19.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/30

Raportöör

Lotta Håkansson Harju (PES/SE), Järfälla kommuunivolikogu liige

Viitedokumendid

Avatud ja turvalise Euroopa muutmine tõelisuseks

COM(2014) 154 final

ELi õigusalane tegevuskava aastaks 2020 – usalduse, liikuvuse ja majanduskasvu suurendamine liidus

COM(2014) 144 final

1.

tervitab komisjoni kavatust konsolideerida justiits- ja siseküsimuste valdkonna edusamme kohase rakendamise ja tõhusa järelevalve abil. Samas rõhutab komitee, et selline konsolideerimine võib kaasa tuua täiendavaid seadusandlikke meetmeid, mis peavad vastama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, et täita olemasolevad tühikud ja tagada ELi paindlikkus uute ülemaailmsete probleemide lahendamisel;

2.

märgib, et teravdatud tähelepanu pööramine põhiõigustele, millega EL on end sidunud, peab avaldama reaalset mõju kõigil tasanditel. Euroopa Liit peab kooskõlas oma põhiõiguste hartaga jätkama ja tõhustama oma tööd selles valdkonnas, et jääda avatud ja turvaliseks alaks, mis põhineb põhiõiguste vastastikusel austamisel;

3.

tunnustab komisjoni kavatsust töötada välja raamistik, mis aitab vältida süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele liikmesriikides, kus õigusriigi põhimõte, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, on põhiõiguste rakendamise ja nende austamise eelduseks Euroopa Liidus (1);

4.

märgib, et Euroopa Liidu hartas tunnistatakse nii kõigile kehtivaid põhiõigusi kui ka ELi kodanike eriõigusi. Selleks et kõik need õigused kehtiksid igaühe puhul, on vaja pikaajalist mitmetasandilist tööd, milles kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline, aktiivne ja strateegiline roll;

5.

rõhutab, et just kohapeal kujundatakse tõeliselt põhiõigusi austava, kaasava ühiskonna alused, millega pannakse alus ühiskonnale, mida iseloomustab võrdsus, mitmekesisus ja enim ohustatute kaitse. Samas torkavad just kohalikul ja piirkondlikul tasandil kõige paremini silma justiits- ja siseküsimuste valdkonna probleemid ning nende mõju üksikisikule on seal kõige ilmsem;

6.

toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu täiendavaid õigusnorme, mis lihtsustavad kodanike elu ja aitavad kaasa majanduskasvule, eeldusel et need ei ole üleliigsed, on tõhusad ja soodustavad võimalikult suurel määral kehtiva õigusraamistiku ühtlustamist ja lihtsustamist. Parem õigusloometehnika aitab suurendada majanduskasvu, sest see soodustab kodanike ettevõtlusalaseid suhteid ja lihtsustab nende igapäevaelu;

7.

soovitab Euroopa Komisjonil keskenduda konkreetsetele ja praktilistele õigusakti ettepanekutele, mis tooksid otsest kasu kodanikele, eelkõige kasvavate majandus- ja sotsiaalprobleemide tingimustes, ning pakuksid praktilist abi toimetulekul raskustega, millega kodanikud majanduskriisi tagajärjel sageli kokku puutuvad. Need raskused tekivad eeskätt neis vähem arenenud piiriülestes piirkondades, kus kodanike majanduslikku ja ühiskondlikku tegevust takistavad raskused;

8.

tõdeb, et selleks, et iga kodaniku põhiõigusi täielikult kaitsta, on seega vaja kõigi tasandite ühist, selget tegutsemist ja ühisvastutust. Põhiõiguste valdkonnas tehtavat tööd tuleb käsitada pikaajalise ja pideva protsessina. Ühine arusaam selle saavutamise viisidest peab leidma kinnitust nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka ELi tasandil. Puudulik koostöö eri tasandite vahel võib olla vesi ekstremismi, rassismi ja võõraviha õhutavate jõudude veskitele ja pidurdada positiivseid arenguid kogu ELis;

