52013DC0915

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta

1.           Kontekst

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 (loomade kaitse kohta surmamisel)[1] artikli 27 lõikes 3 on sätestatud: „Komisjon esitab hiljemalt 8. detsembril 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta ning eelkõige lindude mitmekordse veevannis uimastamise kohta, võttes arvesse loomade heaoluga seotud aspekte ning sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid”.

Selle aruande ettevalmistamiseks tellis komisjon uuringu „kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta” koos lõpparuandega, mis esitati komisjonile 2012. aastal (edaspidi „2012. aasta uuring”)[2].

2.           Kodulindude uimastamise meetodid

Lindude tapamajades kasutatakse peamiselt mitme linnu elektrilises veevannis uimastamise meetodit. See seisneb selles, et linnud riputatakse pea alaspidi kinnitite otsa ning seejärel kastetakse nad kuni tiibadeni veevanni, kus nad saavad elektrilöögi. Elektrilöök läbib nende keha ja uimastab nad enne veretustamist.

Peamine alternatiivne uimastamismeetod on uimastamine kontrollitud keskkonnas (Controlled Atmosphere Stunning – CAS), mille puhul kodulinnud uimastatakse kliimakambris gaasisegude mõjul.

ELis surmatakse 80 % broileritest (lihakanad) veevannis ja 20 % kontrollitud keskkonnas[3].

Uimastamisviiside osakaal on liikmesriigiti väga erinev (60 % kontrollitud keskkonnas uimastamist Saksamaal ja 5 % Prantsusmaal)[4].

Muud uimastamisviisid on uimastamine üksnes pead läbiva elektrivooluga ja uimastamine madala õhurõhuga (low atmosphere pressure stunning - LAPS).

Üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamine seisneb selles, et üksikud elektroodid paigutatakse nii, et vool läbiks aju. See meetod on hästi teada kõigi loomaliikide puhul, kuid kuni viimase ajani seda lindude tapamajades tapaliinide suure kiiruse tõttu ei kasutatud. Viimastel aastatel on seda meetodit arendatud ja on välja töötatud seeriaviisilised uimastamisliinid, mida saaks kasutada kaubanduslikes tapamajades (kuni 9000 lindu tunnis).

Madala õhurõhuga uimastamine on meetod, mis põhineb sarnasel põhimõttel nagu on gaasiga uimastamine, kuid selle asemel, et õhk gaasiga asendada, eemaldatakse selle meetodi puhul õhk järk-järgult, nii et tekib hapnikupuudus, mis põhjustab uimastamise. Madala õhurõhuga uimastamine ei ole ELis veel lubatud, kuid on kasutusel USAs.

Praeguste suundumuste alusel võib järeldada, et viie aasta pärast võiks ELis keskmine olukord olla selline, et 15 % ulatuses on veevannilt üle mindud kontrollitud keskkonnas uimastamisele (s.t, et veevannis 65 % ja kontrollitud gaasikeskkonnas 35 %).

See areng on liikmesriigiti siiski erinev, kuna erinevad mitmesugused põhitegurid, nagu tarbijate nõudlus (loomade heaolu nõudmine ning ka nõudlus lihatüübi järele, kas terved kanad või filee) ja tööjõukulud.

Eeldatavasti lähevad vaid vähesed liikmesriigid üle 80 % ulatuses kontrollitud keskkonnas uimastamisele üle (Saksamaa, Austria ja Soome), kuid loodetavasti läheb märkimisväärne arv liikmesriike üle 50 % ulatuses sellisele uimastamisele üle (Ühendkuningriik, Itaalia, Rootsi, Madalmaad ja Belgia). Ülejäänud liikmesriigid säilitavad eeldatavasti veevanni peamise uimastamismeetodina.

3.           Loomade heaoluga seotud kaalutlused

Enne määruse (EÜ) nr 1099/2009 vastuvõtmist esitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2004. ja 2006. aastal kaks arvamust seoses loomade uimastamise ja tapmisega seotud heaolu aspektidega[5][6].

2004. aasta arvamuses tuvastas toiduohutusamet kaks peamist probleemi.

