7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 174/36

Raportöör

Andrius Kupčinskas (LT/EPP), Kaunase linnapea

Viitedokument

„Ettepanek: nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta”

COM(2013) 857 final

1.

tervitab Euroopa Liidu Nõukogu vastu võetud soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta, mille loomist on nõutud juba varasemates arvamustes, kuid avaldab sügavat kahetsust, et komisjon otsustas esitada selle raamistiku nõukogu soovituse ja mitte direktiivi vormis;

2.

võttes arvesse asjaolu, et ajavahemik komisjoni ettepaneku esitamise (4. detsember 2013) ja nõukogu soovituse vastuvõtmise (10. märts 2014) vahel oli selleks liiga lühike, et Regioonide Komitee oleks saanud tavapärase menetluse teel arvamuse koostada, märgib murelikult, et ei Euroopa Komisjon, kes töötas välja soovituse praktika kvaliteediraamistiku kohta, ega ka nõukogu, kes selle soovituse vastu võttis, ei ole selleks konsulteerinud Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate kogu Regioonide Komiteega;

3.

avaldab kahetsust selle üle, et noorte tööpuudus on ELis – eriti mõnes piirkonnas – jätkuvalt väga kõrge, ja rõhutab, kui olulised on aktiivsed sammud noorte tööpuudusega võitlemiseks. Selleks et saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärk, nimelt tõsta 2020. aastaks 20–64aastaste hulgas tööhõivemäär 75 %-ni, tuleb parandada noorte haridust, st kohandada seda täpsemini tööturu vajadustega, ja luua tööturule üleminekuks soodsamad tingimused;

4.

leiab, et nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil tuleks tingimata rohkem ära teha selleks, et äratada noortes huvi tulevikuelukutsete vastu. Selleks on vaja läbi viia uuringuid, mis võimaldaksid varakult tuvastada ja mõjutada arengusuundi ning prognoosida, kuidas tööjõunõudlus eri valdkondades ja eri elukutsete puhul muutuma hakkab, kui palju inimesi vajab väljaõpet konkreetsete elukutsete puhul ja seoses tekkivate töökohtadega ning kui palju on eeldatavasti vaja väljaõppekohti noortele;

5.

arvestades, et praktika on noortegarantii oluline element, kinnitab oma toetust nõukogu (1)22. aprilli 2013. aasta (2) soovitusele noortegarantii loomise kohta, mille eesmärk on tagada, et kõik kuni 25 aasta vanused noored saaksid kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peab olema oluline osa noortegarantii süsteemide rakendamisel;

6.

tervitab praktika kvaliteediraamistikku kui mõttekat meedet, mille eesmärk on tagada, et praktika hõlbustaks tõhusalt üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ja suurendaks seega noorte tööalast konkurentsivõimet;

7.

on seisukohal, et praktika käigus tasub positiivselt esile tuua teadmiste ülekandmist ühelt sugupõlvelt teisele ehk nn meistri ja õpipoisi mudelit.

8.

toetab praktika kvaliteediraamistikus esitatud uuendusi, kuna kvaliteediraamistiku eesmärk on tagada praktika läbipaistvus ja tuua keskpunkti õppe-eesmärgid. Samas väljendab komitee pettumust, et kvaliteediraamistikus ei ole ette nähtud arutelusid liikmesriikidele antavate soovituste üle sellistes olulistes küsimustes nagu praktikantide sotsiaalne turvalisus ja töötasu, ning avaldab kahetsust selle üle, et kvaliteediraamistiku ulatusala ei kattu noortegarantii omaga, kuna kvaliteediraamistik hõlmab üksnes avatud turu tingimustes toimuvat praktikat ja praktika, mis tuleb läbida ülikooliõpingute, formaalhariduse või kutsehariduse raames, jääb sellest välja;

9.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll töötuse vastu võitlemise meetmete kehtestamisel ja rakendamisel, sh üld- ja kutsehariduse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid seda rolli arvesse võtma ja kasutama sellega seotud võimalusi, et lihtsustada kvalifikatsiooniga noorte siirdumist õppeasutusest tööhõivesse, eriti arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli hariduse, koolituse ja tööhõive valdkonna teenuseosutajana. Seepärast avaldab komiteekahetsust, et nõukogu soovituses ei käsitleta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli praktika kvaliteediraamistiku rakendamisel;

10.

kutsub liikmesriike üles tagama sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse kaasamise, et tagada süsteemi edukas rakendamine,

11.

