52013DC0886

1) E-kaubanduse arendamine kättetoimetamisteenuste parandamise kaudu

Jõukama ja konkurentsivõimelisema Euroopa võti peitub e-kaubanduses, millel on märkimisväärne potentsiaal majanduskasvu ja tööhõive saavutamisel. Eeldatakse, et ajavahemikul 2013–2016 suureneb e-kaubanduse osakaal kogu ELis üle 10 % aastas.

E-kaubanduse tase ELi liikmesriikides on väga erinev. 2012. aastal ostis Ühendkuningriigis 82 % internetikasutajatest midagi interneti kaudu, Rumeenias tegi seda vaid 11 % internetikasutajatest. ELi piiriülene e-kaubandus kasvab võrreldes ELi-sisese e-kaubandusega aeglasemalt: 54% ELi internetikasutajatest ostis oma riigi e-jaemüüjalt midagi 2012. aastal, kuid piiriüleselt e-jaemüüjalt sooritatud ostude puhul oli see näitaja vaid 14 %[1]. Samasugune olukord valitseb ettevõtjate puhul: 14 % müüs elektrooniliselt kaupu oma riigi piires ja ainult 6 % teistesse ELi riikidesse[2].

Euroopa Komisjoni teatises e-kaubanduse kohta ja teistes ELi algatustes[3] on tehtud kindlaks, et e-kaubanduse kasvu võti peitub internetis tellitud kaupade füüsilises kättetoimetamises[4]. E‑jaemüüjate pakutavad kättetoimetamisteenused on peamine tegur, mis mõjutab tarbija otsust ostu sooritada. Praegu on kaupade kättetoimetamine ja kaupade tagastamine peamised probleemid nii ELis e-ostude tegijate kui ka e-jaemüüjate jaoks[5]. Komisjoni 2012. aasta novembri rohelises raamatus „ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg” on esitatud peamised lahendamist vajavad küsimused.  Selles on asetatud eriline rõhk pakkide piiriülesele kättetoimetamisele,[6] VKEde vajadustele, samuti vähem arenenud ja raskemini ligipääsetavatele piirkondadele, väites, et e-kaubandus peab olema kättesaadav kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, olenemata nende suurusest või asukohast.

Pärast rohelise raamatu vastuvõtmist on tekkinud laiapõhjaline konsensus kõigi asjaomaste osapoolte vahel: tunnistatakse probleeme ja tungivat vajadust need lahendada. Pakiveoettevõtjate, e-jaemüüjate ja tarbijaorganisatsioonide vahel käib konstruktiivne arutelu temaatilistel konverentsidel ja muudel foorumitel. Paljud ettevõtjad on hakanud välja töötama lahendusi, mis võiksid paremini vastata klientide ootustele.

Käesoleva tegevuskavaga üritab komisjon tagada, et käegakatsutavad muutused paremuse suunas toimuksid nii kiiresti kui võimalik. Tuleb võtta meetmeid, et pakkuda e-jaemüüjatele ja tarbijatele kvaliteetset, kättesaadavat ja taskukohast pakkide piiriülese kättetoimetamise teenust, võttes nõuetekohaselt arvesse VKEde ning vähem arenenud ja raskemini ligipääsetavate piirkondade (sealhulgas äärepoolseimate piirkondade[7]) vajadusi.  Tuginedes edusammudele, mida on tehtud pärast rohelise raamatu vastuvõtmist, on tegevuskava eesmärk suunata edasisi samme ja neid astuda kolme peamise eesmärgi raames:

Suurem läbipaistvus ja teave kõigile e-kaubanduse väärtusahelas osalejatele Kättetoimetamislahenduste parem kättesaadavus, kvaliteet ja taskukohasus

· Tõhusamad kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid tarbijatele

Tegevuskavas nähakse eri sidusrühmadele ette konkreetsed ülesanded ja rollid. Komisjon aitab sellele koostööle kaasa, korraldades temaatilisi foorumeid ja õpikodasid ning tehes järelevalvet edusammude üle. Komisjon teeb kokkuvõtte 18 kuu pärast, et hinnata lisameetmete võtmise vajadust. 

2) Pakkide piiriülese kättetoimetamise täielikult lõpuleviimata turg

Peamised probleemid, millega tarbijad ja e-jaemüüjad silmitsi seisavad

Rohelise raamatu üle peetud avalikust arutelust,[8] konkreetsetest ülevaadetest, uuringutest ja õpikodade tulemustest selgub, et e-kaubanduse üldise arengu seisukohast on kättetoimetamine väga oluline. Tarbijate ja e-jaemüüjate ootused ja vajadused ei lange siiski alati kokku, eriti kättetoimetamise kiiruse, kvaliteedi, usaldusväärsuse või maksumuse puhul. [9] Kättetoimetamise probleemid moodustavad suure osa tarbijate kaebustest, mille Euroopa tarbijakeskuste võrgustik on saanud seoses piiriüleste e-tehingutega. Copenhagen Economicsi hiljutine uuring kinnitas, et kättetoimetamisega seonduvad probleemid mõjutavad märkimisväärselt seda, kas e-ostude tegijad oma ostud ka teevad või loobuvad katsest interneti kaudu osta[10].

Peamised probleemid on kokkuvõtlikult järgmised:    

· Tarbijad sageli ei tea, millised kättetoimetamisvõimalused on neile kättesaadavad, millal ja kuidas võidakse pakk neile kätte toimetada ning kuidas nad saavad seda soovi korral tagastada. Nad kurdavad ka pika kättetoimetamisaja ja kättetoimetamist käsitleva teabe puudumise üle. Sageli leitakse, et piiriülese kättetoimetamise, samuti maa- või äärepoolsematesse piirkondadesse kättetoimetamise hinnad on liiga kõrged. Samuti kurdavad tarbijad selle üle, et kaubad on saanud kahjustada või neid ei ole üldse kohale toodud või on kohale toodud vale kaup. Samuti ei ole nad sageli teadlikud olemasolevatest kaebuste esitamise ja hüvitismehhanismidest, kui midagi peaks valesti minema.