– Lindude ülesriputamine pea alaspidi ja nende kinnitamine metallkinnititesse on valus eelkõige raskete või habraste lindude jaoks[7] ja see võib põhjustada luude nihestusi ja luumurde;

– Igale linnule osaks saav elektrivoolu tugevus sõltub iga linnu isiklikust elektritakistusest ning seda ei saa kontrollida.

Vastuseks neile arvamustele on määruses (EÜ) nr 1099/2009, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013, sätestatud veevannis uimastamise elektrilised parameetrid (150mA sagedustel 200–400 Hz)[8]. Neid parameetreid soovitab ka Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon[9].

2011. aastal tegid kaks liikmesriiki ettepaneku muuta määruses (EÜ) nr 1099/2009 ettenähtud minimaalseid elektrilisi parameetreid veevanni puhul. Toiduohutusamet analüüsis neid andmeid ja võttis 2012. aastal vastu arvamuse selle teema kohta[10], milles öeldi, et elektroentsefalogrammiga mõõtmise kohaselt on veevannis uimastamine kuni 96 % ulatuses tõhus. Arvamuses rõhutati ka vajadust täiendavate teadusuuringute ja jõustamise küsimuste järele, kuna tapamajade käitajad kalduvad liha kvaliteediprobleemide tõttu voolutugevust alandama.

Arvamustes rõhutatakse ka, et uimastamine kontrollitud keskkonnas kompenseerib veevanni meetodi puudusi, kui kontrollitud keskkonnas uimastamist kasutatakse selliste parameetritega, mis linnud surmab, sest

– linde ei riputata üles ega kinnitata metallkinnititesse teadvusel olles.

– See meetod tagab, et 100 % linde on surmatud enne veretustamist.

Toiduohutusameti 2004. ja 2006. aasta arvamustes ei hinnatud uimastamist üksnes pead läbiva elektrivooluga, see meetod on praeguseks välja töötatud kaubanduslike tapaliinide jaoks.

4.           Majanduslikud aspektid

Peamised majandusnäitajad ELi linnuliha tootmise ja väliskaubanduse kohta on esitatud I lisas.

4.1.        Veevannis uimastamise ja muude meetoditega uimastamise võrdlus

4.1.1.     Tootmiskulud ja kuluarvestuse mudel

Kuluarvestuse mudel loodi selleks, et võrrelda kaubanduslikult kättesaadavaid kodulindude uimastamise meetodeid[11]. Arvesse võeti järgmiseid kulusid: seadmete paigaldamine,[12] hooldus, linde vastuvõttev ja ülesriputav tööjõud, veetarbimine, puhastusvesi, elekter uimastamiseks, gaas uimastamiseks, muud uimastamisega seotud tööjõukulud.

ELi keskmine kulu linnu kohta arvutati kõrge tootlikkusega tapamajade kohta (12 000 lindu tunnis) ja madalama tootlikkusega tapamajade kohta (6 000 ja 3 000 lindu tunnis) ning need kulud on esitatud tabelites 1 ja 2. Need näitajad sõltuvad erinevate ressursside kohalikest kuludest (kapital, energia, vesi ja tööjõud)[13].

Tabel 1: Põhilised arvutused erinevate meetoditega uimastamise puhul, tootlikkusega 12 000 lindu tunnis

Kulutegur || Veevann || Uimastamine kontrollitud keskkonnas || Üksnes pead läbiva elektrivooluga || Vaakumiga uimastamine

Paigaldamiskulud || 43,000 eurot || 308,300 eurot || 370,000 eurot || 500,000 eurot

Hooldus (% paigaldamiskuludest) || 3,45 % || 6,90 % || 3,00 % || 2,40 %

Linde vastuvõttev ja ülesriputav tööjõud || 97 tundi päevas || 90 tundi päevas || 96 tundi päevas || 90 tundi päevas

Vesi uimastamiseks ja puhastamiseks || 9,0 m3 päevas || 3,5 m3 päevas || 0,96 m3 päevas || 3,5 m3 päevas

Elektrienergia || 5,2 kwh päevas || 127,0 kwh päevas || 9,6 kwh päevas || 1 136,0 kwh päevas

