This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013IR3753
Opinion of the Committee of the Regions EU space industrial policy
Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kosmosetööstuse poliitika”
Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kosmosetööstuse poliitika”
ELT C 356, 5.12.2013, p. 49–54
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
5.12.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 356/49 |
Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kosmosetööstuse poliitika”
2013/C 356/09
REGIOONIDE KOMITEE
— |
märgib, et ELi arenevas kosmosepoliitikas tuleks reguleerida aspekte, mis puudutavad tööstusstandardeid ning satelliitside taristute tehnilisi toiminguid ja kaubanduslikku kasutamist; |
— |
nõustub sellega, et ELi kosmosesektori nõudlusest juhinduva avaliku poliitika kujundamise eesmärk on anda kasutajatele rohkem mõjuvõimu, ent seda ei saa taandada pelgalt tarbijatoetustele; |
— |
kutsub komisjoni üles kehtestama ametiasutuste pädevuste ja vajaduste üldkasu kriteeriumid, mida kasutataks kasutajate nõudluse hindamisel; |
— |
nendib, et ELi tööstuspoliitikas peaks väga tähtis aspekt olema tihedam suhe kohaliku ja piirkondliku tasandi – mis teeb koostööd tööstusharudega, et avastada ja toetada nende esimesi samme – ja riikliku või kogukonna tasandi vahel; |
— |
soovib juhtida tähelepanu kohalike ja piirkondlike parimatest tavadest saadud tõendusele selle kohta, et suures enamuses vastavad Copernicuse/GMESi lõppkasutajatele pakutavad teenused avaliku poliitika vajadustele ning on tõestanud oma kasulikkust avalike eesmärkide seisukohast; |
— |
teeb ettepaneku, et kosmosetehnoloogia alusel välja töötatud teenuseid ja rakendusi kaasrahastataks struktuurifondidest eeldusel, et fondide haldajatel on selleks piisav poliitiline tahe ja teadlikkus. Samalaadset mehhanismi on juba kasutatud 2007-2013. aasta finantsraamistikus, kus kasutamata ühtekuuluvusfondi/ERFi vahendid jaotati ümber uuele prioriteedile – äärepoolseimate piirkondade satelliidipõhisele lairibaühendusele; |
— |
leiab, et Copernicuse rakendusetapp on uute tehnoloogiaarengute majandusliku läbimurde seisukohast määrava tähtsusega, kuid märgib, et paljud kasutajad vajavad rahalist toetust, et tulla toime uue tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud käivitamisetapi kuludega. |
Raportöör |
Adam STRUZIK (PL/EPP), Masoovia vojevoodkonna marssal |
Viitedokument |
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi kosmosetööstuse poliitika. Kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamine” COM(2013) 108 final |
I POLIITILISED SOOVITUSED
REGIOONIDE KOMITEE
1. |
tervitab komisjoni teatist, milles rõhutatakse selgelt ELi kosmosetööstuse poliitika olulisust; |
Sissejuhatavad märkused
2. |
rõhutab, et kosmosesektor on strateegia „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatuste, eelkõige juhtalgatuste „Innovatiivne liit” ja „Tööstuspoliitika” põhielement. Kosmosetehnoloogial on teadmistepõhise majanduse jaoks eriline tähtsus, mõjutades edaspidist majanduslikku konkurentsivõimet ja pakkudes vahendeid muude pakiliste maiste probleemide lahendamiseks. Kosmose tehnoloogiaarendust (spin-off) võib määratleda millenagi, mida on kosmosetegevuses õpitud või muudetud ning mida seejärel kasutatakse või mis võetakse üle muudes kontekstides, luues täiendavat majanduslikku väärtust; |
3. |
märgib, et Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) koostatud hinnangust kosmoserakenduste lisaväärtust loovate tooteahela lõpu sektorite kohta nähtub, et Euroopa turg väiksem ja vähem eraturule spetsialiseerunud kui maailmaturg. Samuti ei sea erinevalt teistest kosmoseriikidest algseid standardeid ja tegevust kaitsetööstus. Ülejäänud maailmas tegutsevad aga enamik ettevõtteid mitmes turusegmendis ja kogu väärtusahela ulatuses. Euroopas on vähe neid, kes kontrollivad tervet väärtusahelat. Üldiselt esineb Euroopas (kus keskendutakse spetsiaalsetele satelliitnavigatsioonirakendustele) spetsialiseerumist pisut vähem kui ülejäänud maailmas; |