samuti kutsutakse liikmesriike üles põhjalikult kaaluma, millistel õiguslikel ja muudel tingimustel on võimalik muuta kvaliteediraamistik siseriiklikuks tavaks ja/või seda siseriiklikes õigusnormides rakendada;

12.

on mures noorte suure tööpuuduse pärast Euroopa Liidus ja sellest tuleneva noorte vaesuse tõelise ohu pärast, mida käsitletakse ka Euroopa Komisjoni 2012. aasta aruandes tööhõive ja ühiskonna muutuse kohta (3);

13.

rõhutab, et olulised on mõjusad meetmed, millega lahendada Euroopas kasvavat probleemi, et noored ei käi ei tööl ega omanda haridust, ja juhib tähelepanu nende noorte inimeste puuduva iseseisvusega kaasnevatele sotsiaalsetele, majanduslikele ja demograafilistele tagajärgedele ja ohtudele;

14.

jagab komisjoni seisukohta praktika tähtsuse kohta ja juhib tähelepanu sellele, et kvaliteetse praktika kaudu saavad noored võimaluse omandada väärtuslikke kutsealaseid kogemusi, teadmisi ja oskusi ning suurendada sel viisil oma võimalusi töökoha saamiseks. Nii võimaldatakse neil kiiresti ja püsivalt tööturule asuda;

15.

jagab komisjoni muret, et mõnikord väärtarvitatakse praktikat võimalusena võtta tööle odavat või isegi tasustamata tööjõudu. Sellest tulenevalt on olulised väljakutsed kehtestada selgelt praktika maksimaalne kestus ja parandada praktika kvaliteeti, et praktikal saadud kogemused tuleksid kasuks tööturule sisenemisel;

16.

juhib tähelepanu sellele, et noorte tööhõive osas on parimaid tulemusi näha riikides ja piirkondades, kus noortel on võimalus läbida kvaliteetne praktika või õpipoisiõpe ning kus kindlad praktika- ja tööpraktika kavad on haridus- ja töölevõtmissüsteemi lahutamatu osa. Oluline on, et praktikaprogrammist vastastikkuse kasu saamiseks teeksid haridusasutused koostööd ettevõtlusvaldkonnaga;

17.

nõustub praktika kvaliteediraamistiku üldpõhimõttega ja nendib, et praktika puhul on olulised nii õppeprotsess, mis võimaldab töökohaga paremini tutvuda, kui ka selged õppe-eesmärgid ja sobiva praktika juhendaja valik;

18.

toetab kvaliteediraamistikus esitatud üleskutset tõendada praktika läbimisel tunnistusega praktikantide teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis nad on omandatud praktika jooksul. See on vältimatu selleks, et tagada praktika väärtuse ametlik tunnustamine vahendina, mis aitab kaasa noorte integreerumisele ja annab neile võimaluse jõuda kvaliteetsele töökohale;

19.

avaldab kahetsust, et nõukogu soovitus ei hõlma praktikat, mis on akadeemilise õppekava, formaalharidus- või kutseõppekursuse osa, ning kutsub seepärast komisjoni üles esitama eraldi ettepaneku sellise praktika kvaliteediraamistiku kohta;

20.

pooldab praktika kvaliteediraamistikus ette nähtud toetust liikmesriikide meetmetele ELi rahastamisraamistiku kaudu (praktikaprogrammide rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja noorte tööhõive algatuse vahenditest) ning parimate tavade tutvustamise ja järelevalvemeetmete kaudu. Samas kutsub komitee üles tagama, et Euroopa rahalised vahendid ei asendaks erasektori vahendeid;

21.

nõuab praktika kvaliteedi tagamiseks avatud koordinatsiooni meetodi laialdasemat kasutamist, et edendada arutelu parimate tavade tutvustamise üle Euroopas ja aidata nii liikmesriikidel sõnastada praktika miinimumnõuded, toetudes neile tavadele;

22.

tervitab praktika kvaliteediraamistikus nimetatud läbipaistvuse nõudeid vabadest praktikakohtadest teatamisel, ent juhib tähelepanu sellele, et vaatamata läbipaistvuse olulisusele ei piisa üksnes sellest praktika kvaliteedi tagamiseks;

23.

kahetseb sellega seoses, et praktika kvaliteediraamistikus ei soovitata praktika pakkujatel mitte tagada piisavat sotsiaal- ja tervisekindlustust, vaid kohustatakse neid üksnes teatama praktikakohtade kuulutustes, kas seesugune kindlustus on ette nähtud;

24.

