SELETUSKIRI

Vastavalt nõukogu antud volitustele[1] pidas komisjon Euroopa Liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 10. mail 2013 uus protokoll, mis hõlmab kuueaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamist ja ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmisest pärast praeguse protokolli kehtivuse lõppemist 17. jaanuaril 2014.

Kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimist käsitleva nõukogu otsusega seotud menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis on seotud nõukogu otsusega uue protokolli liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ning nõukogu määrusega kalapüügivõimaluste jaotamise kohta liikmesriikide vahel kõnealuse protokolli alusel.

Komisjoni läbirääkimispositsioon rajanes muu hulgas praeguse protokolli järelhindamisel, mille väliseksperdid tegid 2013. aasta jaanuaris.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Seišelli Vabariigi valitsuse kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Uues protokollis sätestatud rahaline toetus kogu programmiperioodiks on 30 700 000 eurot. See summa jaguneb järgmiselt:

a) 2 750 000 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 2 500 000 eurot protokolli ülejäänud kohaldamisaastatel, mis vastab võrdlustonnaažile 50 000 tonni aastas, ning

b) 2 600 000 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 2 500 000 protokolli ülejäänud kohaldamisaastatel, mis on määratud Seišellide kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ELi poolt.

Selle alusel teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta parlamendi nõusolekul vastu käesolev otsus kõnealuse protokolli sõlmimise kohta.

2013/0375 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõikega 7,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[3]

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu võttis 5. oktoobril 2006 vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 1562/2006,[4] milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist.

(2)       Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi Seišellidega uue protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) üle.

(3)       Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 10. mail 2013 kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll.

(4)       Kooskõlas nõukogu otsusega .../2013/EL[5] allkirjastati uus protokoll [kuupäev], tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(5)       ELi huvides on rakendada Seišelli Vabariigiga sõlmitud kalandusalast partnerluslepingut protokolli abil, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, et edendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku Seišelli Vabariigi kalapüügipiirkonnas. Seepärast on asjakohane kiita protokoll liidu nimel heaks.

(6)       Kooskõlas Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu artikliga 9 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu rakendamise jälgimine ning vajaduse korral protokolli muudatuste vastuvõtmine. Kõnealuste muudatuste vastuvõtmiseks tuleks anda komisjonile volitused need lihtsustatud korras heaks kiita,

(7)       Protokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artikliga 16 ette nähtud teatise, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas[6].

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja                                                                       

PROTOKOLL,

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.           Kuue aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast on vastavalt kalanduslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

a)      40 tuunipüügiseinerit ja

b)      6 pinnaõngejadalaeva.

2.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3.           Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1.           Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku 30 700 000 eurot.

2.           Rahaline toetus hõlmab järgmist:

(a) 2 750 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Seišellide majandusvööndile protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal ning 2 500 000 eurot ülejäänud aastatel (kolm kuni kuus), mis vastab 50 000 tonni suurusele aastasele võrdlustonnaažile, ning

(b) 2 600 000 euro suurune aastane eritoetus protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal ning 2 500 000 eurot ülejäänud aastatel (kolm kuni kuus) Seišelli Vabariigi kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 4, 5 ja 6 kohaselt.

4.           Käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud kogusummad maksab Euroopa Liit igal aastal käesoleva protokolli kohaldamise vältel. Toetus makstakse hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval.

5.           a)      Seišellide ametiasutused jälgivad ELi laevade püügitegevuse arengut, et tagada 50 000 tonni suuruse aastase võrdlustonnaaži asjakohane haldamine. Kõnealuse järelevalve käigus teavitavad Seišellid ELi niipea, kui ELi laevade kogupüük Seišellide kalapüügipiirkonnas ulatub 80 %ni võrdlustonnaažist. Pärast kõnealuse teatise kättesaamist teavitab ELi sellest viivitamata liikmesriike.

b)      Kui 80 % võrdlustonnaaž on saavutatud, jälgivad Seišellid iga päev ELi laevastiku püütud koguseid ja teavitavad ELi viivitamata, kui võrdlustonnaaž on ületatud. EL teavitab liikmesriike viivitamata Seišellide teatise kättesaamisest.

c)      Alates kuupäevast, mil Seišellid esitavad ELile eespool alapunktis b kindlaksmääratud teatise, kuni laevadele antud aastase kalapüügiloa kehtivuse lõppkuupäevani on täiendava püügi eest makstav ühiku hind võrdne asjaomase aasta eest makstava ühiku kogumääraga. Sellest summast maksavad laevaomanikud lisa 2. jaoga ettenähtud summaga samaväärse summa, mis on seotud kalapüügilube reguleerivate tingimustega asjaomasel aastal.

d)      EL tasub summa, mis vastab kõnealuse aasta eest makstud ühikuhinna ja laevaomanike makstud summa jääksummale. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda. Kui ELi laevad ületavad kahekordsele ELi aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

6.           Seišellidel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7.           Rahaline toetus kantakse Seišellide keskpangas avatud riigikassa ühele arvelduskontole. Arvelduskonto numbri esitavad Seišellide ametiasutused.

Artikkel 3 Vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamine Seišellide vetes

1.           Hiljemalt 90 päeva pärast ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Seišellid kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)      ühe- ja mitmeaastastes programmides artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse eritoetuse kasutamiseks;

b)      vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi järkjärguliseks juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Seišellide riiklikus kalandus- ja merenduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete, sealhulgas merekaitsealad;

c)      kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.           Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad saama ühiskomitees mõlema lepinguosalise heakskiidu.

3.           Kui üks lepinguosaline taotleb lepingu artikli 9 kohaselt asutatud ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist, saadab ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist taotlev lepinguosaline vastava kirjaliku taotluse vähemalt 14 päeva enne kavandatud istungi kuupäeva.

4.           Vajaduse korral võivad Seišellid igal aastal eraldada artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.           Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama Seišellide vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes Seišellide vetes kalastavate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.           Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ja Seišellid kalavarude seisundit Seišellide majandusvööndis.

3.           Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet, mida võidakse nõuda elusressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

4.           Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioone ja soovitusi kalavarude kaitse ja vastutustundliku majandamise kohta.

5.           Lähtudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustest ja resolutsioonidest, parimate olemasolevate teadusuuringute tulemustest ning kui see on asjakohane, kalandusalase partnerluslepingu artiklis 4 sätestatud teaduskohtumise järeldustest, võivad lepinguosalised vajaduse korral teineteisega konsulteerida kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitee raames ning vajaduse korral kokku leppida meetmetes, mis tagavad Seišellide kalavarude jätkusuutliku majandamise.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste kohandamine ja tehniliste sätete läbivaatamine ühiskomitees vastastikusel kokkuleppel

1.           Kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 võib ühiskomitee hinnata artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi uuesti ning kohandada neid ühiskomitee vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et see on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni soovituste ja resolutsioonidega, mis käsitlevad tuuni ja tuunilaadsete liikide jätkusuutlikku majandamist India ookeanis.

2.           Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3.           Ühiskomitee võib ka vajaduse korral vaadata vastastikusel kokkuleppel läbi protokolli tehnilised sätted ja lisa.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused

1.           Kui Euroopa Liidu kalalaevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud kalandusalase partnerluslepingu artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega enne selliseks kalapüügiks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalapüügitingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2.           Lepinguosalised peaksid soodustama katsepüüki, eriti Seišellide vetes elavate vähepüütavate süvamereliikide puhul. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ning määravad üksikjuhtumite kaupa kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised ning asjakohased parameetrid.

3.           Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt parameetritele, mille nad vajaduse korral määravad kindlaks halduskokkuleppega. Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud.

4.           Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi kampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, võib Seišelli Vabariigi valitsus anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt lisa sätetele.

Artikkel 7 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.           Olenemata käesoleva protokolli artikli 8 sätetest vaadatakse läbi artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse suurus või peatatakse selle maksmine pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist, tingimusel et Euroopa Liit on peatamise ajaks kõik saadaolevad summad täielikult tasunud, järgmistel juhtudel:

a)      kui kalapüüki Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)      pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

c)      kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele; Sellisel juhul tuleb kõikide ELi laevade kalapüük peatada.

2.           Kui käesoleva protokolli artiklis 3 sätestatud konsulteerimise tulemusel leiab ühiskomitee, et kalanduspoliitika toetamise tulemused erinevad oluliselt eelarveprogrammiga ettenähtud nõuetest, on Euroopa Liidul õigus peatada kas täielikult või osaliselt artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud eritoetuse maksmine.

3.           Rahalise toetuse maksmist ja kalapüüki võib jätkata pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad osapooled on pärast konsulteerimist andnud vastava nõusoleku.

Artikkel 8 Protokolli kohaldamise peatamine

1.           Käesoleva protokolli rakendamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ning lepinguosalised arutavad peatamist ning kokkuleppe saavutamist lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)      kui kalapüüki Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)      kui Euroopa Liit ei maksa artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli artiklis 7 nimetamata põhjustel;

c)      kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

d)      kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid;

e)      pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

f)       kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

g)      kui kalandusalase partnerluslepingu artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole järgitud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni.

