27.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 280/19

—

tervitab Euroopa Komisjoni küberjulgeoleku strateegiat ning võrgu- ja infoturvet käsitlevat direktiivi ning toetab strateegia eesmärki tagada avatud, ohutu ja turvaline küberruum ja muuta ELi internetikeskkond maailma ohutumaks;

—

leiab, et pakett, milles ühendatakse kõnealuses valdkonnas tehtav ja kavandatav töö, on hädavajalik ning aitab luua Euroopa jaoks kooskõlastatud strateegilise visiooni. Pakett on teretulnud, et tagada kooskõlastamine, innustada koostööd, võtta selgeid ja otsustavaid meetmeid, saavutada ühtlane küberkaitse tase, parandada IT-süsteemide ja -võrgustike vastupidavust uutele ja esilekerkivatele küberohtudele ning vähendada killustatust kogu ELis;

—

soovitab komisjonil avaldada tegevuskava, et selgitada, kuidas paketi ambitsioonikad eesmärgid praktikas toimivad. Tegevuskava peab sisaldama ka juhiseid strateegia mõju hindamiseks ja mõõtmiseks, et teha kindlaks, kas tehakse koostööd ja saavutatakse edusamme;

—

rõhutab, et uus pakett peaks aitama tõhustada küberintsidentide vältimist, avastamist ja neile reageerimist ning viima parema teabevahetuse ja kooskõlastamiseni liikmesriikide ja komisjoni vahel suurte küberintsidentide puhul. Selle saavutamiseks on vaja liikmesriike, ELi institutsioone, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, erasektorit ja kodanikuühiskonda hõlmavat tõelist partnerlust.

Raportöör

Robert BRIGHT (UK/PES), Newporti linnavolikogu liige

Viitedokumendid

Ühisteatis „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia”

(JOIN(2013) 1 final)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus

(COM(2013) 48 final)

1.

tervitab Euroopa Komisjoni küberjulgeoleku strateegiat ning võrgu- ja infoturvet käsitlevat direktiivi ning toetab strateegia eesmärki tagada avatud, ohutu ja turvaline küberruum ja muuta ELi internetikeskkond maailma ohutumaks;

2.

loodab, et uue küberturbe paketiga (sealhulgas strateegia ja direktiiv) tõstetakse latti kõrgemale ning antakse oluline panus küberturbe standardite arendamisse kogu ELis, vähendades õiguslikku ebakindlust, suurendades internetiteenuste usaldusväärsust, vähendades tarbetuid kulusid ja halduskoormust ning toetades nii digitaalset ühtset turgu ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

3.

leiab, et pakett, milles ühendatakse kõnealuses valdkonnas tehtav ja kavandatav töö, on hädavajalik ning aitab luua Euroopa jaoks kooskõlastatud strateegilise visiooni. Pakett on teretulnud, et tagada kooskõlastamine, innustada koostööd, võtta selgeid ja otsustavaid meetmeid, saavutada ühtlane küberkaitse tase, parandada IT-süsteemide ja -võrgustike vastupidavust uutele ja esilekerkivatele küberohtudele ning vähendada killustatust kogu ELis;

4.

kutsub organisatsioone, sealhulgas avaliku sektori asutusi üles tunnistama, et võitlus küberkuritegevusega on pidev võitlus, ning seadma esikohale küberhäiretest ja -rünnakutest tuleneva ohu, määrates kindlaks nõrgad kohad ning arendades organisatsioonilisi võimeid turvarikkumistega toimetulekuks. Internet muutub järjest enam inimeste elu lahutamatuks osaks ning sellega paralleelselt suureneb ja laieneb ka küberkuritegevusest tulenev oht. Küberkuritegevus mis tahes kujul on kiiresti arenev ja üha keerukam uus oht liikmesriikidele, organisatsioonidele ja ELi kodanikele 21. sajandil. Küberkuritegevus muutub üha sagedamaks ja keerukamaks ning see ei tunne piire;

5.

tunnustab, et EL on juba teinud olulisi edusamme, et oma kodanikke internetikuritegude eest paremini kaitsta, sealhulgas õigusakti ettepanek infosüsteemide vastaste rünnakute kohta ning internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu loomine. Paketiga tuleks edasi arendada varasemaid, sealhulgas 2010. aasta Euroopa digitaalarengu tegevuskavas (1) määratletud meetmeid ning luua kindel Euroopa küberkaitse poliitika. Komitee kutsub selleks üles kaasseadusandjaid, kes arutavad praegu infosüsteemide vastu suunatud ründeid (2) käsitlevat komisjoni direktiivi ettepanekut, saavutama asjaomase ettepaneku osas kiire kokkuleppe;

