52013SC0532

1.           Probleemi määratlus

1.1.        Poliitiline taust

Õhusaaste avaldab keskkonnale ja tervisele olulist mõju. 2010. aastal esines rohkem kui 400 000 enneaegset surma ja 62 % ELi aladest kannatasid eutrofeerumise all, sealhulgas 71 % Natura 2000 ökosüsteemidest. Tervisele avaldatava mõjuga seotud väliskulud kokku jäid vahemikku 330–940 miljardit eurot. Otsene majanduslik kahju hõlmab kaotatud tööpäevi 15 miljardi euro väärtuses, tervishoiule tehtud kulutusi 4 miljardi euro ulatuses, kaotatud viljasaaki 3 miljardi euro väärtuses ja 1 miljardi euro suurust kahju hoonetele.

Nende probleemide lahendamiseks töötati ELis ja rahvusvahelisel tasandil välja õhusaaste poliitika aluspõhimõtted. ELi poliitika peamiste elementide – õhusaastet käsitlev 2005. aasta temaatiline strateegia, välisõhu kvaliteedi direktiivid,[1] õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv[2] ja mitmed saaste kontrollimist tekkekohas käsitlevad õigusaktid – osas tehti järelhindamine.

Poliitika rakendamise tulemusel saavutati aastatel 1990–2010 heitkoguste oluline vähenemine, mis lahendas suures ulatuses happevihmade (hapestumise) probleemi ELis[3]. Peamisi, tahkete osakeste tekitatavaid mõjusid tervisele vähendati aastatel 2000–2010 ligikaudu 20 % võrra.[4]

Üldises plaanis on õhukvaliteedi poliitika struktuur sidus, kuid suurem ühtlus on vaja saavutada saasteallikate reguleerimise, ülemmäärade ja välisõhu kvaliteedi normide vahel, et tagada nõuete tulemuslikum täitmine.

1.2.        Põhilised lahendamata probleemid

Vaatamata kirjeldatud saavutustele on püsima jäänud mõjud suured. Õhusaaste on kõige esimene keskkonnast tulenev surma põhjustaja ELis, selle arvele langeb kümme korda rohkem enneaegseid surmasid kui liiklusõnnetuste tagajärjel,[5] samuti avaldab see olulist mõju tervisele ja toob kaasa tootlikkuse languse.

Seoses ökosüsteemidega on peamiseks lahendamata probleemiks eutrofeerumine. Ohustatud on kolm neljandikku ELi kõige väärtuslikumatest ökosüsteemidest, mis seab ohtu Natura 2000 võrgustikust tuleneva 200–300 miljardi euro suuruse aastase kasu.

Sellega on seotud kaks spetsiifilist probleemi. Esiteks rikutakse oluliselt õhukvaliteedi norme, tervelt kolmandikus ELi õhukvaliteedi juhtimise piirkondadest ületatakse tahkete osakeste (PM10) ja neljandikus lämmastikdioksiidi (NO2) suhtes kehtestatud piirväärtusi.

Teiseks ei suuda EL isegi kehtivate õigusaktide täieliku täitmise korral saavutada oma pikaajalisi eesmärke. Prognoosid näitavad, et 2020. aastal põhjustavad PM2,5 ja troposfääri osoon ikkagi 340 000 enneaegset surma.

1.3.        Mõjutavad tegurid

Õhukvaliteedi normide ületamine

Diiselkütuse heide tekitab probleeme seoses NO2 ja NOx normide täitmisega

Ehkki diiselsõiduautode NOx heitkoguste piirväärtusi karmistati neljal korra ajavahemikul 1993–2009 (Euro 1 kuni Euro 5), on NOx hinnangulised keskmised heitkogused tegelikes sõidutingimustes mõnevõrra suurenenud. See on praeguse mittetäitmise ainus oluline mõjutegur.

