5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/15

—

rõhutab, et ELi iga-aastase eelarve koostamine on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks poliitilise ja strateegilise iseloomuga, ning soovib järgmiste aastate eelarvete osas ametlikku konsulteerimist;

—

tervitab Euroopa Komisjoni püüdeid edastada teavet selle kohta, kes saavad EList vahendeid, ent leiab, et üldsusele kättesaadav teave on ebapiisav ja liiga katkendlik andmaks õiget ja terviklikku pilti Euroopa vahenditest, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kulutavad ja haldavad;

—

rõhutab, et komitee jälgib hoolikalt, kas programmi aeglane käivitamine ja aeglane kasutamine mõjub negatiivselt 2016. aastaks kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku toimimise vahehindamisele;

—

märgib, et umbes kolmandik kõigist täitmata kulukohustustest (70,7 miljardit eurot) makstakse ära 2014. aastal, kuid nõustub Euroopa Komisjoni väljendatud murega 2015. ja 2016. eelarveaasta suhtes;

—

peab maksete hilinemist lubamatuks ja nõuab, et ühiselt hallatavate programmide puhul oleks kohustuslik 60-päevane maksetähtaeg ning tähtajast mittekinnipidamise korral kehtiks õiguslik karistus või rahaline trahv;

—

väljendab kahetsust, et ELi 2014. aasta eelarve prioriteetide poliitilises tutvustuses puuduvad viited Euroopa poolaastale;

—

soovitab noorte tööhõive algatuse varasemal täielikul kasutuselevõtul 2014.–2015. aastal kaasata kiireks rakendamiseks sobivad meetmed (näiteks suutlikkuse suurendamine);

—

nõuab, et juba aastatel 2014 ja 2015 võetaks varem kasutusele kulukohuste assigneeringud kuni 200 miljoni euro suuruses summas „Horisont 2020” jaoks, 150 miljonit eurot Erasmuse jaoks ja 50 miljonit eurot COSME jaoks;

—

tervitab asjaolu, et ühise põllumajanduspoliitika esimesest sambast teise on kavas üle kanda 351,9 miljonit eurot, ning kordab kindlat vastuseisu vastassuunalistele ülekannetele;

—

soovitab majanduskasvu ja tööhõive suurendamisega seotud koguvaru lisapaindlikkust kasutada rubriigis 1b.

Raportöör

Luc VAN DEN BRANDE (BE/EPP), Flaami-Euroopa kontaktasutuse juhataja

Viitedokumendid

Euroopa Komisjoni 2014. aasta eelarvestuse projekt (2014. aasta eelarveprojekti ettevalmistus)

SEC(2013) 370, juuni 2013

Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

11655/13, 27. juuni 2013

1.

märgib, et arvamus ELi eelarvemenetluse kohta koostatakse esmakordselt, et esitada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad nende eelarverubriikide kohta, millest eraldatakse vahendeid just peamiselt neile ja millega nad on otseselt seotud;

2.

rõhutab, et ELi iga-aastase eelarve koostamine on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks poliitilise ja strateegilise iseloomuga, ning teeb komisjonile, nõukogule ja parlamendile ettepaneku järgmiste aastate eelarvete osas ametlikult konsulteerida, mis võimaldab Regioonide Komiteel esitada oma seisukoha pärast seda, kui Euroopa Komisjon on avaldanud eelarveprojekti, ning eelistatult enne seda, kui nõukogu esitab eelarveprojekti parlamendile;

3.

toonitab, et käesolevas arvamuses ei käsitleta eelarverubriiki 5 kuuluvaid halduskulusid;

4.

keskendub käesolevas arvamuses eelarverubriikidele, mis pakuvad erilist huvi Regioonide Komiteele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, hõlmates struktuurifonde, programme „Horisont 2020” ja COSME, ühtekuuluvusfondi ja muid ühiselt hallatavaid programme, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja LIFE+;

5.

märgib, et Euroopa Liidu eelarvel on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks eriline tähtsus, kuna nad haldavad otse teatud ühisjuhtimisel elluviidavaid ELi programme ja neid mõjutab seetõttu otseselt nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute tase neis valdkondades, pidades eelkõige silmas hilinenud makseid, mis on tingitud viimaste aastate täitmata maksenõuete akumuleerumisest ja millel on otsene mõju paljude kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvetele kogu ELis;

6.

