This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0069
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN PARLIAMENT Seventh report under Article 12 of Regulation (EEC, Euratom) n° 1553/89 on VAT collection and control procedures
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane seitsmes aruanne käibemaksu kogumis- ja kontrollimenetluste kohta
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane seitsmes aruanne käibemaksu kogumis- ja kontrollimenetluste kohta
/* COM/2014/069 final */
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane seitsmes aruanne käibemaksu kogumis- ja kontrollimenetluste kohta /* COM/2014/069 final */
SISUKORD KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA
PARLAMENDILE Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane
seitsmes aruanne käibemaksu kogumis- ja kontrollimenetluste kohta 1........... Sissejuhatus................................................................................................................... 3 2........... Maksude haldamise tõhususe ja
tulemuslikkuse mõju.................................................. 3 2.1........ Käibemaksulõhe ja käibemaksust
laekuvad omavahendid........................................... 4 2.2........ Maksukohustuse täitmisega seotud
kulud ettevõtjate jaoks......................................... 5 2.3........ Maksude haldamisega seotud kulud
liikmesriikide jaoks............................................. 5 3........... Maksuhalduse tõhususe suurendamisel
esinevad kitsaskohad..................................... 5 3.1........ Maksuasutuste korraldus.............................................................................................. 6 3.2........ Käibemaksukohustuslaste
identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine 6 3.3........ Tolliprotseduur 42......................................................................................................... 7 3.4........ Käibemaksudeklaratsioonide esitamine
ja maksu maksmine........................................ 8 3.5........ Käibemaksu kogumine ja sissenõudmine...................................................................... 9 3.6........ Käibemaksukontroll ja uurimine................................................................................. 10 3.7........ Maksuvaidluste lahendamise süsteem........................................................................ 11 3.8........ Käibemaksukohustuse täitmine.................................................................................. 12 4........... Järeldused................................................................................................................... 12 4.1........ Käibemaksu haldamise ajakohastamine...................................................................... 12 4.2........ Liikmesriikide võetavad meetmed.............................................................................. 13 4.3........ Komisjoni võetavad meetmed.................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Vastavalt nõukogu määruse nr 1553/89[1] (käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra
kohta) artiklile 12 peab komisjon iga kolme aasta järel esitama Euroopa Parlamendile
ja nõukogule aruande menetluste kohta, mida liikmesriikides kohaldatakse
maksukohustuslaste registreerimisel ning käibemaksu määramisel ja kogumisel,
samuti käibemaksu käsitlevate kontrollisüsteemide üksikasjade ja tulemuste
kohta. Alates 1989. aastast[2] on koostatud kuus aruannet.
Varasemates aruannetes on käsitletud kõiki eespool nimetatud määruses märgitud
teemavaldkondi ning on esitatud soovitusi enamikus neis valdkondades vajalike
paranduste kohta. Viimatises aruandes[3]
hinnati lisaks seda, kas aruandlusprotsess ja sellest lähtuvalt tehtud
soovitused on olnud tulemuslikud. Käesolev aruanne on järjekorras seitsmes ja
selle eesmärk on mõõta edusamme, mida liikmesriigid on teinud käibemaksu
haldamisel, tuginedes eespool nimetatud määruse artiklile 12. Samal ajal
soovitakse käesoleva aruandega kindlaks määrata ka head tavad käibemaksu
tulemusliku kogumise erinevates etappides ja võimaldada liikmesriikidel hinnata
riske ning teha kindlaks võimalused käibemaksu kontrolli- ja kogumissüsteemide
parandamiseks. Sellega seoses rõhutab komisjon, et aruannet tuleks käsitada kui
võimalust kaaluda, „kas on võimalik teha parandusi, et muuta neid menetlusi
tõhusamaks” (eespool nimetatud määruse artikli 12 lõige 2). Käesoleva aruande järeldusi võrreldakse ühiste
võrdlusnäitajatega, mille komisjon töötas välja eelmistes aruannetes[4] esitatud soovituste ning ELi ja riiklikul tasandil maksude haldamise
valdkonnas toimunud arengute põhjal. Need arengud on eelkõige seotud ennetavate
meetmetega, maksukohustuse vabatahtlikku täitmist edendavate meetmetega,
klienditeenindusele keskendatud lähenemisviisiga, riskijuhtimisega ning
IT-vahendite optimaalse kasutamisega. Käesoleva aruande koostamiseks vajaliku teabe
kogumiseks saadeti kõikidele liikmesriikidele[5]
konkreetseid teemasid käsitlev küsimustik. Küsimused käsitlesid järgmisi
põhilisi teemavaldkondi: maksuasutuste korraldus, käibemaksukohustuslaste
identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine,
tolliprotseduur 42, käibemaksudeklaratsioonid ja käibemaksu maksmine,
käibemaksu kogumine ja sissenõudmine, käibemaksukontroll ja uurimine,
maksuvaidluste lahendamise süsteem ning käibemaksukohustuse täitmine. Kõik
liikmesriigid vastasid küsimustikule ja esitasid nõutud teabe. Esitatud teavet
arutati liikmesriikidega mitmel korral. Küsimustikule antud vastuste põhjal
tehtud järeldused on käesolevas aruandes esitatud kokkuvõtlikult teemade kaupa
ja eespool kirjeldatud järjestuses. 2. Maksude haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse mõju Liikmesriikide maksuhalduse tõhusus ja
tulemuslikkus avaldavad mõju käibemaksulõhe suurusele ning käibemaksust
laekuvate omavahendite summale, mida liikmesriigid peavad ELi eelarvesse
maksma. Sellest tulenevalt mõjutavad need tegurid ka
suhtelist osakaalu võrreldes teiste liikmesriikide makstavate omavahendite
kogusummaga. Samas avaldavad maksude haldamise tõhusus ja tulemuslikkus mõju ka
ettevõtjate kuludele seoses maksukohustuse täitmisega ning valitsuse kuludele
seoses maksude haldamisega. Kuna käibemaks moodustab suure osa ettevõtjate
halduskoormusest, on ka see üks oluline põhjus, miks on vaja parandada
käibemaksu haldamise kvaliteeti. 2.1. Käibemaksulõhe
ja käibemaksust laekuvad omavahendid Käibemaksulõhe on teoreetiliselt kogumisele
kuuluva käibemaksusumma[6]
ja tegelikult kogutud käibemaksusumma vahe ning see lõhe tekib siis, kui
pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, pankrottide,
maksejõuetuse ning arvutusvigade ja maksuhaldurite tegevuse tulemusel jääb
maksutulu saamata. Hiljutises uuringus[7]
tehti kindlaks, et 2011. aastal[8]
moodustas 26 liikmesriigi käibemaksulõhe hinnanguliselt kokku[9] umbes 193 miljardit
eurot, mis moodustab EL 26 liikmesriigis ligikaudu 18 % teoreetiliselt kogumisele kuuluvast käibemaksusummast või
ligikaudu 1,5 % EL 26 liikmesriigi SKPst kokku.