Väikesemahuline põletamine ja kontsentreeritud kohalik saaste põhjustavad tahkeid osakesi puudutavate nõuete täitmisel kõige raskemaid probleeme

Tahkekütuse põletamine kodumajapidamistes viib juhtudeni, kus kohalik saaste ületab piirväärtusi kõige rohkem, sest teatud geograafilistes asukohtades takistab maastiku iseloom koos heitetekitajate tiheda koondumisega tõhusat hajumist[6].

Riiklike ja kohalike meetmete puudulik kooskõlastamine ja suutlikkuse puudumine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on muutnud nõuete täitmise raskemaks ja kulukamaks.

Riigiasutused alustasid tegevust õhusaaste vähendamiseks sageli liiga hilja. Osa probleemist seisneb selles, et puudub valmisolek välja töötada ja rakendada saaste vähendamise kavasid ning nende üle seiret teostada. Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi riiklike programmide ja välisõhu kvaliteedi direktiivide tegevuskavade koordineerimist saaks täiustada.

EL ei liigu oma pikaajaliste õhukvaliteedi eesmärkide saavutamise suunas

Teatud sektorid mõjutavad tervist ka pärast 2020. aastat

Tegelda tuleb kõikide peamiste majandussektoritega, mis suurendavad kas tahkete osakeste või osooni kontsentratsiooni. Kõige kulutõhusamalt on heidet võimalik vähendada nendes sektorites, kus seda on kõige vähem vähendatud (näiteks põllumajandus, keskmise võimsusega põletusseadmed, maanteevälised liikurmasinad ja rahvusvaheline laevandus)[7].

Püsivate keskkonnamõjude seas on juhtiv osa põllumajandusest pärit ammoniaagi heitel

Põllumajandus tekitab 90 % ammoniaagi heitkogustest ja on eutrofeerumise peamine mõjutaja. Heite kulutõhusaks vähendamiseks on palju kasutamata võimalusi. Neist mitmed tooksid kasu põllumajandustootjatele.

Pikka aega püsiv saastefoon näitab, et kohalikud meetmed üksi ei taga mõjude tulemuslikku vähendamist

Oluliste probleemide puhul ilmneb suur taustmõju,[8] mis ei ole kohalike pädevate asutuste reguleerimisalas. Osa sellest on seotud konkreetse riigiga ja vajabki tegelemist sellel tasandil, kuid piiriülese saaste osa on suur (üle 50 % PM2,5 ja 60 % NH3 puhul)[9].

1.4.        Probleemiga seotud edasine areng

PM10 ja NO2 nõuete täitmine paraneb oluliselt 2020. aastaks. Raskused püsivad peamiselt probleemsetes kohtades (näiteks Rooma, Lissabon) ja piirkondades, kus kodude kütmiseks kasutatakse praeguseni laialdaselt kivisütt (näiteks PL, BG, CZ, SK), seal viitab suur asustustihedus vastavalt elanikkonna ulatuslikule kokkupuutele saastega. Kõikidelt liikmesriikidelt oodatakse neile ette nähtud õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade täitmist 2020. aastaks.

Alusstsenaariumi puhul eeldatakse, et Euro 6 standardite kasutuselevõtmisega saavutatakse täielik kontroll diiselkütust tarbivate väikesõidukite tegelike NOx heitkoguste üle alates 2017. aastast[10]. See on otsustava tähtsusega nõuete täitmise jaoks 2020. aastaks.

Isegi täieliku täitmise korral vähendatakse 2025. aastaks tervist mõjutavaid tegureid üksnes umbes viiendiku võrra ja eutrofeerumist ei vähendata peaaegu üldse.

2.           Subsidiaarsuse analüüs

Õiguslik alus on aluslepingu artikli 192 lõige 1. ELi meede on jätkuvalt vajalik õhusaaste püsiva piiriülese laadi tõttu ja seoses toodete mõjuga, mida siseturust tulenevatel põhjustel tuleb reguleerida ELi tasandil.

Saaste vähendamisest saadav kasu tervise ja keskkonna jaoks on kuludega tasakaalu viidud, et tagada meetme proportsionaalsus. Uuritakse ka heitkoguste vähendamise optimaalset jaotust liikmesriikide ja ELi vahel.