· E-jaemüüjatel,[11] eriti väiksematel, ei ole piisavat teavet neile kättesaadavate kättetoimetamisteenuste kohta; samuti on piiratud selliste kättetoimetamisvõimaluste valik ja kättesaadavus, mille kvaliteet (nt pakkide teekonna jälgimise süsteem, paindlik „viimase miili“ kättetoimetamine) ja taskukohasus vastaksid nende nõuetele.

E-jaemüüjad peavad kiiresti tegutsema. Nende äritegevuse elujõulisus sõltub pakiveosektori võimest toimetada kaup kätte soodsa hinnaga ja mugavalt. See kehtib eelkõige väiksemate e-kaubanduse turul osalejate kohta. Väiksemate mahtude tõttu ei ole neil piisavat läbirääkimisjõudu, et saada pakiveoettevõtjatelt märkimisväärset allahindlust, ning nende pakutavad kättetoimetamisvõimalused on seega vähem soodsad. Samuti puudub neil suutlikkus investeerida oma jaotusvõrgu ülesehitamisse. Keskkonnas, mida iseloomustab mastaabisääst, ei suuda nad konkureerida suuremate e-jaemüüjatega.

Pakiveoettevõtjad peavad leidma sobivad lahendused oma klientide muutuvatele kättetoimetamisootustele, võttes arvesse selliseid küsimusi nagu „esimese ja viimase miili“ kättetoimetamise suured kulud, samuti avaliku postiteenuse käibemaksuvabastust. Piiriülest kättetoimetamist mõjutab suur hulk täiendavaid õigus- ja haldusnõudeid, sealhulgas tollinõuded[12] ja koostalitlusvõime puudumine veofirmade vahel (nt seoses pakkide teekonna jälgimise või ühiste märgistamissüsteemidega).

Muutuv regulatiivne keskkond

Postiteenuste reguleeriv raamistik, nagu see on sätestatud postiteenuste direktiivis,[13]  keskendub peamiselt kirjadele ja universaalse postiteenuse tagamisele liikmesriikides. Terve rida sätteid, eelkõige universaalteenustele esitatavate nõuete reguleerimisalasse kuuluvad sätted, on sellegipoolest asjakohased ka pakkide kättetoimetamise puhul. Tegelikkuses saab (ainult) 5-10 % pakkide piiriülesest kättetoimetamisest käsitleda universaalse teenuse osutamisena, sest postiteenuste direktiivi miinimumnõuded hõlmavad ainult peamisi, ilma vahendajateta osutatavaid pakiteenused. Universaalse postiteenusega seotud miinimumnõuded on esitatud direktiivi artiklis 3, kuid liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded. Lisaks kohaldatakse tarbijakaitset ja statistiliste andmete kogumist käsitlevaid üldsätteid pakkide kättetoimetamise teenuse suhtes, mida kõik veoettevõtjad, sealhulgas postiettevõtjad osutavad väljaspool universaalteenuste reguleerimisala. 2014. aasta alguses avaldab Euroopa Komisjon rakendusaruande, milles hinnatakse postiteenuste direktiivi tõhusust ja asjakohasust kiiresti muutuvate turutingimuste kontekstis.

Alates 13. juunist 2014 hakkavad Euroopa tarbijad kasu saama ka tarbijaõiguste direktiivi rakendamisest, mis suurendab märkimisväärselt teavet ja läbipaistvust internetikauplusest ostmise valdkonnas. See hõlmab eelkõige varjatud tasude kaotamist ja hinnaläbipaistvust kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul, õigust raha tagasi saada (nt vajaduse korral kättetoimetamiskulude hüvitamine) ja kohustust anda selget teavet kulude kohta, mis kaasnevad ostetud kauba tagastamisega ostust loobumise korral. Hiljuti vastu võetud tarbijavaidluste kohtuvälist ja internetipõhist lahendamist käsitlevad õigusaktid parandavad vaidluste lahendamise mehhanisme veelgi[14].

Keskkonna- ja transpordiaspektid on olulised kättetoimetamisteenuse jätkusuutliku arengu ning „esimese ja viimase miili“ teenuste suurte kulude vähendamise seisukohast[15].  Mis tahes käesoleva tegevuskava raames kavandatud meetmed peavad olema täielikult kooskõlas sellega seotud algatustega, eelkõige 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatuga[16] ja selle järelmeetmetega (nt e-kaubaveo algatus), linnalogistikat ja säästva linnalise liikumiskeskkonna planeerimist käsitlevate meetmete, lennundust (müra/kvaliteet) käsitlevate määruste, samuti tolliprotseduure käsitlevate algatustega.

Seoses sotsiaalsete aspektidega mõjutavad e-kaubanduse paindlikkus, maht ja keerukus tööhõive tingimusi. Veofirmade ja uute ärimudelite innovatsioon võib endaga kaasa tuua vajaduse muuta töötingimusi ja tööoskusi. Sotsiaalpartneritel on tähtis roll vastutustundlike töötingimuste tagamisel ja ELi tasandi eri projektide ja programmide arendamisel,[17] mida jätkatakse järjepideva dialoogi osana postiteenuseid käsitleva Euroopa sotsiaalse dialoogi komitee raames koos aruandlusega hea tava ja selle edendamise kohta.

Vajadus võtta reguleerivast raamistikust kaugemaleminevaid meetmeid  

Olemasolevas ELi reguleerivas raamistikus ei käsitleta kõiki eespool nimetatud probleeme. Koostalitlusvõime puudumine veofirmade vahel ei tulene niivõrd regulatiivsest killustatusest, kuivõrd traditsioonilistest tegevusstruktuuridest. Traditsioonilisi postiturgusid (kirjakanne) on alati mõjutanud kohalik veosüsteem ja tööprotsessid, sealhulgas IT-süsteemid, mis on optimeeritud siseriiklikke asjaolusid silmas pidades. Varem piirdusid piiriülesed postivood peamiselt kirjadega ja postiteenuste direktiiv on aidanud tagada, et selliste postivoogude kvaliteet on aja jooksul märkimisväärselt suurenenud. Seevastu piiriülestel pakivoogudel, eriti ettevõtja ja tarbija vahelistel pakivoogudel, puudus enne e-kaubanduse algust oluline roll.