Kasutatav gaas || - || 3,1 tonni päevas || - || -

Muu tööjõud || 3 tundi päevas || 5 tundi päevas || 0,5 tundi päevas || 5 tundi päevas*

Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,439 senti || 3,495 senti || 2,521 senti || 2,641 senti

Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,135 senti || 5,105 senti || 4,151 senti || 4,367 senti

Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,389 senti || 1,562 senti || 0,549 senti || 0,679 senti

Allikad ja paranduskoefitsiendid || Tootjad: 45 % Uuring 9 000-13 000 läbilaskevõimega tapamaja kohta (andmed on kohandatud läbilaskevõimele 12 000 lindu) 45 %; Kirjanduslikud allikad: 10 % || Tootjad: 45 % Uuring kõigi läbilaskevõimetega tapamajade kohta (andmed on kohandatud läbilaskevõimele 12 000 lindu) 45 %; Kirjanduslikud allikad: 10 % || Tootjad: || Tootjad; hinnanguline tööjõukulu kontrollitud keskkonnas uimastamise puhul.

*            Andmed on võetud kontrollitud keskkonnas uimastamise hinnangutest, võttes arvesse süsteemide sarnasust ja konkreetsete andmete puudumist. Dokumentides on selgitatud, et madala õhurõhuga uimastamise protsessi juures ei kasutata vett, kuigi vett kasutatakse kontrollitud keskkonnas uimastamise juures süsteemide puhastamiseks.

Tabel 2: Kuluarvestuse mudel tapamajadele läbilaskevõimega 6 000 ja 3 000 lindu tunnis

Kulutegur || Veevann || Uimastamine kontrollitud keskkonnas || Üksnes pead läbiva elektrivooluga || Vaakumiga uimastamine

Erinevused 6 000 linnu puhul tunnis

|| Paigaldamiskulud on veidi madalamad; vee ja tööjõu kasutamine on väiksem; elektrikulu on umbes sama suur. || Paigaldamiskulud on sama suured, vett ja elektrit kasutatakse sama palju. Tööjõu ja gaasi kasutamine on proportsionaalselt väiksem. Väiksema jõudluse tõttu on hoolduskulud madalamad. || Paigalduskulud on veidi väiksemad (350 000 eurot), tööjõu ja elektrikulud vähenevad proportsionaalselt. || Poolte vaakumkambrite eemaldamise tõttu on paigaldamiskulud poole võrra väiksemad (250 000 eurot), elektri- ja tööjõukulud vähenevad proportsionaalselt.

Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,541 senti || 3,687 senti || 2,716 senti || 2,667 senti

Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,294 senti || 5,330 senti || 4,356 senti || 4,412 senti

Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,422 senti || 1,730 senti || 0,733 senti || 0,682 senti

Erinevused 3 000 linnu puhul tunnis

|| Paigaldamiskulud on veidi madalamad; vee ja tööjõu kasutamine on väiksem; elektrikulu on umbes sama suur. || Paigaldamiskulu on sama suur, vee ja elektri kasutus on sama suur. Tööjõu ja gaasi kulud on proportsionaalselt madalamad. Hoolduskulud on madalamad. || Paigaldamiskulud 6 000 linnu kohta tunnis (350 000 eurot), tööjõu ja elektrikulud vähenevad proportsionaalselt. || Paigaldamiskulud, elektrikulu 6 000 linnu jaoks tunnis[14]. Tööjõukulud alanevad proportsionaalselt.

Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,584 senti || 4,053 senti || 3,121 senti || 3,087 senti

Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,340 senti || 5,761 senti || 4,780 senti || 5,000 senti

Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,463 senti || 2,046 senti || 1,116 senti || 1,024 senti

Keskmiselt on kõige odavam veevannis uimastamise meetod ja kontrollitud keskkonnas uimastamine kõige kallim[15]. Kõrge tootlikkusega tapamajade jaoks on kulude erinevus kahe meetodi vahel väiksem.

