52013DC0832

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Schengeni ala toimimist käsitlev neljas poolaastaaruanne 1. mai – 31. oktoober 2013

1. Sissejuhatus

Vastavalt komisjoni 16. septembri 2011. aasta Schengeni ala juhtimise tugevdamist käsitlevale teatisele,[1] mida 8. märtsil 2012 toetas nõukogu, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Schengeni ala toimimist käsitlevad poolaastaaruanded. Käesolev neljas aruanne hõlmab ajavahemikku 1. maist 31. oktoobrini 2013.

2. Ülevaade olukorrast 2.1. Olukord Schengeni ala välispiiridel[2]

Ajavahemikul aprillist juunini 2013 avastati 24 805 ebaseaduslikku piiriületamist, mis on võrreldes 2012. aasta sama ajavahemikuga 7,4 % ja 2013. aasta esimese kvartaliga 155 % kõrgem. Pärast 2008. aastat on see suurim tõus kahe järjestikuse kvartali tulemustes, mis ühelt poolt on seotud Vahemere paranenud ilmastikuoludega, aga teiselt poolt ka Ungari varjupaigapoliitika muudatustega.

Alates 2013. aasta jaanuarist saadeti varjupaigataotlejad Ungaris suletud varjupaikade asemel avatud varjupaikadesse ning tihti otsustasid nad sealt peagi loata lahkuda, et reisida edasi teistesse liikmesriikidesse. Avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv suurenes 2012. aasta viimase kvartali 911-lt 2013. aasta esimeses kvartalis 2405-le ja edasi 2013. aasta teises kvartalis 8775-le. 2013. aasta aprillist juunini avastas kõikidest liikmesriikidest kõige rohkem ebaseaduslikke piiriületusi Ungari – 35 % kogu ELis avastatuist, kellele järgnesid 26 %-ga Itaalia ja Kreeka. Kuid Ungari muutis oma eeskirju taas 2013. aasta juulis, hakates ulatuslikumalt kasutama suletud varjupaiku. Pärast seda on avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv vähenenud. Ungari ametiasutuste sõnul võib selline langus tuleneda ka tihedamast koostööst Kosovoga[3].

Ebaseaduslikult piiriületuselt kinni peetute hulgas oli kõige rohkem Kosovost pärit rändajaid, ajavahemikus 2013. aasta aprillist juunini peeti kinni 4456 isikut. Albaaniast pärit rändajaid oli 3098, peamiselt peeti nad kinni Kreekas.

Ebaseaduslikult piiriületamiselt kinnipeetud süürlaste arv suurenes 2024-lt 2012. aasta teises kvartalis 2784-le 2013. aasta teises kvartalis ja peamiselt peeti nad kinni Egeuse merel (1322 isikut). Pärast Kreeka Aspida operatsiooni käivitamist kasvas kinnipidamiste arv samuti Türgi–Bulgaaria piiril 159-lt 2012. aasta teises kvartalis 1059-le 2013. aasta samas kvartalis. 2013. aasta suve jooksul kinnipeetud süürlaste arv suurenes (1840 isikut 2013. aasta juulis ja 3413 isikut 2013. aasta augustis), eelkõige Itaalia merepiiril ning samuti Türgi–Bulgaaria maismaapiiril. Schengeni alale näiteks Kreekas sisenevad süürlased suunduvad varjupaiga taotlemiseks edasi Rootsi või Saksamaale. Seda arvestades tuleb märkida, et Rootsi Migratsiooniamet esitas 2. Septembril 2013 uue õigusliku seisukoha, mille kohaselt Süüriast pärit isikutele antakse varasema kolme aasta pikkuse elamisloa asemel nüüd alaline elamisluba. Alalise elamisloaga isikud saavad taotleda pere taasühinemist[4].

Pärast Vahemere keskosast saabunud rändajate arvu märkimisväärset suurenemist alates 2013. aasta suvest ning pärast traagilist paadiõnnetust Lampedusa saare ranniku lähedal Itaalias, otsustas 7.–8. oktoobrini 2013 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsuda kokku töökonna, et püüda tulevikus selliseid tragöödiaid vältida. Töökonna tegevust juhib komisjon ja selle ülesandeks on määrata kindlaks ELi käsutuses olevad vahendid, mida võiks kasutada palju tulemuslikumalt. Näiteks hõlmab see Frontexi Vahemere ühisoperatsioonide toetamist.