Suurenev nõudlus kvaliteetse ja taskukohase hinnaga ettevõtja ja tarbija vaheliste piiriüleste pakiteenuste järele on seega uus väljakutse traditsioonilistele postiettevõtjatele. Ühtlasi on tegemist ühe tähtsama kasvava turuga ajal, mil kirjade maht järjest väheneb. Need ettevõtjad on praegu ümber kujundamas oma tööprotsesse, et pakkuda tõhusat, jälgitavat ja samas taskukohast pakkide (piiriülest) kättetoimetamise teenust.

Erasektori pakiveoettevõtjad ja kiirkullerteenuse pakkujad peavad samuti kohanema ettevõtjate ja tarbijate vahelise riikliku ja piiriülese e-kaubanduse kiire kasvuga. Need ettevõtjad, kes ikka veel domineerivad piiriülestel pakiveoturgudel, peavad ettevõtjatevahelistele vedudele suunatud tegevust kohandama vastavalt tarbijate vajadustele, investeerides sorteerimissuutlikkusse, jaemüügivõrkudesse ja pakkide tagastamise süsteemidesse.

Selles kontekstis on käesoleva tegevuskava eesmärk edendada (käimasolevat) ärimudelite tõhustamist ja pakiveoturu eri osaliste vahelist konkurentsi, et sellest võidaksid nii e-jaemüüjad, lõpptarbijad kui ka majandus tervikuna.

3) Edasised sammud: tegevuskava meetmed järgmiseks 18 kuuks

Tööstusharu juhitud protsess

E-kaubanduse põhist pakkide piiriülese kättetoimetamise turgu iseloomustab kiire kasv ja innovatsioon, kuid samuti ka mõned turutõrked, näiteks teabe asümmeetria. Käesoleva tegevuskava eesmärk on ära kasutada turujõudude potentsiaali, et tekkiksid tõhusad lahendused ja oleksid tagatud tähtsad avaliku poliitikaga seotud huvid, nt juurdepääs e-kaubandusest saadavale kasule ka väiksematele osalejatele, nagu VKEd ning kaugete ja maapiirkondade elanikud.

Pärast 2012. aasta rohelises raamatus selgete avaliku poliitikaga seotud huvide kindlaksmääramist võtsid rühm postiettevõtjaid ja rahvusvaheline postiühing (IPC) rea kohustusi mõnes rohelise raamatuga hõlmatud valdkonnas (st parem teave e-jaemüüjatele; tõhusad tagastamislahendused; pakkide teekonna jälgimise funktsioon kergete pakkide jaoks; täiustatud märgistamissüsteemid ja parem tarbijakaebuste lahendamine).

Komisjon tervitab neid kohustusi, sest need sillutavad teed nii rohelises raamatus kui ka käesolevas tegevuskavas käsitletud probleemide lahendamisele. Komisjon jälgib tähelepanelikult võetud kohustuste rakendamist ja seda, millisel määral need arvestavad e-jaemüüjate ja nende klientide vajaduste ja ootustega. Tuleb märkida, et vaatamata sellele, kui asjakohased need kohustused on, ei lahenda need kõiki käesolevas tegevuskavas käsitletud probleeme ega ole siduvad kõigile pakiveoettevõtjatele. Oma lõplikus hinnangus uurib komisjon ka seda, millisel määral pakiveo valdkonna mis tahes osas rakendatud lahendused tagavad piisava seotuse teiste turul tegutsevate ettevõtjatega (nt avatud standardite ja/või mittediskrimineeriva juurdepääsu kaudu), et tagada e-jaemüüjatele tõhusad piiriülese kättetoimetamise teenused.

Samuti on selge, et mõnda eespool nimetatud eesmärki ei saa pakiveoettevõtjad üksi saavutada.  Vaja on e-jaemüüjate, liikmesriikide ja nende reguleerivate asutuste poolseid täiendavaid (iseregulatsiooni) meetmeid.

Rakendamine, järelevalve, järelmeetmed

Komisjon teeb tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega, et tagada allpool kirjeldatud eri töösuundade rakendamine nii kiiresti ja tulemuslikult kui võimalik.

Rakendamisperioodi ja -protsessi jooksul võtab komisjon terve rea hõlbustavaid meetmeid. Arvestades, et e-jaemüüjate ja tarbijate vajadused ja ootused on käesolevas tegevuskavas kesksel kohal, teeb komisjon nendega tihedat koostööd selle tagamiseks, et kõik tegevuskava raames välja töötatud lahendused oleksid nende jaoks nii asjakohased kui võimalik. Postiteenuste kasutajate foorum, mille komisjon korraldab igal aastal, mängib selles kontekstis eriti olulist rolli.

Seoses tööstusest lähtuvate meetmetega aitab komisjon nendele kaasa ja jälgib edusamme, korraldades selleks temaatilisi seminare. Nendes osalevad kõik potentsiaalsed asjaomased ja huvitatud veoettevõtjad, pakiveoeksperdid ning e-jaemüüjate ja tarbijate esindajad. Nende seminaride kaudu komisjon i) tagab, et kõik asjaomased sidusrühmad on protsessi kaasatud, ii) püüab leida konsensust täidetavate ülesannete täpse olemuse üle ja iii) peab arvet saavutatud edusammude üle.

Seoses meetmetega, mis hõlmavad liikmesriike, reguleerivaid asutusi ja konkurentsiasutusi, korraldab komisjon korrapäraselt arutelusid Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma, postiteenuste direktiivi alusel moodustatud liikmesriikide komitee ja e-kaubanduse direktiivi alusel moodustatud eksperdirühma koosolekutel. Korrapärased kohtumised ja teabevahetus, mis hõlmavad sotsiaalset ja keskkonnamõõdet, samuti transpordiga seotud laiemaid küsimusi, jätkuvad sotsiaalpartneritega, eelkõige postiteenuste Euroopa sotsiaalse dialoogi komiteega.

Komisjon jälgib arengusuundumusi 18 kuu jooksul alates käesoleva tegevuskava avaldamisest. Kui teatavaid meetmeid ei ole selleks ajaks veel täielikult ellu viidud või kui need ei ole osutunud püstitatud eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhusaks, kaalub komisjon asjakohaste parandus- või lisameetmete võtmist, et kõrvaldada turutõrked.

