52013DC0791

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta

I EDUSAMMUD KAVA RAKENDAMISEL

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavaga (EEPR)[1] antakse rahalist toetust teatavatele väga strateegilistele projektidele kolmes energiasektori valdkonnas: gaasi- ja elektrivõrkude ühendused, avamere tuuleenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Nende projektide kaasrahastamisega aitab kava saavutada Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärke: energiavarustuse kindlus ja tarneallikate mitmekesistamine, energia siseturu väljakujundamine ja tõrgeteta toimimine ning kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Enamik ettenähtud eelarvest eraldati 59 projektijuhile ja 61 projektile järgmistes allprogrammides: gaasitaristu (1 363 miljonit eurot); elektritaristu (904 miljonit eurot); avamere tuuleenergia (565 miljonit eurot) ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine (1 000 miljonit eurot). 2010. aasta lõpuks oli tehtud toetuse andmise otsuseid ja sõlmitud toetuslepinguid kokku summas 3 833 miljonit eurot, s.o 96,3 % ulatuses energeetikakava kogueelarvest. 146,3 miljonit eurot, mida ei suudetud paigutada nende sektorite projektidesse tähtpäevaks, s.o 31. detsembriks 2010, suunati ümber uude rahastamisvahendisse, Euroopa Energiatõhususe Fondi[2] (European Energy Efficiency Fund, EEE-F), mis keskendub energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna investeeringutele.

Eelmise aasta aruandele (COM(2012) 445 (final)) järgnenud aja jooksul on energeetikakava rakendamisel taas tehtud edusamme. Paljud projektid on nüüdseks edukalt lõpetatud, teised on ajakavas ning käivitatakse peagi. Käesolevas aruandes esitatakse teavet energeetikakava rakendamise kohta eelmisele aruandele (2012. aasta august) järgnenud aja jooksul, analüüsides nii kvaliteediküsimusi kui ka kava käivitamisest 2013. aasta juunini tehtud väljamakseid ja vabastatud summasid käsitlevaid andmeid. Samuti antakse ülevaade Euroopa Energiatõhususe Fondi vahehindamise hetkeseisust (vt komisjoni talituste töödokument).

(1) Edulood

Gaasi- ja elektritaristud

Energiapoliitika seisukohast on kava aidanud parandada gaasi ja elektri siseturgude toimimist, toetades ühenduste võimsuse suurendamist ning tagades liidu lääne- ja idaosa võrkude parema ühendamise. Kavaga aidatakse teatavatel liikmesriikidel, eeskätt Läänemere-äärsetel ja Pürenee poolsaare riikidel, saavutada eesmärk, mille kohaselt elektrivõrkude ühendamise tase peab olema 10 %. Sellega on suurendatud säilitusvõimsust äärealadel asuvates liikmesriikides ning Kesk- ja Ida-Euroopas. Kavaga on toetatud kahesuunalist voogu võimaldava gaasivõrgu valmimist Euroopas ning gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid käsitlevas määruses[3] sätestatud infrastruktuurinormi (n – 1) täitmist.

Kesk- ja Ida-Euroopa vastassuunavoo gaasiülekande projektid on töös ning aitasid hiljutise 2012. aasta veebruari külmalaine ajal ära hoida gaasivarustuskriisi.

Nii gaasi- kui ka elektrivõrkude ühenduste tugevdamine on toetanud siseturu integratsiooni. Silmapaistvamad näited on järgmised: Aafrika-Hispaania-Prantsusmaa gaasitranspordikoridoris ühendatud gaasivõrgud; Portugali ja Hispaania elektrivõrkude ühendamine, mis toetab Pürenee poolsaare elektrituru arengut; Ühendkuningriigi (Deeside) ja Iiri Vabariigi (Meath) elektrivõrkude ühendamine Ühendkuningriigi ja Iirimaa piirkondliku turu loomiseks; Läänemere piirkonna elektrivõrkude ühendamine ning nende liitumine Nord Pooli energiabörsiga.