Viimati nimetatud protsendimäär näitab, et suhe EL 26 liikmesriikide SKPsse
kokku on suurenenud võrreldes 2006. aastal registreeritud suhtarvuga,
milleks oli 1,1 %, ning see on samuti suurem aastate 2000–2011 keskmisest,
milleks oli 1,2 %. Keskmise käibemaksulõhe suhe SKPsse näitas enne
2008. aastat tagasihoidlikku langustrendi,[10] kuid alates
2008. aastast on majanduslikult rasked ajad survestanud käibemaksusüsteeme
ning keskmine käibemaksulõhe on suurenenud. Eelkõige neis riikides, mida
majandus- ja finantskriis on kõige rängemalt mõjutanud, on registreeritud
käibemaksulõhe märkimisväärne suurenemine ning asjaomased riigid ei ole suutnud
oma olukorda aja jooksul olulisel määral parandada. Üldiselt on üksikute
liikmesriikide hinnanguline käibemaksulõhe liikmesriigiti väga erinev ja näitab
suuri lahknevusi liikmesriikide tegevuse tulemuslikkuses. Uuringu üldine järeldus näitab, et
käibemaksukohustuse täitmine näib halvenevat majanduslanguse ajal ja ka siis,
kui suurendatakse maksumäärasid, seda eelkõige riikides, kus maksude
sissenõudmine on nõrgem. Need tulemused on kooskõlas maksustamise vältimise
teooriast tulenevate prognoosidega ja mõningate varasemate hinnangutega ning
näitavad, kui tähtis on maksude haldamine ja sissenõudmine käibemaksupoliitika
reformide kindlaksmääramisel ja eelarvesurvele reageerimisel. 2011. aastal moodustasid käibemaksust
laekuvad omavahendid 11 % ELi eelarvetulust ehk umbes 14 miljardit
eurot. Käibemaksust laekuvate omavahendite arvutamisel kohaldatakse iga
liikmesriigi ühtse käibemaksubaasi suhtes reeglina ühtset sissenõudemäära
0,3 %[11]. Iga liikmesriigi puhul on see käibemaksubaas piiristatud 50 %ga
kogurahvatulust. 2.2. Maksukohustuse
täitmisega seotud kulud ettevõtjate jaoks Praeguses heitlikus majandus- ja
finantskliimas on ettevõtjate maksukohustuse täitmisega seotud kulud muutunud
valitsuste jaoks oluliseks küsimuseks, mida tuleb silmas pidada, kui kaalutakse
parimaid võimalusi majanduskasvu stimuleerimiseks ja säilitamiseks. Maksude
maksmist[12] käsitlevas 2013. aasta uuringus järeldati, et majanduskasvu ja ettevõtjate
halduskoormuse vahel on seos. Uuringust selgub, et neis riikides, kus on võetud
meetmeid maksude haldamise lihtsustamiseks – nii maksete arvu kui ka
maksuküsimustega tegelemisele kuluva aja vähendamisega –, on majanduskasvus
toimunud positiivne muutus. Peale selle selgus, et ettevõtjate halduskoormuse
vähendamine on majanduskasvuga tugevamalt seotud kui maksumäärade vähendamine. ELi ja EFTA piirkonnaga[13] seoses ilmneb
uuringust, et uuringuga hõlmatud perioodi jooksul vähenes nii maksukohustuse täitmiseks
kuluv keskmine aeg kui ka maksete arv. See
areng on peamiselt tingitud parandatud elektrooniliste deklareerimis- ja
maksevõimaluste suuremast kasutamisest ning maksude haldamise suuremast
tulemuslikkusest. Asjaomases piirkonnas kulub
maksualaste õigusnormide järgimisele kuluvast ajast käibemaksusüsteemidele
keskmiselt 32 %. Liikmesriigiti on
olukord siiski märkimisväärselt erinev, sest maksu rakendamiseks kasutatavad
haldusmenetlused on väga erinevad. 2.3. Maksude
haldamisega seotud kulud liikmesriikide jaoks Kõigi liikmesriikide jaoks on tähtis ja
aktuaalne teema see, milline on maksuasutustega seotud kogukulude tase, mis
kaasneb maksustamise ja muude neile delegeeritud ülesannete täitmisega.
Siseriiklike maksude haldamiseks on liikmesriikide käsutuses piiratud ressursid
ning riigid otsivad pidevalt võimalusi maksude haldamisega seotud kulude
vähendamiseks. OECD hiljutise uuringu[14]
kohaselt näitab maksukogumise kulude suhtarv[15]
vähenemistrendi enamiku maksuasutuste puhul ja vähemalt osaliselt võib see olla
tingitud suuremast tõhususest, mis on saavutatud tänu tehnoloogiasse tehtud
investeeringutele ja muudele algatustele. Uuring näitas samuti, et
kogupalgakulu osakaal OECD liikmesriikide halduskuludes kokku vähenes järsult
6 % (absoluutarvudes) nii 2010. kui ka 2011. aastal. See areng
kajastab kõige tõenäolisemalt valitsuse nõutud personalikärbete ja/või
automatiseerimisest ja sisemise ümberkorralduse algatustest tingitud suurema
tõhususe mõju. Liikmesriikidevahelised erinevused siiski püsivad. 3. Maksuhalduse tõhususe suurendamisel esinevad kitsaskohad Tänapäevases maksuhalduses on olulisel kohal
tegevuse korrapärane hindamine, sest sellise hindamise tulemusi saab kasutada
haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Artiklis 12 sätestatud
kord annab võimaluse hinnata käibemaksu haldamise toimimist ja mõista
käibemaksukohustuse täitmise ja mittetäitmise kujunemist; see omakorda võib
aidata vähendada käibemaksulõhet ja suurendada majanduslikku kasu. Selles
peatükis esitatakse teemavaldkondade kaupa kokkuvõtlikult võrdlusnäitajad ja
käesoleva aruande aluseks oleva hindamise tulemused. 3.1. Maksuasutuste
korraldus Liikmesriikide maksuasutuste korralduses võib
täheldada kaht peamist suundumust. Esiteks valitseb suundumus suurendada
maksuasutuste autonoomiat. Põhimõtteliselt võimaldab autonoomia parandada
tegevuse tulemusi, kõrvaldades takistused tõhusalt ja tulemuslikult
haldamiselt, säilitades samas asjakohase vastutuse ja läbipaistvuse.
Liikmesriikide erinevad institutsionaalsed korraldused pakuvad üldiselt
suuremat eelarvealast autonoomiat, samuti autonoomiat inimressursside juhtimise
ja organisatsiooni struktuuri ülesehituse vallas. Paljudes liikmesriikides
kehtivad juhtimisele siiski märkimisväärsed piirangud. Teiseks ilmneb tendents, et maksuasutuste
organisatsiooni struktuuris minnakse maksuliigipõhiselt lähenemisviisilt üle
maksumaksjapõhisele lähenemisviisile. Maksumaksjapõhine lähenemisviis hõlmab
muu hulgas konkreetsete üksuste loomist suurte maksumaksjate, rikaste
eraisikute ja FIEde jaoks ning riskijuhtimiseks. Enamikus liikmesriikides on
olemas suurtele maksumaksjatele keskendatud üksused, kuid selliste üksuste näol
on sageli tegemist pelgalt kontrollikeskustega, mille pädevus ei hõlma
deklareerimise, maksude maksmise, sissenõudmise või maksumaksjate teenindamise
küsimusi. Üksnes mõnes liikmesriigis on spetsiaalne üksus, mis vastutab rikaste
eraisikute ja FIEde maksukohustuse täitmise juhtimise eest, ning mõni
liikmesriik on loonud konkreetse riskijuhtimisüksuse, toetades sellega maksukohustuse
täitmise suhtes võetud terviklikku lähenemisviisi. 3.2. Käibemaksukohustuslaste
identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine 3.2.1. Võrdlusnäitajad Registreerimine on läbipaistev ja
maksumaksjad on teadlikud sellest, kuidas, millal ja kus nad saavad end
maksukohustuslasena registreerida. Maksumaksjatele suunatud teenustele on
juurdepääs infotelefonide, veebipõhiste süsteemide või kõnekeskuste vahendusel.