Kõik komisjoni poolt käesolevas dokumendis kavandatud meetmed on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) ja uue mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020). Ükski meede ei piira ELi konkurentsieeskirjade kohaldamist. Kuigi enamik meetmeid on suunatud ettevõtja ja tarbija vahelise e-kaubanduse aspektidele, võib mõni neist olla kohaldatav ka ettevõtjatevahelise e-kaubanduse kontekstis.

I eesmärk: suurem läbipaistvus, teave kõigile e-kaubanduse väärtusahelas osalejatele ja teabevahetus nendega 

Tarbija on iga interneti kaudu tehtava ostu algataja, kuid tal ei pruugi olla võimalik kontrollida tellitud kauba kättetoimetamist. Selle põhjuseks on asjaolu, et kättetoimetamine põhineb e-jaemüüja ja veoettevõtja(te) vahelisel lepingul. Kui tarbijale tagatakse piisav, selge ja täielik teave osutatavate teenuste ulatuse ja omaduste kohta, vähendab see nende muret kauba kättetoimetamise pärast. Tarbijaõiguste direktiivi täielik rakendamine tagab tarbijate tunduvalt parema teavitamise eelkõige hindadest (nt paki tagastamise puhul). Kui tarbijad seda soovivad, soovitatakse e-jaemüüjatel anda teabele esitatavatest õiguslikest nõuetest rohkem teavet.

E-jaemüüjad peavad vastama tarbijate ootustele mitte ainult teabe osas, vaid pakkudes ka lihtsat, taskukohast ja usaldusväärset veoteenust. Paljud nõuetekohased kättetoimetamislahendused on juba turul olemas, kuid sageli ei ole e-jaemüüjad, eriti VKEd neist teadlikud[18]. E-jaemüüjaid tuleb paremini teavitada olemasolevatest kättetoimetamisteenustest, alternatiivsetest veoettevõtjatest, konsolideerimisvõimalustest ja vahendajatest, samuti peamistest tegevusnäitajatest (kiirus, tagastamistingimused, tariifid, jne).

Samuti tuleb anda paremat üldist teavet (piiriüleste) pakiturgude ja -teenuste kohta. Praegu on pakkide kättetoimetamise turg läbipaistmatu. Pakkidel märgitud andmed, eelkõige koguse, tariifide ja lõppmaksete[19] kohta ei ole reguleerivate asutuste ega muude pädevate asutuste jaoks kättesaadavad, sest postiettevõtjad ei avalda ega esita andmeid, mis ei kuulu universaalteenuse osutamise kohustuse (pakkide puhul) reguleerimisalasse. Kiire e-kaubanduse areng nõuab (piiriüleste) pakivoogude suuremat läbipaistvust, et viia järelevalveraamistik eesmärgiga vastavusse, võimaldada turgu selgelt määratleda ja jälgida, kas aus konkurents on tagatud. 

Juba asutatud veoettevõtjatele ja uutele turule sisenejatele on vaja prognoositavat regulatiivset keskkonda. Hiljutised uuringud, aruanded[20] ja rohelise raamatu koostamise aluseks olnud arvamused on kinnitanud, et teatavatel postiteenuste turgudel esineb ikka veel turule sisenemise tõkkeid. Alternatiivsed postiettevõtjad ja e-jaemüüjad väidavad, et postiteenuste direktiivi kohaldamisel on veel arenguruumi.  Postiteenuste direktiivi riiklike rakendussätete kohaldamine on liiga keskendunud kirjade kättetoimetamise teenustele ja universaalteenuse osutamise tagamisele. Riiklikud reguleerivad asutused, riiklikud konkurentsiasutused ja komisjon peavad saama välja selgitada regulatiivsed probleemid ja konkurentsimoonutused pakkide kättetoimetamise turgudel ja rakendada vajaduse korral parandusmeetmeid. Konkurentsiprobleemid võivad näiteks tekkida seoses turuvõimu kuritarvitamisega, nt ebaseaduslik ristsubsideerimine, põhjendamatult kõrged hinnad (rikkudes postiteenuste direktiivi artikli 14 lõike 3 punkti b alapunktis iv sätestatud põhimõtteid), pakkide (piiriülese) kättetoimetamise ülimadal hind, põhjendamatu keeldumine logistikavõrkudele või nende põhielementidele (nt aadresside andmebaas) juurdepääsu andmisest.

Postiteenuste direktiivi artiklis 22a on sätestatud, et postiteenuse osutaja peab „eelkõige riikide reguleerivatele asutustele esitama kogu teabe, sealhulgas finantsteabe ning teabe universaalteenuse osutamise kohta, et tagada vastavus direktiivi ja (...) selgelt määratletud statistiliste eesmärkidega”. Selle kohaldamine ei ole piiratud universaalteenuse osutamise kohustusega, vaid see võib hõlmata teavet muude postiartiklite (pakkide) kohta; samuti ei ole see piiratud määratud universaalteenuste osutajatega. Seoses lõikega 3 tagavad liikmesriigid, et siseriiklikud reguleerivad asutused esitavad komisjonile nõudmise korral piisava ja asjakohase teabe, mida komisjon vajab käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellest lähtuvalt peaksid liikmesriigid kasutama kogu potentsiaali, et tagada pakkide kättetoimetamise turgude üldine läbipaistvus. Komisjon toetab liikmesriike statistilise raamistiku loomisel, mis hõlmab kõiki asjakohaseid pakkide andmeid. Seda tööd tehakse tihedas koostöös Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühmaga, mis on juba asunud välja töötama ühist statistiliste andmete kogumise metoodikat, mida hakkavad kohaldama kõik siseriiklikud reguleerivad asutused.