4. |
tajub täie teravusega ELi kosmosesektori peamisi poliitilisi küsimusi, nagu näiteks turukorraldus, haldusmenetluste lihtsustamine, hankepõhimõtted, juurdepääs andmetele, avaliku sektori institutsioonid tarbijatena ja õigusraamistik; |
5. |
tunnistab, et üldiselt avaldab ELi kosmosetööstus suurt mõju Euroopa positsioonile teaduses ja tehnoloogias. See hõlmab toetust Euroopa teadus- ja tehnoloogiabaasile ja kosmosetehnoloogia ulatuslikumat mõju majandusele üldisemalt; |
6. |
nõustub nõukogu 30. mai 2013. aasta järeldustega „ELi kosmosetööstuse poliitika. Kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamine”, et tasakaalustatud tööstusbaasi huvides on Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime oluline komponent VKEde osalemine tarneahelas, ja ühineb nõukoguga komisjonile esitatud üleskutses hinnata põhjalikumalt vajadust uute innovatiivsete finantsinstrumentide järele; |
7. |
leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast on eriti oluline edendada kosmosepõhiste rakenduste kasutamist ELi poliitikas ja et EL peaks sellest tulenevalt kujundama välja asjakohased toetusmeetmed, et edendada kosmosepõhiste rakenduste arengut ja kasutamist avaliku ja erasektori kasutajate seas, eelkõige kohalikes omavalitsustes ja VKEde sektoris, ning looma sellega seotud innovatsiooni toetavad meetmed; |
A. Tööstusliku kosmosepoliitika eesmärgid ja meetmed
8. |
jagab komisjoni arvamust, et kosmos on ELi ja selle kodanike jaoks väga oluline ning näeb sarnaselt komisjoniga, et ELi kosmosetööstuse ees seisavad suured väljakutsed seoses kiirelt arenevates kosmoseriikides (nagu Hiina ja India) toimuvate arengutega. Nagu teatises täheldatakse, on selline olukord tekkinud pigem ebapiisava rahastamise kui Euroopa kosmosesektori tõhususe puudumise pärast; |
9. |
mõistab, et ajal, mil EL ja selle liikmesriigid seisavad vastamisi rahaliste raskustega, peaks ELi tööstuslik kosmosepoliitika keskenduma sellele, et luua alus sektori edasisele arengule maailmaturul ja kõrvaldada takistused, mis võiksid seda protsessi ohustada. Selles tulenevalt toetab komitee täielikult teatises kirjeldatud eesmärke: töötada välja õigusraamistik, arendada edasi konkurentsivõimelist tööstusbaasi, toetada kulutõhusust, arendada turge kosmoserakenduste jaoks ja tagada tehnoloogiline sõltumatus ja sõltumatu juurdepääs kosmosesse; |
10. |
toetab argumenti, et kosmosevaldkonna tõhusaks juhtimiseks on Euroopas vaja peamiste sidusrühmade, st komisjoni, ESA ja liikmesriikide kokkulepet, kuid samas märgib ta, et poliitilisest seisukohast lihtsustaks ühine Euroopa kaitsepoliitika riikide sõjandusalaste sektorite vahel koostööd teha. Sellest saaks kasu ka tsiviilotstarbeline kosmosesektor; |
11. |
tunnistab Euroopa kosmosesektori turusaavutusi, eelkõige satelliitkommunikatsiooni valdkonnas, ning toetab komisjoni tema püüetes hoida see segment maailmaturul konkurentsivõimeline. Sellest perspektiivist toetab komitee tugevalt algatust tagada Euroopa ettevõtjatele juurdepääs raadiosageduskanalitele. See küsimus on piirkondadele oluline, kuna satelliitkommunikatsioon pakub vahendeid lairibaühenduse parandamiseks hõredalt asustatud piirkondades; |
12. |
tunnistab Euroopa kosmosesektori tehnoloogilise sõltumatuse olulisust ning nõustub pakutud lahendustega, nagu vastastikku rikastav koostöö muude sektoritega, korraldades programmi „Horisont 2020” raames projektikonkursse ja investeerides kosmosetööstuse kvalifitseeritud töötajate koolitusse; |