tõdeb lisaks, et paljud omavalitsused, kes saavad toetust sellistest Euroopa fondidest nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, sõltuvad oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel väga palju nendest fondidest eraldatavatest vahenditest;

7.

tuletab meelde, et ELi eelarve moodustab vaid väikese osa (umbes 2 %) kõigist avaliku sektori kulutustest Euroopa Liidus ja sellest üksi ei piisa 1,8 triljoni euro suurusteks tulevikku suunatud otseinvesteeringuteks, mida nõutakse strateegias „Euroopa 2020”. Seepärast on Regioonide Komitee seisukohal, et omavalitsuste aktiivsemal kaasamisel uude majandusjuhtimise raamistikku on otsustav tähtsus, ning rõhutab omavalitsuste osalemise olulisust partnerluslepingute raames;

8.

rõhutab, et Euroopa eelarvest pärinevatel investeeringutel on avaliku ja erasektori kaasrahastamise kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil mitmekordistav ja võimendav mõju. Paljude liikmesriikide avaliku sektori investeeringud sõltuvad suuresti struktuurifondidest, kusjuures 13 riigis moodustavad need üle 30 % riiklikest investeeringutest ja kuues liikmesriigis isegi üle 60 %;

9.

märgib, et puudub selge pilt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osakaalust, ehkki arvatakse, et suure osa ELi eelarvest kulutavad keskvalitsused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud, eraorganisatsioonid, ettevõtted, ülikoolid ja haridusasutused, eraisikud jne ning et üldiselt kulutatakse kolmandik avaliku sektori kuludest ja kaks kolmandikku avaliku sektori investeeringutest kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

10.

on veendunud, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ülitähtis ja asendamatu roll Euroopa poliitikaeesmärkide elluviimisel. Omavalitsused osalevad otseselt või kaudselt alljärgnevas:

11.

järeldab, et piirkonnad ja kohalikud omavalitsused on otse ja/või kaudselt kaasatud rohkem kui 75 % ELi eelarvevahendite haldamisse ja kulutamisse (1);

12.

tervitab Euroopa Komisjoni püüdeid edastada teavet selle kohta, kes saavad EList vahendeid kas otse Euroopa Komisjonilt või riiklike ja piirkondlike ametiasutuste kaudu (eesmärgiga suurendada vastutust suurema läbipaistvuse abil), ent leiab, et üldsusele kättesaadav teave on ebapiisav ja liiga katkendlik andmaks õiget ja terviklikku pilti Euroopa vahenditest, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kulutavad ja haldavad;

13.

tõdeb kahetsusega selliste statistiliste andmete puudumist, mis lubaksid Regioonide Komiteel oma nõuandvat rolli kasutada ning nõuab, et Euroopa Komisjon esitaks alates 2014. aastast

14.

kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu üles ühtlustama seda, kuidas eelarveprojekti tehtavad muudatused esitatakse, et hõlbustada demokraatlikku kontrollimenetlust;

15.

rõhutab sellega seoses, et Euroopa poliitika tõhusus sõltub mitmetasandilise valitsemise põhimõtte kohasest rakendamisest, sest seda põhimõtet peetakse struktuurifondide peamiseks aluspõhimõtteks, (3) st kõik valitsemistasandid teevad oma pädevuse piires omavahel tõhusat koostööd, et saavutada poliitilised eesmärgid. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei saa lugeda samasugusteks toetusesaajateks kui valitsusväliseid organisatsioone, eraorganisatsioone, ettevõtteid, haridusasutusi jne;-

16.

toetab Euroopa Komisjoni algatust Euroopa partnerluse toimimisjuhise kohta, mis täiendaks ühissätete määrust; Euroopa partnerluse toimimisjuhis täpsustab ja avardab partnerlust ühise strateegilise raamistiku programmide ja fondide ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise protsessis. Komitee on seisukohal, et niisugune partnerlus on ressursside tõhusa kasutamise ja piirkonna või kohaliku kogukonna vajadustega arvestamise parimaks garantiiks, ning väljendab kahetsust, et nõukogu ei ole lisanud Euroopa partnerluse toimimisjuhist läbirääkimispaketti, ehkki selle juhise näol on tegu olulise haldusvahendiga 2014.–2020. aasta programmiperioodil;

17.

kutsub komisjoni üles andma selgelt aru selle kohta, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalesid õigeaegselt ja korrapäraselt partnerluslepingute ja 2014.–2020. aasta rakenduskavade koostamises;

18.