tervitab praktika kvaliteediraamistikus esitatud seisukohta, et vabade praktikakohtade kuulutustes tuleb välja tuua, kas praktika eest on ette nähtud tasu ja/või hüvitis, ja tervitab nõukogu soovituse nõudmist tuua vabade praktikakohtade kuulutustes välja pakutava tasu või hüvitise suurus, juhul kui seda pakutakse. Samas tuleb komitee arvates tagada, et teabekohustus ei muutuks praktika pakkujate jaoks halduskoormuseks ning et mis tahes reguleerimine selles valdkonnas mitte ei takistaks praktikakohtade loomist tööturu üheski sektoris, vaid edendaks seda;

25.

juhib tähelepanu sellele, et praktika kvaliteediraamistikus ei käsitleta tasustamata või üksnes osaliselt tasustatud praktikat. Eurobaromeetri hiljutise küsitluse (4) tulemused näitavad, et kolm viiendikku kõigist praktikantidest ei saa kas üldse rahalist hüvitist või on see nii väike, et vaid vähem kui pooltel juhtudel piisab sellest põhiliste elatuskulude katmiseks. See kätkeb endas ohtu, et praktikale juurdepääs on vaid neil, kes seda endale rahaliselt lubada saavad, mis omakorda toob kaasa praktikavõimaluse kasutamise ja selle majandusliku kasu vähenemise, samuti kasvava ebavõrdsuse;

26.

Kavatsus tagada praktika kvaliteet sellega, et muudetakse kohustuslikuks tingimuste loomine kõigi praktikantide piisavaks kindlustamiseks ja neile hüvitise või tasu maksmiseks, võib tingituna suurest rahalisest koormusest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ettevõtjate jaoks põhjustada praktikakohtade arvu vähenemist. Kuna tulenevalt Euroopas valitsevast mitmekesisusest ei õnnestu ilmselt luua kõigile sobivat ühtset mudelit, tervitab komitee püüdlust luua tõhusad süsteemid praktika osaliseks või täielikuks rahastamiseks eri allikate kombineerimise teel;

27.

märgib, et nõukogu soovituses ei määratleta piisavalt praktikantide juhendaja rolli. Seepärast – ning ka arvestades asjaolu, et kõnealuse valdkonna reguleerimine kuulub lõppkokkuvõttes liikmesriikide pädevusse – kutsub komitee liikmesriike ning majandus- ja sotsiaalpartnereid üles vahetama häid tavasid juhendajate rolli, nende kohustuste ja pädevuste ning muude asjaomaste küsimuste kohta, et jõuda tasapisi ELi heade tavadeni ja rakendada praktikas mitmetasandilise valitsemise põhimõtet;

28.

tervitab praktika kvaliteediraamistiku positiivset mõju, mis lihtsustab praegu veel liiga harva toimuvat piiriülest praktikat ning parandab juurdepääsu teabele;

29.

kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153, mis on praktika kvaliteediraamistiku õiguslik alus, on ette nähtud, et Euroopa Liit toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust, teeb komitee ettepaneku teha praktikantide liikuvuse edendamise huvides jõupingutusi teabe kogumiseks ja levitamiseks praktika õigusliku korra kohta, sest noortel on lihtsam läbida praktika teises riigis, kui neil on hõlbus juurdepääs teabele selle kohta, mida praktikant oodata võib;

30.

juhib siiski tähelepanu sellele, et asjaolu, et hüvitis sageli puudub või ei ole piisavalt suur, võib koos puuduva majutusega osutuda piiriülese praktika takistuseks, kuna võimalikel praktikantidel ei pruugi keerulise rahalise olukorra tõttu sageli olla võimalik osaleda praktikal teises liikmesriigis;

31.

rõhutab, et piiriüleseks praktikaks soodsamate tingimuste loomine võib avaldada mitmekordset positiivset mõju: näiteks praktikantide töökoha leidmise võimaluste suurenemine ja parem integreerumine tööturule;

32.

tervitab praktika kvaliteediraamistikus väljenduvat seisukohta, et võrgustikku EURES võiks laiendada praktikale, nagu nõudis Euroopa Ülemkogu oma 2012. aasta juunikuu järeldustes (5). Lisaks tervitab komitee ettepanekut kasutada võrgustikku praktikavõimalusi puudutava teabe levitamiseks;

33.

toetab EURESe võrgustiku kasutamist selleks, et tagada juurdepääs teabele vabade praktikakohtade kohta, ja soovitab kasutada EURESe võrgustikku ka tagasiside vahendina, kuna see võimaldab praktikantidel hinnata oma praktikakogemusi;

34.