13. |
küsib siiski, kas praegune rahastus („Horisont 2020” raames) on piisav, et teha tehnoloogilise sõltumatuse arendamisel märkimisväärne samm edasi. Seetõttu kutsub ta komisjoni üles esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas see eesmärk saavutada; |
14. |
soovitab seada kvalifitseeritud tööjõu osas esialgseks prioriteediks see, et otsinguid alustatakse uutes ELi liikmesriikides, kes on kõik näidanud üles oma huvi ja ambitsiooni kosmoseriikide ringiga ühineda ning lisaks tõestanud kõrget haridustaset inseneritööl ning matemaatika- ja füüsikateadustes; |
15. |
toetab tugevalt turuarengut kosmoserakenduste ja -teenuste jaoks ning märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib selles protsessis olla väga oluline roll; |
16. |
soovib selles kontekstis meelde tuletada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kosmoseteenuste olulised lõppkasutajad. Samas peaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasutajad kosmoserakenduste potentsiaali täielikuks kasutamiseks olema rohkem teadlikud nende eelistest. Vaja on ulatuslikumat dialoogi teenusepakkujate ja lõppkasutajate vahel; |
17. |
leiab ka, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toovad oma piirkonnas kokku erinevaid majandusvaldkonna ja innovatsioonikolmnurgas osalejaid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad innovatsiooni ja VKEde programmide eest, mis võivad olla seotud kosmosega ja aitavad seega strateegiliselt kaasa kosmoseturu tugevdamisele; |
18. |
märgib ka, et tänu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on üldsusele lähedal, on neil unikaalne juurdepääs oma piirkonna eri ühiskonnarühmadele ja nad on seega kõige paremal positsioonil selleks, et teavitada inimesi kosmoseteenuste eelistest. Seda arvestades on suur tähtsus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võrgustikel, nagu NEREUS (Network of European Regions Using Space Technologies); |
B. Üldised kohalikud ja piirkondlikud mureküsimused
19. |
tunnistab sellest aspektist, et piirkonnad on satelliitrakenduste, eelkõige Copernicuse/GMESi teenuste ja toodete ühed tähtsamad kasutajad, et ELi kosmosetööstuse poliitika peaks toetama tehnilist innovatsiooni ning kõrvaldama selle arengut pidurdavad tegurid. ELi kosmosepoliitika edu hinnatakse majanduskasvu, säästlikkuse, teistele sektoritele avaldatava mõju ning kõrgelt kvalifitseeritud tootlike töökohtade loomise alusel; |
20. |
jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt on ELi kosmosepoliitika tähtsaim ülesanne edendada innovatsiooni nõudluse poolel, et tuua ELi piirkondadele ja kodanikele majanduslikku kasu kosmosesektorisse raamprogrammide kaudu juba investeeritud vahendite kaudu; |
21. |
nõustub sellega, et ELi kosmosesektori nõudlusest juhinduva avaliku poliitika kujundamise eesmärk on anda kasutajatele rohkem mõjuvõimu, ent seda ei saa taandada pelgalt tarbijatoetustele; |
22. |
kutsub komisjoni üles kehtestama ametiasutuste pädevuste ja vajaduste üldkasu kriteeriumid, mida kasutataks kasutajate nõudluse hindamisel; |
23. |
märgib piirkondlikust seisukohast, et kohaliku ja piirkondliku tasandi lõpptarbijad kasutavad Copernicuse programmi teenuseid ja tooteid vaid juhul, kui nad peavad nende kasutamist majanduslikult põhjendatuks; |
24. |
soovitab komisjonil käsitleda olemasolevatele ja potentsiaalsetele kasutajatelesuunatud rahastamismehhanisme, mida EL ja liikmesriigid võiksid pakkuda teenuste kasutuselevõtu korral. Euroopas, nagu ka mujal maailmas, on Maa seire osa avalikust taristust ning üldhuvi poole pürgimine toob kaasa sõltumise teadus- ja arendustegevuse ning teenuste operatiivse kasutuselevõtu avalikust rahastamisest; |
25. |
