
[15] Kogulisandväärtus alushindades, Eurostat, rahvamajanduse
arvepidamine, andmekood: [nama_nace10_k]. Lisa:
Kiirstatistika näitajad (Euroopa peamised majandusnäitajad rasvases kirjas),
Q – kvartaalne näitaja, M – igakuine näitaja Tööstus || Ehitus || Jaekaubandus ja remonditööd || Muud teenused Tööstustoodang (M) || Ehitustoodang (M/Q) Elamuehitus Tsiviilehitus || - || - Tööstuse käive (M) Tööstuse käive siseriigis Tööstuse käive välisriikides (euroala ja mitte-euroala) || - || Jaekaubanduse ja remonditööde käive (M) || (Muude) teenuste käive (Q) - || Ehitusload (Q) Eluruumide arv kasulik põrandapind ruutmeetrites || - || - Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q) Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q) Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q) Tööstuse tootjahinnad (M) Siseturu tootjahinnad Välisturu tootjahinnad (euroala ja mitte-euroala) || Ehituse tootjahinnad / ehituskulud (Q) || Jaekaubanduse maht (M) || (Muude) teenuste tootjahinnad (Q) Tööstuse impordihinnad (M) (euroala ja mitte-euroala) || - || - || -