Veevannis uimastamisel on suuremad eelised muude meetodite ees, mille sisendikulud on madalamad. Siiski, kui sisendikulud on madalamad, eelkõige tööjõu osas, väheneb lõhe veevanni ja muude meetodite vahel. See järeldus on kooskõlas empiirilise tähelepanekuga, et kontrollitud keskkonnas uimastamist kasutatakse ELi nendes piirkondades, kus tööjõukulud on suhteliselt kõrged.

Tundub, et tapamaja käitajate otsust uimastamissüsteemi valikul ei mõjuta jaehind (keskmine jaehind tavalise kana puhul on 5,070 eurot 1,5 kg eest); pigem lähtutakse otsuse tegemisel esialgsete investeerimiskulude suurtest erinevustest ning ka uimastamise jaoks vaja mineva ruumi suurusest (vt allpool).

4.1.2.     Tulud/turud

Tapamaja käitajad valivad uimastamismeetodi olenevalt turust, kus nad kavatsevad müüa.

Tulusid mõjutavad järgmised kolm mehhanismi.

– Juurdepääs turule: kvaliteedi ja loomade heaoluga seotud põhjustel või religioossete nõuete tõttu (Halal[16], Kosher) võivad levitajad nõuda teatavat uimastamisviisi.

– Parem liha kvaliteet: turud võivad maksta lisatasu, kui tükkidel (rinnafilee, tiivad, koivad) on järjepidevalt ühesugune välimus (värvus, puuduvad vere jäljed).

– Kahjum lõikmete tõttu: see mõjub tulule negatiivselt, kui uimastamismeetodid suurendavad vajadust eemaldada lõikmeid (liha kadu ning lõikmete eemaldamise tööjõu kulu).

Tegelikkuses on kõige olulisem turu muutuja see, kas lind müüakse terve kanana edasiseks töötlemiseks (sel juhul ei ole puudused nii kriitilised) või see müüakse värskete tükkidena jaemüügi tasandil (kus on oluline liha hea väljanägemine).

Puudub põhjalik uuring, milles võrreldaks otseselt erinevate uimastamismeetoditega saadud liha kvaliteeti. Lisaks mõjutavad kvaliteeti ka mitmed muud tegurid peale uimastamismeetodi, eelkõige uimastamisel kasutatud parameetrid, karja päritolu, lindude käitlemine ja transport enne surmamist jne.

Võttes arvesse neid tingimusi, võib erinevate uimastamismeetoditega saadud lihakvaliteedi võrdluse kokku võtta järgmiselt.

– Kontrollitud keskkonnas ja üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamine[17] tundub andvat parema lihakvaliteedi (kõrgem protsent rinnafileed ilma verejälgedeta) kui veevannis uimastamine.

– Elusalt ülesriputamise tõttu on jalgade vigastused veevanni meetodi puhul üldiselt sagedasemad.

– Kontrollitud keskkonna puhul on sagedasemad tiibade vigastused tiibadega rapsimise tõttu uimastamise käigus, eriti kui uimastamine toimub inertgaasiga.

– Nahavigastusi võib esineda rohkem kontrollitud keskkonnaga uimastamise puhul, kuna sulgi on raskem eemaldada.

Üldkokkuvõttes võib öelda, et kontrollitud keskkonnas uimastamisel on eelised turul, mis nõuab rinnafileed (kõrgeima kvaliteediga), kuid see ei konkureeri veevanni meetodiga turgudel, kus nõutakse tervet rümpa.

4.1.3.     Uimastamissüsteemi paigaldamiseks vajaliku ruumi suurus

Lisaks varem esitatud kuluarvestuse mudelile on vaja arvesse võtta nõutava ruumi suurust, juhul kui minnakse üle veevannilt muule süsteemile.

Veevanni süsteemilt kontrollitud keskkonnaga süsteemile (ja võimalik, et ka madala õhurõhuga süsteemile) üleminekuga seotud ehituskulud ja struktuursete muudatuste kulud on märkimisväärsed ja võivad ulatuda keelava tasemeni. Kulud on tõenäoliselt suuremad üleminekul veevannisüsteemilt kontrollitud keskkonnaga süsteemile (ja võimalik, et ka madala õhurõhuga süsteemile) kui üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamissüsteemile, kuna viimane ei nõua rohkem ruumi kui veevannisüsteem.