3.           Eesmärgid

Pikaajaline strateegiline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tasemed, mille puhul ei teki olulisi negatiivseid mõjusid või riske inimese tervisele ja keskkonnale. Üldisi eesmärke on kaks:

· tagada õhukvaliteedi praeguste meetmete täitmine ja sidusus rahvusvaheliste kohustustega hiljemalt 2020. aastaks;

· vähendada ka edaspidi oluliselt tervisele ja keskkonnale avaldatavat mõju ajavahemikul kuni 2030. aastani.

4.           Poliitikavalikud, mõju hindamine ja valikute võrdlus seoses esimese eesmärgiga (2020)

4.1.        Kaalutud valikuvõimalused

Alusstsenaariumiga tagatakse muudetud Göteborgi protokolli nõuetele vastav vähendamine. Lisaks kaaluti viit võimalust nõuete täitmisega seotud probleemide lahendamiseks: ELi uued, heiteallikaid käsitlevad õigusaktid, karmistatud siseriiklikud heitkoguste ülemmäärad (lisaks Göteborgi nõuetele), ELi suurem toetus liikmesriikide meetmetele, rangemate rahvusvaheliste kontrollide edendamine ja välisõhu kvaliteedi direktiivide muutmine.

4.2.        Mõju hindamine

Alusstsenaariumiga tagatakse õhukvaliteedi normide ulatuslik täitmine, kui diiselkütust tarbivate väikesõidukite tegelike heitkoguste probleem lahendatakse Euro 6 kasutuselevõtmisega. Kui rääkida järelejäänud nõuete täitmise probleemidest, siis ei ületata 13–19 % aladel piirväärtust 5µg/m3, seda ületatakse ainult 6–8 % aladel (olenevalt saasteainest). Liikmesriikide tulevikus võetavad meetmed kohaliku õhusaaste vähendamiseks peaksid võimaldama esimest probleemi üsna hõlpsasti lahendada. Teist, kodumajapidamiste põletusseadmetega (peamine tahkete osakeste tekitaja) seotud probleemi on võimalik lahendada tahkekütuse põletamise piiramisega, toetades lisaks üleminekut muule kütusele (näiteks struktuurifondide kaudu), NO2 saastet aga on võimalik ohjata juurdepääsupiirangute kaudu diiselsõidukitele. Allikaid käsitleva uue õigustiku vastuvõtmisest ja riiklike heitkoguste ülemmäärade edasisest karmistamisest ei piisa tulemuste saavutamiseks kohalike allikate puhul, mis on püsiva täitmata jätmise peamiseks põhjustajaks. Seetõttu käsitletakse neid valikuid eesmärkide analüüsimisel aastateks 2025–30.

4.3.        Poliitikavalikute võrdlus

Alusstsenaariumi kohaselt on võimalik nõudeid laialdaselt täita, aastani 2020 säilivaid probleeme põhjustavad aga kohalikud saasteallikad. Nendega tegelemisel annavad tulemusi kohalikud meetmed, mida toetatakse ELi tasandil suutlikkuse loomise ja selliste struktuurimuutuste rahastamisega nagu üleminek muule kütusele. Välisõhu kvaliteedi direktiivide leebemaks muutmine ei ole põhjendatud eeldusel, et nõuetele vastavus on võimalik.

5.           Poliitikavalikud, mõju hindamine ja valikute võrdlus seoses teise eesmärgiga (2025–30)

5.1.        Kaalutud valikuvõimalused

Lisaks alusstsenaariumile vaadeldi viit poliitikavalikut, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Ajavahemikuks 2025–30 kaalutud poliitikavalikud

Valik 1 || Valik 6A || Valik 6B || Valik 6C || Valik 6D || Valik 6E

Algtase || Alusstsenaariumi ja tehniliselt teostatava maksimaalse vähendamise (MTFR) vahelise lõhe ületamine 25 % ulatuses PM2.5 puhul || Alusstsenaariumi ja MTFR vahelise lõhe ületamine 50 % ulatuses PM2.5 puhul || Alusstsenaariumi ja MTFR vahelise lõhe ületamine 75 % ulatuses PM2.5 puhul || Alusstsenaariumi ja MTFR vahelise lõhe ületamine 100 % ulatuses PM2.5 puhul || WHO suunisväärtuste täitmine (lõhe ületamine >100 % PM2.5 puhul)