1. meede: parandada kauba kättetoimetamise ja tagastamise võimalusi ja nendega kaasnevaid kulusid käsitlevat teavet, mida e-jaemüüjad oma veebilehtedel tarbijatele pakuvad E-jaemüüjad peaksid: · esitama kergesti arusaadavat teavet kauba kättetoimetamise ja tagastamise võimaluste kohta. Teave peab hõlmama eri kättetoimetamisvõimaluste kõiki asjaomaseid aspekte (eelkõige kättetoimetamise periood, teekonna jälgimise võimalused, erinevad võimalused „viimase miili“ kättetoimetamisel, kättetoimetamise teenuse ja kauba tagastamise tasud) ja nendega seotud tasusid. Seda eesmärki on võimalik muu hulgas saavutada järgmiselt: - võttes järgmise 18 kuu jooksul vastu (vabatahtliku) toimimisjuhendi või hea tava juhendi, mille on koostanud ja mida järgivad e-jaemüüjad. Juhendis tuleks pöörata tähelepanu kättetoimetamis- ja tagastamisteenuseid käsitleva teabe terviklikkusele ja edastamisele, tagades samal ajal arvestamise ka väiksemate e-jaemüüjate konkreetsete vajaduste ja piirangutega. Kuigi väiksemate e-jaemüüjate jaoks võib sellise teabe esitamine olla probleemne, on peamise miinimumteabe edastamine nende enda huvides (potentsiaalsete) klientide usalduse võitmiseks; - sealhulgas e-kaubanduse usaldusmärkide väljatöötamise ja kasutamise nõuded, mis on seotud kättetoimetamisega; - sealhulgas tarbijate võimalus anda e-jaemüüjatele tagasisidet kättetoimetamiskogemuse kohta. Komisjon: · korraldab e-jaemüüjate ja tarbijate esindajatega temaatilisi kohtumisi, et toetada nende tööd ja mõõta edusamme. 2. meede: parandada e-jaemüüjatele nendele kättesaadavate kättetoimetamisteenuste kohta edastatavat teavet Võttes arvesse võimalikku sünergiat olemasolevate struktuuride ja seotud algatustega, näiteks komisjoni e-kaubaveo algatusega,[21] Veoettevõtjad ja e-jaemüüjad (koos) peaksid: · töötama välja kättetoimetamisteenuste põhimõistete ja -omaduste ühise määratluse, mis põhineb pigem tarbija vajadustel kui logistilistel protsessidel. See võiks hõlmata selliseid valdkondi nagu pakkide mõõtmed (suurus, kaal), kättetoimetamisperiood (kiirus), täiendavad teenused (nt pakkide teekonna jälgimine, kindlustus jne), mis aitaks nii e-jaemüüjatel kui ka tarbijatel võrrelda pakkumisi ja teha teadlikke valikuid; · tagama e-jaemüüjatele parema juurdepääsu teabele riiklikul ja piiriülesel tasandil. Teave peab hõlmama ELi liikmesriikides kättesaadavaid kättetoimetamislahendusi, sealhulgas kättetoimetamisperioode (kiirus), tariife, tagastamistingimusi, nendele teenustele juurdepääsu üldtingimusi jne). See peaks hõlmama kõigi asjaomaste ettevõtjate, sealhulgas alternatiivsete veoettevõtjate, postikoondajate, pakivahendajate ja muude vahendajate pakutavaid teenuseid. Seda eesmärki on võimalik muu hulgas saavutada, kasutades järgmisi vahendeid:  - veebivõrdlusvahendeid (hindade ja/või teenuse omaduste puhul);  -platvorme (veebiportaale), andes e-jaemüüjatele juurdepääsu avalikult kättesaadavale teabele, mis sisaldab miinimumandmeid ja -teavet, nagu märgitud eespool.  Esitlemisvahendid peaksid olema avatud ja kättesaadavad kõigile e-jaemüüjatele ning igal veoettevõtjal ja vahendajal peaks olema lubatud selle vahendi kaudu oma teenuseid mittediskrimineerivatel tingimustel esitleda. Need vahendid peaksid arvesse võtma tarbijamõõdet. Tööstusharu julgustatakse arvestama standarditega, mis on välja töötatud e-kaubaveo algatuse kontekstis, sest need standardid on aluseks sarnaste veebivahenditele, näiteks eri transpordiliike hõlmavad kaubavedude planeerijad. Komisjon: · korraldab temaatilisi kohtumisi ja õpikodasid, et tuua kokku kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas eriti erasektori veoettevõtjad, täpsustada oodatavaid tulemusi (sealhulgas nende ajastust) ja pidada arvet saavutatud edusammude üle. · Keskendub posti kasutajate iga-aastasel foorumil tehtud edusammude hindamisele. 3. meede: dokumentide (piiriülese) kättetoimetamise turgude, -teenuste ja kvaliteedistandardite suurem läbipaistvus vastavalt postiteenuste direktiivile Liikmesriigid peaksid: · määrama Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma ettevalmistava metoodilise töö alusel ja vastavalt postiteenuste direktiivi artiklile 22a kindlaks selge statistilise raamistiku, mis võimaldab riigi reguleerivatel asutustel koguda vajalikke turuandmeid riigisiseste ja piiriüleste pakivoogude kohta kõigilt postiteenuste osutajatelt, kes tegutsevad ettevõtjatevahelise e-kaubanduse ning ettevõtja ja tarbija vahelise e-kaubanduse turgudel, sealhulgas vahendajatelt, koondajatelt ja alternatiivsetelt postiettevõtjatelt. Kogutavad andmed peaksid hõlmama vähemalt mahtusid, tariife, lõppmakseid, pakutavaid teenuseid, teenustele juurdepääsu üldtingimusi ja kvaliteedistandardi tasemeid;  · võtma meetmeid selle tagamiseks, et kasutajatele ja postiteenuste osutajatele antakse korrapäraselt ja läbipaistval viisil piisavalt üksikasjalikku teavet universaalteenuse osutaja(te) poolt pakutava universaalteenuse, eriti pakkide kättetoimetamise baasteenuste tunnusjoonte kohta. Määratud universaalteenuse osutajad peaksid selgemalt esitlema pakkide kättetoimetamise eri lahendusi, mis on osa universaalteenuse osutamise kohustusest, samuti oma teenuste omadusi, sealhulgas tariife.   Riiklikud reguleerivad asutused peaksid: · avaldama kord aastas riigisiseseid ja piiriüleseid pakivooge käsitlevaid turuandmeid, mis on saadud kõigilt postiteenuste osutajatelt, kes tegutsevad ettevõtjatevahelise e-kaubanduse ning ettevõtja ja tarbija vahelise e-kaubanduse turgudel, sealhulgas vahendajatelt, koondajatelt ja muudelt postiettevõtjatelt. Samal ajal on komisjonil kavas: · korraldada uuring, milles käsitletakse nõudeid ja vahendeid läbipaistvuse edendamiseks, nt luues kättetoimetamistulemusi käsitleva tulemustabeli; · tegeleda pakkide (piiriülese) kättetoimetamise arengu ja probleemidega postiteenuste direktiivi rakendusaruande kontekstis, mis avaldatakse 2014. aasta esimeses kvartalis. Aruandes asetatakse hiljutine areng ELi postiteenuste poliitika laiemasse konteksti, võttes samuti arvesse postiteenuste sektori muutuvat olemust. Käesolevas tegevuskavas pakutakse pakkide kättetoimetamist käsitlevaid vajalikke meetmeid e-kaubanduse seisukohast, samas kui rakendusaruandes võetakse seda mõõdet arvesse üldise olukorra ja postiteenuste sektori tulevaste väljakutsete hindamisel; · tagada, et Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühm keskendub piiriülestele pakkidele, tehes eelkõige järgmist: -  andes aru teenuse kvaliteeti kohta ja esitades statistilisi andmeid; -  tehes uuringu käigus kindlaks, kas pakkide piiriülese kättetoimetamise turgudel esineb turutõrkeid, mis vajaksid edasist sekkumist.