Liiduvälistel maksumaksjatel on teabele hõlbus juurdepääs. Registreerimistaotluseid
menetletakse õigeaegselt. Registreerimisprotsessi raames kogutakse teavet, mis
võimaldab maksuasutusel avastada ja peatada pettused varajases etapis. Algusest
peale jälgib maksuasutus deklaratsioonide esitamise ja maksude maksmise
kohustuse täitmist nende registreeritud maksukohustuslaste puhul, kellega
seoses on tuvastatud maksurisk; selleks kasutab asutus varajasi ja pidevaid
registreerimisjärgseid kohapealseid külastusi. Registrist kustutamise
menetlused võimaldavad tõhusalt kustutada käibemaksusüsteemist variettevõtjad.
Registrit ajakohastatakse pidevalt ning võetakse meetmeid süsteemis VIES
sisalduva teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks. Maksuhaldurid ja
ettevõtjad võivad olla kindlad süsteemi VIES kantud käibemaksukohustuslase
registreerimisnumbrite kehtivuses. Juhul kui kahtlustatakse pettusekavatsusi ja
kui registreerimisest ei saa keelduda, võtavad maksuasutused registreerimise
eeltingimusena tarvitusele ennetavad ja täiendavad kaitsemeetmed. 3.2.2. Praegune olukord Enamikus liikmesriikides on
registreerimisprotsess läbipaistev ning maksumaksjad – sealhulgas liiduvälised
maksumaksjad – on hästi kursis sellega, kuidas, millal ja kus on neil võimalik
end käibemaksukohustuslasena registreerida (AT, BG, CY, CZ, DK, DE, EE, ES, FI,
HU, IE, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK). Liiduvälistel
maksumaksjatel on hõlbus juurdepääs võõrkeelsele, kõige sagedamini
ingliskeelsele teabele (AT, BG, CZ, DK, EE, ES, FR, HU, IT, LT, LV, LU, MT, NL,
PL, SE, SK ja UK). Konkreetsemate ja äritegevusega tihedamalt seotud küsimuste
tekkimise korral ei ole võõrkeeltes jagatav teave enam nii ulatuslik. Olenemata märkimisväärsetest jõupingutustest, mida paljud
liikmesriigid on oma veebisaitidel teinud, on endiselt raske teada saada, kas
teatavad ettevõtjad peavad olema registreeritud või mitte ja millised on
asjakohased kohustused. Registreerimisprotsessi raames tuleb
kontrollida maksumaksja isikut ja kavandatud tegevust eesmärgiga ennetada
fiktiivsete ettevõtjatega (variettevõtjatega) seostatavaid pettuseid.
Tänapäeval on registreerimine terviklik protsess, mis hõlmab
registreerimiseelseid kontrolle, registreerimisjärgseid programme, mille abil
kontrollitakse käibemaksudeklaratsioonide esitamist ja maksuriskiga ettevõtjate
maksukäitumist ning registrist kustutamist niipea, kui registreerimiseks
nõutavad tingimused ei ole enam täidetud[16].
Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010[17]
rakendamisega on registreerimiseelne kontroll ja registrist kustutamine saanud
suurema tähelepanu osaliseks, kuid mitte kõik liikmesriigid ei ole töötanud
välja terviklikku registreerimisprotsessi. Registreerimiseelses etapis võrdleb suurem osa
liikmesriike (välja arvatud EL, FR, IT ja PT) süstemaatiliselt
registreerimistaotluste andmeid muude andmeallikatega (nt äriregistri ja
sisemiste andmebaasidega), kuid kohapealseid külastusi tehakse harva. Enamik
liikmesriike tugineb riskinäitajatele. Üksikutes
liikmesriikides (BE, BG, DK, DE, EE, ES, FR, HU, IE, LT, MT, PL, SE, SI ja UK)
registreerimisest keeldumist käsitlevate olemasolevate andmete põhjal võib
järeldada, et registreerimismenetlused lõpevad harva registreerimisest
keeldumisega. Registreerimisjärgseid kontrolliprogramme
rakendatakse umbes pooltes liikmesriikides.
Registrist kustutamise kohta on olemas vähe teavet, kuid automaatsete registrist
kustutamiste arv näib olevat väike ja menetlus on tavaliselt liiga aeglane, et
takistada variettevõtjate poolset käibemaksupettuste toimepanemist. Süsteemiga VIES (käibemaksuteabe vahetamise
süsteem) seoses tuleb parandada süsteemis sisalduvate andmete ajakohasust,
terviklikkust ja õigsust. Eelkõige põhjustavad mitmes liikmesriigis probleeme
süsteemi ajakohastamise pikad intervallid (BE, EL, ES ja PT) ja tagasiulatuv
registrist kustutamine (CY, DK, EL, FR, IE, PL, PT, RO ja UK). Viimati
nimetatud juhul tuleks kooskõlas läbipaistvuse ja õiguskindluse põhimõttega
muuta käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kustutamise tegelik kuupäev
nähtavaks süsteemi VIES veebiversioonis. 3.3. Tolliprotseduur 42 3.3.1. Võrdlusnäitajad Liikmesriigid on kehtestanud süsteemi,
mille abil on võimalik kontrollida käibemaksukohustuslase
registreerimisnumbreid importimise ajal. See hõlmab veebipõhist juurdepääsu
VIESi andmebaasile, mis sisaldab kõiki ELi andmebaasis olevaid kehtivaid
käibemaksukohustuslase registreerimisnumbreid. Eesmärgiga tagada tõhus
andmevahetus edastab toll maksuasutusele süstemaatiliselt andmeid sellise
impordi kohta, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduuri 42.