kordab vajadust vähendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormust ning innustab komisjoni, nõukogu ja parlamenti seda arvesse võtma ja töötama välja uued omavalitsusi puudutavad eeskirjad;

19.

meenutab oma üleskutset Euroopa Komisjonile esitada ettepanekud, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide makromajanduslikus aruandekohustuses võetaks arvesse avaliku sektori kulude kvaliteeti. Neis ettepanekutes tuleks eelkõige käsitleda jooksvate kulude ja investeeringute lahus hoidmist eelarvepuudujäägi arvutamisel, et niiviisi vältida pikaajalisi netotulusid tootvate investeeringute kulupoolele kandmist;

20.

tervitab Euroopa Komisjoni püüdeid jälgida kliimameetmetega seonduvaid avaliku sektori kulusid;

21.

tervitab poliitilise kokkuleppe saavutamist 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle parlamendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni vahel 27. juunil 2013;

22.

on mures, et komisjonil puudub asjakohane riskijuhtimisstrateegia küsimuses, kui suures ulatuses võiks ühtekuuluvuspoliitika toimida aastaeelarvete alusel seni, kuni puudub mitmeaastane finantsraamistik;

23.

on iseäranis mures selle pärast, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldine tase, milles lepiti kokku Euroopa Ülemkogus, võib osutuda strateegias „Euroopa 2020” ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes sätestatud ELi eesmärkide saavutamiseks ebapiisavaks;

24.

nendib kahetsustundega, et mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringud (960 miljardit eurot) on 34 miljardi euro võrra väiksemad kui 2007.–2013. aastal ja seda ajal, mil Euroopas on tarvis vahendeid praegusest kriisist koordineeritud viisil toibumiseks; pealegi on pakutud ülemmäär (960 miljardit eurot) rohkem kui 80 miljardit eurot väiksem komisjoni algselt pakutud assigneeringutest;

25.

toetab Euroopa Parlamendi seisukohta, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse saab õiguspäraselt vastu võtta ainult siis, kui on saavutatud poliitiline kokkulepe asjakohase õigusliku aluse osas;

26.

väljendab kahetsust, et ei ole saavutatud tõelist edu omavahendite süsteemi reformi osas, millega saaks vähendada liikmesriikide otseseid sissemakse ELi eelarvesse; kutsub seega nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles viivitamata võtma vastu otsuse omavahendite alase töörühma (vastavalt 27. juuni kokkuleppele) volituste ja koosseisu osas, et järgida esimese hindamise tähtaega 2014. aastal. Töörühm tuleb kokku kutsuda mitmeaastase finantsraamistiku määruse ametliku vastuvõtmise ajal;

27.

tervitab suurema paindlikkuse üle saavutatud kokkulepet, mille eesmärk on kasutada täiel määral ära asjakohased mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad, lubades viia kasutamata assigneeringud automaatselt üle ühest eelarveaastast teise ning tehes kohustuslikuks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ja sellest tuleneva muutmise enne 2016. aasta lõppu;

28.

kordab oma selget ja kindlat vastuseisu mis tahes makromajanduslikule tingimuslikkusele ja leiab, et selle laiendamine kõigile eelarverubriikidele, nagu seda nõuavad mõned liikmesriigid, ei ole kasulik ning võib suurt kahju tuua kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes ei vastuta oma liikmesriigi suutmatuse eest neid nõudeid täita. Komitee tõdeb kahjutundega, et nõukogu määruse eelnõus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, täpsemalt selle artiklis 6 nimetatakse ikka veel makromajanduslikke tingimusi;

29.

kordab vastuseisu tulemusreservile, sest see võib soodustada vähepüüdlike projektide arendamist ja takistada innovatsiooni. Komiteel on kahju, et sellele viidatakse 2014. aasta eelarveprojekti poliitilises tutvustuses;

30.

toetab Euroopa Parlamendi seisukohta, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale määrusele saab anda hääletuse teel nõusoleku ainult juhul, kui on täielik kindlus selles osas, et 2013. aasta täitmata maksenõuded kaetakse täies mahus, seepärast peaks nõukogu lisaks ametliku otsuse tegemisele 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 2 kohta (7,3 miljardit eurot) jääma ka oma poliitilise kohustuse juurde võtta viivitamatult vastu täiendavalt muudetud eelarve (3,9 miljardit eurot, et saavutada vajalik 11,2 miljardit eurot (4)), ning toetab sellega seoses asjaolu, et komisjon on otsustanud rajada oma 2014. aasta eelarve eeldusele, et nimetatud kaks 2013. aasta paranduseelarve projekti võetakse vastu;