Avamere tuuleenergia

Energeetikakava toetustega uuenduslike vundamendikonstruktsioonide ja tuuleturbiinide generaatorite tarneks ja paigaldamiseks on tagatud esimeste suurte (400 MW), rannikust kaugel (üle 100 km) ja sügaval vees (üle 40 m) asuvate avamere tuuleparkide ehitamine. Selle raha abil on teatavate Põhjamerre Saksamaa ja Belgia ranniku lähedale planeeritavate projektide jaoks saadud pangakontsernidelt vajalikud laenud, et oma finantsasjad sulgeda. Energeetikakava meede, mis hõlmab Thornton Banki projekti Belgias, viidi lõpule 2011. aasta septembris ning esimene energeetikakavast kaasrahastatud taristu kaudu toodetud avamere tuuleelekter jõudis Saksamaa võrku juba 2010. aasta sügisel.

Avamere tuuleenergia võrku ühendamise valdkonnas on energeetikakava kaasrahastamine olulisel määral kaasa aidanud Kriegers Flaki ühendatud võrkude lahenduse projekti (Läänemeri) lõpliku investeerimisotsuse tegemisele. Kõnealune suurprojekt on esimene avamereühendus, mida kasutatakse nii avamere tuuleparkide ühendamiseks kui ka piiriülese võrkudevahelise ühendusena. Selles kasutatakse uuenduslikku kõrgepinge alalisvoolu pingemuunduritega varustust ning sellega pannakse oluline alus avamerevõrgu moodulipõhiste lahenduste väljatöötamisele.

Üldisemal tasandil analüüsiti energeetikakava mõjusid põhjalikumalt 2011. aastal korraldatud sõltumatus vahehindamises[4]. Selgub, et ehitustöö käivitamisega ning seadmete ja toodetud vahesaaduste hankega avaldab kava juba olulist mõju reaalmajandusele.

Mitu projekti on nüüdseks edukalt lõpetatud ja paljud teised projektid on ajakavas, samal ajal kui teatavate projektide rakendamine on endistviisi keeruline ning edeneb aeglasemalt kui algselt planeeritud, nagu järgmistes punktides kirjeldatakse. Eriti keerukaks osutus majanduslik kontekst süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise allprogrammi jaoks.

(2) Saadud õppetunnid

Energeetikakava on esimene näide energiasektorile ELi eelarvest eraldatavast suuremahulisest rahalisest abist ettevõtjatele otsetoetuste andmise kaudu.

Vaatamata edusammudele on sektoris seoses rakendamisega aga ilmnenud teatavad struktuurilised takistused.

Avamere tuuleenergia võrku ühendamine on osaliselt õnnestunud, kui mitte arvestada teatavaid tehnilisi probleeme, mida energiaettevõtjad ei ole veel suutnud lahendada. Üldisel tasandil ei olnud liikmesriigid energeetikakava eduka rakendamise tagamiseks piisavalt proaktiivsed. Riikide reguleerivate asutuste ebapiisav koostöö võib mõnel juhul tekitada projektijuhtides ärimudelitega seoses olulist ebakindlust. See aspekt on iseäranis oluline teatavate uute avamere tuuleenergia projektide puhul.

Kolme allprogrammi ühine probleem on keerukas ja pikaldane loamenetlus. Neid probleeme ja energeetikakava rakendamisel saadud õppetunde võttis komisjon arvesse üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määruse (EL) nr 347/2013[5] eelnõu koostamisel. Selle määrusega nähakse ette sätted loamenetluste kiirendamiseks, kehtestades loa andmise otsuse tegemiseks 3,5-aastase tähtaja ning suurendades läbipaistvust ja üldsuse osalemist. Samuti sätestatakse määruses õiguslike stiimulite loomise ja vajaduse korral finantsabi andmise meetmed.

Taristuprojektide puhul oli raskusi ka pikaajalise rahastamise saamisel konkurentsitingimustes. See probleem on endiselt päevakorras. Komisjoni ettepanek asutada sektoriülene taristufond Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF)[6] koostati eesmärgiga aidata projektijuhtidel kokku panna vajalikke rahastamispakette ning tagada nende edu. Euroopa Ühendamise Rahastu toetustega täidetakse lünk üleeuroopalise tähtsusega projektide ärilises tasuvuses. Lisaks peaks Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamisvahendid aitama projektijuhte projektide rakendamiseks nõutava pikaajalise rahastamise leidmisel, tuues sisse uusi investoriklasse (pensioni- ja kindlustusfondid) ning maandades teatavaid riske. Üks Euroopa Ühendamise Rahastu raamistikus kavandatav rahastamisvahend, projektivõlakirjade algatus, on juba projektijuhtidele katseetapis kättesaadavaks tehtud ning selleks kasutatakse 2007.–2013. aasta eelarvega ette nähtud vahendeid. Esimese projektivõlakirja väljalaskmist 2013. aasta juulis toetas Euroopa Investeerimispank, kes on selles algatuses komisjoni partner, ning järgmised tehingud on kavandatud 2013. aasta lõppu.