leiab, et Copernicuse rakendusetapp on uute tehnoloogiaarengute majandusliku läbimurde seisukohast määrava tähtsusega, kuid märgib, et paljud kasutajad vajavad rahalist toetust, et tulla toime uue tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud käivitamisetapi kuludega; |
26. |
eeldab, et sellised kasutajad nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning VKEd vajavad stiimuleid ja toetust ka edaspidi, ning täheldab, et ka ESA peaks osalemakasutajatele toetuse pakkumisel; |
27. |
soovib juhtida tähelepanu kohalike ja piirkondlike parimatest tavadest saadud tõendusele selle kohta, et suures enamuses vastavad Copernicuse/GMESi lõppkasutajatele pakutavad teenused avaliku poliitika vajadustele ning on tõestanud oma kasulikkust avalike eesmärkide seisukohast; |
28. |
teeb ettepaneku, et kosmosetehnoloogia alusel välja töötatud teenuseid ja rakendusi kaasrahastataks struktuurifondidest eeldusel, et fondide haldajatel on selleks piisav poliitiline tahe ja teadlikkus. Samalaadset mehhanismi on juba kasutatud 2007-2013. aasta finantsraamistikus, kus kasutamata ühtekuuluvusfondi/ERFi vahendid jaotati ümber uuele prioriteedile – äärepoolseimate piirkondade satelliidipõhisele lairibaühendusele; |
C. Sektori probleemide lahendamine
29. |
märgib, et kosmosesektorile on iseloomulikud pikad arengutsüklid. See suurendab tururiske, kuna uute rakenduste turupotentsiaali tuleb hinnata ennetavalt. Seetõttu on kosmosesektori ettevõtjatel raske investeerijaid ligi meelitada. Lisaks sellele muudab kosmoseseadmete pikk kasutusiga (10–15 aastat telekommunikatsioonisatelliidi puhul) turu väga tsükliliseks ja pakkumist on väga keeruline muutuva nõudlusega kohandada; |
30. |
tunnistab, et tooteahela alguses takistavad teadus- ja arendustegevusse tehtud ulatuslikest investeeringutest ja pikkadest arendusperioodidest tulenevad suured püsikulud ning turu väiksus mastaabisäästu teket, mis juhiks suundumist tegevuse kontsentreerimise poole (nt orbiidile saatmise äritegevuses). Teisalt on suurt mastaabisäästu võimalik saavutada tooteahela lõpus, mis muudab suuremad turud tasuvamateks. Nende väljakutsete iseloomust tingituna ei ole võimalik jätta tähelepanuta valitsuste keskset rolli Euroopa kosmosetööstuses; |
31. |
rõhutab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad tingimata võtma koos ESAga vastu vajalikud poliitilised, õiguslikud ja tehnilised otsused, et eraldada vajalikud rahalised vahendid kosmosele sõltumatu juurdepääsu tagamiseks, arendatavate või kavandatavate kosmosesüsteemide lõpuleviimiseks ning teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ja innovatiivsete kosmoseteenuste ja -rakenduste väljaarendamiseks; |
32. |
leiab, et kosmosetööstus ei ole vaatamata oma strateegilisele tähtsusele riikide majanduses siiski teiste Euroopa tööstussektoritega võrreldes esmatähtis, ja ärgitab seadma tulevases ELi kosmosepoliitikas eesmärgiks tagada ELi suurem sõltumatus strateegiliste komponentide tarnimisest kolmandatest riikidest; |
33. |
kutsub ESAt üles toetama jätkuvalt organisatsioone, kes on huvitatud kosmosetehnoloogia siirdamisest teistesse tööstussektoritesse, rahastades teostatavuse uuringuid, turuanalüüse ja prototüüpide loomist. Iduettevõtetele pakutakse toetust ettevõtlusinkubaatorite või ESA tehnosiirde programmi kontori (Technology Transfer Programme Office, TTPO) pakutava stiimuli (või stardikapitali). Komitee kutsub samuti üles algatama arutelu, mis võiks parandada kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate võimalusi; |
34. |
leiab, et kui EL ei soovi oma rahvusvahelistest konkurentidest maha jääda, peab ta tingimata edendama arukat spetsialiseerumist ja koostööd oma piirkondlike programmide ja innovatsioonirahastamisprogrammide vahel; |