2.           Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.           Kui protokolli rakendamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 9 Kohaldatav õigus

1.           Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Seišellide majandusvööndis kohaldatakse Seišellide õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.           Lepinguosalised teavitavad üksteist viivitamata kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohase resolutsiooniga tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud püügitegevusega Seišellide vetes. Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid lepingu rakendamiseks ja asjaomaste pädevate ametiasutuste poolt kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 11 Elektrooniline teabevahetus

1.           Lepingu ja selle protokolli kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Seišellid ja Euroopa Liit rakendama vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

2.           Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata selliseid edastusi takistavatest arvutisüsteemi mis tahes tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 12

Vahekokkuvõte

Lepinguosalised lepivad kokku, et kolm aastat pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva tehakse vahehindamine, et hinnata protokolli toimimist ja tõhusust.

Artikkel 13 Protokolli lõpetamine

1.           Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.           Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 14

Kohustus seoses protokolli kehtivuse lõppemise või lõpetamisega

1.           Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt artiklile 12, vastutavad ELi laevaomanikud jätkuvalt lepingu või protokolli sätete või Seišellide õigusaktide mis tahes rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

2.           Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet protokolli artikli 2 lõike 2 alapunkti b kohase valdkondliku toetuse rakendamise üle.

Artikkel 15 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 18. jaanuarist 2014.

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI SEIŠELLIDE VETES REGULEERIVAD TINGIMUSED

I Peatükk – Majandamismeetmed

1. jagu  Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

1.           Loa kalapüügiks Seišellide vetes võib anda ainult nõuetekohastele Euroopa Liidu laevadele vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

2.           Kalapüügiluba on kehtiv õigus või luba püüda kala vastavalt protokolli kohaselt välja antud asjaomase kalapüügiloa tingimustele.

3.           Selleks et laev oleks nõuetekohane, ei tohi selle omanikul, kaptenil ega laeval endal olla kalapüük Seišellide vetes keelatud. Nad peavad järgima Seišellide õigusakte ning olema täitnud kõik eelnevad kohustused, mis tulenevad Euroopa Liiduga sõlmitud kalandusalaste lepingute alusel teostatavast kalapüügist Seišellide vetes. Lisaks sellele peavad nad järgima kalapüügilube käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 1006/2008.

4.           Kalapüügiluba taotlevaid Euroopa Liidu laevu esindab Seišelli Vabariigis asuv esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud loataotluses.

5.           Euroopa Liidu asjaomased ametiasutused esitavad kalandusalase partnerluslepingu artiklis 2 kindlaksmääratud Seišellide pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse iga kalandusalase partnerluslepingu alusel kalastada sooviva laeva nimel vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa kehtivusaja algust.

6.           Kui kalapüügiloa taotlust ei ole esitatud punkti 5 kohaselt enne kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalapüügi algust. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.

7.           Kalapüügiloa taotlused esitatakse Seišellide pädevale asutusele vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liites esitatud näidisele ja millele on lisatud järgmised dokumendid:

a)      tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

b)      mis tahes muu dokument või tõend, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

8.           Loatasu makstakse Seišellide ametiasutuste esitatud arvelduskontole.

9.           Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

10.         Kõikide laevade kalapüügiload antakse laevaomanikele või nende esindajatele välja 15 päeva jooksul pärast kõikide punktis 7 nimetatud dokumentide esitamist Seišellide pädevale asutusele.

Kalapüügiloa koopia saadetakse Seišellide eest vastutavale Euroopa Liidu delegatsioonile.

11.         Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral vastavalt punktile 12.

12.         Tõendatud vääramatu jõu korral ja Euroopa Liidu taotlusel võib laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale täiendava loatasuta. Õngejadaga kalapüügilaevade puhul kehtib siiski nõue, et kui asenduslaeva brutoregistertonnaaž ületab asendatava laeva oma, makstakse loatasu erinevus pro rata temporis põhimõttel.

13.         Esimese laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Seišellide pädevale asutusele Seišellide eest vastutava Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu.

14.         Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päevast, mil laevaomanik tagastab tühistatud kalapüügiloa Seišellide pädevale asutusele. Seišellide eest vastutavat Euroopa Liidu delegatsiooni tuleb kalapüügiloa edasiandmisest teavitada.

15.         Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, olenemata käesoleva lisa VII peatüki („Kontroll”) punkti 1 sätetest.

2. jagu  Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

1.           Kalapüügiluba kehtib ühe aasta alates käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast ja seda uuendatakse eeldusel, et 1. jaos sätestatud taotluse esitamise tingimused on täidetud.

2.           Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

protokolli esimesel kohaldamisaastal 55 eurot tonni kohta;

protokolli teisel kohaldamisaastal 60 eurot tonni kohta;

protokolli kolmandal kohaldamisaastal 65 eurot tonni kohta;

protokolli neljandal ja viiendal kohaldamisaastal 70 eurot tonni kohta;

protokolli kuuendal kohaldamisaastal 75 eurot tonni kohta.

3.           Laevaomanikud tasuvad iga-aastase loatasu ettemakse Seišellide ametiasutuste poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

a. Tuunipüügiseinerid

Protokolli esimesel kohaldamisaastal on ettemakse 38 500 eurot ehk 55 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli teisel kohaldamisaastal on ettemakse 42 000 eurot ehk 60 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kolmandal kohaldamisaastal on ettemakse 45 500 eurot ehk 65 eurot tonni kohta700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli neljandal ja viiendal kohaldamisaastal on ettemakse 49 000 eurot ehk 70 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 52 500 eurot ehk 75 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

b. Õngejadalaevad (üle 250 brt)

Protokolli esimesel kohaldamisaastal on ettemakse 6600 eurot ehk 55 eurot tonni kohta 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli teisel kohaldamisaastal on ettemakse 7200 eurot ehk 60 eurot tonni kohta 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kolmandal kohaldamisaastal on ettemakse 7800 eurot ehk 65 eurot tonni kohta 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli neljandal ja viiendal kohaldamisaastal on ettemakse 8400 eurot ehk 70 eurot tonni kohta 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 9000 eurot ehk 75 eurot tonni kohta 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

c. Õngejadalaevad (alla 250 brt)

Protokolli esimesel kohaldamisaastal on ettemakse 4950 eurot ehk 55 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli teisel kohaldamisaastal on ettemakse 5400 eurot ehk 60 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kolmandal kohaldamisaastal on ettemakse 5850 eurot ehk 65 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli neljandal ja viiendal kohaldamisaastal on ettemakse 6300 eurot ehk 70 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 6750 eurot ehk 75 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

4.           Piraatlusega seotud eriolukordades, mis on kalandusalase partnerluslepingu alusel tegutsevate laevade jaoks tõsine turvarisk ja sunnib neid India ookeanist lahkuma, kaaluvad lepinguosalised võimalust kohaldada laevaomanike poolt Euroopa Komisjoni kaudu esitatud individuaalsete taotluste alusel üksikjuhtumite kaupa pro rata temporis põhimõttel tehtavaid makseid.

5.           Seišellide ametiasutused koostavad eelmise kalendriaasta eest makstavate loatasude aruande Euroopa Liidu laevade püügiaruannete ja Seišellide ametiasutuste käsutuses oleva muu teabe alusel.

6.           Aruanne saadetakse komisjonile enne jooksva aasta 31. märtsi. Komisjon edastab selle enne 15. aprilli samaaegselt laevaomanikele ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele.

7.           Kui laevaomanikud ei nõustu Seišellide ametiasutuste esitatud aruandega, võivad nad püügistatistika kontrollimiseks konsulteerida pädevate teadusasutustega nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar) ning pidada seejärel nõu Seišellide ametiasutustega, kes teavitavad sellest komisjoni enne jooksva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse Seišellide ametiasutuste esitatud aruanne lõplikuks. Kui lõpparuande summa on lõikes 2 nimetatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet reederile.

3. jagu Abilaevad

1.           ELi kalalaevu käesoleva protokolli alusel varustavate abilaevade suhtes kohaldatakse samu sätteid, tasusid ja tingimusi, mida Seišellide õigusaktide kohaselt kohaldatakse teiste samasuguste laevade suhtes. Juhul kui sätteid, tasusid ja tingimusi muudetakse, teavitavad Seišellid Euroopa Komisjoni kõnealusest muudatusest enne selle jõustumist.

2.           Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate abilaevade suhtes kohaldatakse käesoleva protokolli 1. jaos kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires.

II peatükk – Kalapüügi piirkonnad

1.           Kalapüügi piirkond on Seišellide majandusvöönd, välja arvatud püügikeelualad või püügipiirangutega alad. Seišellide majandusvööndi geograafilised koordinaadid ning püügikeelualad või püügipiirangutega alad on loetletud 2. liites.

2.           Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist Seišellide vetes, ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud kala püüda piirkondades, kus kalapüük on Seišellide õigusaktide kohaselt piiratud või keelatud, nagu on kindlaks määratud 2. liite punktis 2. Kõnealuste alade geograafilised asukohad teatatakse laevaomanike esindajatele.