6.

toetab strateegia ambitsioonikust, kuna selle eesmärk ei ole mitte üksnes ühtlustada liikmesriikide küberturbe alaseid võimeid ning ühendada tehtava ja kavandatava töö eri harud, et luua ühised standardid ja võrdsed tingimused, vaid ka kooskõlastada ja saavutada sidusus kolmes poliitikavaldkonnas, milles pädevus on olnud erinev – õiguskaitse, digitaalarengu tegevuskava ning kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika;

7.

leiab, et paketile võiks kasu olla liikmesriikide valitsuste kogutud andmetest ning et pakett peaks sisaldama võrgu- ja infoturvet puudutavaid ühtlustatud standardeid;

8.

tervitab asjaolu, et paketis on valitud lähenemisviis, mille kohaselt osalevad poliitikakujundamisel kõik sidusrühmad. Paketis tunnistatakse avaliku ja erasektori koostöö tähtsust ning vajadust tegutseda tõelises partnerluses ning piisavate vahenditega. Paketiga püüeldakse ka ELi digitaalse ühtse turu lõpuleviimise poole, luues seeläbi ohutu, turvalise ja jõuka digitaalse internetikeskkonna ettevõtete, valitsuste ja kodanike jaoks;

9.

tervitab direktiivis kavandatud meetmeid, sealhulgas soovitust, et liikmesriigid peavad vastu võtma riikliku võrgu- ja infoturbe strateegia, looma infoturbeintsidentidega tegelevad meeskonnad (Computer Emergency Response Teams, CERTs), et teha koostööd Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), ning ettepanekut luua liikmesriikide ja komisjoni vaheline selge koostöömehhanism, et levitada varajasi hoiatusi riskide ja intsidentide kohta turvalise taristu kaudu. Nimetatud meetmed ja direktiiviga võetud regulatiivne lähenemisviis peaksid aitama oluliselt parandada sidusust, kehtestada ühtlase riikliku valmisoleku miinimumtaseme ning edendada küberkaitset kogu ELis;

10.

innustab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kiiresti vastu võtma direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrget taset kogu Euroopa Liidus;

11.

leiab, et pakett saaks kasu täiendavatest üksikasjadest selle kohta, kuidas liikmesriigid teavitavad küberkuritegevusest ja koguvad selle kohta andmeid ning kuidas meetmeid rakendada. Ühised teavitussüsteemid ja täiendav selgus teavitamise nõuetest on otsustava tähtsusega, et vältida ebakindlust ja sidususe puudumist selles osas, kuidas riiklik võrgu- ja infoturbega tegelev pädev asutus määratleb ja mõõdab nn olulise mõjuga küberintsidente. Samuti peab riikliku võrgu- ja infoturbega tegeleva pädeva asutuse loomisel arvestama pädevuste jaotust eelkõige föderaalse või detsentraliseeritud struktuuriga liikmesriikides;

12.

väljendab seepärast muret paketi teatavate regulatiivsete ja õiguslike aspektide pärast, eelkõige seoses selguse puudumisega, kui tegu on kriteeriumide määratlemisega, millele liikmesriik peab vastama, et tal lubataks osaleda turvalises teabevahetussüsteemis, selliste sündmuste täpsemate kirjelduste kindlaks määramisega, mille puhul tuleks kasutada varajast hoiatust, ning asjaolude määratlemisega, mille korral operaatorid ja haldusasutused peavad intsidendist teatama. Selguse puudumine nende teemade suhtes kehtestatud reeglite osas õõnestab õiguskindlust;

13.

väljendab mõningast muret, et direktiiviga võidakse põhjustada ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele tarbetut regulatiivset koormust. Tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et vältida õigusnormide kattumist ning tagada, et kõigi täiendavate õigusnormide puhul järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. See on eriti oluline nende organisatsioonide jaoks, millel võib juba olla teavitamise kohustus, mis on sisuliselt sarnane siinkohal visandatule;

14.

soovitab komisjonil avaldada tegevuskava, et selgitada, kuidas paketi ambitsioonikad eesmärgid praktikas toimivad. Tegevuskava peab sisaldama ka juhiseid strateegia mõju hindamiseks ja mõõtmiseks, et teha kindlaks, kas tehakse koostööd ja saavutatakse edusamme;