35. |
nõustub nõukogu järeldustega, et aruka spetsialiseerumise võtmeaspekt on piirkondade kui kesksete osalejate kaasamine ELi innovatsioonipoliitikasse, mis võib ühtlasi aidata teadusuuringute sektoril saada enda kasutusse ELi regionaalfondide ulatuslikud rahastamisvõimalused. VKEde ettevõtlusmudelite arendamine ja ärioskuste parandamine Maa seirega seonduvate teenuste puhul on eriti oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast; |
36. |
kutsub üles kooskõlastama ELi ja riiklikul tasandi poliitikat, et kiirendada Euroopa Maa seire sektori arenguprotsessi nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Hiljutine konsolideerumise laine annab tunnistust sellest, et kõnealune sektor valmistub järgmiseks etapiks. Aeg on küps selleks, et olulised tarbijarühmad, sealhulgas näiteks valitsused, võtaksid kasutusele ulatuslikud Maa seire rakendused. Kui valitsustel õnnestub ühtlustada nõudlust ELi tasandil, toob see ühest küljest endaga kaasa suurema nõudluse, teisest küljest aga võimaldab standardimist (ning tööstuse mastaabisäästu); |
D. Kosmosesektori mõju
37. |
märgib, et ELis alakasutatakse praegu mitmeid bioteadustega seotud kosmosesektori tehnoloogiaarendusi (spin-off) ning et ELi tasandil saaks äärmiselt suurt kasu kosmoseprogrammi alguses järgitavast sihipärasest spin-off-strateegiast, mis kaasaks teiste tööstusharude esindajaid laiemalt; |
38. |
rõhutab satelliittehnoloogia tähtsust ELi kosmosesektoris ning märgib, et umbes kaks kolmandikku kõigist müüdud satelliitidest läheb telekommunikatsiooni rakendusteks. ELi kosmosetööstuse poliitika raames on seetõttu oluline võtta arvesse asjaolu, et sellel turul toimuvad tsüklilised muutused, mis kajastavad peamiselt muutusi nõudluses geostatsionaarsete telekommunikatsioonisatelliitide ja sellega seotud orbiidile saatmise teenuste järele; |
39. |
täheldab, et mobiiltelefonid, internet, krediitkaardid, teemaksud, televisiooniülekanded ja ilmaennustused on vaid mõned näited igapäevarakendustest, mis osaliselt või täielikult sõltuvad satelliitidest. Muud, strateegilisemad rakendused hõlmavad näiteks põllumajandust, tuulte ja merehoovuste jälgimist, laevade ja lennukite navigeerimist ning eriolukordade, saaste, kliima ja keskkonna jälgimist; |
40. |
märgib samuti, et erasektori osalejate kasv kosmosesektoris on aidanud muuta kosmosetehnoloogia ja -teenused taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, mis on võimaldanud ilma riiklike kosmoseprogrammideta riikidel ja arenevatel riikidel saada kasu mõnest kosmose kasutamise hüvest; |
41. |
tunnistab, et Euroopa seitsmenda raamprogrammiga on tehtud suur panus Galileo/EGNOSe uuendamisse ja seotud teenuste edendamisse. Ent siiski võib pidada kahetsusväärseks seda, et seitsmendas raamprogrammis on põhitähelepanu suunatud tooteahela algusele, samas kui väga vähe tähelepanu on pööratud rakendustele; |
E. ELi kosmosetööstuse poliitika edasine lähenemisviis
42. |
küsib, kas rõhuasetus, mille keskmes on siiani olnud vaid tööturg, taristu ja konkurentsieeskirjade täitmine (teisisõnu majanduskeskkonna kvaliteet), on piisav või tuleks selle asemel tähelepanu suunata suutlikkusele toota eksporditavaid kaupu ja teenuseid; |
43. |
tervitab asjaolu, et ELi mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) on arvesse võetud programme Galileo ja Copernicus; |
44. |
nendib, et hoolimata sellest, et Euroopa 2014.–2020. aasta strateegia keskendub teadus- ja arendustegevusele ja kõrgtehnoloogiale, võib EL selles valdkonnas kaotada oma konkurentsieelise võrdluses kiiresti arenevate tööstusriikidega, nagu India, Hiina ja Brasiilia, kui liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse eelarved jäävad Lissaboni strateegias seatust väiksemaks; |