9.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli justiits- ja siseküsimusi hõlmavates poliitikavaldkondades. Omavalitsustel on otsustav vastutus kehtivate riiklike ja ELi õigusaktide mitmete osade rakendamisel, nad juurutavad ja katsetavad uusi poliitikameetmeid, nad toetavad elanikke põhiõiguste kasutamisel ning koguvad teavet ja kogemusi, mida on vaja nende valdkondade edasiarendamiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudavad seega anda panuse poliitikameetmete väljatöötamisse alates kavandamisest ja rakendamisest kuni järelevalve ja hindamiseni;

10.

nendib, et sellest tulenevalt on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine justiits- ja siseküsimuste kujundamisel ja rakendamisel täiesti möödapääsematu. Komitee kutsub seetõttu komisjoni, parlamenti ja nõukogu üles selgesõnaliselt tunnistama, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on täisväärtuslikud partnerid neis poliitikavaldkondades, ja andma neile võimaluse vastutust jagada;

11.

kinnitab, et justiits- ja siseküsimustes tuleks poliitikat kooskõlastada muude ELi poliitikameetmetega. Komitee juhib tähelepanu vajadusele paremini koordineerida ühelt poolt aspekte, mis puudutavad justiits- ja siseasjade valdkonda ja teiselt poolt ELi majandus-, sotsiaal- ja välispoliitikat, et tugevdada õiguste austamist kõigis valdkondades ja suurendada nendevahelist sidusust. Justiits- ja sisepoliitikat tuleks koordineerida majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, mida arendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil eelkõige vähem arenenud piirkondades, eeskätt koolituse ja tööhõive valdkonnas. Samuti nõustub komitee komisjoniga, et justiits- ja sisepoliitika tuleb integreerida ELi üldisesse välispoliitikasse viisil, mis tugevdab dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega ning sünergiat ELi teiste poliitikavaldkondadega (2);

12.

on seisukohal, et kõigi tasandite ametiasutused peavad olema aktiivselt kaasatud kõigi isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsesse ja edendamisse. Tänu oma kodanikelähedusele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kasvav vastutus suurendada teadlikkust põhiõiguste vallas;

13.

rõhutab, et põhiõigused ja -vabadused on kõigil isikutel sõltumata nende soost, rassist, nahavärvist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest arvamustest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puuetest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ning poliitikameetmete kavandamisel, rakendamisel, järelmeetmete võtmisel ja hindamisel peab alati osutama eritähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks lastele, dokumentideta sisserändajatele, varjupaigataotlejatele jne;

14.

märgib, et strateegilisel teabel selle kohta, milline on iga tasandi vastutus põhiõiguste austamise, kaitse, järgimise ja edendamise ning ühiste rahvusvaheliste kohustustega toimetulemise eest, samuti varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtuvõtuga kaasneva pikaajalise kasu kohta on keskne tähtsus kasvava äärmusluse, rassismi ja võõraviha ohjeldamisel paljudes ELi liikmesriikides;

15.

leiab, et teadmised põhiõiguste tegeliku teostamise kohta on keskseks faktoriks sellise Euroopa õigusruumi loomisel, milles austatakse ja edendatakse põhiõigusi, mitmekesisust ja koostööd. Komitee väljendab seetõttu heameelt veebipõhise juhise üle, mille ELi Põhiõiguste Amet välja töötas ja mis aitab kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametnikel elulähedasel viisil parandada põhiõiguste kaitsel ja edendamisel tehtavat tööd mitmetasandilise koostöö kaudu (3). Komitee kutsub komisjoni üles panustama veelgi enam samalaadsete praktiliste vahendite väljatöötamisse, ajakohastamisse ja levitamisse, et toetada eri tasandite ametnikke ja valitud esindajaid;

16.

tulenevalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kesksest rollist, suurest suutlikkusest ja kogemustest soovib komitee rõhutada vajadust foorumi järele, kus vahetada teavet ja kogemusi heade tavade kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna esindajate ja teiste haldustasandite vahel (riiklik, Euroopa Liidu ja rahvusvaheline). Regioonide Komitee innustab ELi seda veelgi hõlbustama suunatud meetmete või programmide abil;

17.

leiab, et ELi põhiõiguste harta rakendamist kohalikul või piirkondlikul tasandil tuleks arvesse võtta iga-aastastes aruannetes ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta, milles tuleb välja tuua need valdkonnad, milles kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad jõupingutusi suurendama ja tasanditevahelist teavitamist tihendama;

18.

märgib, et põhiõigused ei kuulu üksnes justiits- ja siseküsimuste alla, vaid nendega on seotud praktiliselt kõik peadirektoraadid. Komitee leiab, et nende mõju ja horisontaalse iseloomu tugevdamiseks peaksid justiits- ja siseküsimuste eest vastutavad volinikud koordineerima põhiõiguste valdkonda kõigis Euroopa Komisjoni peadirektoraatides;

19.

on seisukohal, et koordineerimine peaks aitama ühtlustada peadirektoraatide pädevusi, et vältida eesmärkide vastuolusid, teostada kontrolli põhiõiguste rakendamise üle, õiguslikke ja soolise võrdõiguslikkuse alaseid analüüse, koguda andmeid, innustada liikmesriike ratifitseerima ja rakendama keskseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õigusakte, konsulteerima eri sidusrühmadega ning tagada õige terminoloogia ja hea teabevahetuse kasutamine. Koordineerimine peaks toimuma tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga;

20.

tõdeb, et koostööd põhiõiguste alal saaks märgatavalt lihtsustada, kui hartas tagatud õigused oleksid liikmesriikides otse kohaldatavad;

21.

leiab, et tuleks suurendada teadlikkust eriõiguste osas, mis ELi kodanikel on teistes liikmesriikides. Isikute vaba liikumist käsitleva direktiivi rakendamisel on keskne tähtsus, tagamaks ELi kodanikele ja nende peredele õiguse vabalt liikmesriikide vahel liikuda ja neis elupaika valida;

22.

leiab, et õigus vabalt liikuda tuleks veelgi täpsemini määratleda. Komisjon nendib, et ELi kodanikud seisavad tihti silmitsi erinevate praktiliste ja õiguslike probleemidega, kui nad soovivad koduriigis kehtivaid õigusi kasutada teises liikmesriigis (4). Samal ajal tuleb konkreetses omavalitsuses ja/või piirkonnas esinevaid liikumisvabadusest tulenevaid probleeme paremini lahendada. Ka siinkohal võiks kasutada suunatud meetmeid või programme;

23.

rõhutab, et ELis tuleb tõhustada sellise Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamist, mis rajaneb põhiõigustel, solidaarsusel, vastastikusel usaldusel ning liikmesriikide ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel jagatud vastutustel;

24.

märgib, et EL peab edaspidigi pakkuma varjupaika neile, kes põgenevad tagakiusamise eest või vajavad kaitset. Vajadust hakata teostama sisserändajate kontrollitud vastuvõttu ja kaitsma piiride terviklikkust ei tohi kunagi seada ülemaks õigusest otsida rahvusvahelist kaitset. Komitee tuletab seepärast meelde, et maismaa- ja merepiiride kontroll ja järelevalve ei tohi tähendada põhikohustuste, st elude päästmise ja inimõiguste kaitse hooletusse jätmist;

25.

on seisukohal, et jätkusuutlik ja võrdväärne varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtt eeldab toimivat koostööd ja usaldust kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi vahel ressursside ja vastutuse jaotuse osas. Täna selline koostöö mitmes otsustavas etapis puudub, ohustades tõsiselt sisserändajate kohanemist, samas võib see innustada võõraviha õhutavaid jõude. Samasugune vajadus tõhusa koostöö järele valitseb iseenesest ka seoses muud liiki sisserändajate vastuvõtmisega;