Energeetikakava rahastamine on võimaldanud kiiresti alustada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte, nagu oligi planeeritud. Nagu aga kava alustamisel teada oli, ei ole energeetikakava rahastamine kunagi olnud ette nähtud täielikult katma süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide äärmiselt kõrgeid investeerimis- ja tegevuskulusid. Süsinikdioksiidi madal hind heitkogustega kauplemise süsteemis muudab lühiajalised ja keskpika tähtajaga süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ärivõimalused väheatraktiivseks. Pealegi on praeguses majanduskontekstis keeruline projektide jaoks vajalikku lisarahastamist saada. Seetõttu valitseb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise allprogrammi puhul suur ebakindlus, mis ohustab selle edukat rakendamist.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edu tagamisel on ülimalt oluline asjaomase oskusteabe jagamine. Energeetikakava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise allprogrammis loodi kogemuste ja parima tava jagamiseks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektivõrgustik. Tegemist on esimese asjaomase valdkonna oskusteabe võrgustikuga maailmas ja selle liikmed (energeetikakava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt ning projekt Sleipner Norras) teevad koostööd ning koostavad parima tava üldjuhendeid. Samuti avaldas võrgustik aruanded süsinikdioksiidi säilitamise projektidest, avalikkuse kaasamisest ja loamenetlustest saadud õppetundide kohta.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku küsimuses võttis komisjon 27. märtsil 2013 vastu teatise (COM(2013) 180 final) ning kinnitas järgmist: „On vaja kiireloomulist poliitilist vastust peamisele probleemile, milleks on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamisse investeerimise stimuleerimine, et teha kindlaks, kas CO2 taristu edasine kasutuselevõtmine ja ehitamine on otstarbekas. Esimene samm selles tegevuses on seega tagada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edukas äriotstarbeline tutvustamine Euroopas, millega kinnitataks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnilist ja majanduslikku elujõulisust kulutasuva meetmena kasvuhoonegaaside mõju leevendamiseks energia- ja tööstussektoris.”

Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitleva teatise vastuvõtmisel alustati ka konsulteerimist avalikkusega, mis kestis 2. juulini ning mille käigus saadi enam kui 150 vastust[7]. Komisjon avaldab selle aasta sügise lõpul konsulteerimismenetluse veebisaidil[8] kokkuvõtte esitatud vastustest ning saadud kaastöödest.

(3) projektide edasised sammud

Edukalt lõpetatud projekte arvestamata võib käimasolevad projektid jagada kahte põhikategooriasse: kavakohaselt edenevad projektid, mille puhul tuleks rahalise toetuse andmist jätkata, ja projektid, mis ei edene ootuspäraselt ning mille puhul komisjon võtab vastu otsuse rahalise toetuse andmine lõpetada.

Kaheksa olulise taristuprojekti puhul ei ole abisaajatel õnnestunud teha lõplikku investeerimisotsust ega rakendada projekti esialgse ajakava järgi. Ühe projekti – kõrgepinge alalisvoolu ühenduse – puhul on projektijuht nõustunud projekti ennetähtaegse lõpetamisega. Kahe teise projekti puhul (Aberdeeni avamere tuuleenergia projekt ja gravitatsioonivundamentide projekt) loodetakse lõplik investeerimisotsus teha järgmise kuue kuu jooksul. Projekti Cobra Cable puhul soovib komisjon praegu saada kinnitust, et lõplik investeerimisotsus tehakse 2016. aasta keskpaigaks, vastasel juhul võib komisjon toetuslepingu lõpetada.

Seega võib komisjon otsustada lõpetada nelja gaasiprojekti (ITGI Poseidon, Nabucco, Galsi ja vastassuunavoo gaasiülekande projekt Rumeenias) finantsabi. Finantsabi lõpetamine aga ei mõjuta nende projektide võimalusi Euroopa ühishuviprojektidena[9] kvalifitseerumisel seoses üleeuroopalise energiavõrgu taristute suuniste rakendamisega.