Tolliprotseduuriga 42 hõlmatud importi käsitatakse maksuasutuse riskianalüüsisüsteemis
täiendava riskina. Riskianalüüsi tulemusi vahetatakse võrgustiku Eurofisc[18] töövaldkonna
nr 3 „Tolliprotseduur 4200” kaudu. 3.3.2. Praegune olukord Tolliprotseduur 42 on kord, mida
importija kasutab käibemaksuvabastuse saamiseks, kui imporditavad kaubad transporditakse
teise liikmesriiki. Käibemaks kuulub maksmisele sihtliikmesriigis. Kui kaubad
reimporditakse, kasutatakse tolliprotseduuri 63. Käesolevas aruandes
hõlmavad viited tolliprotseduurile 42 viiteid tolliprotseduurile 63. Tolliprotseduuri 42 kasutamisel ei
kontrolli märkimisväärne arv liikmesriike süstemaatiliselt
käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite kehtivust (nii importijate kui ka
klientide puhul) (BE, BG, FR,[19] HU, IE, LU, NL, PT ja UK) ega vaheta tehinguteavet tolliasutuse ja
maksuasutuse vahel (EL, IT, NL,[20]
PL ja SK). Niipea kui teave on tolliasutusele kättesaadav,
tuleks see edastada impordiliikmesriigi maksuasutusele. Selles etapis saab maksuasutus kontrollida,
kas importija (või tema maksuesindaja) on esitanud koondaruande, ja seejärel
saab tehingut täiendavalt jälgida. Olenemata sellest, et tolliprotseduuri 42
kuritarvitamise tulemusena jääb saamata suur käibemaksutulu, ei seosta mitte
kõik liikmesriigid oma siseriiklikes riskianalüüsisüsteemides neid tehinguid
täiendava riskiga ega edasta teavet võrgustiku Eurofisc kaudu (EE, FI, LU ja
MT). Alates 2011. aastast on võrgustiku Eurofisc raames loodud konkreetne
töövaldkond teabe kiireks vahetamiseks võimalike ebaseaduslike tehingute kohta
ja tolliprotseduuri 42 kuritarvitavate ettevõtjate kohta. Mitu liikmesriiki kasutab spetsiaalseid
vahendeid, näiteks litsentse (LU, MT, NL ja SK) ning tagatisi (AT, DK, EE, ES,
HU, IT, LU, MT, NL, RO ja SK) eesmärgiga ennetada tolliprotseduuri 42
kuritarvitamist. Litsentsid ja tagatised on kasulikud vahendid maksuriskiga
ettevõtjate puhul. Üldise tagatis- või litsentsinõude kehtestamisega kõigi
tolliprotseduuri 42 kasutada soovivate ettevõtjate või maksuesindajate
suhtes pannakse ausatele ettevõtjatele siiski ebaproportsionaalne koormus ja
seatakse ohtu siseturu tõrgeteta toimimine, kaotades kõnealuse protseduuriga
ette nähtud paindlikkuse ja lihtsustamise. Sellepärast peaksid liikmesriigid
kehtestama sellise litsentsi- või tagatissüsteemi üksnes maksuriskiga
ettevõtjate suhtes. 3.4. Käibemaksudeklaratsioonide
esitamine ja maksu maksmine 3.4.1. Võrdlusnäitajad Käibemaksudeklaratsioonide esitamine on
tervikliku protsessi raames esimene samm (pärast registreerimist)
käibemaksukohustuse kindlaksmääramisel. Kehtestatud on süsteemne lähenemisviis
deklareerimiskohustuse täitmise kontrollimiseks ja jõustamiseks ning
deklaratsioonide õigeaegse esitamise tagamiseks. Käibemaksudeklaratsioonide ja
VIESi koondaruannete elektroonilist esitamist hõlmavaid automatiseeritud
äriprotsesse toetatakse maksumaksjate profileerimise vahenditega eesmärgiga
määrata kindlaks kõige asjakohasem järelmeede (nt telefonikõne, e-kiri,
tekstsõnum, teatis, isiklik visiit, maksu hinnanguline määramine või kohtuasja
algatamine). Deklaratsioonide elektroonilist esitamist kasutatakse laialdaselt.
Maksmisele ja tagastamisele kuuluvad käibemaksusummad tasutakse õigeaegselt.
Intressi arvutatakse või makstakse hilinenud maksete ja tagastuste korral
automaatselt. Deklareerimis- ja maksmiskohustuse täitmist toetatakse mõistlike
karistustega. 3.4.2. Praegune olukord Keskmine deklaratsioonide esitamise määr (s.t
saadud deklaratsioonide arv võrreldes oodatud deklaratsioonide arvuga) on ELis
suur – umbes 96 %. Liikmesriigiti valitsevad siiski suured
erinevused. Iga riigi deklaratsioonide esitamise määr sõltub muu hulgas
automatiseeritud deklareerimis- ja maksmissüsteemi tõhususest, intressi ja karistuste
määramise korrast ning maksumaksjate registri andmete õigsusest. Elektroonilise deklareerimise kasutamine on
tõusuteel, kuid see ei vasta veel mõistlikele ootustele. Ainult veidi üle poole
liikmesriikidest on kehtestanud asjakohased õigusnormid, millega nähakse ette
käibemaksudeklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus (AT, BE, BG, DE,
DK, EL, ES,[21] FR, IE, IT, LU, LV, NL, PT, RO, SI ja UK). Ülejäänud liikmesriikides
kohaldatakse valikuvõimalusel põhinevat süsteemi (CY, CZ,[22] EE, ES, FI, FR,[23] HU, LT, MT, PL, RO, SE ja SK). Käibemaksudeklaratsioonide esitamist ja
käibemaksu maksmist kontrollitakse süstemaatiliselt enamikus liikmesriikides,
kuid väga paljudes liikmesriikides (AT, BE, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, FR, HU,
IT, LV, LT, NL, PL, PT, RO, SE, SI ja SK) puuduvad tänapäevased ja automaatsed
protsessid järelmeetmete võtmiseks deklaratsioonide hilinenud esitamise või
esitamata jätmise korral (näiteks automaatsed meeldetuletused, maksu kohene
hinnanguline määramine deklaratsiooni esitamata jätmise korral). Kõik liikmesriigid kohaldavad karistusi
deklaratsiooni hilinenud esitamise (või esitamata jätmise) ja maksu hilinenud
maksmise (või maksmata jätmise) korral, kuid intressi ja karistuste määramise
kord on liikmesriigiti väga erinev. Praegu kättesaadavate andmete põhjal ei saa
kindlalt väita, et sellistel karistustel on reaalne ja karistav mõju
maksumaksjatele ning et nende karistustega maksumaksjale kaasnev üldine kulu on
suurem kulust, mida nad oleksid kandnud kolmandate isikute pakutava rahastamise
kaasamise korral. Käibemaksu õigeaegne tagastamine on
aastatel 2009–2011 üldiselt paranenud. Enamikus liikmesriikides on
käibemaksu tagastamise taotluste läbivaatamise suhtes kehtestatud tähtaeg (AT,
BE, BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, SI, LT, LV, MT, NL, PL, RO ja
UK) ja tegelik tagastamine toimub üldiselt selle tähtaja – 30–45 päeva –
raames. Mõnes liikmesriigis valmistab õigeaegne tagastamine siiski probleeme.