26.

kutsub kõiki ELi tasandeid üles varjupaigataotlejate vastuvõtul ja integreerimisel vastutust jagama ning kutsub üles suuremale piirkondadevahelisele koostööle, koordineerimisele ja solidaarsusele, mistõttu tuleb luua mehhanism nende ümberjaotamiseks liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi vahel, võttes arvesse struktuurilisi piiranguid, ressursse ja muid asjaomaseid tegureid. Varjupaiga- ja pagulaspoliitika eest vastutab praegu iga riik ise ja tal lasub ka majanduslik vastutus vastuvõtu eest. Vastuvõtt on jaotunud ebaühtlaselt nii riikide vahel kui ka ühe riigi piires ning paljud kohalikud või piirkondlikud omavalitsused võtavad endale suurema vastutuse kui teised, võttes vastu rohkem sisserändajaid. Komitee märgib, et Euroopa Liit peab pöörama tähelepanu ka erilistele raskustele Euroopa neis piirkondades, mis võivad mis tahes hetkel olla sisserändajate jaoks väravaks Euroopasse. Sisserändajad vajavad abi ja teenuseid, mis paljudel juhtudel ületavad nende piirkondade võimalusi. Seepärast tuleks luua spetsiaalne rahastamisvahend, mis on eeskätt mõeldud peamistele sisserändajaid vastuvõtvatele piirkondadele ja transiidialadele;

27.

märgib murega, et kõik ELi liikmesriigid ei austa ÜRO lapse õiguste konventsiooni ega järgi saatjata alaealisi käsitlevat tegevuskava (2010-2014) sisserändajatest, pagulastest või varjupaigataotlejatest laste ja saatjata alaealiste vastuvõtmisel. Komitee soovib rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise toetuse tähtsust nende õigusnormide järgimisega seonduva vastutuse jagamisel ühtviisi nii poiste kui ka tüdrukute puhul. Komitee tuletab komisjonile meelde, et mainitud tegevuskava kehtivusaeg saab 2014. aastal läbi ning kutsub seepärast üles alustama menetlust tegevuskava uuendamiseks;

28.

märgib, et siiani ei ole kasutatud ELi toimimise lepingu artiklit 80 selliste meetmete võtmiseks, mis muudaksid solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise liikumisvabaduse kontekstis reaalsuseks. Rände ja ümberasustamise osas võetud kohustused on olnud täiesti vabatahtlikud ja nii mõnigi kord on linnad asunud nende praktikasse rakendamisel esirinda;

29.

tõdeb, et varjupaigataotlejate ja pagulaste ebaühtlane jaotus riikide ja piirkondade vahel ja nende sees ning töö, eluaseme jms puudus on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks suur väljakutse. Samuti esineb puudusi eelnevas kavandamises ja võimaluses vastuvõtuks õigeaegselt valmistuda. Ajutistel lahendustel on sageli negatiivne sotsiaalne mõju, mis omakorda mõjutab võimalust kasutada vahendeid, mida on integratsiooniprotsessi käivitamiseks vaja;

30.

leiab, et on saabunud aeg täpsemalt määratleda, mida jagatud vastutus ja solidaarsus varjupaigaküsimustes võiks tähendada. On selge, et eri riigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused esitavad erinevaid argumente mõistliku jagatud vastutuse või solidaarsuse defineerimisel, lähtudes oma konkreetsetest tingimustest ja soovidest. Käsitletakse kõikvõimalikke aspekte, alates vahetult saabuvate varjupaigataotlejate ja menetluses olevate varjupaigataotluste arvust, majanduslikust olukorrast, elukohanappusest kuni varem vastu võetud isikute arvu ja rahvastiku tiheduseni. Silmas peetakse ka lühiajalist ja pikaajalist perspektiivi;