Kesksel kohal on tahkete osakeste mõju tervisele, sest need on kõige kahjulikumad ning neid on võimalik ümber arvestada rahalisse väärtusesse ja seetõttu hõlpsalt võrrelda kuludega. Kuid tahkete osakeste piiramine mõjutab ka osooni, eutrofeerumist ja hapestumist tekitavaid saasteaineid, ning selle valiku raames saavutatakse ka nende vähendamine.

Valiku 6E eesmärgi saavutamine, WHO suunisväärtuste täitmine ei ole ilma struktuuriliste ja tehniliste muutuste läbiviimiseta 2030. aastaks võimalik. Selle saavutamise potentsiaali pikas perspektiivis käsitletakse hiljem.

5.2.        Mõju hindamine

Täielik mõju hindamine hõlmab analüüsi nii 2025. kui 2030. aasta kohta, lühiduse huvides on siin ära toodud ainult 2025. aastat puudutavad tulemused.

5.2.1.     Mõju tervisele ja keskkonnale

Vähendamise protsentuaalne mõju tervisele ja keskkonnale võrreldes 2005. aastaga on esitatud tabelis 2:

Tabel 2. Vähendamise protsentuaalne mõju tervisele ja keskkonnale võrreldes 2005. aastaga

|| 2005 || Valik 1 || 6A || 6B || 6C || 6D

PM2,5 põhjustatud kroonilised haigused ja enneaegsed surmad || 494 000 || –38 % || –42 % || –46 % || –50 % || –54 %

Osoonist põhjustatud ägedad haigused ja enneaegsed surmad || 24 600 || –28 % || –29 % || –30 % || –33 % || –39 %

Eutrofeerumine, kaitsmata '000 km2 || 1 125 || –21 % || –24 % || –28 % || –34 % || –40 %

Hapestumine, kaitsmata '000 km2 || 161 || –71 % || –77 % || –81 % || –85 % || –87 %

Valiku 6C puhul vähendatakse PM2,5 mõju tervisele täiendava kolmandiku võrra rohkem kui alusstsenaariumi puhul (50 % vähendamist 38 % vastu), eutrofeerumise mõju aga vähendatakse rohkem kui täiendava poole võrra, võrreldes alusstsenaariumiga (34 % vähendamist 21 % vastu).

5.2.2.     Majanduslikud mõju

Majanduslik mõju on näidatud tabelis 3 miljonites eurodes (lisakulud 1. valiku kohta (alusstsenaarium), ja protsentuaalne suurenemine võrreldes alusstsenaariumiga):

Tabel 3. Valikute majanduslik mõju

|| Valik 1 || Valik 6A || Valik 6B || Valik 6C || Valik 6D

EL-28, 2025 || 87 171 || - || 221 || 0,25 % || 1 202 || 1,38 % || 4 629 || 5,31 % || 47 007 || 53,9 %

SNAPi[11] sektoritele ette nähtud normid on ära toodud tabelis 4, väljendatud miljonites eurodes ja protsentuaalse suurenemise kaudu, võrreldes valikuga 1:

Tabel 4. SNAP sektorile ette nähtud normid

|| Valik 1 || Valik 6A || Valik 6B || Valik 6C || Valik 6D

Energia tootmine || 9561 || 44 || 0,46% || 125 || 1,31% || 470 || 4,92% || 3519 || 37%

Põletamine kodumajapidamistes || 9405 || 74 || 0,78% || 497 || 5,29% || 1680 || 18% || 17791 || 189%

Tööstuslik põletamine || 2513 || 19 || 0,75% || 156 || 6,20% || 641 || 25% || 1811 || 71%

Tööstuslikud protsessid || 5017 || 17 || 0,34% || 125 || 2,49% || 331 || 6,61% || 3964 || 79%