15.

kutsub kõiki liikmesriike üles töötama välja küberjulgeoleku strateegiad (2012. aastaks olid strateegia välja töötanud vaid kümme liikmesriiki), mis täiendavad uut ELi strateegiat. Riiklike strateegiate ja ELi strateegia vaheline täiendavus on oluline sidususe tagamiseks. Samuti on oluline, et ELi meetmed täiendavad liikmesriikide olemasolevaid struktuure ja parimaid tavasid;

16.

väljendab heameelt komisjoni tulevaste meetmete üle, millega arendatakse ELi küberturbe alaseid võimeid, sealhulgas katseprojekti käivitamine robotivõrkude ja kurivaraga võitlemiseks; kohustus laiendada riiklike infoturbeintsidentidega tegelevate meeskondade, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ja uue küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse koostööd; küberkuritegevuse vastase võitluse riiklike tippkeskuste võrgustiku arendamine ning võrgu- ja infoturbe lahenduste avaliku ja erasektori platvormi käivitamine, et arendada stiimuleid turvaliste IKT lahenduste kasutuselevõtuks. Samuti on teretulnud strateegia eesmärk koondada kokku kõik asjaomased pooled, et hinnata edusamme 12 kuu möödudes;

17.

rõhutab, et edukas küberjulgeoleku strateegia põhineb võrgu- ja infoturbega tegelevate pädevate asutuste ja õiguskaitseasutuste vahelisel tihedal koostööl. Selleks tuleb õiguskaitseasutusi süstemaatiliselt teavitada intsidentidest, mille puhul kahtlustatakse seotust raske kuriteoga;

18.

leiab, et paketis visandatud prioriteedid on tasakaalus ja asjakohased. Prioriteedid, nagu põhiõiguste, isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, tõhus, paljusid sidusrühmi hõlmav valitsemine ja ühine vastutus turvalisuse tagamisel, on kõik valdkonnad, kus linnadel ja piirkondadel peaks olema võtmeroll avaliku sektori teabe valdajatena;

19.

soovitab, et liikmesriikide kõrval tuleks tunnustada piirkondi IKT uuenduste kasutajate ja tootjate vahelise tihedama koostöö peamiste arendajatena valitsus- ja haldusasutuste eri harudes, sealhulgas küberturbe ja andmekaitse valdkonnas;

20.

rõhutab, et uus pakett peaks aitama tõhustada küberintsidentide vältimist, avastamist ja neile reageerimist ning viima parema teabevahetuse ja kooskõlastamiseni liikmesriikide ja komisjoni vahel suurte küberintsidentide puhul. Selle saavutamiseks on vaja liikmesriike, ELi institutsioone, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, erasektorit ja kodanikuühiskonda hõlmavat tõelist partnerlust;

21.

tunnistab, et küberohtude vastu võitlemine eeldab suuremaid ressursse, teadlikkuse suurendamist küberkuritegevuse põhjustatud ohtudest ning tõhusat ja sihipärast küberturvet. Mis puutub mitmetasandilisse valitsemisse, siis peab kindel lähenemisviis küberkuritegevusele arvestama ka kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes peavad olema täielikult ja tõhusalt kaasatud IKTga seotud algatuste juhtimisse;

22.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll küberkuritegevuse vastu võitlemisel, kübervaldkonnaga seotud andmete kogumisel ja andmekaitse tagamisel, kuna turvarikkumised kujutavad endast ohtu kommunaalteenustele (nt kohalik vesi ja elekter) ning omavalitsused kasutavad ja omavad palju digitaalseid infotooteid ja –teenuseid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad järjest enam näiteks kodanikele ja kogukondadele digitaalteenuste osutamise eest ning koolides võrgu- ja infoturbe alase koolituse pakkumise eest. Valitsusasutused, muu hulgas ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, vastutavad juurdepääsu ja avatuse tagamise ning põhiõiguste austamise ja kaitsmise eest internetikeskkonnas ning interneti usaldusväärsuse ja koostalitlusvõime säilitamise eest;

23.