31.

rõhutab, et komitee jälgib hoolikalt, kas programmi aeglane käivitamine ja aeglane kasutamine mõjub negatiivselt 2016. aastaks kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku toimimise vahehindamisele;

32.

on mures, kuna 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on Euroopa eelarvesse sisse viidud täiendav 52 miljardi euro suurune struktuurne puudujääk. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kelle investeeringud sõltuvad suurel määral Euroopa vahenditest, käsitlevad seda väga ohtliku suundumusena, kuna komisjon ei suudaks maksete assigneeringute puudumise tõttu õigel ajal täita võetud kohustusi. Komitee märgib, et niisuguse struktuurse puudujäägi loomine Euroopa eelarves on vastuolus aluslepinguga (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310 ja 323);

33.

väljendab suurt imestust, et isegi kui eeldada, et kaks 2013. aasta paranduseelarve projekti võetakse vastu – millega lisanduks kokku 11,2 miljardit eurot lisamakseid 2013. aastal –, on siiski arvata, et 2013. aasta lõpus on 2007.–2013. aasta programmidega seoses uuel rahastamisperioodil täitmata kulukohustusi umbes 225 miljardi euro (5) ulatuses, mis vastab umbes 25 %-le mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäärast vahemikus 2014–2020 (908,4 miljardit eurot) ehk võrdub 1,6 kordse ELi aastaeelarvega;

34.

märgib, et nii suur täitmata kulukohustuste summa on vastuolus poliitilise eesmärgiga, mida parlament läbirääkimistel väljendas: alustada uut programmitöö perioodi puhtalt lehelt. Komitee hoiatab, et 2020. aasta lõpus ulatuvad täitmata kulukohustused umbes 277 miljardi euroni (6) ja see erinevus, st struktuurne puudujääk, suureneb iga mitmeaastase finantsraamistikuga;

35.

juhib tähelepanu asjaolule, et kaks valdkonda, mis enim mõjutavad täitmata kulukohustuste üldist taset, on ühtekuuluvuspoliitika (kogusummast kaks kolmandikku) ja maaelu areng, ning soovitab leida lahendusi, mis aitaksid hoida ära täitmata kulukohustuste akumuleerimise järgmistel aastatel;

36.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset Euroopa Komisjonile esitada „igakuiselt aruanded struktuurifondide, ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu põllumajandusfondi ja kalandusfondiga seotud liikmesriikide maksenõuete olukorra muutumise kohta (liikmesriikide ja fondide kaupa)”;

37.

märgib, et umbes kolmandik kõigist täitmata kulukohustustest (70,7 miljardit eurot) makstakse ära 2014. aastal, kuid nõustub Euroopa Komisjoni väljendatud murega 2015. ja 2016. eelarveaasta suhtes; ehkki 2014. aastal, mis on uue mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta, on maksete assigneeringutega manööverdamise ruumi, kuna uute (eelkõige ühiselt hallatavate) programmide käivitamine võtab aega, muutub paindlikkus aastatega üha väiksemaks;

38.

rõhutab siinkohal mitmeaastase finantsraamistiku üle saavutatud kokkuleppe (7) positiivseid külgi paindlikkusvõimaluste osas mitmeaastase finantsraamistiku raames ning nn maksete koguvaru (8);

39.

väljendab muret, et komisjon ei ole 2014. aastaks varu ette näinud, kuna maksete määr on seatud 136,1 miljardile eurole, mis tähendab, et komisjonil puudub 2015. aasta jaoks lisavaru ning struktuurne puudujääk ähvardab jälle kuhjuda, kuna 2014.–2020. aastal tulevad uued programmid ja püsib mahajäämus 2007.–2013. aasta omade osas (+/– 155 miljardit eurot);

40.

juhib tähelepanu uue kulukohustustest vabastamise eeskirja (n+3) tagajärgedele ühtekuuluvuspoliitikas seoses täitmata kulukohustuste kuhjumisega järgmistel aastatel. Sellega seoses soovitab Regioonide Komitee seada 2014–2016. aastal prioriteediks 2007. 2013. aasta täitmata maksenõuete rahuldamise (70 miljardit eurot igal aastal kolme aasta jooksul), kuna uue programmitöö perioodi maksenõuete tasumine hakkab tõenäoliselt kuhjuma 2017–2018. aastaks (2014 + 3 aastat, võttes arvesse mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe hilinemisest tingitud viivitused 2014. aasta programmide käivitamisel);-