Mitu liikmesriiki ei maksa hilinenud tagastamise korral intressi (AT, CY, LU,
NL ja UK[24]). 3.5. Käibemaksu
kogumine ja sissenõudmine 3.5.1. Võrdlusnäitajad Maksuvõla tase on stabiilselt alla
10 % iga-aastasest maksutulust. Vanad võlgnevused vaadatakse korrapäraselt
üle eesmärgiga teha kindlaks, kas neid on võimalik sisse nõuda, ning
kehtestatud on asjakohane võlgade kustutamise poliitika. Võlgade
sissenõudmisega tegelevad eriväljaõppe saanud sissenõudjad, kes töötavad
täistööajaga. Protsess on automatiseeritud ja hõlmab järgmist: i) automaatsed
teavitused, meeldetuletused ja hoiatused, ii) varade automaatne
kindlakstegemine kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel ja iii)
maksukrediidi automaatne tasaarveldamine võlgnevuse jäägiga. Võlgnike
profileerimise vahendid aitavad tuvastada kõige tõhusamaid käibemaksu kogumise
viise. Väljapoole suunatud kõnekeskuste abil võetakse uute võlgnikega varakult
ühendust. Maksu haldamisel kasutatakse osamaksekavade suhtes struktureeritud ja
läbipaistvusel põhinevat lähenemisviisi ning olemas on süsteem varade
automaatseks kindlakstegemiseks kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel ja
võlgnike profileerimise vahendid. Maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete
võlgnevuste sissenõudmise koordineerimise suhtes on valitsus võtnud tervikliku
lähenemisviisi. 3.5.2. Praegune olukord Käibemaksuvõlg on suurenenud (keskmiselt
15 % enamikus liikmesriikides). Seda võib vähemalt osaliselt põhjendada
majanduslangusega. Mahakandmiste osakaal on siiski väike ja mitmes liikmesriigis
(BG, CY, EL, FI ja MT) isegi nullilähedane, mis raskendab sissenõutavate
võlgade jäägi võrdlemist. Võlad, mille sissenõudmine mõistlike kuludega on
osutunud võimatuks, tuleks paindlikku menetlust kasutades kustutada. Pidevat
kustutamiskava rakendamata riskib maksuasutus sellega, et raisatakse
väärtuslikke ressursse lootusetute võlgade sissenõudmisele, selle asemel et
keskenduda sissenõutavatele võlgadele. Paljudes liikmesriikides ei juhita võlgade
sissenõudmise funktsiooni terviklikkuse aspektist lähtuvalt. Vaja on sidusat
lähenemisviisi, mille abil juhtida võlgade sissenõudmise protsessi alates võla
kindlakstegemisest kuni selle kõrvaldamiseni. Enamikus liikmesriikides tuleb teha
jõupingutusi selle nimel, et suurendada võlgade sissenõudmise tulemuslikkust.
Valitseb selge suundumus võlgade mittejärjestikust sissenõudmist hõlmavate
protsesside suunas (AT, BE, BG, DE, ES, FR, HU, IE, LT, LU, LV, PT, SE ja UK)
ning samuti selle suunas, et kombineerida maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete
võlad (AT, BG, DK, EE, ES, FI, HU, IE, LV, NL, RO, SE, SI ja UK). Umbes pooled
liikmesriigid on rakendanud täielikult või osaliselt integreeritud
sissenõudmisprotsessid, mida toetatakse varade automaatse kindlakstegemisega
sisemise või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel (BE, BG, CZ, DK, ES,
FI, HU, IE, IT, LT, PT, SI, ja SE). 3.6. Käibemaksukontroll
ja uurimine 3.6.1. Võrdlusnäitajad Auditi programm hõlmab erinevaid auditi
suhtes kohaldatavaid käsitlusi, mis koos maksumaksjatele osutatavate teenustega
moodustavad tasakaalustatud lähenemisviisi maksukohustuse vabatahtliku täitmise
edendamise suhtes. Olemas on riskipõhine juhtimissüsteem kontrollitavate
maksumaksjate valimiseks ja auditiressursside eraldamiseks vastavalt
maksumaksjatega seotud riskidele. Maksuasutusel on piisav arv asjakohase
väljaõppega töötajaid. Auditiprotsessi raames on kohustused lahutatud ning
kehtestatud on kontrollimehhanismid eesmärgiga minimeerida
korruptsioonivõimalusi. Töötatakse välja iga-aastane tegevuskava ning seda
rakendatakse ja selle täitmist jälgitakse, et saavutada soovitud tulemuslikkus.
Audiitoritel on juurdepääs tehnilisi ja menetluslikke küsimusi käsitlevatele
juhistele eesmärgiga tagada, et kohapeal tehtud otsused on järjepidevad ja
õiglased, ning audiitorid on varustatud tänapäevaste auditivahenditega. 3.6.2. Praegune olukord Enamik liikmesriike (välja arvatud EL, ES, LU,
PT ja RO) kohaldavad auditeeritavate maksumaksjate valimiseks riskipõhist
strateegiat ja üha enam tehakse suunatud auditeid. Mitu liikmesriiki (AT, DE,
FI, IE, IT, PL ja SI) on siiski kehtestanud kohustuse, et teatavaid maksumaksjaid
tuleb auditeerida igal aastal. Isegi kui selline kohustus kehtib ainult suurte
maksumaksjate puhul, ei võimalda see liikmesriikidel olla paindlik ja eraldada
auditiks ette nähtud ressursid suurema riskiga maksumaksjate kontrollimiseks. Liikmesriikide vahel valitsevad suured
erinevused selles, kui suure osa maksumaksjate puhul viiakse auditid läbi
kohapeal, ning auditi tulemusel täiendavalt määratud käibemaksu summades. Mõnes
liikmesriigis aga puuduvad näitajad, mille abil hinnata auditite tulemuslikkust
(CY, DK, FI, LU ja MT). Kuna auditite läbiviimisel osalevate töötajate arv on
suur, peavad maksuasutused hindama korrapäraselt tegevuse tulemuslikkust ja
eraldama ressursse sellele vastavalt. E-auditite läbiviimine on suures enamikus
liikmesriikides hästi arenenud. Sellest tulenevalt pakutakse audiitoritele
e-auditite alast koolitust (välja arvatud IT ja MT) ning vahendeid
arvutipõhistes süsteemides sisalduvate andmete analüüsimiseks. Samas on
kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt peavad maksumaksjad esitama
maksukontrollide ajal andmeid arvutipõhistes süsteemides (AT, BE, BG, CZ, CY,
DK, EE, EL, ES, FI, FR, HU, IE, LV, LT, LU, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI ja UK).
Sellest olenemata ei nõua enamik liikmesriike andmeedastusstandardi SAF (Standard
Audit File) kasutamist, mis suurendaks veelgi auditite tõhusust ja
tulemuslikkust. Enamikus liikmesriikides on audiitoritele
antud juurdepääs mitmesugustele kolmandate isikute andmete kategooriatele
(nt kinnistusraamat, mootorsõidukiregister, sotsiaalkindlustussüsteemi ja
finantseerimisasutuste teave), kuid see juurdepääs ei ole alati automaatset
laadi. Suurem osa liikmesriike taotleb sageli teavet teistelt liikmesriikidelt,
kuid siiski esinevad veel suured takistused (õiguslikud, ajalised, vastuse
kvaliteediga seotud ja keelelised), mis kahjustavad kõnealuse vahendi tõhusust. Enamikus liikmesriikides on olemas
käibemaksupettuste tõkestamisele spetsialiseerunud üksused (välja arvatud AT,
CZ, EE, EL, FI, HU, LV, RO ja SI). See on oluline asjaolu, sest potentsiaalseid
pettusejuhtumeid peavad uurima väljaõppe saanud uurijad, kes on koondatud
rühmadesse, mis on suutelised analüüsima pettusetrende ja tuvastama märke
ebaseaduslikust tegevusest. 3.7. Maksuvaidluste
lahendamise süsteem 3.7.1. Võrdlusnäitajad Maksumaksja võib vaidlustada maksuasutuse
otsused, kasutades kodifitseeritud, läbipaistvat, kiiret ja odavat
maksuvaidluste lahendamise süsteemi. Selline süsteem hõlmab kohustuslikku
menetlust vaidluste lahendamiseks halduskorras. See menetlus on sõltumatu
algsest otsuse tegijast ja seda kasutatakse enne vaidluse edastamist kohtule.