45. |
märgib, et tööstuspoliitika mis tahes valdkonna edu on lahutamatult seotud ELi ja liikmesriikide makromajanduslike suundumustega, ning kutsub üles arendama kõrgtehnoloogilist teadusmahukat tööstustootmist, kus saab kasutada konkurentsieelist; |
46. |
peab strateegia „Euroopa 2020” tasakaalustatud elluviimist oluliseks. Sellest tulenevalt küsib komitee, kas innovatiivsete sektorite konkurentsivõime on piisav, et parandada tööhõivet ja majanduskasvu kogu ELi majanduses, ning kutsub üles toetama kogu kosmosesektorit, et sektori ülesehitus oleks suurte, keskmiste ja väikeste ettevõtete seisukohast tasakaalustatum; |
47. |
möönab, et kuigi Euroopa Komisjonil on olemas vahendid (nt arukas spetsialiseerumine), et tagada olulistes sektorites tööstuspoliitikale geograafilisem lähenemisviis, on ikka veel palju teha, et tagada piisav rahastamine (riskikapital) allikatest, mis ei ole liiga riskikartlikud; |
48. |
nendib, et ELi tööstuspoliitikas peaks väga tähtis aspekt olema tihedam suhe kohaliku ja piirkondliku tasandi – mis teeb koostööd tööstusharudega, et avastada ja toetada nende esimesi samme – ja riikliku või kogukonna tasandi vahel; |
F. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
49. |
nõustub komisjoni arvamusega, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikega 3 kuulub teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist. Jagatud pädevus kehtib niikaua, kuni EL loob neis valdkondades teisese ELi õigusakti, mille korral peavad liikmesriikide parlamendid kaotama oma riigi õigusest kõik sellele vastukäivad punktid; |
50. |
märgib, et kosmoseuuringute killustatud ja piiratud rahastamist peetakse üheks peamiseks takistuseks kosmosetegevuse edasisel arendamisel, ning kutsub seetõttu üles kosmosetegevust paremini koordineerima ELi, ESA ja vastavate liikmesriikide vahel, võimaldades nii Euroopal olla kosmosesektoris ülemaailmsel juhtpositsioonil. Seda, et ELi kaasatus kosmose teadustegevuse rahastamisse on oluline, näitab asjaolu, et suur osa kosmose teadustegevusest ei toimuks ilma Euroopa Komisjoni toetuseta. Seega nähakse ELi tegevust selles vallas asendamatuna; |
51. |
on arvamusel, et teatises esitatud meetmed on vajalikud, sest käsitletaval küsimusel on riigiülesed mõõtmed, mida ei saa liikmesriikide tasandil piisavalt reguleerida, samuti seetõttu, et olemasolevatest ELi meetmetest ja sihttoetusest selles raamistikus ei piisa seatud eesmärkide saavutamiseks. Võrreldes riiklike, piirkondlike ja kohalike tasandite killustatud meetmetega toovad teatises esitatud meetmed oma ulatuse ja tõhususe tõttu selget kasu eelkõige tänu mastaabisäästule, sest ulatuslikud kosmoseprogrammid eeldavad sellist investeerimistaset, mida liikmesriigid ise ei saa endale lubada; |
52. |
samas märgib, et selle algatusega ei püüta asendada liikmesriikide tehtud algatusi. Algatusega soovitakse liikmesriikide tasandil võetud meetmeid täiendada ja parandada koordineerimist, kui selline koordineerimine on vajalik ühiste eesmärkide saavutamiseks; |
53. |
leiab, et argumendid on selged, piisavad ja veenvad. Seetõttu on teatises kavandatud ELi meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; |
54. |
nõustub komisjoniga selles, et proportsionaalsuse aspektist peaks EL õigusakte vastu võtma ainult vajalikul määral. Eelistada tuleks liikmesriikidevahelise koostöö julgustamist, riikliku tegevuse koordineerimist või selliste meetmete täiendamist ja toetamist suunistega, luues teabevahetusmehhanisme jne. ELi arenevas kosmosepoliitikas tuleks reguleerida aspekte, mis puudutavad tööstusstandardeid ning satelliitside taristute tehnilisi toiminguid ja kaubanduslikku kasutamist. |
Brüssel, 8. oktoober 2013
Regioonide Komitee president
Ramón Luis VALCÁRCEL SISO