31.

rõhutab vajadust tutvustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning liikmesriikide vahel häid tavasid varjupaigataotlejate ja pagulastega seotud menetlusprotsessi, integratsioonipoliitika ja ebaseadusliku sisserände ennetamise kohta. Komitee arvates võiks sel viisil alt ülespoole käsitleda liikmesriikide ja piirkondade vastuvõtutingimuste erinevusi varjupaigataotlejate, pagulaste või ebastandardsete sisserändajate esmakordsel saabumisel, samuti erinevusi taotluste ja toimikute menetlemise tõhususe ja kiiruse osas. Komitee märgib, et väikestel omavalitsustel puuduvad vahendid suurte sisserändevoogude haldamiseks, ja toonitab sellega seoses omavalitsustevahelise solidaarsuse tähtsust; kutsub üles tugevdama FRONTEXit eesmärgiga tõhusamalt ja tulemuslikumalt konsolideerida ja ühtlustada koostööd riikide piirivalveasutuste vahel ning kaitsta nii sisserändajaid kui ka ELi välispiire;

32.

teeb ettepaneku vastutuse jagamise osas edasimineku saavutamiseks läbi viia uuring, et selgitada välja, kuidas eri liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused jagatud vastutust ja solidaarsust määratlevad ning milliseid tagajärgi eri määratlused eri stsenaariumide puhul kaasa tooksid. Uuringus peaks samuti analüüsima, kuidas ELi kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning liikmesriikides saaks tegelikult ellu viia ühtlasemat varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõttu;

33.

märgib, kuivõrd oluline on, et EL kasutaks edukalt ära sisserändajate suurt potentsiaali. Edukas integreerimine ja mitmekesine juhtimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil toetab majanduskasvu, suurendab koolituse ja ettevõtlusega tegelemise võimalusi, aitab tulla toime tulevase tööjõunõudlusega ja heaoluühiskonna rahastamisega tulevikus. Et kõnealune poliitika võiks tuua kasu, tuleb eelkõige investeerida sisserändajate haridusse ja töökohtadesse, et neil oleks võimalik siseneda ELi tööturule. Samuti tuleb investeerida koolitusse ja kultuurilise mitmekesisuse juhtimisse, et saavutada rahva hoiakute muutumine ja sotsiaalsete suhete paranemine;

34.

rõhutab, et pettuste ja väärkohtlemise puhul on vaja üleeuroopalist käsitlust.

35.

rõhutab, et paljude liikmesriikide madal iive ja eesootav põlvkondade vahetus toob kaasa suurenenud vajaduse tööealise elanikkonna järele. Varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtt ELi liikmesriikides ei kätke seega üksnes probleeme, vaid ka suuri võimalusi. EL lihtsalt peab leidma usaldusväärse lahenduse demograafilistele probleemidele, mille ees liit praegu seisab;

36.

nendib, et seaduslikku rännet käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel ei ole erilist edu saavutatud. Selle tulemusena on ELi sisserändekavad äärmiselt puudulikud. Komiteel on heameel, et prioriteediks on seatud üldine strateegia rändeküsimustes ja et suurt tähelepanu osutatakse tasakaalustatud tõelise partnerluse edendamisele päritolu- ja transiitriikidega sisserändajate vastuvõtu korraldamisel nende õigusi austades ja organiseeritud viisil;

37.

on arvamusel, et organiseeritud kuritegevusega tuleb võidelda ka kohalikul tasandil sotsiaalsete ja hariduslike algatuste abil: näidates eriti nende piirkondade elanikele, kus organiseeritud kuritegevus domineerib, et võimalik on ka teistsugune, läbipaistvusel, osalusel ja demokraatial põhinev arengumudel, ja pakkudes haridustoetust eelkõige noortele, kellel on oht saada kaasatuks ebaseaduslikesse struktuuridesse; ning konfiskeerides organiseeritud kuritegevusest saadud tulu ja kasutades seda sotsiaalprojektide, kohalike osalejate ja kodanikuühiskonna heaks. Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasandite avaliku sektori asutustel on äärmiselt suur vastutus teha sedalaadi algatustes koostööd;