III peatükk – Seire

1. jagu Väljapüütud koguste registreerimine

1.           Laevad, millel on luba Seišellide vetes kalandusalase partnerluslepingu alusel kala püüda, on kohustatud teavitama väljapüütud kogustest Seišellide pädevat asutust kuni mõlemad lepinguosalised on võtnud kasutusele elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) järgmiselt:

1.1         Seišellide vetesse kala püüdma lubatud Euroopa Liidu laevad täidavad iga Seišellide vetes tehtud reisi iga päeva kohta 3. ja 4. liites sätestatud püügiaruande vormi. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja.

1.2         Seišellide vetes viibimise aja jooksul esitavad ELi laevad Seišellide pädevale asutusele nõutud teabe iga kolme (3) päeva järel 5. liitega ettenähtud vormis.

1.3         Punktides 1.1 ja 1.3 osutatud püügiaruande vormi esitamisel peavad Euroopa Liidu laevad:

– Port Victoria külastamise korral esitama täidetud vormid Seišellide ametiasutustele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

– kõigil muudel juhtudel saatma täidetud vormid Seišellide ametiasutustele neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast saabumist mis tahes muusse sadamasse kui Victoria.

1.4         Püügiaruannete koopiad tuleb samal ajal saata ka I peatüki 2. jao punktis 6 osutatud teadusasutustele eespool punktis 1.2 sätestatuid tähtaegadeks.

2.           Lause „Seišellide vetest väljaspool” kantakse eespool nimetatud püügiaruande vormi nende ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Seišellide majandusvööndis.

3.           Lepinguosalised püüavad alates 1. juunist 2014 rakendada elektroonilise teabevahetuse süsteemi Seišellide vetes kala püüdvate ELi laevade püügitegevuse ja -andmete edastamiseks, nagu on määratud kindlaks 6. liite suunistes.

4.           Pärast püügiaruannete elektroonilise esitamise süsteemi rakendamist esitatakse püügiaruanded tehniliste probleemide või rikete korral eespool punkti 1 kohaselt.

2. jagu Väljapüütud kogustest teatamine: Seišellide vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

1.           Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

–       ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel;

–       ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel;

–       ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja Seišellidel lossimise vahel.

2.           Euroopa Liidu laevad teatavad Seišellide ametiasutustele vähemalt kuus (6) tundi ette oma kavatsusest Seišellide vetesse siseneda või sealt lahkuda ja iga kolme päeva järel oma sel ajavahemikul Seišellide vetest püütud kalakoguse.

3.           Sisenemisest/lahkumisest teatamisel teatavad laevad ka oma asukoha teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi mahu ja liigid. Need teabevahetused tehakse 5. liites sätestatud vormis faksi või e-posti teel seal nimetatud aadressidel.

4.           Seišellide ametiasutused võivad vabastada asjakohase teabevahetusseadmeta pinnaõngejadalaevad kohustustest anda teavet eelmises lõigus osutatud 4. liite vormis, lubades neil teavet vahetada raadio teel 7. liite punktis 3 märgitud raadiosageduse kaudu.

5.           Euroopa Liidu kalalaevu, mida nähakse kala püüdmas Seišellide pädevatele asutustele teatamata, käsitletakse kalapüügiloata laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse VIII peatüki punktis 1.1 osutatud sanktsioone.

3. jagu Lossimine

1.           Lossimistegevuseks määratud sadam Seišellidel on Victoria, Mahé.

2.           Kõik oma saaki Seišellide määratud sadamates lossida soovivad laevad edastavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette järgmise teabe:

(a) lossimissadam;

(b) lossitava kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

(c) lossimise kuupäev ja kellaaeg;

(d) lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

(e) toote esitusviis.

3.           Lossimist käsitatakse lahkumisena Seišellide vetest, nagu on määratud kindlaks 2. jao punktis 1. Seepärast peavad laevad esitama oma lossimisdeklaratsioonid Seišellide pädevatele asutustele hiljemalt kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4.           Tuunipüügiseinerid püüavad tarnida tuuni Seišellide kalakonservitehastele ja/või kohalikule tööstusele rahvusvahelise turuhinnaga.

5.           Victoria sadamas lossivad tuunipüügiseinerid annavad võimaluse korral oma kaaspüügi kohalike käsutusse kohaliku turuhinnaga.

4. jagu Ümberlaadimine

1.           Seišellide vetes püütud kalasaaki võib ümber laadida ainult Seišellide sadamates. Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Seišelli Vabariigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

2.           Laevaomanikud või nende esindajad edastavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette järgmise teabe:

(a) ümberlaadimissadam või ala, kus seda tehakse;

(b) mahalaadiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

(c) vastuvõtva kalalaeva ja/või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

(d) ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg.

(e) ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

(f) toote esitusviis.

3.           Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Seišellide vetest, nagu on määratud kindlaks 2. jao punktis 1. Laevad peavad esitama oma püügiaruanded Seišellide pädevatele asutustele hiljemalt kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

5. jagu Laevaseiresüsteem (VMS)

Kõik ELi laevad, kes püüavad kala käesoleva lepingu alusel Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas või kavandavad seda, peavad vastama kõigile 8. liite sätetele.

IV peatükk – Meremeeste töölevõtmine

1.           Iga tuunipüügiseiner võtab oma püügireisiks Seišellide vetes pardale vähemalt kaks Seišellide kvalifitseeritud meremeest, kelle määrab laeva esindaja laevaomaniku nõusolekul Seišelli Vabariigi pädeva asutuse esitatud nimekirjast. Suunised Seišellide meremeeste töölevõtmiseks ELi laevadel on sätestatud 9. liites.

2.           Pädev asutus esitab laevaomanikule või tema esindajale protokolli jõustumise kuupäeval ja seejärel igal aastal koopia Seišellide määratud kvalifitseeritud meremeeste nimekirjast. Pädev asutus peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 48 tunni pärast teatama laevaomanikule või tema esindajale kõikidest muudatustest kõnealuses nimekirjas. Kui laevaomanik või tema esindaja ei saa kvalifitseeritud meremehi tööle võtta, vabastatakse laev sellest kohustusest ja käesoleva peatükiga, eelkõige allpool punktiga 10 ettenähtud kohustustest.

3.           Eespool nimetatud kohustuse asemel võtta tööle kaks Seišellide meremeest püüavad laevaomanikud võimaluse korral võtta pardale kaks praktikanti. Kaks kvalifitseeritud praktikanti võib laeva esindaja kokkuleppel laevaomanikuga määrata Seišellide pädeva asutuse esitatud nimekirjast.

4.           Laevaomanikud püüavad pardale võtta rohkem Seišellide meremehi.

5.           Laevaomanik või esindaja teatab Seišellide pädevale asutusele asjaomasele laevale tööle võetavate Seišellide meremeeste nimed ja andmed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

6.           Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

7.           Seišellide meremeeste töölevõtmisel koostavad töölepingud laevaomaniku esindajad ja meremehed ja/või nende ametiühingud või esindajad, konsulteerides Seišellide pädevate asutustega. Need lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse, haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse ning pensioniõigused, samuti käesoleva peatüki kohaselt makstava põhipalga. Allakirjutanud saavad lepingu koopia.

8.           Seišellide meremeeste töölevõtmisel maksavad nende töötasu laevaomanikud. Seišellide meremeeste palgatingimused, st miinimumpalk ilma lisatasudeta, kehtestatakse Seišellide õigusaktide kohaselt või ILO seatud miinimumstandardi põhjal. Miinimumpalk ei tohi olla väiksem kui Seišellide laevameeskondadel, kes täidavad sarnaseid ülesandeid, ning ei tohi kindlasti jääda allapoole ILO standardeid.

9.           Seišellide tööhõiveseaduse täitmisel ja kohaldamisel käsitatakse laevaomaniku esindajat laevaomaniku kohaliku esindajana. Esindaja ja meremeeste vahel sõlmitud leping hõlmab ka viimaste tagasisõidutingimusi ja pensioniõigusi.

10.         Iga Euroopa Liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardaleminekupäevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees pardalemineku kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees pardale võtta.

11.         Kui tuunipüügiseinerite pardale võetud Seišellide kvalifitseeritud meremeeste või praktikantide arv on punktis 1 sätestatust miinimumist väiksem muudel kui punktis 9 osutatud põhjustel, on laevaomanik kohustatud tasuma kindla summa, mis põhineb päevade arvul, mil tema laevad tegutsevad Seišellide vetes, alates esimese laeva sisenemisest Seišellide vetesse kuni viimase laeva lahkumiseni Seišellide vetest, korrutatuna kindlaksmääratud summaga, mille suuruseks on 20 eurot päevas. Kindlaksmääratud summa makstakse Seišellide ametiasutustele hiljemalt 90 päeva jooksul alates kalapüügiloa kehtivusaja lõpust.

V peatükk – Vaatlejad

1.           Mõlemad lepinguosalised rõhutavad, kui oluline on järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonis 11/04 sätestatud kohustusi.

2.           Kõnealuste kohustuste järgimiseks kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid, välja arvatud turvanõuetest tulenevate ruumipiirangute korral:

2.1    Laevad, millel on lubatud Seišellide vetes kalandusalase partnerluslepingu alusel kala püüda, võtavad pardale Seišellide ametiasutuste määratud vaatlejad järgmistel tingimustel.