II eesmärk: Kättetoimetamislahenduste parem kättesaadavus, kvaliteet ja taskukohasus

E-jaemüüjad, eelkõige äärepoolsemates piirkondades või äärealadel asuvad VKEd ja mikroettevõtjad saavad olla edukad ainult juhul, kui neile on kättesaadavad taskukohased ja tõhusad lahendused. 

Veoettevõtjad, kaubanduskojad ja e-jaemüüjate ühendused on juba asunud välja töötama head tava, et toetada VKEde võrgukeskkonda lülitumist ning suurendada mugavust lõpptarbija jaoks.

Arvestades e-jaemüüjate ja nende klientide pidevalt muutuvaid vajadusi, on kättetoimetamisprotsesside, toodete ja teenuste jätkusuutlik innovatsioon hädavajalik. Veoettevõtjate suurem koostalitlusvõime on oluline, et veelgi edasi arendada kättetoimetamislahendusi, mis vastaksid e-jaemüüjate ja tarbijate vajadustele eelkõige kvaliteedi (suurem kiirus, tõhusus, usaldusväärsus), taskukohasuse ja juurdepääsetavuse[22] seisukohast ja tagaksid seega kasutajasõbralikkuse, kõrge kvaliteediga lõpliku („viimase miili“) kättetoimetamise ja täielikult toimivad tagastamismenetlused.

Praegu on käsil mitu ELi tasandi algatust, mille eesmärk on edendada koostalitlusvõimet ja innovaatilisi andmevoolahendusi. [23]Vastu on võetud hea tava ja tehnoloogiliste uuringute programmid, mille raames saavad logistikaettevõtjad ja e-jaemüüjad ühiselt projekte arendada. Sellised organisatsioonid nagu rahvusvaheline postiühing on hiljuti algatanud selles valdkonnas veel projekte. Piiriülesed kaubavood võidaksid palju teabevoogude avatud liidestest, veoettevõtjate vahelistest pakkide teekonna jälgimise lahendustest, märgistamissüsteemidest, parematest eelnõustamissüsteemidest piiriüleste sissetulevate pakivoogude käitlemiseks ja parematest/lihtsamatest tagastamistoimingutest. Lisaks aitaks väikeste jaemüüjate mahtude  süstemaatilisem koondamine neil saada mahuga seotud allahindlusi.

Seega avaldavad aus konkurents ELis ja ELi-siseste kaubavoogude omavahelist ühendatust parandavad standardid positiivset mõju ELi rahvusvahelisele konkurentsivõimele nii e-kaubanduse kui ka saadetiste kättetoimetamise turgudel.

Riikide reguleerivad asutuste vaheline laiendatud koostöö Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma tasandil tagab selle, et olemasolevaid reguleerivaid vahendeid jõustatakse piiriüleses kontekstis paremini.

4. meede: edendada pakkide kättetoimetamise teenuste suuremat koostalitlusvõimet, et toetada tõhusat piiriülest kaubandust Veoettevõtjad ja e-jaemüüjad peaksid: töötama välja lahendused infosüsteemide ühendamiseks ja avama liidesed, et infosüsteemide vaheline andmevahetus saaks toimuda mitme operaatoriga keskkonnas; eelkõige tuleks välja töötada piiriülesed lahendused pakkide teekonna jälgimiseks, märgistamiseks ja muudeks protsessideks, mis eeldavad suuremat ühtlustamist; töötama välja pakkide tõhusama tagastamise lahendused, mis võivad hõlmata ka koostööd ja konsolideerimist, et vähendada kulusid „viimase miili“ kättetoimetamisel. Kõik kavandatud lahendused peaksid põhinema avatud standarditel ja infrastruktuuridel ning nendele mittediskrimineerival juurdepääsul. Eelkõige julgustatakse tööstusharu võtma nõuetekohaselt arvesse e-kaubaveo algatuse raames toimunud arengut. Pakkide teekonna jälgimise taskukohased lahendused tuleks teha kättesaadavaks eelkõige alla 2 kg kaaluvate pakkide puhul, mis moodustavad märkimisväärse osa e-kaubandusega seonduva kättetoimetamise mahust. Komisjon: teeb regulaarset järelevalvet ja jälgib edusamme; annab kooskõlas postiteenuste direktiivi artikliga 20 Euroopa Standardikomiteele volitused välja töötada, kui see on teostatav, vabatahtlikud standardid, milles käsitletakse pakkide kättetoimetamise teenuste eriomadusi, nimelt ELi ühist aadressisüsteemi.

