This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013PC0910
Proposal for a COUNCIL OPINION on the Economic Partnership Programme of the Netherlands
Ettepanek: NÕUKOGU ARVAMUS Madalmaade majanduspartnerluse programmi kohta
Ettepanek: NÕUKOGU ARVAMUS Madalmaade majanduspartnerluse programmi kohta
/* COM/2013/0910 final - 2013/0397 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU ARVAMUS Madalmaade majanduspartnerluse programmi kohta /* COM/2013/0910 final - 2013/0397 (NLE) */
2013/0397 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU ARVAMUS Madalmaade majanduspartnerluse programmi
kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa
Liidu toimimise lepingut, võttes arvesse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL)
nr 473/2013[1] euroala
liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase
eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta, eriti selle
artikli 9 lõiget 4, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni ettepanekut ning arvestades
järgmist: (1) Stabiilsuse ja kasvu pakti
eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse
valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise
raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada
hindade stabiilsuse ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku
majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu
ning tööhõive eesmärkide saavutamist. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide
eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi
korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta on kehtestatud sätted, millega
tõhustatakse eelarvepoliitika seiret euroalal ja tagatakse liikmesriikide
eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames
välja antud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei
pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine,
võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme. (3) Määruse (EL) nr 473/2013
artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mis
euroala liikmesriikidel tuleb esitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
raames. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega
aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale
korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve-
ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega)
ning eelarveraamistikke, mis on olulised ülemäärase eelarvepuudujäägi
korrigeerimiseks püsival viisil. (4) Nõukogu võttis 2. detsembril
2009 vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 6 vastu otsuse, mille kohaselt
Madalmaade suhtes rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu
võttis 21. juunil 2013 vastu aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud
soovituse. Seoses sellega paluti Madalmaadel esitada majanduspartnerluse
programm 1. oktoobriks 2013. (5) Madalmaad esitasid 30.
septembril 2013 ning seega määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 ja
artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule
majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse eelkõige eelarve- ja struktuurireforme,
mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv
korrigeerimine (riigipõhine soovitus 1). Majanduspartnerluse programm sisaldab
ka meetmeid, mis käsitlevad nõukogu poolt Madalmaadele 9. juulil 2013 esitatud
riigipõhiste soovituste laiemat kogumit: eluasemeturul laenude ja nendega
seotud finantsriskide piiramine; eluasemeturu aktiivsuse tõstmine;
subsideeritud üürisektori toimimise ja jaotamise parandamine; eraüürituru
soodustamine (riigipõhine soovitus 2); pensionifondide finantsjärelevalve
parandamine, mis võimaldab paremat tasakaalu riskide ja eesmärkide vahel ning
seda ka põlvkondadevahelisest seisukohast; tööandjapensionide aastakoefitsiendi
alandamine, võttes arvesse pikemat laekumise perioodi pensioniea tõstmise tõttu;
vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime parandamine; pikaajalise
hoolduse süsteemi läbivaatamine (riigipõhine soovitus 3); tööjõus osalemise
määra suurendamine; ning tööturustaatuste vahelise liikumise parandamine
(riigipõhine soovitus 4). Lisaks Madalmaade eelarvekavas esitatud täiendavatele