41.

peab maksete hilinemist lubamatuks ja nõuab, et ühiselt hallatavate programmide puhul oleks kohustuslik 60-päevane maksetähtaeg ning tähtajast mittekinnipidamise korral kehtiks õiguslik karistus või rahaline trahv ja keskselt hallatavate programmide puhul (näiteks seitsmes teadusuuringute raamprogramm / programmiga „Horisont 2020” edaspidi seotud projektid) juba rakendatavaid rahalisi trahve (intress) võiks kaaluda teistegi fondide puhul, kui maksetähtajast kinni ei peeta. Eriti oluline on see hüvitist ootavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Regioonide Komitee loodab seepärast, et probleemile leitakse lahendus ELi finantsmääruse järgmise läbivaatamise käigus;

42.

väljendab kahetsust rohkete paranduseelarvete vastuvõtmise üle eelarveaasta kestel, mis on tingitud nõukogu, komisjoni ja parlamendi antud äärmiselt ebarealistlikest hinnangutest maksevajadustele. 2013. aasta kohta on juba esitatud viis paranduseelarve projekti, samas kui 2010. aastal oli neid tervelt 10;

43.

innustab komisjoni, parlamenti ja nõukogu esitama struktuurilisi lahendusi, et leida väljapääs ELi struktuursest eelarvepuudujäägist, nii et Euroopa maksete assigneeringute vähesuse korral ei satuks enam ohtu omavalitsustele määratud sissetulekud;

44.

kinnitab, et kohaliku ja riigist madalama tasandi avaliku sektori investeeringud kipuvad olema keskendunud mitmele võtmetähtsusega sektorile, mis on strateegia „Euroopa 2020” eduks kriitilise tähtsusega; meenutab seoses sellega üleskutset omistada suuremat poliitilist tähtsust sünergia loomisele ELi, liikmesriikide ning kohaliku ja piirkondliku tasandi eelarvete vahel eesmärgiga saavutada ELi kokkulepitud prioriteedid;

45.

tervitab komisjoni algatust jälgida kõiki avaliku sektori kulusid, mis on mõeldud strateegia „Euroopa 2020” rahastamiseks, kuid väljendab imestust asjaolu üle, et aluseks on võetud seitse juhtalgatust, mitte aga viis peamist eesmärki (tööhõive, innovatsioon, haridus, sotsiaalne kaasamine ja kliima/energia);

46.

nendib kahetsusega, et üldse ei viidata ühissätete määruse 11 temaatilisele eesmärgile, millele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid peavad keskenduma (9) ja mis peaksid olema kooskõlas Euroopa Komisjoni 2012. aasta 14. märtsi ettepanekuga ühise strateegilise raamistiku kohta;

47.

kordab oma üleskutset paindlikkusele, et austada linnade ja piirkondade territoriaalseid iseärasusi;

48.

väljendab kahetsust, et ELi 2014. aasta eelarve prioriteetide poliitilises tutvustuses puuduvad viited Euroopa poolaastale. Väljendab lisaks kahetsust, et komisjon on eiranud Euroopa Parlamendi üleskutset näidata „faktide ja konkreetsete andmete põhjal /—/, kuidas tema esitatud ELi eelarve projekt saab tegelikult avaldada käivitavat, katalüütilist, koostoimelist ja täiendavat mõju kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi investeeringutele, millega viia ellu Euroopa poolaasta raames kokkulepitud prioriteete”, (10) ning innustab seepärast mitmetasandilise valitsemise põhimõttele tuginedes kaasama Euroopa poolaastasse piirkonnad, eelkõige seadusandlike volitustega piirkonnad;

49.

toetab noorte tööhõive algatust ja nõuab selle muutmist tulevaste partnerluslepingute osaks, tuues samas esile, et piirkonnad ja omavalitsused tuleb täielikult kaasata kõigi tööhõivealgatuste rakendamisse, kuna nemad on kõige paremal positsioonil kohaliku tööturu ja noortele kohandatud programmide hindamiseks ning paljudel piirkondadel on selles poliitikavaldkonnas täielik pädevus;

50.

väljendab kahjutunnet, et noorte tööhõive algatus luuakse teiste fondide kõrvale (suurendades niiviisi toetuse saajate halduskoormust), selle asemel et kasutada lahenduste otsimisel Euroopa Sotsiaalfondi raamistikku;

51.