5.           Tapamaja töötajate töötingimused

Süsteemid, mille puhul linde ei käidelda teadvuse juures (kontrollitud keskkond ja madala õhurõhk), on töötingimuste osas paremad võrreldes teiste süsteemidega (veevann ja üksnes pead läbiv elektrivool), kuna nendes süsteemides on madalam tolmu tase (linnud ei rapsi tiibadega), normaalne valgus[18], töötajad saavad vähem vigastusi ning füüsiline pingutus on väiksem. Ühe allika kohaselt[19] on vähenenud ka tööjõu voolavus, mis vähendab töölevõtmisega seotud kulutusi.

6.           Keskkonnaaspektid

2012-aasta uurimuses võrreldi veevanni- ja kontrollitud keskkonna meetodit kuue keskkonnanäitaja suhtes: tolmu- ja lõhnasaaste, energiakulu, kasutamatud jäätmed, veekulu, jahutamine ning kasvuhoonegaaside heitmed.

Kuigi meetodid on tasakaalus, on kahe meetodi vahel siiski väike keskkonnamõju erinevus – kontrollitud keskkonna meetodil on keskkonna suhtes eelised tolmu/lõhna, jäätmete ning veekasutuse osas, samas kui veevannimeetod kulutab vähem elektrienergiat ja selle puhul eraldub vähem kasvuhoonegaase.

7.           Ülemaailmse konkurentsivõime aspektid

ELi linnulihasektori hindamisel tuleb silmas pidada ka ülemaailmset konkurentsivõimet ja konkurentsisurvet kolmandatest riikidest.

Brasiilia on tervete rümpade ja valge liha (rinnaliha) juhtiv tarnija maailmaturule (vastavalt 80 ja 85 % müügist maailmas) ning teisel kohal tumeda liha (jalad) puhul (30 %).

Globaalne konkurentsivõime maailma kodulinnulihaturul sõltub peamiselt sööda maksumusest, mis moodustab 50–70 % tootmise kogukuludest. Brasiilia, Argentiina ja USA saavad odavama sööda tõttu madalamatest tootmiskuludest 40% rohkem kasu kui EL ja Aasia riigid. Muud märkimisväärsed kulueelised Brasiilias ja Tais on soodsad ilmastikutingimused ja madalamad tööjõukulud.

Brasiilia domineerimist maailma kodulinnulihaturul selgitab ka keskendumine ekspordile, sest ekspordinõudlust eelistatakse sisenõudlusele (vastupidiselt ELile ja USAle, kus eksport on üksnes sisenõudluse kõrvalsaadus).

Eksport USAst ELi on väga piiratud, kuna USAs kasutatakse antimikroobset ravi (ELis keelatud). Siiski on USAl on oluline roll konkurentsis eksporditurul nagu Venemaa, mis on oluline ülejäänud tumeda liha sihtkoht.

Tai on töödeldud toodete eksportija Euroopa Liitu, kuid ei konkureeri maailmaturul ELi eksportijatega.

Kodulindude puhul on veevannis uimastamise meetod endiselt kõige levinum meetod maailmas. Uimastamine kontrollitud keskkonnas on kasutusel vähestes kolmandates riikides, kuid piirdub peamiselt ELiga.

Tapmiskulud moodustavad 14–22 % tootmise kogukuludest ning suurema osa sellest moodustavad tööjõukulud, mis annab absoluutse ja suhtelise eelise Taile ja Brasiiliale.

Majanduse pikaajalise prognoosi kohaselt kasvab kodulindude maailmaturg oluliselt. Suurenev nõudlus täiendavalt töödeldud toodete järele võib pikemas perspektiivis pöörata olukorra kontrollitud keskkonnas uimastamise kasuks.

8.           Muud aspektid

Mõne tapamaja käitaja puhul on teatava uimastamismeetodi või parameetri valikul oluline vastavus islamireligiooni nõuetele. Kuigi islamikogukondades puudub ühiselt kokkulepitud arvamus loomade uimastamise kohta, nõustuks enamik neist uimastamisega, kui loom suudaks teadvusele tagasi tulla, juhul kui veretustamist ei toimu.