Kõnealuse halduskaebuse menetlusega tuleb tagada, et kohtulikule arutamisele
saadetakse üksnes normatiivset sisu käsitlevad vaidlused. Maksuasutus kogub
vaidluste lahendamise kohta haldusteavet ja kohandab ennetavalt oma tavasid, et
vältida tarbetuid apellatsioone. Vaidlusaluse maksusumma maksmine on nõutav,
kui esitatakse kohtuliku läbivaatuse taotlus ja juhtumite arutamisel on mahajäämus
minimaalne. Sellepärast on olemas spetsiaalsed üksused ja ametnikud, kes on
saanud eriväljaõppe maksuvaidlustega tegelemiseks maksuasutuses ja väljaspool
seda. Maksuasutus on suuteline haldama maksuvaidluste lahendamise süsteemi, mis
põhineb haldusteabe andmetel. Need andmed võimaldavad maksuasutusel vajaduse
korral oma tavasid kohandada. 3.7.2. Praegune olukord Enamik liikmesriike on kehtestanud
kohustusliku menetluse vaidluste lahendamiseks halduskorras. Sellega nähakse
ette otsuste tegemise tähtajad. Selline lähenemisviis on keskendatud
apellatsioonimenetluse tõhususe tagamisele ja aitab vähendada apellatsioonide
arvu ja lühendada nende kestust. Umbes pooltes liikmesriikides on
maksuvaidluste lahendamise menetluse esimeseks etapiks kohustuslik maksuasutuse
sisene menetlus vaidluste lahendamiseks halduskorras. Apellatsioonide arv on erinev, kuid teatavates
liikmesriikides on see suur, samuti on teatavates liikmesriikides suur
maksumaksja kasuks tehtud otsuste osakaal. Kuid paljud liikmesriigid ei jälgi
ega kogu (piisavalt) haldusteavet oma maksuvaidluste lahendamise menetluse
kohta ega võta apellatsioonide tulemuste põhjal ennetavaid meetmeid. Tarbetute
vaidluste arvu minimeerimiseks tuleks jälgida kõiki apellatsioonimenetluse
aspekte ja vaidluste tulemusi tuleks kasutada ennetavate meetmete
väljatöötamisel ning vaidluste tulemuste põhjal tuleks teha muudatusi
maksumaksjatele osutatavates teenustes ja koostada selgitusi õigusnormide kohta
jne. Enamikus liikmesriikides tuleb vaidlustatud
summad apellatsioonimenetluse ajal siiski täielikult või osaliselt ära maksta
(AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES,[25]
FI, FR,[26]
HU, LU, LT, LV, MT, NL, PL, RO, SE, SI, SK ja UK[27]). See on hea
tava, millega kaitstakse maksutulu ja välditakse apellatsioonimenetluse kuritarvitamist. 3.8. Käibemaksukohustuse
täitmine 3.8.1. Võrdlusnäitajad Maksuasutused järgivad maksukohustuse
täitmisega seonduvate riskide juhtimise strateegiat, sekkudes selleks, et
edendada maksukohustuse täitmist ja ennetada selle täitmata jätmist, tuginedes
teadmistele maksumaksja käitumise kohta. Maksumaksjad on riskipõhiselt
liigitatud ja see võimaldab maksuasutusel suhelda maksumaksjatega vastavalt
neid käsitlevale riskimudelile. Maksuasutus osutab maksumaksjatele teenuseid,
lihtsustades seaduskuulekatel maksumaksjatel nende maksukohustuste täitmist
ning parandades maksude vabatahtlikku maksmist maksumaksjate käitumise
mõjutamisega. 3.8.2. Praegune olukord Enamikus liikmesriikides on võetud suund
maksukohustuse täitmisega seonduvate riskide juhtimise strateegia
väljatöötamisele ja rakendamisele (AT, BE, BG, CY, CZ, DK, EE, EL, ES, FI, FR,
HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, SK, SI, SE ja UK).
Nende strateegiate alusel liigitatakse maksumaksjad vastavalt nende
riskiprofiilile ning neid hallatakse asjakohaselt eesmärgiga edendada maksude
vabatahtlikku maksmist. Ainult vähesed liikmesriigid
hindavad selliste strateegiate ja meetmete rakendamise tulemusi. Peale selle
hindavad vaid üksikud liikmesriigid praegu käibemaksulõhe suurust (EE, IT, PL,
SK ja UK). Käibemaksulõhe arengust ettekujutust saamata ei ole võimalik hinnata
pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks kehtestatud meetmete
tulemuslikkust. Sellepärast on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi
eesmärgiga parandada tulemuslikkuse järelevalvet ja hindamist. Enamik liikmesriike kasutavad auditeeritavate
maksumaksjate valimisel, maksumaksjate liigitamisel ja maksuvõla sissenõudmisel
üha rohkem kolmandatelt isikutelt saadud teavet. Olukorda on siiski võimalik
olulisel määral parandada, eelkõige maksumaksjate liigitamise ja maksuvõla
sissenõudmise osas. 4. Järeldused 4.1. Käibemaksu
haldamise ajakohastamine Alates majanduslanguse ja finantskriisi
algusest 2008. aastal on käibemaksulõhe suurenenud, moodustades
2011. aastal hinnanguliselt umbes 1,5 % EL 26 liikmesriigi SKPst.
Konkreetsete liikmesriikide käibemaksulõhe on siiski väga erinev. Eelkõige neis
liikmesriikides, mida kriis on kõige rängemalt mõjutanud, on käibemaksulõhe
suurem ning asjaomased riigid ei ole suutnud oma olukorda aja jooksul olulisel
määral parandada. Kuna käibemaksulõhe on ka käibemaksu haldamise
tõhususe ja tulemuslikkuse näitaja, ei ole liikmesriikidel pääsu käibemaksu
haldamise ajakohastamisest eesmärgiga vähendada käibemaksulõhet. See on oluline
nii käibemaksutulu ja omavahendite laekumise seisukohast kui ka ettevõtjate ja
valitsuste halduskulude seisukohast. Nagu järeldatakse 2013. aasta
uuringus maksude maksmise kohta, valitseb seos ettevõtjate maksukohustuse
täitmisega seotud kulude ja majanduskasvu vahel. Ettevõtjate halduskoormuse
vähendamine näib majanduskasvu soodustavat. Seevastu, kui tõhususe ja
tulemuslikkuse suurendamisega vähendatakse maksuasutuse kulusid, vähendab see
mõningal määral valitsuste eelarvepiiranguid ja aitab riigi rahandust
tasakaalustada. Praeguses majandus- ja finantskliimas on
käibemaksu haldamise ajakohastamine väga tähtis ja vältimatu nende
liikmesriikide jaoks, keda finantskriis mõjutas kõige rängemalt ja kellel on
raskusi oma eelarvepuudujäägi ohjamisel. Kui need liikmesriigid soovivad muuta
juurdunud haldustavasid ja parandada oma haldusmenetlusi, võivad nad
ajakohastamisest suurt kasu saada. Sellepärast on oluline, et toetatakse nende
liikmesriikide jõupingutusi, andes neile muu hulgas nõudmise korral tehnilist
abi. 4.2. Liikmesriikide
võetavad meetmed Käesolevas aruandes esitatud soovitused on
adresseeritud liikmesriikidele eesmärgiga parandada nende maksuhaldust ja selle
tulemusena vähendada käibemaksulõhet. Allpool on teemade kaupa ja
kokkuvõtlikult esitatud kõige tähtsamad soovitused. Käibemaksukohustuslaste identifitseerimise,
registreerimise ja registrist kustutamise valdkonnas
peavad liikmesriigid parandama selle teabe kvaliteeti, mis on võõrkeeltes
kättesaadav käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuete ja menetluse kohta.