2.2. Olukord Schengeni alal

2013. aasta aprillist juunini tuvastati ELis üle 80 000 ebaseadusliku viibimise, millest enamik toimus sisemaal ja mitte välispiiril. Kõige rohkem leidis neid aset Saksamaal (11 683), seejärel Prantsusmaal (8563) ja Hispaanias (8156)[5].

ELi/Schengeni ala siseseid rändevooge käsitleva teabe kogumisoperatsioon „Perkunas”, toimus 23 liikmesriigis ning ka Norras ja Šveitsis 30. septembrist – 13. oktoobrini 2013[6]. Operatsiooni üks eesmärke oli analüüsida, milline seos on välispiiril toimuvate ebaseaduslike piiriületuste ja ELi/Schengeni alal toimuva edasiliikumise vahel. Eesistujariigilt Leedult saadud teabe kohaselt on kinni peetud 10 459 rändajat; nendest 4800 Itaalias ja 1606 Saksamaal.

Kolmel nädalal 2013. aasta märtsist maini koordineeris AIRPOL (lennujaamade politseiteenistuste, piirivalve ja teiste asjaomaste õiguskaitseteenistuste võrgustik) operatsiooni, mis oli suunatud inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise, võltsitud dokumentide kasutamise, identiteedivarguse, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastasele võitlusele. 17 osalevat lennujaama võtsid 14 riigis ELi-siseste ohtlike lendude suhtes 24 tunni jooksul sihtmeetmeid ning esitasid nende tulemused edasiseks analüüsiks AIRPOLile. Operatsiooni ajal kontrolliti 122 lendu ja 26 isikut peeti kinni, peamiselt Budapest–Berliini suunal.

Kuigi eespool nimetatud teave on kasulik, on endiselt vajalik tõhustada ELi-sisese ebaseadusliku rände andmete kogumist ja analüüsi. Selle vajaduse rahuldamiseks koostab Frontex komisjoni algatusel ja liikmesriikidelt saadud olemasolevale teabele tuginedes 2013. aasta novembri keskpaigaks üksikasjaliku riskianalüüsi ELi-sisese rändeliikumise kohta. Lisaks tuleb Frontexi riskianalüüsi võrgustikul leppida 2013. aasta detsembri keskel kokku, milliseid rändeliikumise näitajaid hakatakse 2014. aasta jaanuarist korrapäraselt koguma.

3. Schengeni acquis' sätete kohaldamine 3.1. Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Schengeni piirieeskirjade artiklis 23[7] on sätestatud, et tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib liikmesriik erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli oma sisepiiridel. Ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2013 ei taaskehtestanud ükski liikmesriik piirikontrolli oma sisepiiril.

3.2. Piirikontrollita sisepiiride säilitamine

Kaks Schengeni acquis’ teemat, mille puhul esineb kõige sagedamini väidetavaid rikkumisi, on järgmised: kas sisepiiri läheduses korraldatud politseikontrollid on samaväärsed piirikontrolliga (Schengeni piirieeskirjade artikkel 21), ning kohustus kõrvaldada kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked sisepiiridel asuvates maanteepiiripunktides (Schengeni piirieeskirjade artikkel 22). Komisjon palus ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2013 teavet Schengeni piirieeskirjade artiklite 21 ja/või 22 võimaliku rikkumise kohta ühe uue juhtumi puhul (seoses Hispaaniaga), kuid lõpetas kahe juhtumi menetlemise (seoses Läti ja Leeduga) ning jätkas kuue menetluses oleva juhtumi uurimist (seoses Austria, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Slovakkia ja Rootsiga).

3.3. Schengeni acquis’ muude sätete väidetavad rikkumised

Tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ) riigi õigusesse ülevõtmine

Tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ) ülevõtmise tähtaeg oli 24. detsember 2010. Nimetatud direktiiv on kõikide ELi liikmesriikide suhtes siduv ning kõik assotsieerunud riigid, välja arvatud Island, teatasid direktiivi täies mahus riigi õigusesse ülevõtmisest. Komisjon uurib õigusaktide ülevõtmist ning nende praktilist kohaldamist liikmesriikides üksikasjalikult ja esitab ELi tagasisaatmispoliitikat käsitlevas teatises esimese kohaldamisaruande 2013. aasta lõpuks.