2.1.1  Euroopa Liidu kalalaevad võtavad Seišellide ametiasutuste taotlusel ning võimaluse korral piirkondliku vaatluskava raames pardale ühe vaatleja.

2.1.2  Seišellide ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, kes kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul.

2.1.3  Seišellide ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

3.           Seišellide ametiasutused määravad kindlaks vaatleja pardaloleku aja, mis üldreeglina ei ole pikem, kui nende kohustuste täitmiseks vajalik aeg, välja arvatud juhul kui vaatleja on määratud piirkondliku vaatluskava raames ning ta võib programmi raames jääda pardale oma ülesannete täitmise ajaks. Seišellide ametiasutus teatab sellest laevaomanikele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase laeva pardale määratud vaatleja nimega.

4.           Vaatlejate pardalevõtmise tingimused lepitakse kokku laevaomanike või nende esindajate ja Seišellide asutuste vahel pärast määratud laevade nimekirja edastamist.

5.           Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises Seišellide sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

6.           Kui vaatleja võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui tuunipüügilaev, mille pardal on Seišellide vaatleja (või kaks vaatlejat), lahkub Seišellide vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Seišellidele laevaomaniku kulul.

7.           Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8.           Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1    jälgib laevade püügitegevust;

8.2    kontrollib kalapüügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3    märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.4    kontrollib Seišellide vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.5    kontrollib kaaspüügiprotsente ja hindab vette tagasi laskmise kogust;

8.6    edastab kord nädalas faksiga, e-postiga või muul viisil püügiandmed, sealhulgas pardal oleva Seišellide vetest püütud saagi ja kaaspüügi koguseid.

9.           Laeva kapten teeb kõik võimaliku, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende pardal viibimise jooksul.

10.         Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga otseselt seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11.         Pardal olles peavad vaatlejad:

11.1  võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2  suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.         Vaatlejad koostavad ja allkirjastavad vaatlusperioodi lõpul ja enne laevast lahkumist tegevusaruande, edastavad selle Seišellide pädevatele asutustele ning saadavad koopia Euroopa Komisjonile. Aruande ühe koopia esitavad vaatlejad enne laevalt lahkumist kaptenile.

13.         Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel kui laeva juhtkonna liikmete omad.

14.         Vaatlejate palga ja sotsiaalmaksu tasuvad Seišellide pädevad asutused.

VI peatükk – Sadamavarustus ning kaupade ja teenuste kasutamine

Euroopa Liidu laevad püüavad Seišelli Vabariigist hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused. Seišellide ametiasutused näevad kokkuleppel laevaomanikega ette sadamavarustuse ning vajaduse korral kaupade ja teenuste kasutamise tingimused.

VII peatükk – Kontroll

Laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste spetsifikatsioonide ja mis tahes muude kalapüügil kohaldatavate tehniliste meetmete osas järgima Seišellide õigusakte ning India Ookeani Tuunikomisjoni poolt vastuvõetud kaitse-, majandamis- ja muid meetmeid.

1.           Laevade nimekiri:

Euroopa Liit peab ajakohastatud nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli põhjal antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele Seišellide ametiasutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

2.           Kontrollimenetlused

2.1    Seišellide vetes kala püüdvate Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud Seišellide ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalapüüki.

2.2    Kontrollimenetluse ohutumaks muutmiseks peaks pardaleminek toimuma nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul oleks võimalik tuvastada, et tegemist on Seišellide volitatud ametiisikutega, ilma et see piiraks Seišelli Vabariigi õigusaktide sätete kohaldamist.

2.3    Seišellid teevad Euroopa Liidule kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide raames kooskõlas FAO ÜRO kalavarude kokkuleppe soovitustega. Nimekiri peaks muu hulgas sisaldama järgmist:

· patrull-laeva nimi;

· patrull-laeva andmed;

· patrull-laeva foto.

2.4    Seišellid võivad Euroopa Liidu taotlusel või selle määratud organil lubada ELi inspektoritel jälgida maismaal toimuvate kontrollide käigus ELi laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.

2.5    Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Kontrolliaruande üks koopia antakse laeva kaptenile enne inspektorite laevalt lahkumist.

2.6    Volitatud ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3.           Seišellide sadamas lossivate või ümberlaadivate Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Seišellide volitatud ametiisikute poolt.

4.           Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Seišellide valitsus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Seišellide õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Komisjoni.

VIII peatükk – Jõustamine

1.           Sanktsioonid

(1) Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, mere elusressursside kaitse ja majandamise meetmete või Seišellide õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Seišellide õigusaktides sätestatud sanktsioone.

(2) Lipuliikmesriigile ja Euroopa Komisjonile teatatakse viivitamata igast sanktsioonist ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

(3) Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või tühistamine, võib Euroopa Komisjon peatatud või tühistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud teise laevaomaniku laeva suhtes.

2.           Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

3.           Seišellide ametiasutused teatavad viivitamata Seišellide eest vastutavale Euroopa Liidu delegatsioonile ja ELi lipuriigile igast kalandusalase partnerluslepingu alusel kala püüdva laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest ning edastavad 48 tunni jooksul kontrolliaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

4.           Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

(1) Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse Seišellide õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse Euroopa Komisjoni ja Seišellide pädevate asutuste nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

(2) Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/ või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

5.           Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

(1) Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas Seišellide õigusaktidega.

(2) Kui küsimus lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Seišellide õigusaktide alusel. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

(3) Laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist ja kohtumenetluse lõppemist.

6.           Euroopa Komisjoni teavitatakse Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu kõikidest algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

Liited

1. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide – Geograafilised koordinaadid

(1) Seišellide majandusvöönd

(2) Püügikeelualad või püügipiirangutega alad

3. liide – Püügipäevik – Tuunipüügiseinerid

4. liide – Püügipäevik – Õngejadalaevad

5. liide – Teabevahetuse aruandevorm

6. liide – ERSi raamsuunised

7. liide – Seišellide kontaktandmed

(1) Seišellide kalandusasutus

(2) Seišellide kalapüügilube väljaandev asutus

(3) Seišellide kalapüügiseirekeskus

8. liide – VMSi raamistik

9. liide – Suunised Seišellide meremeeste töölevõtmiseks ELi seinnoodalaevadel

1. liide

SEIŠELLI VABARIIGI KALAPÜÜGILUBE VÄLJAANDEV ASUTUS

Kalapüügiloa taotlemine

I - TAOTLEJA

1.             Taotleja nimi ...............................................................................................................................................................................

2.             Tootjaorganisatsiooni nimi või laevaomaniku esindaja: .........................................................................................

3.             Tootjaorganisatsiooni või laevaomaniku esindaja aadress: ...............................................................................................................................

...........................................................................................................................................................................................................

4.             Tel nr: ....................................................   Faks: ....................................... E-post: …………………………………………………….……………………………

5.             Kapteni nimi: .............................................. Kodakondsus: ....................................... E-post: ……………………………..…..………………………………

6.             Laevaomanik või prahtija, kui need erinevad eespool nimetatutest: .............................................................................................................................................

II - LAEVA TUNNUSANDMED

1.             Laeva nimi:: .......................................................................................................................................................................................

2.             Lipuriik: ..................................................................................................................................................................... Registreerimissadam:

3.             Pardatähis: ............................. MMSI (mere-mobiilside identifikaator): ………….………....……….……. IMO nr: …………………..……….……… Piirkondliku kalandusorganisatsiooni nr: …………….……………

5.             Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA): ......./......./......... Varasem lipuriik (vajaduse korral):.……………………………………………………

6.             Ehitamise koht: ..................................................................... Kuupäev (PP/KK/AAAA): …...../…..../…….….. Rahvusvaheline raadiokutsung: ..................................

7.             Raadiokutsungi sagedus: HF: ……………………………… VHF: …………………............ Laeva satelliittelefoni nr: ......................................................................

III - LAEVA TEHNILISED ANDMED

1.             Laeva üldpikkus (meetrites): .................................... Laeva üldlaius (meetrites): ................................... Brutotonnaaž (GT): .................................... Netotonnaaž:

2.             Kere materjal:                   teras ¨             puit ¨              polüester ¨                  muu ¨ …………………………………………………………………

3.             Mootori tüüp: ………………………………………………. Mootori võimsus (HJ): ..................... Mootori tootja: ........................................

4.             Maksimaalne meeskonnaliikmete arv: ........................ Kalandusalase partnerluslepingu raames pardale võetud meremeeste arv: ………................................................................................

5.             Säilitamismeetod laeva pardal:            jää ¨                jahutatud ¨                  sega ¨                 külmutatud¨

6.             Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides: ................... Kalatrümmide arv: .......................... Kalatrümmide mahutavus (m3): .................. ....

7.             Laeva tüüp: ¨ seiner ¨ õngejadalaev ¨ abilaev (*)

8.             VMS. Automaatse asukohamääramisseadme andmed:

                Tootja: ……………………..…………..…………………Mudel: ………………..………………………………… Seerianumber: ....……………………. …………………..