märgib, et komisjon tegi ettepaneku võtta noorte tööhõive algatus täielikult (6 miljardit eurot) (11) kasutusele varem, st 2014.–2015. aastal, ning soovitab, et varasema täieliku kasutuselevõtuga peaksid kaasnema kiireks rakendamiseks sobivad meetmed (näiteks suutlikkuse suurendamine), pidades silmas, et ühissätete määruse eelnõud ja sotsiaalfondi määrust ei ole võimalik vastu võtta enne mitmeaastase finantsraamistiku määrust, st 2013. aasta lõpu poole, põhjustades viivitusi rakendamisel, ning kuna on küllaltki ebaselge, kuidas noorte tööhõive algatust liikmesriikides/piirkondades tegelikult rakendatakse ja milline on selle kasutuselevõtukiirus. Komitee nõuab lisaks, et muudetaks mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse artiklit 9f, et kõrvaldada uuelt noorte tööhõive algatuse eelarvelt selgesõnaline 3 miljardi euro piirang. Selline käik on eriti vajalik selleks, et vältida pärast 2016. aastat nende programmide kulutuste koondamist eelarveperioodi lõppu, mis on ühtekuuluvuse jaoks otsustava tähtsusega, nagu piiriülesed koostööprogrammid või Euroopa ühendamise rahastu osad;

52.

on iseäranis mures kärbete pärast mitmes eelarverubriigis, mis on eluliselt tähtsad majanduse taastamiseks vajalike pikaajaliste investeeringute seisukohalt, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika, maaelu areng, programmid COSME ja „Horisont 2020”;

53.

nõuab kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva nõukogu määruse eelnõu artikliga 9f, et juba aastatel 2014 ja 2015 võetaks varem kasutusele kulukohuste assigneeringud kuni 200 miljoni euro suuruses summas „Horisont 2020” jaoks, 150 miljonit eurot Erasmuse jaoks ja 50 miljonit eurot COSME jaoks;

54.

ei imesta selle üle, et kulukohustuste assigneeringud on 2014. aastal ühtekuuluvuse vallas minimaalsed, kuna oodata on viivitusi (12) partnerluslepingute ja rakenduskavade elluviimisel, kuid innustab liikmesriike keskenduma rakenduskavadele, et võtta vahendid kasutusele juba 2014. aastal;

55.

nendib kahetsusega, et kadunud on alamrubriik 1b „Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”” (eelarvepunkt 13 03 77 11), ja nõuab selle jätkumist, võttes arvesse Regioonide Komitee kogemust selles algatuses;

56.

tervitab kulukohustuste assigneeringute 10,3 % suurendamist LIFE+ programmile võrreldes 2013. aastaga, kuid peab maksete assigneeringute vähendamist (-1,1 %) arusaamatuks;

57.

tervitab olulist üleminekut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi otsejuhtimiselt ühisjuhtimisele, kuigi see tähendab rahastamisperioodi alguses väiksemaid makseid;

58.

tervitab mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva nõukogu määruse eelnõu artiklisse 8 lisatud sätet, mis lubab raamistiku läbi vaadata, et kanda järgmistesse aastatesse üle 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite selle osa, mis ületab asjaomaseid kulude ülemmäärasid, kui pärast 1. jaanuari 2014 võetakse vastu uued ühiselt hallatavad eeskirjad või programmid;

59.

tervitab asjaolu, et ühise põllumajanduspoliitika esimesest sambast teise on kavas üle kanda 351,9 miljonit eurot, ning kordab kindlat vastuseisu vastassuunalistele ülekannetele;

60.

rõhutab, et ei 7.–8. veebruaril 2013 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta ega mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva nõukogu määruse eelnõus 27. juunist 2013 ei nähta ette vaheülemmäära ühtekuuluvuspoliitikale, mis on muudetud hoopis alamrubriigiks. Sellest tulenevalt vaidleb komitee vastu paljudele viidetele sellele vaheülemmäärale 2014. aasta eelarveprojekti (13) tutvustuses ja pooldab vajaduse korral pigem kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülekandeid rubriigi 1 piires;

61.

tervitab majanduskasvu ja tööhõive suurendamisega seotud koguvaru, mis moodustatakse mitmeaastase finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemasolevatest varudest; väljendab heameelt, et seonduvaid kulukohustuste assigneeringuid saab kasutada aastatel 2016–2020 ülemmäärast rohkem (14) ning soovitab seda lisapaindlikkust kasutada rubriigis 1b.