Samal ajal peavad nad samuti (täiendavalt) töötama välja tervikliku
registreerimisprotsessi, eelkõige rakendades maksuriskiga ettevõtjate suhtes
registreerimisjärgseid kontrolliprogramme (BG, CY, DE, DK, EL, IE, LT, PT, RO
ja SK) ning variettevõtjate suhtes kiirendatud menetlust nende registrist
kustutamiseks. Õiguskindluse parandamiseks seaduslike ettevõtjate jaoks ning
vastastikuse usalduse edendamiseks ELi maksuhaldurite vahel peavad süsteemis
VIES sisalduvad andmed olema ajakohased, täielikud ja õiged. Selleks peab mitu
liikmesriiki (BE, EL, ES and PT) parandama süsteemis VIES sisalduvate andmete
kvaliteeti. Tolliprotseduuriga 42 seoses peaksid liikmesriigid tagama, et (nii importijate kui ka
klientide) käibemaksukohustuslase registreerimisnumbreid kontrollitakse
korrakindlalt (BE, BG, DE, EE, HU, IE, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SE ja UK) ning
et kogu tehingut käsitlev teave edastatakse oma riigi maksuasutusele (EL, IT,
NL, Pl ja SK). Lisaks peavad mõned liikmesriigid määratlema
tolliprotseduuri 42 oma siseriiklikes riskianalüüsisüsteemides täiendava
riskina ja tugevdama teabevahetust ebaausate tehingute ja ettevõtjate kohta,
osaledes muu hulgas aktiivselt võrgustiku Eurofisc tegevuses (DE, DK, NL, PL ja
RO). Peale selle võiksid umbes pooled liikmesriigid kaaluda litsentside või
tagatiste kasutamist maksuriskiga ettevõtjate puhul, et ennetada süsteemi
kuritarvitamist (BE, BG, CY, CZ, DE, FI, FR, EL, IE, LT, LV, PL, PT, SE, SI ja
UK). Käibemaksudeklaratsioonide esitamise ja
maksu maksmise valdkonnas peavad liikmesriigid
endiselt rakendama süsteemset lähenemisviisi, et teostada järelevalvet
käibemaksudeklaratsioonide hilinenud esitamise või esitamata jätmise ning
käibemaksu hilinenud maksmise või maksmata jätmise üle, kasutades selleks
selliseid automaatseid protsesse nagu automaatsed meeldetuletused ja maksu
kohene hinnanguline määramine deklaratsiooni esitamata jätmise korral (AT, BE,
BG, CY, CZ, ES, DE, FI, FR, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI ja SK).
Mõnel liikmesriigil tuleb siiski veel tagada käibemaksu tegeliku tagastamise
tavaperiood, mis jääb vahemikku 30–45 päeva (AT, BE, EL, ES, CY, FI, IT,
LU, MT ja SE). Lisaks soovitatakse liikmesriikidel uurida oma sellise korra
tõhusust, mida kasutatakse intressi ja karistuste määramisel käibemaksudeklaratsioonide
hilinenud esitamise või esitamata jätmise ja käibemaksu hilinenud maksmise või
maksmata jätmise korral. Käibemaksu kogumise ja sissenõudmisega seoses peavad umbes pooled liikmesriigid rakendama menetlusi, mis
käsitlevad selliste maksuvõlgade kustutamist, mille sissenõudmine mõistlike
kuludega on tunnistatud lootusetuks (BG, CY, EE, EL, IE, FI, MT ja SK). Jooksva
mahakandmiskavata maksuasutus riskib sellega, et raiskab väärtuslikke ressursse
lootusetute võlgade sissenõudmisele. Lisaks peaksid liikmesriigid töötama välja
võlgade mittejärjestikust ja integreeritud sissenõudmist hõlmavad protsessid
(AT, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, FI, IT, LV, LU, MT, NL, PL, RO, SI, SK ja UK). Käibemaksukontrolli ja uurimise valdkonnas hõlmavad soovitused ühelt poolt kohustuslike iga-aastaste
auditite kaotamist teatavate maksumaksjate puhul ning teiselt poolt
riskipõhiste süsteemide rakendamist (AT, FI, DE, IT, NL, PL ja SI). Ühtlasi
tuleks (veelgi) edendada e-auditeid ja luua käibemaksupettuste tõkestamise
üksused (AT, CZ, EE, EL, FI, HU, LV, RO ja SI). Maksuvaidluste lahendamise süsteemiga seoses peaksid mitmed liikmesriigid kaaluma kohustusliku ja sõltumatu
vaidluste halduskorras lahendamise menetluse rakendamist, mille raames säilib
kohustus maksta vaidlustatud summad apellatsioonimenetluse ajal täielikult või
osaliselt (BE, BG, CY, EE, EL, FI ja IT). Liikmesriikidel soovitatakse ka
tungivalt jälgida kõiki apellatsioonimenetluse aspekte ja luua keskkond, kus
tarbetute vaidluste arv on viidud miinimumini (AT, BG, CY, HU, IT, LU, LV, NL,
RO ja SK). Käibemaksukohustuse täitmisega seoses peavad liikmesriigid (edasi) arendama maksukohustuse täitmisega
seonduvate riskide juhtimise strateegiaid ja neid rakendama ning hindama
rakendatud meetmete tulemusi eesmärgiga teha kindlaks parimad strateegiad ja
mõjutada maksumaksjaid täitma oma maksukohustust vabatahtlikult (BE, CY, CZ,
DE, DK, FI, FR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SE, SI ja SK). Lisaks on võimalik
olulisel määral parandada kolmandatelt isikutelt saadud teabe kasutamist, eelkõige
maksumaksjate liigitamise ja maksuvõla sissenõudmise puhul. 4.3. Komisjoni
võetavad meetmed Komisjon jätkab artikli 12 kohase korra
kasutamist selleks, et hinnata käibemaksu haldamise toimimist eesmärgiga
soodustada käibemaksu paremat haldamist liikmesriikides. Tänapäevases
maksuhalduses on olulisel kohal hindamistsüklite kasutamine, sest
hindamistulemusi saab kasutada haldamise kvaliteedi parandamiseks. Nõuetekohase
hindamise läbiviimiseks on vaja näitajaid, mis võimaldavad jälgida edusamme
perioodide lõikes. Käibemaksulõhet võib käsitada sellise näitajana. Komisjon jätkab haldustavasid käsitleva
teabevahetuse hõlbustamist ja kogub sellist teavet parimate tavade
kindlaksmääramiseks. Parimate tavade kindlaksmääramine
võib aidata käibemaksusüsteemi lihtsustada ja sellest tulenevalt vähendada
maksukohustuse täitmisega kaasnevaid kulusid, kindlustades samal ajal
käibemaksutulu laekumise. Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi
käibemaksu haldamise ajakohastamisel ja maksukohustuse täitmise parandamisel. Tõhusam
ja tulemuslikum käibemaksu haldamine aitab suurendada käibemaksutulu ning
parandada ka kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist seoses nende panusega
liidu eelarvesse. Komisjon koordineerib ja hõlbustab kõiki
liikmesriikidelt saadud tehnilise abi taotlusi. Nagu eespool märgitud, on
käibemaksu haldamise ajakohastamine väga tähtis ja vältimatu nende