                Tarkvara versioon: ...................................................... Satelliidioperaator (MCSP): …………………….…………………………..…………..………….

IV - PÜÜGITEGEVUS

1.             Lubatud püügivahendid: ...............................................................................................................................................

2.             Lubatud kalapüügipiirkonnad: ………………………………………………….. Sihtliigid: …………………………………………..……………..

3.             Kalapüügiluba taotletakse ajavahemikuks alates (PP/KK/AAAA): ……..… / ………. / ………..……. kuni …….…./ …….. / ……..……

4.             Nõuded kaaspüügi äraandmise kohta: VASTAVALT KALANDUSSEADUSELE JA KALANDUSALASTELE ÕIGUSAKTIDELE

5.             Aruandlusnõue: VASTAVALT KALANDUSSEADUSELE JA KALANDUSALASTELE ÕIGUSAKTIDELE

6.             Määratud sadamad lossimiseks/ümberlaadimiseks: PORT VICTORIA, MAHE, SEYCHELLES.

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed ja korrektsed ning antud heauskselt.

                Välja antud _________________________________(koht), _____ _______________________ 20__ ___(kuupäev)

Taotleja allkiri: _______________________________________________________________

AINULT AMETLIKUKS KASUTAMISEKS

Kalapüügiloa tasu (eurodes): _________________________________________ Menetlustasu (eurodes): _________________________________________

¨ Sularahamakse ¨ Tšeki nr: _________________________ ¨ Pangaülekande viitenumber: Kviitungi nr: ______________

Kassapidaja allkiri: _____________________________________________________Kuupäev (PP/KK/AAAA): ____ / _____ / ___________

(*) Võimaluse korral tuleks lisada nimekiri kalalaevadest, mida käesolev abilaev toetab. Nimekirjas tuleks esitada nimi ja piirkondliku kalandusorganisatsiooni number (India Ookeani Tuunikomisjon).

2.1 liide

Geograafilised koordinaadid

1. Seišellide majandusvöönd

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1 || 07° 46' S || 43° 15' E

2 || 06° 04' S || 46° 41'E

3 || 06° 19' S || 47° 49'E

4 || 06° 30' S || 48° 40'E

5 || 05° 41' S || 49° 57'E

6 || 04° 32' S || 50° 04'E

7 || 01° 38' S || 52° 36'E

8 || 00° 29' S || 56° 03'E

9 || 02° 39' S || 58° 48'E

10 || 04° 01' S || 59° 15'E

11 || 05° 34' S || 59° 09'E

12 || 07° 10' S || 59° 30'E

13 || 08° 27' S || 59° 22'E

14 || 08° 33' S || 58° 23'E

15 || 08° 45' S || 56° 25'E

16 || 08° 56' S || 54° 30'E

17 || 09° 39' S || 53° 53'E

18 || 12° 17' S || 53° 49'E

19 || 12° 47' S || 53° 14'E

20 || 11° 31' S || 50° 29'E

21 || 11° 05' S || 50° 42'E

22 || 10° 17' S || 49° 26'E

23 || 11° 01' S || 48° 30'E

24 || 10° 47' S || 47° 33'E

25 || 10° 37' S || 46° 56'E

26 || 11° 12' S || 45° 47'E

27 || 10° 55' S || 45° 31'E

28 || 10° 27' S || 44° 51'E

29 || 08° 05' S || 43° 10'E

2.2 liide

Geograafilised koordinaadid

2. Püügikeelualad või püügipiirangutega alad Seišellide majandusvööndis

(vastavalt Seišellide õigusaktidele, kalandusseaduse 82. peatükk, muudetud väljaanne 2010)

1. ala – Mahe saar ja Seychelles Bank 

                                    Laiuskraad       Pikkuskraad

Punkt '01.         5°         22.0'    S          57°       23.04'  E

Punkt '02.         3°         40.0'    S          56°       06.9'    E

Punkt '03.         3°         30.0'    S          55°       11.0'    E

Punkt '04.         3°         55.0'    S          54°       23.0'    E

Punkt '05.         4          44.0'    S          56        08.0'    E

Punkt '06.         5          38.0'    S          56°       08.0'    E

Punkt '07.         6          34.04'  S          56        02.0'    E

Punkt '08.         6          34.0'    S          56        23.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

           

2. ala – Platte saar

                                    Laiuskraad       Pikkuskraad

Punkt 01.         6°         06.3'    S          55°       35.6'    E

Punkt '02.         5°         39.0'    S          55°       35.6'    E

Punkt '03.         5°         39.0'    S          55°       10.0'    E

Punkt '04.         5°         39.0'    S          55°       10.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

           

3. ala – Coetivy saar

                                    Laiuskraad       Pikkuskraad

Punkt '01.         7°         23.0'    S          56°       25.0'    E

Punkt '02.         6°         53.0'    S          56°       35.0'    E

Punkt '03.         6°         53.0'    S          56°       06.0'    E

Punkt '04.         6°         06.3'    S          55°       10.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

           

4. ala – Fortune Bank

                                    Laiuskraad       Pikkuskraad

Punkt '01.         7°         35.0'    S          57°       13.0'    E

Punkt '02.         7°         01.0'    S          56°       56.0'    E

Punkt '03.         7°         01.0'    S          56°       45.0'    E

Punkt '04.         7°         16.0'    S          56°       40.0'    E

Punkt '05.         7°         35.0'    S          56°       49.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

           

5. ala – Amirandid

                                    Laiuskraad       Pikkuskraad

Punkt '01.         5°         45.0'    S          53°       55.0'    E

Punkt '02.         4°         41.0'    S          53°       35.6'    E

Punkt '03.         4°         41.0'    S          53°       13.0'    E

Punkt '04.         6°         09.0'    S          52°       36.0'    E

Punkt '05.         6°         33.0'    S          53°       06.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

           

6. ala – Alphonse saar

                                    Laiuskraad                   Pikkuskraad

Punkt '01.         7°         21.5'    S          52°       56.5'    E

Punkt '02.         6°         48.0'    S          52°       56.5'    E

Punkt '03.         6°         48.0'    S          52°       32.0'    E

Punkt '04.         7°         21.5'    S          52°       32.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

                                                                       

7. ala – Province, Farquhar, St Pierre ja Wizard Reef

                                    Laiuskraad                   Pikkuskraad

Punkt '01.         10°       20.0'    S          51°       29.0'    E

Punkt '02.         8°         39.0'    S          51°       12.0'    E

Punkt '03.         9°         04.0'    S          50°       28.0'    E

Punkt '04.         10°       30.0'    S          50°       46.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

                                                                       

8. ala – Cosmoledo ja Astove saared

                                    Laiuskraad                   Pikkuskraad

Punkt '01.         10°       18.0'    S          48°       02.0'    E

Punkt '02.         9°         34.0'    S          47°       49.0'    E

Punkt '03.         9°         23.0'    S          47°       34.0'    E

Punkt '04.         9°         39.0'    S          47°       14.0'    E

Punkt '05.         10°       18.0'    S          47°       36.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

                                                                       

9. ala – saared Aldabra ja Assomption

                                    Laiuskraad                   Pikkuskraad

Punkt '01.         9°         54.0'    S          46°       44.0'    E

Punkt '02.         9°         10.0'    S          46°       44.0'    E

Punkt '03.         9°         10.0'    S          46°       01.0'    E

Punkt '04.         9°         59.0'    S          46°       01.0'    E, ja tagasi punkti 1 ehk alguspunkti

 

3. liide

Statement of catch form for tuna seiners / Fiche de déclaration de captures pour thoniers senneurs

DEPART / SALIDA / DEPARTURE || ARRIVEE / LLEGADA / ARRIVAL || NAVIRE / BARCO / VESSEL || PATRON / PATRON / MASTER || FEUILLE

PORT / PUERTO / PORT DATE / FECHA / DATE HEURE / HORA / HOUR LOCH / CORREDERA / LOCH || PORT / PUERTO / PORT DATE / FECHA / DATE HEURE / HORA / HOUR LOCH / CORREDERA / LOCH || || || HOJA / SHEET N°

DATE FECHA DATE || POSITION (chaque calée ou midi) POSICION (cada lance o mediadia) POSITION (each set or midday) || CALEE LANCE SET || CAPTURE ESTIMEE ESTIMACION DE LA CAPTURA ESTIMATED CATCH || ASSOCIATION ASSOCIACION ASSOCIATION || COMMENTAIRES OBSERVATIONES COMMENTS || || COURANT CORRIENTE CURRENT

|| || || || || || 1 ALBACORE RABIL YELLOWFIN || 2 LISTAO LISTADO SKIPJACK || 3 PATUDO PATUDO BIGEYE || AUTRE ESPECE préciser le/les nom(s) OTRA ESPECIE dar el/los nombre(s) OTHER SPECIES give name(s) || REJETS préciser le/les nom(s) DESCARTES dar el/los nombre(s) DISCARDS give name(s) || || || || || || || Route/Recherche, problèmes divers, type d'épave (naturelle/artificielle, balisée, bateau), prise accessoire,  taille du banc,  autres associations, … Ruta/Busca, problemas varios, tipo de objeto (natural/artificial, con baliza, barco), captura accesoria, talla del banco, otras asociaciones, … Steaming/Searching, miscellaneous problems, log type (natural/artificial, with radio beacon, vessel), by catch, school size, other associations, … || || ||

|| || || || || || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Nom Nombre Name || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Nom Nombre Name || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || || || || || || || || || ||