Kütuse tootmine || 695 || 0 || 0,00% || 0 || 0,00% || 6 || 0,81% || 583 || 84%

Lahustite kasutamine || 1176 || 1 || 0,08% || 2 || 0,15% || 56 || 4,76% || 12204 || 1038%

Maanteetransport || 48259 || 0 || 0,00% || 0 || 0% || 0 || 0% || 0 || 0%

Maanteevälised liikurmasinad || 8760 || 1 || 0,01% || 5 || 0,06% || 145 || 1,66% || 1451 || 17%

Jäätmemajandus || 1 || 6 || 786% || 7 || 941% || 9 || 1154% || 9 || 1203%

Põllumajandus || 1783 || 59 || 3,33% || 285 || 16% || 1292 || 72% || 5675 || 318%

Kokku || 87171 || 221 || 0,25% || 1202 || 1,38% || 4629 || 5,31% || 47007 || 54%

SNAPi sektorid esindavad seda liiki tegevust (näiteks põletamine, lahustite kasutamine), mis võib toimuda eri majandussektorites (kemikaalid, rafineerimistehased jne). Majandussektorite puhul nõuab valik 6C täiendavaid kulutusi 0,22 % ulatuses sektori väljundist põllumajanduses, 0,1 % rafineerimistööstuses ja oluliselt vähem kõikide teiste tööstusharude puhul.

Tabelis 5 on näidatud otsest majanduslikku kasu ja kõiki väliskulusid. Täiendavad meetmed võiksid vähendada aasta väliskulusid 60–200 miljardi euro võrra rohkem kui alusstsenaariumi puhul, sellest üle 4,5 miljardit eurot oleks otsene majanduslik sääst.

Tabel 5. Õhusaaste vähendamisest tulenev majanduslik kasu

2025, EU28 || Valik 6A || Valik 6B || Valik 6C || Valik 6D

Kaotatud tööpäevad, otsene majanduslik kasu vs alusstsenaarium, miljonit eurot || 726 || 1421 || 2137 || 2831

Kahju tehiskeskkonnale, otsene majanduslik kasu vs alusstsenaarium, mln eurot || 53 || 106 || 145 || 162

Saagi väärtuse kaod, otsene majanduslik kasu vs alusstsenaarium mln eurot || 61 || 101 || 278 || 630

Kogu tervishoiukulu, otsene majanduslik kasu vs alusstsenaarium (andmete olemasolul) || 219 || 437 || 657 || 886

Kogu otsene kasu vs alusstsenaarium || 1,059 || 2,065 || 3,237 || 4,509

Kogu õhusaaste vähendamise väliskulu vs alusstsenaarium (madal väärtustamine) || 14 997 || 29 767 || 44 686 || 59 642

Kogu õhusaaste vähendamise väliskulu vs alusstsenaarium (kõrge väärtustamine) || 50 317 || 100 937 || 150 853 || 200 074

Summaarne mõju SKPle on väga väike isegi valiku 6C puhul, –0,025 %. Tootlikkuse kasvu lisamisega makromajanduslikku analüüsi kompenseeritakse täielikult SKPle avalduv mõju ning täiendavad otsesed kasud (tervishoiule, saagikusele ja ehitistele) annavad majanduslikuks puhaskasuks 0,007 % SKTst.

5.2.3.     Sotsiaalne mõju

Poliitikavalikute mõju tööhõivele on kõikidel juhtudel väike (valiku 6C puhul luuakse 2 000 täiendavat töökohta, mis jääb määramatusvahemikku), isegi kui töö tootlikkuse kasvu ei võeta arvesse. Sellega arvestamise puhul saab rääkida loodud töökohtade netomäärast (37 kuni 112 tuhat töökohta).

