52013PC0731

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ning see jõustus 14. oktoobril 1998. Kõnealuse lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Pärast seda, kui lepinguosalised on iga järgneva perioodi viimasel aastal lepingu üle vaadanud, võib lepinguosaliste vahelise kirjaliku kokkuleppega lepingut järgnevaks viieks aastaks pikendada, tehes selles vajadusel muudatusi”.

Nõukogu pikendas oma 30. märtsi 2009. aasta otsusega 2009/306/EÜ kõnealust lepingut veel viieks aastaks. Leping lõpeb 14. oktoobril 2013.

Lepingu pikendamine veel viieks aastaks vastaks kummagi lepinguosalise huvidele, kuna see võimaldaks säilitada USA ja Euroopa Liidu teaduslike ja tehniliste sidemete järjepidevust ja tooks kasu mõlema osapoole majandusele ja ühiskonnale.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon avaldas 2013. aasta juunis lepingu ülevaate, mille tegid sõltumatud eksperdid 2012.–2013. aastal.

Mõlemad lepinguosalised kinnitasid oma soovi lepingut pikendada, et ka edaspidi hõlbustada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

Ettevalmistavate kõneluste ja kirjavahetuse käigus dr Kerri-Ann Jonesiga, riigisekretäri abiga ookeanide ning rahvusvaheliste keskkonna- ja teadusküsimuste alal, selgus aga, et USA seab praeguse lepingu pikendamise sõltuvusse teatavaid muudatusi käsitlevatest läbirääkimistest. 19. märtsi 2013. aasta kirjas teatas dr Jones, et läbirääkimiste teema võiks olla intellektuaalomandi õigusi käsitlev lisa. USA koostab ametlikku kirja kõikide valdkondade kohta, mida USA tahab läbirääkimistel käsitleda.

Pidades silmas seda, et läbirääkimised võivad kaasa tuua pikaajalise protsessi, mis kestab tõenäoliselt kauem, kui käesoleva lepingu kehtivusaeg, otsustati üheaegselt jätkata kahel viisil:

(1) häirete vältimiseks pikendatakse kõigepealt praeguse lepingu sätete kehtivust;

(2) samaaegselt osalevad lepinguosalised protsessis, mis viib läbirääkimisteni lepingu muutmise üle. Selliste läbirääkimiste pidamise eelduseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohane nõukogu otsus, mis on vastu võetud komisjoni soovitusel ning millega antakse luba läbirääkimiste alustamiseks[1].

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Pikendatava lepingu sisu on sama, mis praegu kehtival lepingul.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesoleva otsuse finantsselgituses näidatakse selle esialgset mõju eelarvele. Otsuse sätetega on tagatud liidu finantshuvide kaitse.

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist liidu nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise veel viieks aastaks;

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2013/0351 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu kiitis 13. oktoobri 1998. aasta otsusega 98/591/EÜ heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise.

(2)       Nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsusega 2009/306/EÜ pikendati kõnealust lepingut veel viieks aastaks.

(3)       Kõnealuse lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Pärast seda, kui lepinguosalised on iga järgneva perioodi viimasel aastal lepingu üle vaadanud, võib lepinguosaliste vahelise kirjaliku kokkuleppega lepingut järgnevaks viieks aastaks pikendada, tehes selles vajadusel muudatusi”.

(4)       Lepinguosalised leiavad, et käesoleva lepingu kiire pikendamine on mõlema osalise huvides.

(5)       Pikendatud lepingu sisu on sama kui 14. oktoobril 2013 lõppeval lepingul.

(6)       Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Vastavalt lepingu artiklile 12 teatab nõukogu eesistuja liidu nimel Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub …[2]

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[3] struktuurile

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, JRC, CNECT, EAC, ENER, ENTR, MARE ja MOVE.

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[4]

þ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

See võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edastamist teadlastele, tootjatele ja kodanikele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesolev otsus võimaldab Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel oma vastavates teaduslikes eriprogrammides saada vastastikust kasu teaduskoostööga saavutatud teaduse ja tehnika edusammudest ning lihtsustada veelgi koostöö tihendamist.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjoni talitused teostavad korrapäraselt järelevalvet kõikide koostöölepingu raames toimuvate tegevuste üle, mis hõlmab liidupoolset läbivaatamist. Kõnealune läbivaatamine koosneb järgmistest osadest:

a) Lepingu kohaselt toimuvate uute algatuste/ürituste arv.