soovitab, et parema õigusloome saavutamiseks peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid süstemaatiliselt konsulteerima kohalike ja piirkondlike omavalitsustega Euroopa digitaalarengu tegevuskava elluviimiseks võetavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, arvestades omavalitsuste pädevust ja võtmerolli, mida neil tuleb täita kõigi IKT valdkonna meetmete kavandamisel ja rakendamisel (eelkõige eraelu puutumatuse, andmekaitse ja küberkuritegevusega seotud aspektides). On kahetsusväärne, et direktiivi ettepaneku ettevalmistamisel ei ole tehtud erilisi jõupingutusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohtade kogumiseks. Komitee on selgelt väljendanud, et on valmis komisjoni abistama seadusandliku menetluse eelsete konsultatsioonidega, nagu on sedastatud Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni koostööprotokollis (3);

24.

soovitab lisada direktiivi artikli 14 punkti 1 kohalikul ja piirkondlikul tasandil kohaldatavad meetmed. Need meetmed võiksid hõlmata riskihindamis- ja -ohjamisprotsessi kehtestamist, infoturbe poliitika jõustamist ja küberturbe küsimuste mõistmise suurendamist ning digitaalse kirjaoskuse ja digitaalsete oskuste parandamist;

25.

rõhutab, et riigi tasandist madalamal tasandil tuleks innustada ja arendada partnerlusi kõigi asjaomaste osaliste vahel, et töötada välja kooskõlastatud meetmed küberturbe valdkonnas ning lisada need riikliku ja ELi tasandi küberturbe meetmetesse, pidades silmas e-kuritegevuse vastu võitlemist ning otsesest finants- või intellektuaalomandi vargusest, teabevahetuse katkestustest või ettevõtete jaoks eluliselt oluliste andmete kahjustamisest põhjustatud tagajärgede minimeerimist;

26.

märgib, et subsidiaarsuse põhimõttele vastamise kaks tingimust, vajadus ELi tasandi meetme järele ning ELi tasandi meetme lisaväärtus, näivad olevat üldiselt täidetud. Kavandatud meetmed on vajalikud, sest need hõlmavad rahvusvahelisi aspekte, mida ei saa nõuetekohaselt reguleerida üksnes liikmesriikide ja/või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil. Kavandatud meetmed toovad ka tõenäoliselt selget kasu võrreldes riigi, piirkonna või kohaliku tasandi eraldiseisva meetmega, kuna näiteks isikuandmete edastamine üle riikide sise- ja välispiiride kasvab kiiresti. Lisaks aitavad ELi tasandi regulatiivsed kohustused selgelt kaasa võrdsete tingimuste loomisele ja õigustühimike kaotamisele;

27.

väljendab heameelt direktiivis võetud põhimõttelise kohustuse üle järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Arvestades võrgu ja info turvalisusega seotud intsidentide ja riskide piiriülesust, on direktiivis visandatud eesmärke võimalik paremini saavutada ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Uuringud näitavad, et isikuandmete kaitsega seotud küsimustes usaldavad ELi kodanikud selliseid institutsioone nagu komisjon (4). Direktiiv on põhimõtteliselt kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega, tagades, et kavandatav direktiiv ei lähe kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsuse põhimõtte ja ELi liikmesriikide siseste juhtimisstruktuuride austamise aspektist tekitab siiski muret asjaolu, et ettepanekus on iga liikmesriigi kohta ette nähtud vaid üks pädev asutus või riiklik infoturbeintsidentidega tegelev meeskond;

28.

leiab, et kuigi paketi õiguslik alus sisaldub ELi toimimise lepingu artiklites 26 ja 114, lähevad kavandatud meetmed neist artiklitest kaugemale, kuna ettepanekuga hõlmatakse kõik avaliku halduse infosüsteemid, sealhulgas sisemised infosüsteemid nagu siseveeb;

29.

väljendab heameelt direktiivis võetud kohustuse üle järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Samad normid, põhimõtted ja väärtused, mida EL järgib väljaspool internetikeskkonda, peaksid kehtima ka internetikeskkonnas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) peaksid hõlmama ühiskonna kõigi, ka sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate liikmete vajadusi. Kõigil internetikasutajatel peaks olema võimalik arvestada miinimumstandarditega, mis vastavad väga erinevatele vajadustele, sealhulgas usaldusväärsus, turvalisus, läbipaistvus, lihtsus, koostalitlusvõime ning riski ja vastutuse vähendamine. Põhiõiguste tõhusa kaitse, õiguskindluse ja parlamentaarse analüüsi reservatsiooni säilitamise huvides ergutab komitee määratlema võrgu- ja infoturbe standardite konkreetsemad materiaalõigusnormid direktiivis eneses. Seejuures tuleks sõnastada eeskätt põhiõigustest ning andmekaitset ja andmete turvalisust käsitlevatest õigusaktidest tulenevad nõuded võrgu- ja infoturbe kujundamisele;