5.2.4.     Mõju konkurentsivõimele ja VKEle

Kõige rohkem mõjutatud sektorid on põllumajandus ja naftatöötlus. Kõikidel juhtudel jääks mõju väiksemaks kogulisandväärtuse 1 % suurusest lävest või sellega samale tasemele, viidates manööverdamisruumile, mis võimaldab kanda täiendavaid kulusid. Mõju VKEdele on märkimisväärne seoses põllumajandus- ja keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitlevate meetmetega. Keskmise võimsusega põletusseadmete puhul on võimalik mõjusid vähendada kuni alla 2,4 %ni äritegevuse kogukasumist (vt allpool). Põllumajanduse meetmed on võimalik suunata suurematele käitistele, mis moodustavad suurema osa võimsusest, ja järelejäänud mõju saab käsitleda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi asjakohaste toetuste abil.

5.2.5.     Pikaajaliste eesmärkide saavutamise teetähised 2050. aastaks

WHO piirväärtusest 10 mg/m3 madalamaid PM2,5 taustkontsentratsioone oleks võimalik saavutada praktiliselt kõikjal ELis (99,5 % territooriumist ja 99 % kokkupuutuvast elanikkonnast), eeldades struktuurimuutusi ja tehnoloogia edasist arengut. Soovituslik kava nõutud vähendamise saavutamiseks on ära toodud tabelis 6.

Tabel 6. Heitkoguste vähendamise vaheetapid WHO suunisväärtuste saavutamiseks 2050. aastaks; heitkogused kilotonnides, vähendamine võrreldes 2005. aasta heitkogustega

EU28 || 2005 || 2025 || 2030 || 2040 || 2 050

SO2 || 8172 || –79 % || –82 % || –87 % || –91 %

NOx || 11538 || –65 % || –70 % || –78 % || –83 %

PM2,5 || 1647 || –48 % || –54 % || –64 % || –72 %

NH3 || 3928 || –30 % || –38 % || –42 % || –48 %

VOC || 9259 || –50 % || –55 % || –64 % || –71 %

5.3.        Poliitikavalikute võrdlus

Tabelis 7 esitatakse valikute mõju võrdlus alusstsenaariumiga:

Tabel 7. Valikute mõju võrdlus alusstsenaariumiga

2025, EL28 || Valik 6A || Valik 6B || Valik 6C || Valik 6D

Kulud võrreldes alusstsenaariumiga, mln eurot || 221 || 1202 || 4629 || 47007

Tervisele avaldatavate mõjude täiendav vähendamine võrreldes alusstsenaariumiga (võrdlusaasta 2005) || 10 % || 21 % || 32 % || 43 %

Eutrofeerumise mõjude täiendav vähendamine võrreldes alusstsenaariumiga (võrdlusaasta 2005) || 16 % || 33 % || 62 % || 90 %

SKT mõju, arvestades tootlikkuse kasvu || 0,007 % || 0,009 % || 0,000 % || -

Muud otsesed kasud || 333 || 644 || 1080 || 1678

Õhusaastega seotud väliskulude vähendamine kokku vs algtase (madal väärtustamine) || 14 997 || 29 767 || 44 686 || 59 642

Õhusaastega seotud väliskulude vähendamine kokku vs algtase (kõrge väärtustamine) || 50 317 || 100 937 || 150 853 || 200 074

Valiku 6C puhul ületab kasu tehtud kulutused, samas kui valiku 6D puhul sisse toodud täiendavate meetmetega seotud kulu on suurem kui kasu, mis tekib nende rakendamise tulemusel. Sel põhjusel eelistatakse valikut 6C.

5.3.1.     Tundlikkuse analüüs

Valiku 6C ulatuslik tundlikkuse analüüs võimaldas teha järgmised järeldused:

· kliimapoliitika aitab küll õhukvaliteeti parandada, kuid sellest üksi ei piisa pikaajalise õhukvaliteedi eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050;

· valiku 6C rakendamisulatust on võimalik laiendada, et tagasihoidlike kuludega (täitmiskulu suurenemine 1 %) vähendada eutrofeerumise ja osooni mõju tervisele;

· ELi metaaniheite vähendamise sihtväärtus on võimalik kehtestada madala või nullkulu juures[12];

· poliitikaeesmärgid on saavutatavad ka alternatiivsete tulevikustsenaariumide alusel.