b) raamprogrammi kohaselt tehtav koostöö – USA partneritega esitatud ettepanekute arv võrreldes USA partneritega esitatud ja programmi raames rahastamiseks valitud ettepanekute arvuga.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsus võimaldab mõlemal lepinguosalisel täiustada ning tihendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Lepingu aluspõhimõtted hõlmavad mõlemapoolset kasu, vastastikust juurdepääsu teise lepinguosalise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdset kohtlemist, intellektuaalomandi tõhusat kaitset ja intellektuaalomandi õiguste õiglast jagamist ning tulemuste tõhusat kasutamist. Käesoleva lepingu pikendamine võimaldab täiendada teaduslikult põhjendatud teadmisi, mis avardavad turule juurdepääsu võimalusi.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas seni saadud kogemuste põhjal peetakse USAga koostöö jätkamist ja selleks kehtiva lepingu pikendamist mõlemale poolele kasulikuks.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

USAga sõlmitud lepingu pikendamine on täielikult kooskõlas ELi raamprogrammide avamisega kogu maailmale.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 14.10.2013–13.10.2018

– þ  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2013–2018.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[5]

þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨           rakendusametitele

– ¨           ühenduste asutatud asutustele[6]

– ¨           riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

USA teadusasutuste osalemist raamprogrammis (Horisont 2020) ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 puntki b kohaselt loodud ühise nõuanderühma kohtumistel.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Süstemaatilise teabevahetuse tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetodid

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruandes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on kõnealuse valiku tegemisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr (EÜ) 2988/95, (EÜ) 2185/96 ja (EÜ) 1073/99.

Eelkõige peavad lepingutes sisalduma järgmised punktid:

- lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

- halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 kohaselt;

- lepingute rakendamisega seotud kõigi tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

- asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul jõustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli; teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi osakond teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb inspekteerimisi kohapeal.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata ([7]) || EFTA riigid[8] || Kandidaatriigid[9] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1a || 08.01.05 || Liigendamata || JAH || JAH || JAH || JAH

1a || 08.01.05.01 || Liigendamata || JAH || JAH || JAH || JAH

1a || 08.01.05.03 || Liigendamata || JAH || JAH || JAH || JAH

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

This part must be completed on the spread sheet on budget data of an administrative nature (second document in the annex to this financial statement) to be uploaded to CISNET for interdepartmental consultation purposes.

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1a || [Nimetus]: Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat || || || Aasta 2013[10] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[11] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || 08.01.05 || (3) || || || || || || || ||

<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU[12] || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Maksed || =2+2a +3 || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Eelarverida number || 08.01.05.01 || (3a) || || || || || || || ||

<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU[13] || Kulukohustused || =1+1a +3a || 0,033 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,098 || || 0,655

Maksed || =2+2a +3a || 0,033 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,098 || || 0,655

Eelarverida number || 08.01.05.03 || (3b) || || || || || || || ||

<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU[14] || Kulukohustused || =1+1a +3b || 0,011 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,033 || || 0,220

Maksed || =2+2a+3b || 0,011 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,033 || || 0,220

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a.> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Maksed || =5+ 6 || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

<…….> peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || || || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

<…….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2013[15] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

Maksed || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || || 0,875

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– þ           Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨           Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

 Väljundi liik[16] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK NR 1[17] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2:… || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨           Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ           Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2013[18] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäetavad kulud[19] || || || || || || ||

Personalikulud || 0,033 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,098 || 0,655

Muud halduskulud . || 0,011 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,044 || 0,033 || 0,220

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || ||

KOKKU || 0,044 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,175 || 0,131 || 0,875

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨           Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

– þ           Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

08 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[20] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[21] || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Lepingu artikliga 6 ette nähtud ühise nõuanderühma kohtumiste ning nende edukaks toimimiseks kaasa aitavate lähetuste ettevalmistamine ja haldamine, samuti lepingu korrapärane läbivaatamine.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þEttepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– þ           Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1]               Komisjoni soovitus nõukogule läbirääkimiste alustamise kohta esitatakse eraldi.

[2]               Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva

Euroopa Liidu Teatajas.

[3]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[4]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[5]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[6]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[7]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[8]               EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[9]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[10]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[11]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised read B..A), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[12]             Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel aastate 2014–2020 assigneeringuid ja nendega seotud õiguslikku alust vastu võtnud, ka 2014. aasta eelarveprojekt ei ole veel eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu saanud.

[13]             Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel aastate 2014–2020 assigneeringuid ja nendega seotud õiguslikku alust vastu võtnud, ka 2014. aasta eelarveprojekt ei ole veel eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu saanud.

[14]             Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel aastate 2014–2020 assigneeringuid ja nendega seotud õiguslikku alust vastu võtnud, ka 2014. aasta eelarveprojekt ei ole veel eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu saanud.

[15]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[16]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms)

[17]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[18]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[19]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[20]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[21]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).