liikmesriikide jaoks, keda finantskriis kõige rängemalt mõjutas ja kellel on
raskusi oma eelarvepuudujäägi ohjamisel. [1] Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom)
nr 1553/89, 29. mai 1989, käibemaksust laekuvate omavahendite
kogumise kindla ühtse korra kohta. [2] 6. aruanne:
KOM(2008) 719 lõplik + lisa SEK(2008) 2759. 5. aruanne:
KOM(2004) 0855 lõplik + lisa SEK(2004) 1721. 4. aruanne:
KOM(2000) 0028 lõplik. 3. aruanne:
KOM(1998) 0490 lõplik. 2. aruanne:
KOM(1995) 354 lõplik. 1. aruanne:
SEK(1992) 280 lõplik. [3] Vt joonealuses märkuses
nr 2 nimetatud 6. aruanne. [4] Vt
joonealuses märkuses nr 2 nimetatud 6. aruande lisa. [5] Horvaatia ei ole käesoleva
aruandega hõlmatud, sest andmete kogumise ajal ei olnud see veel ELi
liikmesriik. [6] Teoreetilise käibemaksukohustuse
hindamisel määratakse kindlaks selliste kulude kategooriad, millelt käibemaksu
ei tagastata, ja neid kombineeritakse asjakohaste käibemaksumääradega. Kuna käibemaksulõhet
hinnatakse eeskätt riigi rahvamajanduse arvepidamise andmete alusel, on nende
andmete täpsus ja terviklikkus väga oluline. Peale selle ei võeta selles
protsessis arvesse neid maksustatavaid tegevusliike, mis jäävad rahvamajanduse
arvepidamisest välja. [7] Allikas: Euroopa Komisjoni
tellitud uuring Study to quantify and analyse the VAT Gap in the EU-27
Member States. Uuringu viisid läbi CASE (Varssavi sotsiaal- ja majandusuuringute
keskus) ja CPB (Madalmaade majanduspoliitika analüüsi büroo). Komisjon avaldas
uuringu 19. septembril ja see on kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/publications/studies/index_en.htm. [8] Uuringuga ei olnud võimalik
hõlmata Küprost, sest oli käimas riigi rahvamajanduse arvepidamise statistika
suuremahuline läbivaatamine. [9] Käibemaksulõhe kokku arvutatakse
EL 26 riikide kui terviku kohta. [10] See suundumus oli ilmsem uute
liikmesriikide (EL 10 ja EL 2 liikmesriigid) andmete puhul. [11] Ühtlustatud käibemaksubaasi
arvutavad asjaomased liikmesriigid nn maksutulu meetodi alusel. Selle kohaselt
jagatakse konkreetse liikmesriigi kogutud käibemaksu netotulu kaalutud keskmise
käibemaksumääraga, et leida vahepealne käibemaksubaas. Vahepealset maksubaasi
korrigeeritakse seejärel negatiivsete ja positiivsete hüvitistega, et leida
käibemaksudirektiivi kohane ühtlustatud käibemaksubaas. [12] Maksude maksmise näitajad
(maksumäär, maksukohustuse täitmiseks kuluv aeg ja maksete arv) on Maailmapanga
Grupi äritegevust käsitleva projekti „Doing Business Project” osa ning need on
koostanud PricewaterhouseCoopers, Maailmapank ja Rahvusvaheline
Finantskorporatsioon (IFC). [13] Euroopa Liit ja Euroopa
Vabakaubandusorganisatsioon (EL ja EFTA). ELi ja EFTA analüüs hõlmab järgmisi rahvamajandusi:
Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome,
Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu,
Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki
Vabariik, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik. [14] OECD (2013), „Tax Administration 2013: Comparative
Information on OECD and Other Advanced and Emerging Economies”, OECD
Publishing. (http://dx.doi.org/10.1787/9789264200814-en). [15] Maksukogumise kulude suhtarvu arvutamiseks võrreldakse
maksuasutuse iga-aastaseid halduskulusid eelarveaasta jooksul kogutud
kogumaksutuluga ning sageli väljendatakse seda protsendimäärana või 100
tuluühiku kogumisega seotud kuludega. Selle määra suurust mõjutavad meetmed,
mille abil vähendatakse halduskulusid või parandatakse maksukohustuse täitmist
ja suurendatakse maksutulu. Kuid on ka mitmeid muid tegureid, mis seda määra
mõjutavad (nt maksumäärade muudatused, makromajanduslikud muutused, kogutavate
maksude kohaldamisala muudatused), kuid neil ei ole mingit seost suhtelise
tulemuslikkuse ja tõhususega. Seda laadi põhjustel tuleb nende määrade
rahvusvahelisse võrdlemisse suhtuda suure ettevaatusega. [16] Vt eespool nimetatud nõukogu
määruse (EL) nr 904/2010 artikli 23 punktid a ja b. [17] NÕUKOGU
7. oktoobri 2010. aasta MÄÄRUSE (EL) nr 904/2010
(halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas)
artikkel 22. [18] Vt eespool nimetatud nõukogu
määruse (EL) nr 904/2010 artikkel 33. [19] Prantsusmaal rakendati
süstemaatiliste ja automaatsete kontrollide süsteem alates 1.
juunist 2013. [20] Madalmaad on kehtestanud üldise siseriikliku
pöördmaksustamismehhanismi, mida kohaldatakse importimisel tasumisele kuuluva
käibemaksu suhtes. Kuna importimise korral käibemaksuvabastust ei anta, ei
kohaldata käesolevas aruandes selle protseduuriga seoses esitatud soovitusi
seda liiki impordi suhtes. See ei välista siiski võimalust, et võib esineda
sellist tolliprotseduuriga 42 hõlmatud importi, mille puhul on esitatud
märkused asjakohased. [21] Hispaanias on
käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik teatavate
maksumaksjarühmade, nt suurte maksumaksjate puhul. [22] Tšehhi Vabariigis on
käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik alates
1. jaanuarist 2014. [23] Prantsusmaal on
käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik alates
1. jaanuarist 2014. [24] Ühendkuningriik ei maksa intressi
automaatselt kõigi hilinenud maksutagastuste puhul, kuid ta maksab hüvitist,
kui maksuhalduri viivituse tõttu (välja arvatud uurimiseks kulunud mõistlik
aeg) hilines maksu tagastamine seoses käibemaksudeklaratsioonide alusel
esitatud tagasimaksenõuetega. [25] Hispaanias ei too maksuvaidlus
üldjuhul kaasa maksu maksmise tähtpäeva edasilükkamist. Seda võib siiski edasi
lükata, kui võlgnik tagab võlasumma krediidiasutuse kinnituse või hüpoteegiga. [26] Prantsusmaal võib võlgnik taotleda
vaidlustatud summa maksetähtaja edasilükkamist. [27] Ühendkuningriigis ei pea maksumaksja
maksma vaidlustatud käibemaksusummat enne apellatsioonimenetluse lõpuleviimist,
kui maksuhaldur või apellatsioonikohus leiab, et maksu tasumine seaks
maksumaksja rahalistesse raskustesse.