Sõltuvalt uimastamisel kasutatavatest parameetritest võivad veevanni-, kontrollitud keskkonna või üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamise meetodid olla pöörduvad. Veevannis uimastamise ja kontrollitud keskkonnas uimastamise puhul, mis on kollektiivsed uimastamismeetodid, on siiski ainus võimalus tagada loomade teadvusele tagasitulekut (kui veretustamist ei toimu) sellega, kui vähendatakse uimastamise parameetreid; siit tuleneb ka korralikult uimastatud loomade protsent.

Kontrollitud keskkonda kasutatakse tavaliselt loomade tapmiseks ja seetõttu ei aktsepteeri islamikogukonnad sellist liha Halal-lihana (esineb loomade pöördumatu uimastamise oht). Määrusega nõutud elektrilised parameetrid veevanni puhul ei taga kõigi uimastatud loomade täielikku teadvusele tagasitulekut.

Lisaks tuleb loomade heaoluga seotud kasu või uimastamismeetodi puudusi vaadelda ka väljaspool tapamaju. Selliste uimastamismeetodite kasutamise piiramine, nagu veevann, mis on praegu väikestele tapamajadele ainus kättesaadav meetod, tähendaks seda, et ekstensiivpõllumajanduse piirkondades kasvatatud loomad tuleks transportida kaugete vahemaade taha.

9.           Järeldused

Kodulindude erinevate uimastamismeetodite hulgas on veevannis uimastamise kõige enam kasutatud meetod maailmas ja ELis. See on ajalooliselt esimene, see on odav, tehnoloogiliselt kättesaadav, ei nõua palju ruumi ning see muudab linnud piisavalt liikumatuks, et nad tööstuslikes tapamajades automaatse kaelalõikuriga veretustada.

Kuigi kontrollitud keskkonnas uimastamise meetod eeldatavasti levib mõnes liikmesriigis kasvava kõrgekvaliteedilise liha nõudluse tõttu ja hoolimata kõrgematest tööjõukuludest, jääb veevannis uimastamise meetod ELis tõenäoliselt laialdaselt kasutusele.

Kontrollitud keskkonnas uimastamine on peamine kaubanduslikult kättesaadav alternatiiv veevannimeetodile. Muud alternatiivid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad võiksid endast kohest võimalust kujutada. Kontrollitud keskkonnas uimastamisel on eelised loomade heaolule ning samuti ka lihakvaliteedile ja töötingimustele. Siiski on see meetod kallis ja vajab paigaldamiseks rohkem ruumi, ning praegu on see projekteeritud suure tootlikkusega tapamajade jaoks.

Veevannis uimastamise meetodi kaotamine ei ole praegu majanduslikult rakendatav valik, kuna praeguses kontekstis puudub sellele alternatiiv keskmise või väikese tootlikkusega tapamajades, mis moodustavad märkimisväärse osa ELi tapamajadest.

On oluline, et liikmesriigid kohaldaksid uusi loomade heaolunõudeid ühetaoliselt, et tagada võrdsed võimalused tapamaja käitajatele ja loomade heaoluks.

Komisjon jätkab hoolikalt nõuete rakendamise jälgimist liikmesriikides, ning hindab, võrdleb ja levitab häid tavasid ja innovatsiooni kehtivate ELi eeskirjade kohaldamisel.

[1]               ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.

[2]               „Uuring kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta”, toiduahela hindamise konsortsium — projektijuht Agra CEAS Consulting — 11/12/2012.

(http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/slaughter/study_stunning_poultry_en.pdf).

[3]               Uimastamine kontrollitud keskkonnas kasutatakse süsteeme, mis konstruktsiooni (horisontaalsed/vertikaalsed), ülejäänud töötlemisliiniga integreerimise ja kasutatavat gaasisegu (süsinikdioksiidi või inertseid gaase) poolest.