Kohaliku piiriliikluse määruse (EÜ) nr 1931/2006 rakendamine

Alates kohaliku piiriliikluse korra jõustumisest 2006. aastal on komisjon jälginud selle rakendamist. Seoses eelmise aruandega palus komisjon kahelt liikmesriigilt (Ungarilt ja Slovakkialt) teavet ja jätkas kolme liikmesriigi puhul (Läti, Poola ja Sloveenia) juhtumi menetlemist seoses kahepoolsete lepingutega, mis nad olid sõlminud oma kolmandatest riikidest naabritega.

Komisjon tegevus nende juhtumite puhul tugineb osaliselt Euroopa Kohtu 21. märtsi 2013. aasta otsusel kohtuasjas C-254/11 (Shomodi). Kohtu otsuse kohaselt võib kohaliku piiriliikluse loa omanik vabalt piirialas kolme kuu vältel liikuda, kui ta viibib seal katkematult, ja tal peab iga kord pärast tema viibimise katkemist tekkima uus õigus kolmekuuliseks viibimiseks. Lisaks tuleb kohaliku piiriliikluse loa omaniku viibimist pidada katkenuks nii pea, kui asjaomane isik naaseb üle piiri oma elukohariiki, olenemata piiriületuste arvust ja sagedusest.

3.4. Schengeni hindamismehhanismis kindlaks tehtud nõrkused

Praeguses Schengeni hindamismehhanismis[8] hindavad Schengen acquis’ sätete kohaldamist liikmesriikides korrapäraselt liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni eksperdid.

Ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2013 toimusid hindamised seoses maismaapiiriga Ungaris, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias ning samuti seoses SIS/Sirenega Tšehhi Vabariigis, Maltal, Slovakkias ja Sloveenias. Aruannete koostamine on veel lõpule viimata ja arvatavasti hõlmavad need nii mõningaid positiivseid kui ka negatiivseid märkusi ja soovitusi näiteks koolituse, riskianalüüsi kasutamise, teabevahetuse, rahvusvahelise koostöö ning piiriületuspunktide infrastruktuuri kohta. Nagu ka eelmise kuue kuu jooksul, on veel üldist arenguruumi, kuid ei ole leitud selliseid puudusi, mis nõuaksid komisjoni kohest sekkumist.

Pärast Kreeka järjekordset külastamist 2013. aasta oktoobris märgib komisjon riigi välispiiride haldamisel saavutatud edusamme, kutsub Kreekat jätkama Schengeni tegevuskava rakendamist ning kinnitab veel kord võetud kohustust toetada Kreeka jõupingutusi muu hulgas Välispiirifondi, loodava Sisejulgeolekufondi ja Frontexi kaudu.

I lisas on esitatud Schengeni hindamiste esialgne ajakava ajavahemikuks november 2013 – aprill 2014.

Schengeni hindamismehhanismi enda puhul otsustas nõukogu 7. detsembril 2013 võtta vastu uue mehhanismi, mis suudab puudused varakult kindlaks teha ja tagada asjakohaste meetmete võtmise, järelkontrolli ja läbipaistvuse. Uues mehhanismis on komisjonil täita koordineeriv roll, kuna ta korraldab koos liikmesriikide ekspertidega hinnanguid ning tal lasub vastutus aruannete vastuvõtmise ja võimalike paranduste soovitamise eest. Lisaks kavandab komisjon etteteatamata kohapealseid kontrollkäike näiteks Schengeni välispiiridele.

Siiski võib esineda eriolukordi, kus parandusmeetmete ettepanekutest ei piisa selleks, et oleks tagatud liikmesriikide piirikontrollis esinevate tõsiste ja järjepidevate puuduste nõuetekohane või piisavalt sujuv parandamine. Sellisel juhul, kui liikmesriik ei halda välispiiri nõuetekohaselt, lubab uus mehhanism teha komisjoni algatusel otsuse sisepiiridel piirikontrolli ajutiseks taaskehtestamiseks. See on erakorraline viimane abinõu tõeliselt äärmuslikus olukorras, et tagada probleemide lahendamine, mõjutades võimalikult vähe isikute vaba liikumist.

Uut Schengeni hindamismehhanismi käsitlev määrus jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja see toimus 6. Novembril 2013. Kuid praeguste Schengeni riikide puhul hakatakse seda tegelikult kohaldama alles aasta hiljem. Teiste, Schengeni alaga ühineda soovivate ELi liikmesriikide puhul hakatakse määrust kohaldama hiljemalt 1. jaanuaril 2016. Tuleb märkida, et kuna Schengeni hindamised Bulgaarias ja Rumeenias on lõpetatud, siis uue mehhanismi kohast kordushindamist ei tehta. Pärast Horvaatia ühinemist 1. juulil 2013 ja pärast seda, kui Horvaatia on teatanud oma valmisolekust, tehakse Schengeni hindamiseks uue menetluse kohased kavad.