juhib tähelepanu sellele, et vaatamata üliõpilaste suurele riikidevahelisele liikuvusele, nt programmi Erasmus raames, on piiriüleste praktikavõimaluste arv väga väike (6). Seega on tegemist olulise käest lastud võimalusega, millega saaks noorte tööpuudust vähendada liikuvuse kaudu: piiriülene praktika võib olla otsustav tegur, mis aitab noortel inimestel leida töökoha teises liikmesriigis. Seepärast tervitab komitee programmi Erasmus+ käivitamist, mis võib aidata suurendada piiriüleste praktikavõimaluste hulka;

35.

võimalus omandada kogemusi erinevates tingimustes pakub noortele hindamatu võimaluse suurendada enda jaoks võimalike tööandjate hulka eri liikmesriikides. Seepärast tuleks otsida võimalusi, kuidas tõhusalt toetada teises liikmesriigis toimuvat praktikat: otsides lahendusi praktikantide teise riiki asumise kulude leevendamiseks ja pakkudes asjaomast teavet, tagamaks, et praktikandid ei satu majanduslikesse raskustesse, võttes seejuures aluseks praktika toimumiskohaks oleva riigi elukalliduse ja asjaomases vastuvõtvas riigis kehtivad halduseeskirjad (nt töö- ja elamisluba, vajadusel registreerimistunnistus jne);

36.

juhib tähelepanu sellele, et uute algatuste igakülgsesse väljatöötamisse ja rakendamisse tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tagades neile algatuste rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid, sest nemad oskavad kõige paremini hinnata erinevaid tingimusi ja vajadusi kohalikul tasandil;

37.

avaldab kahetsust, et nõukogu soovituses ei tehta ettepanekut konsulteerida haridusprogrammide koostamisel ja täiustamisel ulatuslikumalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ettevõtjatega tööturu vajaduste arvessevõtmiseks ja vajalike elukutsete spetsialistide koolitamiseks;

38.

juhib tähelepanu ka sellele, et sageli on tööhõive- ning üld- ja kutseharidusmeetmete rakendamine suures osas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevuses ja et nende poliitikavaldkondade territoriaalne aspekt on väga oluline;

39.

tervitab märkust, et edendada tuleb „tööturuasutuste, haridusasutuste ja praktika pakkujate kaasamist praktika kvaliteediraamistiku rakendamisse”, ja rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli kõigis kolmes valdkonnas;

40.

rõhutab, et tööandja rollis olevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata praktika kvaliteediraamistiku edukasse rakendamisse, ja avaldab kahetsust, et komisjoni soovituses ei sisaldu konkreetset viidet nende pädevustele ega kogemustele. Komitee peab oluliseks õigusraamistiku loomist, mis võimaldaks riigiasutustel võtta praktikante ja levitada avaliku sektori asutuste parimaid tavasid;

41.

kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid teabe kogumiseks ja levitamiseks ning nõudma liikmesriikidelt oma õigusliku korra vastavat täiendamist, et oleks tagatud, et praktikatingimused vastavad veelgi paremini kõigi osaliste ootustele;

42.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid oluliste tööandjate ja praktika pakkujatena olema heaks eeskujuks kvaliteetse praktika eeskirjade rakendamisel. Seepärast kutsub komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma võimalikult palju kvaliteetseid praktikakohti;

43.

toonitab, kui oluline on aktiivse kodanikuühiskonna sidusrühmade, eeskätt noorte ja noorteorganisatsioonide jaoks võimalus olla kaasatud praktika kvaliteediraamistiku rakendamise etappi, muuhulgas Euroopa Õpipoisiõppe Liidu kaudu, mis on 2013. aasta juulis komisjoni loodud koostööplatvorm;

44.

rõhutab lisaks erasektori, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suurt tähtsust praktika kvaliteediraamistiku eduka rakendamise jaoks;

45.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitusi üles tegema üliõpilaste pädevuste suurendamiseks mõeldud programmide loomisel tihedamat koostööd kohalike haridusasutuste ja tööandjatega ning looma parimate tulemustega üliõpilastele stipendiume ja pakkuma tasustatud praktikavõimalusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et oluline on levitada kogu ELis häid tavasid, mis on eri liikmesriikides selles valdkonnas välja kujunenud;

46.

tervitab komisjoni soovitusi tihedama koostöö edendamiseks sidusrühmade vahel, et tagada praktika kvaliteediraamistiku kiire rakendamine. Komitee juhib veel kord tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisele rollile kõnealuses valdkonnas;

47.

kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni soovitust ning katsetama ja parandama praktika kvaliteediraamistiku rakendamisel selle tõhusust seoses riikide noorte tööhõive poliitika eesmärkide saavutamisega.