[4]               Munakanade puhul kasutatakse veevannis ja kontrollitud keskkonnas uimastamist suhtes 83:7 % lindude arvust, päritolukarjade puhul on see suhe 61:37 % ning kalkunite puhul 76:24 %.

[5]               Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid, The EFSA Journal (2004), 45, 1-29.

[6]               Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid, The EFSA Journal (2006) 326, 1-18.

[7]               Kalkunid ja päritolukarjadest pärit broilerid on palju raskemad kui tavalised kaubanduslikud broilerid, samas kui prakeeritud munakanadel on haprad luud.

[8]               Elektriliste parameetrite kohta vt I lisa II peatüki punkti 6, seadmete kohta vt II lisa punkt 5.

[9]               OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjad – artikli 7.5.7 lõige 3 punkt b lindude elektrivooluga uimastamise veevannis.

[10]             Teaduslik arvamus kodulindude puhul kasutatava veevanni seadmete elektriliste nõuete kohta. EFSA Journal 012;10(6):2757. 80 lk. doi:10.2903/j.efsa.2012.2757.

[11]             Madala õhurõhuga uimastamine ei ole ELis lubatud, kuid seda kasutatakse ühes tapamajas USAs.

[12]             Paigaldamiskulud uues ettevõttes, kuid mitte seadmete vahetamisega seotud kulud.

[13]             2012. aasta uurimuses arutatakse enamaid stsenaariume.

[14]             Eeldatavalt on paigaldamiskulud sama suured kui 6 000 linnu puhul tunnis, kuna ei ole teada, kas süsteem on kohandatava läbilaskevõimele alla 6 000 linnu tunnis.

[15]             Andmed üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamise ja madala õhurõhuga uimastamise kohta tuginevad peamiselt tootja antud teabele, mis võib olla optimistlikum kui kaubandustava.

[16]             Vt allpool punkt 8.

[17]             Kuna üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamist kasutatakse veel vähestes tapamajades, ei vaadelda seda teavet eraldi..

[18]             Eluslindude käitlemisel töötatakse vähese valgusega, et linnud oleksid rahulikud.

[19]             PETA (2007) Surmamine kontrollitud keskkonnaga vs. elektriliselt põhjustatud liikumisvõime kadumine. Kodulindude tapmissüsteemide võrdlev analüüs loomade heaolu, töötajate ohutuse ja majanduslikust seisukohast. PETA USA, juuni 2007.

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta

ELi kodulinnuliha sektori peamised majanduslikud näitajad[1]

1. ELi toodang: 12 miljonit tonni[2]

Allikas: AVECi aastaaruanne 2011.

1.1. Tapamajad

Ligikaudu 5 300 ettevõtet

Puudub täielik nimekiri kodulindude tapamajadest / andmed läbilaskevõime kohta on puudulikud

1.2. Majanduslik tulemus

30–32,5 miljardit eurot 2011. aastal

1.3. Elusloomadega kokkupuutuvate töötajate arv

Hinnanguliselt 3 000 täistööajale taandatud töötajat[3].

2. ELi tarbimine: 11,6 miljonit tonni[4]

Tarbimine inimese kohta on umbes 23 kg aastas.

3. ELi kaubandus

EL ekspordib 9 % ja impordib 6 % ELi toodangust[5]

EL impordib peamiselt rinnaliha ja ekspordib madalama väärtusega lõikmeid, välja arvatud Prantsusmaa, kes ekspordib terveid linde Saudi Araabiasse.

Allikas: Eurostat

Allikas: Eurostat.

[1]               Kõik andmed on võetud komisjoni tellitud uuringust: „Uuring kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta”, toiduahela hindamise konsortsium — projektijuht Agra CEAS Consulting — 11/12/2012.

[2]               2010. a. andmed rümbamassina.

[3]               Kuid enamik neist töötajaist töötab osa ajaga.

[4]               2009. a. andmed.

[5]               2010. a. andmed tonnides. 2010. aastal oli ekspordi väärtus 1,18 miljardit eurot ja impordi väärtus 1,97 miljardit eurot, mis on vastavalt 3,8 % importi ja 6,4 % eksporti ELi kodulindude tapamajade hinnangulisest tootmisväärtusest.