30.

rõhutab, et katsed kaitsta kodanikke internetikeskkonnas peavad olema tasakaalus hartas kodanikele antud õiguste, vabaduste ja põhimõtetega. ELi põhiväärtuste väärtustamine kübervaldkonna poliitikameetmete kujundamisel on teretulnud. Nagu varasemates arvamustes on väljendatud (5), on väga oluline tagada kõigi turvalisusnõuete täitmine kõigil tasanditel, et tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse optimaalne tase ning vältida isiklike andmete igasugust loata jälgimist ja profiilide loomist;

31.

rõhutab, et hoolimata sellest, et erasektori operaatorid muutuvad järjest enam vastutavaks kriitilise tähtsusega taristute ja internetiteenuste eest, ning hoolimata vajadusest tunnistada erasektori otsustavat tähtsust, peab riik võtma lõpliku vastutuse nii kodanike vabaduse säilitamise kui ka nende turvalisuse eest internetikeskkonnas;

32.

märgib, et kui kogu Euroopas rakendataks põhimõtet, et inimeste andmed ja objektide üksikasjad registreeritakse vaid ühe korra ning kaotatakse vajadus eri vorme korduvalt täita, siis aitaks see oluliselt vähendada tarbetut bürokraatiat üldsuse jaoks ning haldusasutuste kulusid. Seepärast tuleb hoolitseda selle eest, et peetaks kinni andmekaitset käsitlevatest õigusaktidest;

33.

toonitab, et tõhus küberkaitse nõuab töötajate, muu hulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate koolitamist ja nende kvalifikatsiooni tõstmist. Laialdast koolitust tuleks võimaldada kogu personalile, eelkõige tehnikaspetsialistidele, otseselt eri metoodikaid hõlmavate turvamenetlustega töötavale personalile ning innovatsiooni ja ajakohastamisega üldiselt või kaudselt seotud personalile usalduse ja turvalisusega seotud teemadel. Pidev koolitus on oluline kohaliku e-valitsuse eduks, samas kui kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on üha olulisem roll kodanike teavitamisel ja juhendamisel süsteemide asjakohase kasutamise ja küberohtude äratundmise vallas (6);

34.

märgib, et edu saavutamiseks on juhtide osalemine oluline. Sellest tulenevalt on vaja ka tegev- ja haldusjuhtide sihipärast koolitamist, et anda neile arusaam ja head eeltingimused ohutuskultuuri loomiseks oma organisatsioonis;

35.

võtab teadmiseks hariduse ja koolituse parandamise, viies sisse võrgu- ja infoturbe alase koolituse, ning küberturbe võistluste korraldamise 2014. aastal. Selles tuleks arvesse võtta liikmesriikides juba läbiviidavaid üritusi ning innustada parimate tavade tutvustamist. Komitee tervitab strateegia läbivat ambitsiooni viia koolides sisse võrgu- ja infoturbe alane koolitus, kuid leiab, et kuna haridus kuulub liikmesriikide pädevusvaldkonda, on selle alustamiseks 2014. aastal vaja märkimisväärseid vahendeid ja kavandamisjõupingutusi;

36.

juhib tähelepanu asjaolule, et eraelu puutumatuse kaitse sõltub kindlatest teguritest, sealhulgas avaliku sektori asutuste struktuur (enamik neist on kohaliku tasandi asutused), vastavus ELi õigusaktidele, innovaatilise kultuuri edendamine avaliku sektori asutuste ametnike hulgas, muu hulgas ühise eetikakoodeksi kasutamise kaudu, ning kodanike hulgas nende digitaaltarbijaõiguste määratlemise ja sellekohase teadlikkuse tõstmise kaudu, ning IKT-põhiste rakenduste haldamine;

37.

on seisukohal, et edasiste meetmete eesmärk peaks olema ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega võitlemiseks ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise soodustamine ja innustamine ning koostöö edendamine ja heade tavade vahetamine paljude sidusrühmade vahel kohalikul, piirkondlikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Selles osas on äärmiselt olulised lastele, vanematele ja hooldajatele ettenähtud abiliinid, vihjeliinid kuritarvitamisest teavitamiseks, tarkvara, mis võimaldab hõlpsamini identifitseerida kuritahtlikku infosisu, ning lihtne ja kiire teavitamine;