Une calée par ligne / Uno lance cada línea / One set by line

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ALLKIRI                                                                                             KUUPÄEV

4. liide

5. liide

Teabevahetuse aruandevorm

Sisenemisaruanne (COE)[7]

Sisu || Andmete edastamine

Sihtkoht || SFA (Seišellide kalandusamet)

Tegevuskood || COE

Laeva nimi ||

Rahvusvaheline raadiokutsung ||

Sisenemise koht || LT/LG

Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC) || PP/KK/AAAA — TT.MM

Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa: ||

Kulduim-tuun (YFT) || (t)

Suursilm-tuun (BET) || (t)

Vööttuun (SKJ) || (t)

Muud (täpsustada) || (t)

Lahkumisaruanne (COX)[8]

Sisu || Andmete edastamine

Sihtkoht || SFA (Seišellide kalandusamet)

Tegevuskood || COX

Laeva nimi ||

Rahvusvaheline raadiokutsung ||

Sisenemise koht || LT/LG

Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC) || PP/KK/AAAA — TT.MM

Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa: ||

Kulduim-tuun (YFT) || (t)

Suursilm-tuun (BET) || (t)

Vööttuun (SKJ) || (t)

Muud (täpsustada) || (t)

Püügiaruande vorm Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas viibimise ajal[9].

Sisu || Andmete edastamine

Sihtkoht || SFA (Seišellide kalandusamet)

Tegevuskood || CAT

Laeva nimi ||

Rahvusvaheline raadiokutsung ||

Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC) || PP/KK/AAAA — TT.MM

Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa: ||

Kulduim-tuun (YFT) || (t)

Suursilm-tuun (BET) || (t)

Vööttuun (SKJ) || (t)

Muud (täpsustada) || (t)

Püügikordade arv alates viimasest aruandest ||

Aruanded edastatakse pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:

E-post: fmcsc@sfa.sc

Faks: +248 4225 957

Postiaadress: Seychelles Fishing Authority, P.O. Box 449, Fishing Port, Mahé, Seychelles

6. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise raamsuunised

Üldsätted

1.           Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Seišellide vetes.

2.           Kui ELi laev ei ole ERSiga varustatud või kui laeva pardal olev ERS ei tööta, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Seišellide vetesse siseneda.

3.           ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes teeb nimetatud andmed automaatselt Seišellide kalapüügiseirekeskusele kättesaadavaks.

4.           Lipuliikmesriik ja Seišellid tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

5.           Punktis 3 osutatud vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

6.           ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

7.           Lipuriik ja Seišellid määravad ERSi ühtsed kontaktpunktid:

(a) vastav ERSi ühtne kontaktpunkt määratakse vähemalt kuueks kuuks.

(b) Lipuriigi ja Seišellide kalapüügiseirekeskused edastavad teineteisele 1. aprilliks 2014 oma ERSi kontaktpunkti andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

(c) Eespool nimetatud kontaktandmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

Aruandlus ja ERSi andmete edastamine

1.           ELi kalalaev peab:

(a) edastama iga päev ERSi andmed iga Seišellide vetes viibitud päeva kohta;

(b) registreerima iga loomuse puhul püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

(c) registreerima iga Seišellide väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

(d) iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

(e) esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(f) registreerima ERSi andmetesse iga Seišellide väljaantud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

(g) registreerima iga Seišellide vetesse sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Seišellide väljaantud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või sealt lahkumise hetkel;

(h) edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus.

2.           Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

3.           Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

4.           Seišellide kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalselt.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

1.           Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

2.           Lipuriik teavitab Seišelle avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

3.           Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik rikkis seadme parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Seišellide vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Seišellide väljastatud eriloa puhul.

4.           Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda kui:

(a) süsteem on lipuriigi ja Seišellide vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

(b) laev saab lipuriigilt loa, juhul kui laev ei kavatse uuesti alustada püügitegevust Seišellide vetes. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Seišelle oma otsusest enne laeva lahkumist sadamast.

5.           Iga rikkis ERSiga Seišellide vetes kala püüdev ELi laev edastab iga päev hiljemalt enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mõne muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele Seišellide kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs, kuni ERSi süsteem on punktis 14 osutatud tähtajaks parandatud.

6.           ERSi andmed, mida ei ole võimalik Seišellidele ERSi süsteemi abil edastada punktis 12 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Seišellide kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavates edastamistähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada.

7.           Kui Seišellide kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi andmeid kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võivad Seišellid anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Seišellide määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike Seišellide kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

1.           Kui üks kalapüügiseirekeskustest ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi kontaktpunkt sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi kontaktpunkti, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

2.           Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Seišellide kalapüügiseirekeskus lepivad enne 1. juunit 2014 kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata mis tahes sellekohastest muudatustest.

3.           Kui Seišellide kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Seišellide kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

4.           Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus puuduolevad ERSi andmed Seišellide kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks eespool punktis 17 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

5.           Seišellid teavitavad oma pädevat kontrollitalitust, et ELi laevad ei riku ERSi andmeid Seišellide kalapüügiseirekeskusele edastamata jättes seadust, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

1.           Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

2.           Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

3.           Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks eespool punktis 17 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

4.           Seišellid teavitavad oma pädevat kontrollitalitust, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Seišellide kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid tegemist on hooldustöödega kalapüügiseirekeskuses.

7. liide

Seišellide kontaktandmed

1. Seišellide kalandusasutus

Aadress:

E-post:      

Telefon:

Faks:

2. Seišellide kalapüügilube väljaandev asutus

Aadress:

E-post:

Telefon:

Faks:

3. Seišellide kalapüügiseirekeskus

Aadress:

E-post:

Telefon:

Faks:

Kontaktpunkt

Nimi:

E-post:

Mobiiltelefon:

8. liide

Laevaseiresüsteem (VMS)

Üldpõhimõtted

1.           Seoses protokolli lisa 3. peatüki 5. jaos nimetatud laevaseiresüsteemiga peavad kõik Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüdvad või püügitegevust kavandavad laevad vastama järgmistele sätetele.

2.           Kui ELi laev ei ole VMSi laeva asukoha määramise seadmega varustatud või kui pardal olev laeva asukoha määramise seade ei tööta, ei ole laeval lubatud püügitegevuseks siseneda Seišellide vetesse.

3.           Laevade asukohta ja liikumist jälgitakse muu hulgas laevaseiresüsteemiga, ilma diskrimineerimata ja vastavalt järgmistele sätetele.

4.           Seišellide ametiasutused teatavad laevaseiresüsteemi rakendamiseks lipuriikide kalapüügiseirekeskustele Seišellide kalapüügipiirkonna koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

5.           Seišellide ametiasutused edastavad selle teabe Euroopa Liidule elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides. Koordinaadid on esitatud käesoleva lisa 2. liite punktis 1.

6.           Seišellide ametiasutused ja riiklikud kalapüügiseirekeskused vahetavad teavet vastavate kontaktandmete kohta, eelkõige elektroonilised aadressid https-vormingus või vajaduse korral muud turvalised teabevahetusprotokollid ja nende kalapüügiseirekeskuse kasutatavad spetsifikaadid, samuti rikete korral kasutatavad alternatiivsed elektroonilised sidevahendid. Kogu kõnealune teave on lisatud käesoleva lisa 7. liite punkti 2.

7.           Kõik kalapüügiluba omavad laevad on varustatud laevale paigaldatud täielikult toimiva laeva asukoha määramise seadmega, mille abil edastatakse nende geograafilised koordinaadid automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Edastussagedus on kord tunnis.

8.           Lepinguosalised lepivad kummagi lepinguosalise taotlusel kokku laevaseiresüsteemi seadmega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaks asjaomane seade täielikult teise lepinguosalise nõuetele.

9.           Lepinguosalised lepivad vastavalt vajadusele kokku käesolevate sätete läbivaatamises, sealhulgas üksiklaevadega seotud rikke- või hälbejuhtumite asjakohases analüüsis. Seišellide ametiasutused teatavad sellistest juhtumitest ELi lipuliikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile vähemalt 15 päeva enne läbivaatamist, mis toimub ühiskomitee kohtumise raames.

10.         Käesolevate sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral alustavad lepinguosalised konsulteerimist kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees.

Laevaseiresüsteemi terviklikkus

1.           Laeva kaptenil või tema volitatud isikul on keelatud Seišellide vetes viibimise ajal laeva asukoha määramise seadet välja lülitada, selle tegevust takistada või sekkuda mis tahes viisil lipuriigi kalapüügiseirekeskuse edastatud andmetesse.