3.5. Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel Bulgaaria ja Rumeeniaga

Pärast nõukogu 2011. aasta juuni otsust, mille kohaselt nii Rumeenia kui ka Bulgaaria täidavad Schengeni acquis´ täieliku kohaldamise kriteeriumeid, võeti täiendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kõnealuse kahe riigi Schengeni alaga ühinemisele. Nõukogu ei ole siiski suutnud siiani võtta vastu otsust piirikontrolli kaotamise kohta kõnealuste riikide sisepiiridel, kuid kavatseb seda teemat uuesti arutada 2013. aasta 7.–8. detsembri istungil. Komisjon jätkab täielikult Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise toetamist.

3.6. Schengeni piirieeskirjade tehnilised muudatused

Pärast seda, kui 2013. aasta mais jõuti Schengeni ala juhtimist käsitleva paketi üle kokkuleppele, kiitis Euroopa Parlament Schengeni piirieeskirjade muudatused heaks ja nõukogu võttis need vastu 2013. aasta juunis[9] ning need jõustusid 19. juulil 2013. Muudatuste eesmärk oli ühtlustada Schengeni piirieeskirjade erinevad tõlgendused ning reageerida praktilistele probleemidele, mis olid tekkinud pärast eeskirjade jõustumist. Peamised muudatused: eeskirjadesse lisati arvutusmeetodi selge määratlus, mille abil arvutatakse kolmandate riikide kodanike Schengeni alas „viibimist, mis ei ületa 90 päeva 180 päeva jooksul” (lühiajaline viibimine), ning selgitus kolmanda riigi kodanike reisidokumentide nõutava kehtivusaja kohta.

4. Kõrvalmeetmed 4.1. Schengeni infosüsteemi kasutamine

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) võeti kasutusele 9. aprillil 2013. Pärast ühekuulist intensiivset vahejuhtumiteta jälgimisperioodi anti SIS II tegevuse juhtimine üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ametile (eu-LISA). Alates kasutuselevõtust on SIS II toiminud tõrgeteta. Tänu tõhustatud funktsionaalsusele ja üldisele tulemuslikkusele suudab süsteem oluliselt paremini kaitsta nii isikute turvalisust kui ka vaba liikumist Schengeni alal. SIS II salvestatud hoiatusteadete arv suureneb pidevalt.

2013. aasta juulis komisjon poolt läbi viidud SIS II rakendamise esimene mitteametlik hindamine näitas, et liikmesriigid üldiselt kasutavad uusi hoiatusteadete kategooriaid ja funktsioone, mille tulemusena on oluliselt kasvanud tabamuste arv paljudes liikmesriikides. Eelkõige peab see paika nende liikmesriikide puhul, kes teevad otsepäringuid kesksüsteemis. Mõnedes liikmesriikides tabamuste arv vähenes SIS II kasutuselevõtu esimese kahe kuu jooksul võrrelduna sama perioodiga 2012. aastal. Olemasolevad tõendid lubavad arvata, et tabamusi on vähem seetõttu, et liikmesriikides alles kohanetakse SIS II keskkonnaga, et lõppkasutajad ei ole saanud veel piisavalt koolitust või et SIS II rakendatakse puudulikult. Tegelikult ei ole kõik liikmesriigid veel täielikult võtnud kasutusele kõiki uue SIS II andmekategooriaid ja funktsioone. Arvestades, et SIS II on äärmiselt oluline Schengeni ala toimimisel, on selle rakendamine ning samuti turvaline ja tõrgeteta toimimine esmatähtis. SIS II rakendamise olukorra põhjalikumaks hindamiseks ja lisaks käimasolevatele Schengeni hindamistele kavatseb komisjon teha 2013. aasta viimases kvartalis täiendava uuringu, mille käigus hinnatakse muu hulgas liikmesriikide tabamuste statistikat.