38.

soovitab teha kõik jõupingutused selleks, et suurendada nende ettevõtete madalat protsenti ELis (2012. aasta jaanuari seisuga 26 %), kes on ametlikult määratlenud oma IKT valdkonna julgeolekupoliitika (7). Igas suuruses ettevõtteid tuleks innustada investeerima küberturbesse, mida saab kasutada turustamisvahendina potentsiaalsete klientide leidmisel ning mille abil saab tegevuse käigus leevendada küberkuritegevuse katastroofilisi tagajärgi. Ettevõtted peaksid küberturbe puhul kaaluma ettevõtjapõhist lähenemisviisi, mida toetatakse tehnoloogiaga, seades esikohale oma kõige kriitilisema tähtsusega põhivahendid või protsessid;

39.

rõhutab, et arvestades IKT tohutut majanduslikku potentsiaali Euroopa majanduses (praegu peaaegu 6 % ELi SKPst (8)), on vaja astuda konkreetseid samme selleks, et võidelda küberkuritegevuse kasvava nähtusega ning taastada nii kodanike kui ka ettevõtete usaldus interneti turvalisuse vastu (vähendades nende ELi internetikasutajate arvu, kes on mures näiteks internetimaksete turvalisuse pärast (9));

40.

on jätkuvalt seisukohal, et selleks, et vähendada küberkuritegevuse tõttu kaotatavaid suuri summasid ning suurendada tarbijausaldust, on küberkuritegevuse vastu võitlemiseks vaja kiireloomulisi jõupingutusi kohalikul/piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;

41.

leiab, et strateegia saaks kasu täiendavatest üksikasjadest selle kohta, kuidas kaitsta ja arendada pilvandmetöötlust, millel on tohutu majanduslik potentsiaal. Mobiilsete elektroonikaseadmete kasutuse kiire kasv ei näita aeglustumise märke. Gartneri aruande kohaselt kasutab 2016. aastaks vähemalt 50 % ettevõtete e-posti kasutajatest e-posti haldamiseks mobiiltelefoni (10). Tuleb uurida mobiilsetest elektroonikaseadmetest ja pilvandmetöötlusest tulenevaid uusi probleeme ja võimalusi. Lisaks vajab pilvandmetöötlus asjakohast struktuuri, et saavutada optimaalne turvalisuse tase (11). Komitee on juba väljendanud muret selle kohta, et Euroopa Komisjoni hiljutises teatises pilvandmetöötluse kohta ei käsitleta asjakohaselt seost esitatud strateegia ja teiste selliste küsimuste vahel nagu tõhus andmekaitse, autoriõiguste reguleerimine või andmete kättesaadavuse ja portimise arendamine (12);

42.

leiab, et küberkuritegevuse põhjustatud globaalset, omavahel seotud ja piiriülest ohtu arvestades tuleb innustada ka rahvusvahelist koostööd ja dialoogi väljaspool ELi piire, et tagada tõeliselt globaalne ja kooskõlastatud lähenemisviis küberkuritegevusele. Selles osas tuleks innustada kõiki riike ühinema küberkuritegevust käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga (Budapesti konventsioon) (13). Samuti on oluline jätkata kahepoolset koostööd eelkõige Ameerika Ühendriikidega ning mitmepoolset koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega;

43.

rõhutab, kuivõrd oluline on parandada kooskõlastamist olevasolevate ja tulevaste rahastamisvahenditega, nagu Horisont 2020, Euroopa koostööraamistik ja sisejulgeolekufond, et tagada kooskõlastatum lähenemisviis kübervaldkonna investeeringutele;

44.

kahtleb, kas eelarveeraldis 1,25 miljonit eurot on piisav, et rajada kindel ja sihipärane võrgu- ja infoturbe taristu, ning väljendab pettumust Euroopa ühendamise rahastule mõeldud finantseraldise vähendamise üle 8. veebruaril nõukogu kokkuleppes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta. Kindlat ja suuremat eelarvet on vaja selleks, et pakkuda finantstoetust kesksele IKT taristule, millega ühendatakse liikmesriikide võrgu- ja infoturbe alased võimed ning lihtsustatakse nii kogu ELi hõlmavat koostööd.

IV

IV