III eesmärk: tõhusamad tarbijate kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid

Peaaegu 40 % tarbijatest märgib, et kättetoimetamisprobleemid takistavad neil internetikauplustest ostude sooritamist[24]. Eelkõige valmistab tarbijatele muret see, et neil ei ole piisavalt kaitset juhtudel, kui „kättetoimetamisel läheb midagi valesti“, näiteks kui pakk jääb kätte toimetamata, kättetoimetamisel esineb viivitusi või kui paki tagastamisvõimalused ei sobi.

Tuginedes eespool osutatud uutele tarbijakaitset käsitlevatele õigusaktidele peavad osalejad tegema koostööd, et välja töötada tarbijasõbralikud lahendused tarbijate kaebuste käsitlemiseks ja võimalike vaidluste lahendamiseks. Selles valdkonnas töötab rahvusvaheline postiühing praegu tarbijate kaebuste käsitlemisele tõhustamise kallal, sidudes osalevate ettevõtjate kõnekeskused ja ühised klienditeeninduse süsteemid pakkide teekonna jälgimiseks, kuid tuleks saada ülevaade ka muudest pooleliolevatest projektidest ja leida võimalusi, kuidas olemasolevaid lahendusi saaks edasi arendada.

5. meede: tõhusam tarbijakaitse[25] Veoettevõtjad, e-jaemüüjad ja tarbijate ühendused (koos) peaksid: · tagama parema koostöö kaebuste käsitlemise ja tarbijakaitse süsteemide valdkonnas. Liikmesriigid peaksid: · julgustama pakkide kättetoimetamise teenuste puhul kasutama alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, mida töötatakse välja tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist käsitleva direktiivi rakendamise kontekstis. Komisjon: · rõhutab kättetoimetamisega seotud küsimuste tähtsust (nt kättetoimetamis- ja tagastamiskulusid käsitleva teabe läbipaistvuse nõuded, veoettevõtjate vastutus) tulevastes tarbijaõiguste direktiivi rakendamist käsitlevates 2014. aasta suunistes, mis on adresseeritud liikmesriikide õiguskaitseasutustele; · esitab Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühmale taotluse analüüsida tarbijate kaebusi, mis on seotud pakkide (piiriülese) kättetoimetamisega; ·  annab kooskõlas postiteenuste direktiivi artikliga 20 Euroopa Standardikomiteele volitused koostada (vabatahtlikud) standardimisvahendid, et mõõta kahjustatud, hilinenud või kadunud pakkidega seotud kaebusi.

LISA: Meetmete tabel

Osalejad: || I eesmärk: läbipaistvuse ja teavitamise suurendamine || II eesmärk: kättetoimetamislahenduste parem kättesaadavus, kvaliteet ja taskukohasus || III eesmärk: tõhusamad tarbijate kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid

Veoettevõtjad koos e-jaemüüjatega || tagavad e-jaemüüjatele parema juurdepääsu kättetoimetamislahendusi käsitlevale teabele riiklikul ja piiriülesel tasandil (uued/tõhustatud teabevahendid; ühised standardid) || töötavad välja lahendused parema koostalitlusvõime tagamiseks (omavahel seotud teabesüsteemid; piiriülesed lahendused pakkide teekonna jälgimiseks, märgistamine ja seotud protsessid, mis eelavad suuremat standardimist; tõhusamad tagastamislahendused; „viimase miili“ kättetoimetamine) || tõhustavad vaidluste lahendamise mehhanisme ja tarbijakaitse süsteeme

E-jaemüüjad || tagavad tarbijatele nõuetekohase teabe e-jaemüüjate veebisaitidel || ||

Liikmesriigid, reguleerivad asutused || annavad riiklikul tasandil rohkem teavet pakkide kättetoimetamise teenuste ja pakiturgude kohta Liikmesriigid: - määravad Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma käimasoleva töö alusel kindlaks statistilise raamistiku riigisisese ja piiriülese pakiveo kohta asjakohaste turuandmete kogumiseks kõigilt postiteenuste osutajatelt - kehtestavad selged riiklikud teenuse kvaliteedi standardid universaalteenuse osutamise kohustuse alla kuuluva pakkide (piiriülese) kättetoimetamise kohta ja tagavad sõltumatu järelevalve; Riigi reguleerivad asutused: avaldavad igal aastal statistiliste andmete ja teenuse kvaliteedi standardite mõõtmise tulemused || || Liikmesriigid: - rakendavad tarbijaõiguste direktiivist tulenevaid teabele esitatavaid nõudeid kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul ja julgustavad nende kohaldamist juba enne nende sätete tegelikku jõustumist; - arendavad kooskõlas postiteenuste direktiivi  artikliga 19 ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiviga mehhanisme, mis hõlmaks kõiki pakkide kättetoimetamise teenuseid

Euroopa Komisjon || - käivitab uuringu, milles käsitletakse pakiturgude ja pakkide kättetoimetamise teenuste läbipaistvust; - avaldab viienda rakendusaruande postiteenuste direktiivi rakendamise kohta, käsitledes põhjalikult pakkide segmenti; - palub Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühmal koostada aruande teenuse kvaliteedi ja pakkide statistiliste andmete kohta ja üle vaadata piiriülesed pakiveoturud ||  - annab Euroopa standardiorganisatsioonidele volitused koostada ühiste aadressisüsteemide jaoks vabatahtlikud standardid; ||  - rõhutab kättetoimetamisega seotud küsimuste tähtsust tarbijaõiguste direktiivi rakendamist käsitlevates 2014. aastal avaldatavates suunistes; - esitab Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühmale taotluse analüüsida tarbijate kaebusi, mis on seotud pakkide piiriülese kättetoimetamisega; - annab Euroopa standardiorganisatsioonidele volitused koostada vabatahtlikud standardid kaebuste hindamiseks

- teeb regulaarset järelevalvet ja jälgib edusamme; - korraldab temaatilisi kohtumisi ja õpikodasid, et tuua kokku kõik asjaomased sisusrühmad, täpsustada oodatavaid tulemusi (sealhulgas nende ajastust) ja pidada arvet tehtud edusammude üle; - keskendub postiteenuste kasutajate iga-aastasel foorumil tehtud edusammude hindamisele; - arutab liikmesriikide jaoks olulisi küsimusi komiteedes, mis on loodud postiteenuste ja e-kaubanduse direktiivide alusel; - tagab, et Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma 2014.–2015. aasta tööprogrammides võetakse nõuetekohaselt arvesse käesolevas tegevuskavas kindlaksmääratud ülesandeid; - annab aru edusammude kohta, mida on tehtud 18 kuu jooksul pärast käesoleva tegevuskava vastuvõtmist; - määrab kindlaks täiendavad meetmed (õiguslikud ja muud meetmed), kui käesoleva tegevuskava rakendamine ja selle mõju ei vasta ootustele.