38.

jagab komisjoni arvamust, et asjakohane rändepoliitika sisaldab meetmeid ebaseadusliku sisserände vähendamiseks (5). Samas ei tohi ebaseaduslikku sisserännet ja dokumentideta sisserändajate toetamist kriminaliseerida ning peab olema tähelepanelik, tuvastamaks võimalikke inimkaubanduse ohvreid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad enda ees seisva tegelikkusega põhiõigusi austades toime tulema, mis muu hulgas peab tähendama teenuste osutamist ebaseaduslikele sisserändajatele;

39.

nõuab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele antakse võimalus töötada välja teadmiste vahetamise struktuurid ja vahetada kogemusi tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna heade tavade osas, et veelgi selgemalt rõhutada integratsioonipoliitika kohalikku mõõdet. Teadmiste vahetamise platvorm on Euroopa Liidu dünaamilise, sisserändajate õigusi tagava integratsioonipoliitika loomise eeltingimus. Pikemas perspektiivis peaks seda laadi platvorm aitama vähendada ka liikmesriikidevahelisi erinevusi integratsiooni osas;

40.

rõhutab, et sisserändajate turvalisust mõjutavate ja põhiõigusi piiravate probleemide, näiteks organiseeritud kuritegevuse (eelkõige inim- ja uimastikaubanduse, alaealiste seksuaalse ärakasutamise) vastu võitlemisel on ennetavad meetmed sama tähtsad kui karistused. Komitee tuletab komisjonile meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määravat rolli strateegiate väljatöötamisel kuritegevuse ennetamiseks ja vastutuse võtmisel ohvrite püsiva heaolu tagamisel;

41.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema otsustavam roll piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Nimelt on kohalikul kuritegevusel üha tihedamad sidemed rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ja just kohalik tasand on ühiskonda destabiliseerivate kuritegelike organisatsioonide esimene ohver; on komisjoniga ühte meelt, et tuleb luua turvalised ja usaldusväärsed süsteemid, et inimesed ja ettevõtted saaksid kasutada täielikult ära kogu interneti potentsiaali. Selleks tuleb liikmesriikide koostööd Europoli juures asuva küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega laiendada ka kohalikule ja piirkondlikule tasandile, et seeläbi tugevdada võitlust küberkuritegevusega juba kodanikele kõige lähemal asuval tasandil;

42.

märgib, et korruptsioon on kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja nende elanikele eriti oluline teema. Komiteel on kavas jätkata võitlust korruptsiooni vastu kõigil tasanditel ning seista ELi majanduslike huvide eest, muu hulgas Euroopa Prokuratuuri loomise kaudu, tehes selleks koostööd teiste ELi institutsioonide, Euroopa Nõukogu ja muude organisatsioonidega;

43.

toetab ELi strateegiat, mille eesmärk on inimkaubandus välja juurida. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad anda märkimisväärse panuse strateegia edukasse rakendamisse ja tänu kohalikele kontaktidele on neil võimalik märgata, kui keegi on langenud inimkaubanduse ohvriks. Komitee soovitab seetõttu anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse panustada selliste suuniste väljatöötamisse, mis käsitlevad ohvrite kindlakstegemist, nende kaitset ja pideva heaolu tagamist, eelkõige alaealiste puhul;

44.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised partnerid lähteriikide suutlikkuse suurendamisel. Piiriülest rahvusvahelist koostööd sisserändajaid ja varjupaigataotlejaid vastuvõtvate ja nende lähtekohaks olevate omavalitsusüksuste vahel võiks oluliselt parandada ja arendada. Kohalik tasand on oluline vastuvõtu- ja tagasipöördumisprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.