4.2. Viisainfosüsteemi kasutamine

Viisainfosüsteem (VIS)[10] on süsteem, mille raames vahetatakse lühiajalisi viisasid käsitlevat teavet. Pärast viimase aruandlusperioodi lõppu (30. aprill 2013) võeti VIS 6. juunil 2013 kasutusele kuuendas (Ida-Aafrika) ja seitsmendas (Lõuna-Aafrika) piirkonnas. 5. septembril 2013 hakati seda kasutama kaheksandas piirkonnas (Lõuna-Ameerika)[11]. Sellele lisaks on kavas VIS võtta 14. novembril 2013 kasutusele üheksandas (Kesk-Aasia), kümnendas (Kagu-Aasia) ja üheteistkümnendas piirkonnas (Palestiina). Lõpetatud on arutelud, mille käigus määrati kindlaks kolmas ja viimane rühm piirkondi, kus süsteem kasutusele võetakse, ning asjaomane rakendusotsus võeti 30. septembril 2013 vastu.

Viisainfosüsteem töötab tõrgeteta ning 31. oktoobriks 2013 oli süsteemis töödeldud 5 miljonit viisataotlust ja väljastatud 4,2 miljonit viisat. Vaatamata liikmesriikide järjepidevatele jõupingutustele on peamiseks probleemiks jätkuvalt keskmise pikkusega ja pikaajaline mõju, mida avaldab nende andmete (nii biomeetriliste kui ka tähtnumbriliste andmete) ebaoptimaalne kvaliteet, mida liikmesriikide konsulaarasutused viisainfosüsteemi sisestavad.

4.3. Viisapoliitika ja tagasivõtulepingud

Lääne-Balkani riikide suhtes kehtiv viisanõude kaotamise järgne järelevalvemehhanism

Frontexi näitajate kohaselt vähenes viisavabaduse saanud Lääne-Balkani riikidest esitatavate varjupaigataotluste koguarv enamikes asjaomastes ELi / Schengeni liikmesriikides 5,6 % ajavahemikul jaanuarist septembrini 2013. aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Peaaegu samasugust hooajalist käitumist võib selgelt näha ka sellel aastal – esitatavate taotluste arv suureneb tasapisi alates 2013. aasta maikuust. Sellist käitumist suunavad Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud. Põhiline sihtkohariik on endiselt Saksamaa, millele järgnevad Rootsi, Belgia, Šveits ja Luksemburg.

Tagasivõtulepingud

Lihtsustamaks liikmesriigis ilma loata elavate isikute tagasivõtmist päritoluriiki, kirjutati 18. aprillil 2013. aastal alla tagasivõtulepingule Roheneemesaartega. Euroopa Parlament andis oma nõusoleku 11. septembril ja lepingu sõlmimiseks vajalik nõukogu otsus võeti vastu 9. oktoobril 2013. Nüüd tuleb veel ELil ja Roheneemesaartel omavahel vahetada ratifitseerimisteated, misjärel peaks leping (koos viisalihtsustuslepinguga) jõustuma peagi. Tagasivõtuleping Türgiga parafeeriti 2012. aasta juunis ning oodata on lepingu allakirjutamist ning viisanõude kaotamist käsitleva dialoogi algatamist. Tagasivõtuleping Armeeniaga parafeeriti 2012. aasta oktoobris, millele järgnes selle allkirjastamine 19. aprillil 2013 ning oodata on selle peatset jõustumist. Lisaks eelmainitule lõpetati läbirääkimised Aserbaidžaaniga, parafeerides nii viisalihtsustus- kui ka tagasivõtmislepingud 29. juulil 2013; ettepanekud võtta vastu nõukogu otsused, milles käsitletakse lepingute allkirjastamist ja sõlmimist, tulevad nõukogus ja Euroopa Parlamendis varsti arutlusele.

[1]               KOM(2011) 561 (lõplik).

[2]               Frontexi kvartaliriskianalüüs aprill – juuni 2013

[3]              Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

[4]               Rootsi Migratsiooniameti veebisait, 5. september 2013.

[5]               Frontexi kvartaliriskianalüüs aprill – juuni 2013

[6]               Horvaatia, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg ja Rootsi operatsioonis ei osalenud.

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), mida on muudetud määrusega (EL) nr 610/2013.

[8]               SCH/Com-ex (98) 26 def.

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 610/2013, 26. Juuni 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009

[10] Nõukogu otsus, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (2004/512/EÜ).

[11] Komisjoni rakendusotsus, 21. september 2011, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse esimeses piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2011/636/EL), komisjoni rakendusotsus, 21. september 2013, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kolmandas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2012/512/EL), komisjoni rakendusotsus, 7. märts 2013, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse neljandas ja viiendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2013/122/EL), komisjoni rakendusotsus, 5. juuni 2013, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kuuendas ja seitsmendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2013/266/EL), komisjoni rakendusotsus, 20. august 2013, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kaheksandas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2013/441/EL).