[1] Eurostat [isoc_ec_ibuy]]- 2012.

[2] Eurostat [isoc_ec_eseln2] -2011, ajakohastatud detsembris 2013.

[3]   E-kaubanduse teatis, KOM (2011) 942 (lõplik); 21. septembri 2010. aasta otsus (P7_TA2010)0320) e-kaubanduse ühtse turu saavutamise kohta; ELi nõukogu 31. mai 2012. aasta järeldused digitaalse ühtse turu ja ühtse turu juhtimise kohta; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta märtsi arvamus INT 674 rohelise raamatu kohta; 11. detsembri 2012. aasta otsus (P7_TA-PROV(2012)0468) digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta (2012/2030(INI)).

[4] Seepärast ei hõlma see algatus elektroonilist kättetoimetamist (nt elektroonilised piletid, e-raamatud).

[5] Tarbijaturu uuring e-kaubanduse ja internetituru toimimise ning jaemüügi meetodite kohta, Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste  peadirektoraadi nimel tehtud 2011. aasta uuring; Euroopa piiriülene e-kaubandus, Accenture korraldatud uuring Euroopa jaemüüjate ümarlaua jaoks, jaanuar 2012.

[6] Selles tegevuskavas käsitletakse pakkidena mis tahes artikleid (välja arvatud toiduained), mida tellitakse internetis ja mis toimetatakse tarbijale kätte.  Paki määratlus on lai, hõlmates kõiki kaubaartikleid, mille kaal jääb vahemikku 100 g kuni 30 kg.

[7] Äärepoolseimate piirkondade küsimuse olulisust on rõhutatud Solbesi aruandes; komisjoni 2012. aasta juuni teatises äärepoolseimate piirkondade kohta tuletati meelde vajadust võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade mõõdet kõigis ettepanekutes, mis on seotud digitaalse ühtse turuga, kui see on asjakohane.

[8] [Link rohelise raamatu raames toimuva konsulteerimise kokkuvõtvale aruandele].

[9] Vt näiteks „Tarbijaturu uuring e-kaubanduse ja internetituru toimimise ning jaemüügi meetodite kohta” (Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi nimel tehtud uuring, 2011).

[10] Copenhagen Economics (CE). Uuring, mis käsitleb ELi pakituru praegust seisu, eriti e-kaubanduse puhul (Euroopa Komisjoni nimel tehtud 2013. aasta uuring, lk 19).

[11] Käesolevas tegevuskavas hõlmab mõiste „e-jaemüüja” mis tahes jaemüüjat, kes müüb vähemalt osa kaubast internetis ja seega vajab müügitehingu täitmiseks kättetoimetamisteenust.

[12] Tolli käsitletakse ajakohastatud tolliseadustiku rakenduseeskirjade koostamise käigus, käibemaksu aga selle käimasoleva läbivaatamise käigus. Neid aspekte käesolevas tegevuskavas ei käsitleta, sest need jäävad selle reguleerimisalast välja.

[13] Direktiiv 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/6/EÜ (ELT L 52, 27.2.2008, lk 3).

[14] Direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, ELT L 165, 18.6.2013, lk 63; määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, ELT L 165, 18.6.2013, lk 51.

[15] Sellega seoses vt ka Euroopa sotsiaalse dialoogi komitee ühisjäreldused postiteenuste kohta, 4/4 2013.

[16] Valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas.“

[17] Vt Euroopa valdkondlike sotsiaalpartnerite (PostEurope ja UNI Europa Post & Logistics) ühisdeklaratsioon Euroopa postisektori arengu ja nende käimasoleva töö kohta oskuste ja töökohtade kokkusobitamisel Euroopa postisektoris, mida toetab Euroopa Komisjon; teatis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (KOM(2010)0682(lõplik) ja teatis „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)173(final)).

[18]  Vt FTI uuring pakkide piiriülese kättetoimetamise kohta, 2011.

[19] Veoettevõtjad, kes saadavad pakke teise riiki, maksavad tasu sihtkoha veoettevõtjale kauba töötlemise ja kättetoimetamise eest, kui neil puudub ühine kättetoimetamisvõrk. Seda tasustamissüsteemi nimetatakse käesolevas dokumendis lõppmakseteks (lõppmaksed tähendavad samasugust tasu nagu kirjade puhul; Ülemaailmse Postiliidu süsteemis nimetatakse pakkide lõppmakseid riigisisesteks tariifideks).

[20] WIK Consult, Reguleerivate asutuste roll, 2011; Postisektori peamised arengud, 2013.

[21] Komisjoni e-kaubaveo algatus; http://ec.europa.eu/transport/media/consultations/doc/2013-01-17-efreight/background.pdf, vt ka IPC hiljutine algatus, nagu mainitud eespool D osas.

[22] Koostalitlusvõime probleemid, näiteks olemasolevate adresseerimis- ja märgistamisstandardite rohkus ja infosüsteemide ebapiisav koostalitlusvõime suurendavad kättetoimetamiskulusid ja seega ka e-jaemüüjate makstavaid kättetoimetamistasusid.

[23] Vt eriti e-kaubaveo algatus http://ec.europa.eu/transport/media/consultations/doc/2013-01-17-efreight/background.pdf ; komisjoni uuring e-kaubaveo kohta, 2013

[24] Eurobaromeetri eriuuring 398 (2013) 2012. aasta kohta; 47 % 2010. aastal (Cons Focus, 11/ 2010).

[25] Käesolev tegevuskava ei sisalda konkreetseid tooteohutust käsitlevaid meetmeid, mis on juba kindlaks määratud komisjoni teatises „20 meedet Euroopa toodete ohutumaks ja nõuetele vastavaks muutmiseks“, 13.2.2013, COM (2013) 76 (final).