konsolideerimismeetmetele aastaks 2014 ja pärast seda, on majanduspartnerluse
programmis loetletud uued eelarve- ja struktuurimeetmed, mis hõlmavad
eelarve-eeskirjadega rangemat kohaldamist keskvalitsusest madalamate
valitsemistasandite suhtes. Majanduspartnerluse programmis loetletud
konkreetseid meetmeid, mis hõlmavad riigipõhiseid soovitusi 2-4, oli hakatud
rakendama juba enne, kui avaldati viimaste riigipõhiste soovituste kogum. (6) Eelarve- ja struktuurimeetmed,
mida Madalmaad kavatsevad võtta, on seotud eelkõige eelarve-eeskirjade
kodifitseerimisega, millega kaasneb nende rangem kohaldamine keskvalitsusest
madalamate valitsemistasandite suhtes, mis toetab riikliku eelarveraamistiku
tugevdamist. Võib eeldada, et koos 2014. aasta eelarvekavas vastu võetud
täiendavate eelarvekonsolideerimise meetmetega, toetavad need ülemäärase
eelarvepuudujäägi jätkusuutlikku korrigeerimist ning keskpika perioodi
eelarve-eesmärgi (struktuurne eelarvetasakaal) saavutamist. (7) Võib eeldada, et eluasemeturu
toimimist parandavad meetmed vähendavad järk-järgult eluasemelaenude võtmiseks
antavaid subsiidiume ning makseviivituse riske, millele valitsus on avatud
riikliku hüpoteeklaenu tagamise skeemi kaudu. Võõrandamismaksu langetamine on
kulukas saamatajäänud maksutulu seisukohast, kuid see peaks parandama
eluasemeturul nõudluse ja pakkumise tasakaalu ning kapitali jaotumist. Neist
meetmetest kõige olulisemaid kirjeldati juba riiklikus reformikavas. Üldiselt
tundub, et liigutakse õiges suunas, kuid vaja on järelmeetmeid ja ehk ka
meetmete kohandamist, et tagada nende asjakohasus asjaomaste riigipõhiste
soovituste järgimisel (riigipõhine soovitus 2). (8) Pensionifondide toimimist
parandavad meetmed vähendavad eeldatavasti süsteemi subsideerimist eelarvest,
samal ajal toetades vanemaealiste töötajate tööhõivet. Need meetmed võivad
parandada pikaajalise hoolduse süsteemi tõhusust, juhul kui saavutatakse
kavandatud tulemused, ja seega aidata kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse
saavutamisele. Siiski püsivad riskid seoses rakendamise üksikasjadega ning
nende mõjuga nii majandusele ja eelarvele kui ka tegelikele pensionimaksetele.
Kuna töö meetmetega on alles käimas, on vaja täiendavat analüüsi
poliitikakavade mõjude ja nende panuse kohta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse
parandamisse. (9) Tööjõus osalemise määra
suurendamise meetmed hõlmavad muudatusi maksukrediidi ülekantavuses ning mitme
toetuse ja töötushüvitise reforme. Eeldatavasti on neil meetmetel positiivne
mõju ka eelarvepositsioonile. Siiski kavatsetakse need meetmed võtta
järk-järgult ja lähtuvalt sotsiaalpartneritega sõlmitud kokkulepetest, millega
reguleeritakse nende meetmete rakendamist. Neist meetmetest kõige olulisemaid
kirjeldati juba riiklikus reformikavas. Meetmete kiirem võtmine parandaks
tööturu toimimist ja toetaks majanduskasvu, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ARVAMUSE: Madalmaade
majanduspartnerluse programm, mis esitati komisjonile ja nõukogule 30. septembril
2013, sisaldab üldiselt asjakohast eelarve- ja struktuurireformide kogumit, mis
toetab ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku ja püsivat korrigeerimist.
Täpsemalt korratakse majanduspartnerluse programmis lubadust viia ellu viimases
riiklikus reformikavas esitatud reformid ning esitatakse täiendavad üksikasjad
mõne meetme rakendamise kohta alates selle esitamisest ja järelmeetmete ajakava
kohta. Eelkõige tööturuga seotud riigipõhiseid soovitusi käsitlevate kavandatud
meetmete ajakava näib aeglustavat peamisi reforme kõnealuses valdkonnas. Kuigi
majanduspartnerluse programmis on esitatud kõigi meetmete kohta üksikasjalik
teave, ei ole esitatud piisavat teavet meetmete rakendamisega seotud
konkreetsete probleemide ja riskide kohta. Seepärast palutakse Madalmaadel
esitada järgmises riiklikus reformikavas ja stabiilsusprogrammis täiendavat
teavet kavandatud reformide kohta ning tagada edusammud Euroopa poolaasta
raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmiseks. Komisjon ja nõukogu
jälgivad reformide rakendamist Euroopa poolaasta raames. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.