2.           Kapten vastutab registreeritud ja edastatud VMSi andmete täpsuse eest.

3.           Kapten tagab eelkõige, et:

(a) andmeid ei muudeta ühelgi viisil;

(b) satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata ühelgi viisil;

(c) satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata ühelgi viisil

(d) laeva asukoha määramise seadet ei eemaldata laevalt või kohast, kuhu see algselt paigaldati;

(e) Seišellide pädevat asutust teavitatakse viivitamata laevaseiresüsteemi asendamisest.

(f) Eespool osutatud kohustuste mis tahes rikkumise korral kohaldatakse kapteni suhtes Seišellide õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

4.           Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvaraelemendid peavad olema võltsimisekindlad, st mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada.

5.           Süsteem peab olema täisautomaatne ja igal ajal funktsioneeriv, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

6.           Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 100 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

VMSi andmete edastamine

1.           Kui ELi ja Seišellide vahelise kalandusalase partnerluslepingu alusel kala püüdev laev siseneb Seišellide kalapüügipiirkonda, peab lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastama sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, reaalajas, eespool punktis 7 sätestatud sagedusega Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

2.           Edastatud VMSi teated määratakse kindlaks järgmiste kolmetäheliste koodidega:

(a) „ENT” - esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemisel;

(b) „POS” - iga VMSi andmete aruanne, mille laev edastab Seišellide kalapüügipiirkonnas viibimisel;

(c) „EXI” - esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab pärast Seišellide kalapüügipiirkonnast lahkumist;

3.           Teadete saatmise ajavahemikku võib vähendada kuni 30 minutini, kui on olemas veenvad tõendid selle kohta, et laev on panemas toime rikkumist.

(a) Seišellide kalapüügiseirekeskus esitab asjakohased tõendid koos sageduse muutmise taotlusega lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Euroopa Komisjonile. Kalapüügiseirekeskus saadab kõnealused andmed kohe pärast taotluse kättesaamist automaatselt reaalajas Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

(b) Seišellide kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni seiremenetluse lõppemisest.

(c) Lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni teavitatakse eespool punktis 9 nimetatud eritaotluse põhjal alustatud mis tahes kontrollimenetluse järelmeetmetest.

4.           Punktis 7 osutatud sõnumid edastatakse elektrooniliselt https-vormingus või muu asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud turvalise andmeedastusprotokolliga.

Rike laeva pardal olevas laevaseiresüsteemi seadmes

1.           Kui kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseiresüsteemi seadmes tekib tehniline probleem või rike, edastab laeva kapten punktis 7 kindlaksmääratud teabe eespool punktis 6 kokkulepitud teabevahetuse vormi kasutades asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kohe pärast probleemist või rikkest teatamist Seišellide pädeva asutuse poolt.

2.           Sel juhul tuleb saata vähemalt üks üldine asukohateade iga nelja tunni tagant, mil laev viibib Seišellide vetes. Selline globaalne asukohateade sisaldab kapteni registreeritud igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul.

3.           Lipuriigi kalapüügiseirekeskus või laev edastavad need sõnumid viivitamata Seišellide kalapüügiseirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral võib Seišellide pädev asutus paluda asjaomaselt laevalt asukohateadet iga tunni tagant.

4.           Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui laev on püügireisi lõpetanud. Laev ei tohi alustada ühtegi uut püügireisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud ning lipuriik on andnud nõuetekohaselt vastava heakskiidu ja teavitanud oma otsusest Seišellide ametiasutusi.

Kalapüügiseirekeskuse rike - Seišellide kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

1.           Kui üks kalapüügiseirekeskustest ei saa VMSi andmeid kätte, teavitab kõnealune kalapüügiseirekeskus teise kalapüügiseirekeskuse kontaktisikut, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

2.           Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Seišellide kalapüügiseirekeskus lepivad enne 18. jaanuari 2014 kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul VMSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

3.           Kui Seišellide kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole VMSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Seišellide kalapüügiseirekeskust võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

4.           Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus puuduolevad VMSi andmed Seišellide kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks eespool punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

5.           Seišellid teavitavad oma pädevat kontrollitalitust, et ELi laevad ei riku VMSi andmeid Seišellide kalapüügiseirekeskusele edastamata jättes seadust, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

1.           Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada VMSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

2.           Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida VMSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased VMSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

3.           Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse VMSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks eespool punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

4.           Seišellid teavitavad oma pädevat kontrollitalitust, et ELi laevad ei edasta VMSi andmeid Seišellide kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid tegemist on hooldustöödega kalapüügiseirekeskuses.

Liide

LAEVASEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE SEIŠELLIDELE

Asukohateade (POS)

A. Asukohateate sisu ja andmeelementide selgitus

Andmeühik || Kood || Kohustuslik/valikuline || Märkused

Teate algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust

Aadress || AD || K || Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Alates || FR || K || Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Sõnumi liik || TM || K || Sõnumiga seotud andmed; sõnumi liik, laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Raadiokutsung || RC || K || Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Laevastikuregistri sisenumber || IR || V || Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alpha 3 koodina, millele järgneb number

Pardatähis (1) || XR || V || Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number

Laiuskraad || LA || K || Asukohaga seotud andmed; laeva asukoht kraadides ja minutites N/SKKMM (WGS-84)

Pikkuskraad || LO || K || Asukohaga seotud andmed; laeva asukoht kraadides ja minutites E/WKKKMM (WGS-84)

Kiirus || SP || K || Asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss || CO || K || Asukohaga seotud andmed; laeva kurss 360° skaalal

Kuupäev || DA || K || Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || K || Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || K || Süsteemiga seotud andmed; tähistab teate lõppu

( 1 ) Kohustuslik Euroopa Liidu kalalaevadele.

( 2 ) Plussmärki (+) ei ole vaja edastada, alguse nullid võib ära jätta.

B. Asukohateate struktuur

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

- topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust;

- topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

- kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

- andmepaarid eraldatakse tühikuga;

- kood „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

9. liide

Suunised Seišellide meremeeste töölevõtmiseks ELi seinnoodalaevadel

Seišellide ametiasutused tagavad, et ELi laevadele töölevõetavad isikud vastavad järgmistele nõuetele:

– meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

– meremeestel on kehtiv tervisetõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. Kõnealuse tõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst;

– meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

– meremeestel on kehtiv sertifikaat vähemalt järgmise ohutusealase põhikoolituse kohta:

– enesepääste võtted, sealhulgas päästevestide selgapanek,

– tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine;

– esmaabi baasõpe;

– isiklik ohutus ja sotsiaalne vastutus ning

– merereostuse vältimine.

– Eelkõige suurte kalalaevade puhul peaksid meremehed:          

– tundma kalalaevadel tavaliselt kasutatavaid merendusalaseid mõisteid ja korraldusi;

– tundma püügitegevusega seotud ohte;

– mõistma kalalaevade käitamistingimusi ja sellega kaasnevaid ohte;

– tundma seinnoodapüügil kasutatavaid püügivahendeid ja oskama neid kasutada;

– mõistma ja tundma üldiselt laeva stabiilsust ja merekõlblikkust ning

– omama üldisi teadmisi haalamisest ja oskama kinnitusotsi käsitseda (sildumine ja muud manöövrid).

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise (ABM) ja eelarvestamise (ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelises kehtivas kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[10]

11. - Merendus ja kalandus

11.03 – Rahvusvahelised suhted ja mereõigus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[11]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kahepoolsete kalandusalaste partnerluslepingute üle ELi ja kolmandate riikide vahel, sõlmib ja rakendab neid, et edendada jätkusuutliku kalapüügi arengut kolmandate riikide vetes ja toetada ELi kalalaevastiku konkurentsivõimet ja arendada nende riikidega partnerlust, et tagada mereressursside säästev kasutamise kolmandate riikide vetes.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide asjaomaste kalavarude säästev kasutamine, teaduslike ja tehniliste teadmiste suurendamise asjaomastest kalavarudest, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimise lihtsustamine globaalmajandusse, samuti kalanduse parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

Edendada jätkusuutlikku kalapüüki väljaspool ELi vesi, säilitada Euroopa kohalolekut kaugpüügil ja kaitsta tarbijate huve läbirääkimiste pidamisel ja kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimisel rannikuäärsete riikidega (kolmandad riigid) kooskõlas Euroopa muude poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301).

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine säilitab ELi laevade kalapüügivõimalused Seišellide vetes.

Ühtlasi aitab protokoll, eelkõige rahalise toetuse (valdkondlik toetus) kaudu kalavarusid paremini majandada ja säilitada; samuti aitab protokoll ellu viia Seišellide riiklikul tasandil vastuvõetud programme, eelkõige seoses kontrolli ja järelevalvega, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Protokolliga ettenähtud kalapüügivõimaluste kasutamise tase (kalapüügilubade arv võrreldes ettenähtud püügivõimalustega).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning protokolliga ettenähtud kalapüügivõimaluste kaubanduslik väärtus.

ELis loodud töökohtade arv ja ELi lisandväärtus ning ELi turu stabiliseerumine (võrreldes muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud tasemega).