5.4.        Eelistatud poliitikavaliku rakendamise õiguslikud vahendid

Üldise poliitika rakendamise peamine vahend on õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv, millega võib sätestada ka riiklike vähendamisprogrammide, heitkoguste registreerimise ja prognoosimise ning ökosüsteemide seire täiustamise meetmed väikese halduskuluga (6,9 miljonit eurot alguses ja seejärel 2,5 miljonit eurot aastas).

Kehtiv ja menetletav heiteallikaid käsitlev ELi õigustik võimaldab saavutada 52–75 % nõutud vähendamisest kõikide saasteainete puhul, välja arvatud ammoniaak, mille puhul näitaja on ainult 25 % (IED põhjal).

Keskmise võimsusega põletusseadmeid (nimisoojusvõimsusega 1–50 MW) saaks ELI tasandil eelduste kohaselt kulutõhusalt reguleerida:

· tahkete osakeste, NOx ja SOx heidet on võimalik märkimisväärselt ja kulutõhusalt vähendada;

· käitajate aasta kogukulusid on võimalik hoida 400 miljoni euro juures, kui sekundaarset NOx heidet piiratakse ainult teatava osa uute seadmete puhul;

· halduskulud on võimalik viia miinimumini, kui nõutakse ainult seadmete registreerimist.

Eelistatud poliitikavalik on heitkoguste vähendamine kooskõlas Göteborgi protokolliga ning sellele lisanduv seadmete registreerimine. See vähendaks mõju VKEdele 0,1–2,4 %ni äritegevuse kogukasumist.

6.           Seire ja hindamine

ELi õhukvaliteedi poliitika rakendamise seireks ja hindamiseks on olemas põhjalik näitajate ja mehhanismide kogum (näiteks EEA ja EMEPi aruanded). Neid kasutatakse mõju vähendamise läbivaadatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. Uue õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi vähendamiskohustuste jälgimiseks tugevdatakse andmekogude ja prognooside kohta kehtivaid sätteid. Poliitika vaadatakse läbi iga viie aasta tagant, esimene läbivaatamine toimub hiljemalt 2020. aastal.

[1]               2008/50/EÜ ja 2004/107/EÜ.

[2]               2001/81/EÜ.

[3]               Heitkoguste vähendamine on saavutatud ELi õigustiku rakendamisega, mis käsitleb väävli heidet suurtest põletusseadmetest, ja mootorikütusele madala väävlisisalduse nõuete kehtestamisega, mis võimaldas alates Euro 4 jõustumisest kasutada katalüüsmuundureid.

[4]               Tahkete osakeste saastest tulenevate enneaegsete surmade arv oli 2010. aastal 379 420 ja osooni mõju kutsus esile 26 500 surma.

[5]               EUROSTATi statistilised andmed: liiklusõnnetuste tõttu hukkus ELi 27 liikmesriigis 2010. aastal kokku 35 000 inimest.

[6]               Näiteks ei täida nõudeid mõned Euroopa peamised tiheda asustusega keskused: Milano, Madrid, Barcelona, London ja teised.

[7]               Eriti riikides, kes ei ole veel teatanud väävli ja/või NOx kontrolli alasid.

[8]               Mõõdetud saastetasemed on konkreetsetest kohalikest allikatest pärit heitkoguste (näiteks tööstuskompleksid või linnaliiklus) ja saastefooni summa, mis omakorda pärineb nii piirkondlikest kui ka kauglevi saasteallikatest.

[9]               Euroopa seire- ja hindamisprogrammi (EMEP) hinnangud.

[10]             Euro 6 täitmine on lisatud alusstsenaariumisse, sest seatud eesmärkide tase näidatakse ära vastuvõetud õigusaktides; rakendusmeede on tulemuste saavutamise tehniline mehhanism.

[11]             Selected Nomenclature for Air Pollution

[12]             Metaan on üldisest optimeerimise arvestusest välja jäetud erineva eluea tõttu võrreldes teiste osooni eellastega (sel põhjusel erineb ka selle osoonile avaldatavate mõjude ajaskaala).