Protokolli rakendamise ja toimimise läbivaatamiseks ja haldamiseks peetud tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2011–2013 hõlmav protokoll kaotas oma kehtivuse 17. jaanuaril 2014. Sellega on ette nähtud, et uut protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil kaotab kehtivuse varasem protokoll. Kalapüügi jätkumise tagamiseks alustati käesolevat menetlust paralleelselt seadusandliku erimenetlusega, mis on seotud nõukogu otsusega uue protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

Uue protokolliga on ette nähtud õiguslik struktuur ELi kalalaevade püügitegevuseks Seišellide majandusvööndis ja selle alusel saavad laevaomanikud taotleda kalapüügilube, et püüda kala Seišellide majandusvööndis, mis on peamine kalapüügipiirkond India ookeanis. Peale selle tugevdab uus protokoll ELi ja Seišellide vahelist koostööd eelkõige seoses jätkusuutliku kalapüügi arendamisega. Samuti nähakse protokolliga ette laevaseiresüsteemi kasutamine ja elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kasutuselevõtt, mis parandab püügiaruandluse korrapärasust ja usaldusväärsust. Valdkondlikku toetust on veelgi tugevdatud, et suurendada järelevalvet ja kontrolli, eelkõige seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga Seišellide riikliku kalanduspoliitika strateegia raames.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Kui ELi ei oleks pidanud läbirääkimisi uue protokolli üle, oleksid läbirääkimised eraõiguslike lepingute üle toimunud otse laevaomanike ja Seišellide ametiasutuste vahel, mis ei tagaks tingimata säästvat kalapüüki. Lisaks soovib EL tõhustada koostööd Seišellidega kahepoolsel tasandil ning laiendada seda koostööd ka piirkondlikul tasandil asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni kaudu.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

ELi rahastatud sõltumatus hindamisaruandes jõutakse järeldusele, et kalapüügivõimaluste puhul tuleks arvesse võtta kõnealuste võimaluste viimast kasutamist. Samuti tuleks arvestada, et ELi laevad võivad pöörduda tagasi püügipiirkonda, kui nad on piraatluse tõttu olnud sunnitud suunduma mõnda muusse piirkonda. Seišellide kalandussektori arendamiseks ettenähtud valdkondlik toetus on jäetud alles ja seda on suurendatud, et võtta arvesse sadamataristu jätkuvat arendamist, millest on lõppkokkuvõttes kasu ELi laevastikul, ning rahastada riikliku kalanduspoliitika strateegias kindlaksmääratud prioriteete, mis on seotud Seišellide haldussuutlikkusega.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja rakendamise üks tingimus, et osa rahalistest vahenditest on suunatud partnerriigile eraldatud valdkondliku toetuse raames ettenähtud meetmete rakendamiseks. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muudest rahvusvahelistest fondidest tulenevate rahastamisallikatega kalandussektori riikliku taseme projektide ja/või programmide elluviimiseks.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus kehtib kuue aasta jooksul alates protokolli ajutisest kohaldamisest (18. jaanuar 2014 – 17. jaanuar 2020)

– X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2019

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[12]

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ¨ tema talituste, sealhulgas liidu delegatsioonide töötajate kaudu;

– ¨  rakendusametite kaudu

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koos Euroopa Komisjoni delegatsiooni kalandusatašeega Mauritiusel) tagab korrapärase järelevalve käesoleva protokolli rakendamise üle, eriti seoses kalapüügivõimaluste kasutamise tasemega, nagu on ette nähtud püügiandmete ja aruandluse tingimustega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu rakendamisest ja muudavad vajaduse korral kavandatavat projekti ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Uue protokolli lepinguga kaasnevad teatavad ohud, eelkõige valdkondliku toetuspoliitika rahastamiseks ettenähtud vahendite puhul. Seni ei ole esinenud raskusi koostöös Seišellide ametiasutustega, kes tihedas koostöös komisjoni talitustega jälgivad hoolikalt kõnealuse toetuse kasutamist ja peavad sellekohast arvestust.

2.2.2.     Teave sisekontrolli süsteemi ülesehituse kohta

Sellist kontrolli tehakse peamiselt tiheda koostöö ning valdkondliku toetuspoliitika kavandamise ja rakendamise järelevalve kaudu. Valdkondliku toetuse rakendamise tulemuste ühisanalüüs on osa poliitika kontrollimehhanismist.

Lisaks sellele on protokollis erisätted, millega nähakse ette valdkondliku toetuse peatamine teatavatel asjaoludel ja tingimustel.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon kohustub pidama Seišellide ametiasutustega poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada olukorda lepinguga reguleeritavates valdkondades ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade suhtes kohaldatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige täpselt välja selgitada kolmanda riigi arvelduskontod, kuhu lepingu kohane rahaline toetus makstakse. Käesoleva protokolli artikliga 2 nähakse ette, et kogusumma makstakse Seišellide keskpangas avatud riigikassa pangakontole, kuhu kõnealused maksed tehakse.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number: […]Nimetus………………………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata ([13]) || EFTA riigid[14] || Kandidaatriigid[15] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

2 || 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped || Erinevus || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number: […]Nimetus………………………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta  2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida nr: 11.0301 || Kulukohustused || (1) || 5,350 || 5,350 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 30,700

Maksed || (2) || 5,350 || 5,350 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 30,700

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[16] || || || || || || ||

Eelarverida nr: 11.010401 || || (3) || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,222

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 5,387 || 5,387 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 30,922

Maksed || =2+2a +3 || 5,387 || 5,387 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 30,922

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 5,350 || 5,350 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 30,700

Maksed || (5) || 5,350 || 5,350 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 30,700

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,222

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 5,387 || 5,387 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 30,922

Maksed || =5+ 6 || 5,387 || 5,387 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 5,037 || 30,922

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Inimressursid || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,354

Ÿ Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,060

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 5,456 || 5,456 || 5,106 || 5,106 || 5,106 || 5,106 || 31,336

Maksed || 5,456 || 5,456 || 5,106 || 5,106 || 5,106 || 5,106 || 31,336

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || KOKKU ||

||

Liik[17] || Väljundi keskmine kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Nr || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[18] ... || || || || || || || || || || || || || || ||

Tuunipüük || Võrdlustonnaaž || 51,67 eurot/t || 50 000 t || 2,750 || 50 000 t || 2,750 || 50 000 t || 2,500 || 50 000 t || 2,500 || 50 000 t || 2,500 || 50 000 t || 2,500 || 300 000 t || 15 500 ||

Valdkondlik toetus || || 2,533 || 1 || 2,600 || 1 || 2,600 || 1 || 2,500 || 1 || 2,500 || 1 || 2,500 || 1 || 2,500 || || 15,200 ||

Erieesmärgi nr 1 vahesumma || || 5,350 || || 5,350 || || 5,000 || || 5,000 || || 5,000 || || 5,000 || || 30,700 ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärgi nr 2 vahesumma || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 5,350 || || 5,350 || || 5,000 || || 5,000 || || 5,000 || || 5,000 || || 30,700 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[19] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+3 2018 || Aasta N+3 2019 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || ||

Personalikulud || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,354

Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,060

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414

|| || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[20] || || || || || || ||

Personalikulud || 0,031 || 0,031 || 0,031 || 0,031 || 0,031 || 0,031 || 0,186

Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,036

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,222

KOKKU || 0,106 || 0,106 || 0,106 || 0,106 || 0,106 || 0,106 || 0,636

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisaja ekvivalendina

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35

11 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || ||

11 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[21] ||

11 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1

11 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || ||

11 01 04 01[22] || - peakorteris || || || || || ||

- delegatsioonides || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25

11 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || ||

KOKKU || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7

11 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu üle peetavate (uute) läbirääkimiste juhtimine ja järelevalve ning institutsioonide poolt peetavate läbirääkimiste tulemuste heakskiitmine; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas finantsküsimuste ja toimimisega seotud aspektide pidev järelevalve; kalapüügilubade ja püügiandmete haldamine. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juhataja / üksuse juhataja asetäitja + sekretariaaditeenused: üldise hinnangu kohaselt 0,45 inimaastat Kulude arvestamine: 0,45 inimaastat x 131 000 eurot/aastas = 58 950 eurot => 0,058 miljonit eurot

Koosseisuvälised töötajad || Valdkondliku toetuse rakendamise jälgimine – Mauritiusel asuva delegatsiooni lepinguline töötaja üldise hinnangu kohaselt 0,25 inimaastat x 125 000 eurot/aastas = 31 250 eurot => 0,031 miljonit eurot

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[23]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

(1) ¨         omavahenditele

(2) ¨       mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[24]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               Nõukogu otsus nr 6497/2013, 15. veebruar 2013.

[2]               ELT C , , lk .

[3]               ELT C….

[4]               ELT L 290, 20.10.2006.

[5]               Nõukogu otsus .../2013/EL, [kuupäev] (ELT L...,..., lk...)

[6]               Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

[7]               Saata kuus (6) tundi enne Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonda sisenemist.

[8]               Saata kuus (6) tundi enne Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonda sisenemist.

[9]               Iga kolme (3) päeva järel pärast Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonda sisenemist.

[10]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[11]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[12]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[13]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[14]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[15]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

[16]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[18]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[19]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[20]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[21]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[22]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[23]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[24]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.