Kuue süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekti puhul viiakse ühe projekti jaoks energeetikakavaga ette nähtud meede ellu 2013. aasta oktoobris (Compostilla), kolm projekti on ennetähtaegselt lõpetatud ning ülejäänud kaht ei saa tõenäoliselt edukalt lõpetada ilma liikmesriikide ja/või tööstusettevõtjate oluliste täiendavate rahaliste jõupingutusteta.

Komisjon on asjassepuutuvaid ettevõtjaid ennetähtaegsest lõpetamisest ametlikult teavitanud kirja teel.

Iga projekti hetkeseisu kirjeldatakse käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

2011. aasta juulis hakkas tööle Euroopa Energiatõhususe Fond. Lisaks käesolevale aruandele avaldatakse vahehindamise tulemusi käsitlev komisjoni talituste töödokument.

II ÜLDINE OLUKORD

2012. aasta lõpul oli tehnilises mõttes juba täielikult lõpetatud 61 projektist 20 ning abisaajatele reaalselt välja makstud 1 416 970 178,64 eurot (2013. aasta juuni).

Väljamaksete tegemise määr on endiselt madal, ent see näitab, kui keeruline on selliste suuremahuliste ja keeruliste projektide kavandamine. Projektijuhtide ees seisvate lisakatsumuste seas on asjaomaste tehnoloogiliste lahenduste, eeskätt avamere tuuleenergia võrku ühendamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise keerukus, ametisutuste probleemid sobiva õigusraamistiku tagamisel nii valitsuste kui ka reguleerivate asutuste tasandil, üldsuse heakskiidu puudumine, samuti keskkonnaküsimuste ja avaliku hankega seotud probleemid. Samuti on paljud hilinemised tekkinud loamenetluse tõttu.

Praegu on kulutamata jäänud vahendeid tagasi nõutud summas 42 miljonit eurot Saksamaa süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti toetusest. Ennetähtaegselt lõpetatud elektri- ja gaasitaristute projektide puhul vabastati 12 miljonit eurot. Osaliselt võib seda selgitada asjaoluga, et lõplikud kulud olid esialgu prognoositust väiksemad.

1.         Gaasi- ja elektritaristud

- Energeetikakava taristute allprogrammiga toetatakse 44 projekti kolmes peamises tegevusvaldkonnas.

Projekte rakendavad igas liikmesriigis ülekandesüsteemi haldurid/põhivõrguettevõtjad või projektijuhid. Kohustustega on seotud 2 268 miljonit eurot, millest umbes 777 miljonit eurot ehk 34,25 % oli 2013. aasta juuliks abisaajatele välja makstud. Väljamaksed tehakse tingimusel, et projektijuhid rakendavad projekti lõpliku investeerimisotsuse kaudu.

Projektid on seotud kolme valdkonnaga:

- gaasitaristu ja -hoidlate projektid: gaasitransport ja -kaubandus tuleb kogu ELis ühendada suuremaks tervikuks, rajades liikmesriikide vahele ühendusi, kui neid veel ei ole. Jätkata tuleb ELi energiaallikate ja -kanalite mitmekesistamist (sh veeldatud maagaas);

- vastassuunavoo gaasiülekande projektid: Venemaa ja Ukraina 2009. aasta gaasitarnekriisi ajal jäi suurem osa Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriike gaasita, ent mitte gaasipuuduse pärast Euroopas, vaid sellepärast, et taristul puudus tehniline seadmestik ja suutlikkus gaasivoogude ümbersuunamiseks ida-lääne suunast lääne-ida suunda. Energeetikakava rahastamine oli selle probleemi lahendamisel abiks ning nüüd on Kesk- ja Ida-Euroopas olemas vastassuunavoo gaasiülekande taristu;

- elektritaristu projektid: eri taastuvatest energiaallikatest saadud üha suuremate elektrikoguste võrkudesse ühendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid uude taristusse. Lisaks on mitu liikmesriiki ikka veel nn energiasaared, sest neil on halb ühendus naabritega ja energia siseturuga.

1.1       Senised edusammud

Praeguseks on 44 projektist edukalt lõpetatud 19; 2012. aasta alguses oli lõpetatud 13 projekti. Elektrisektoris on edukalt lõpetatud neli projekti. Ülejäänud kaheksa projekti kulgevad kavakohaselt ning osa neist lõpetatakse eeldatavasti 2014. aastaks. Gaasisektoris on lõpetatud 15 projekti, 13 projekti edeneb kavakohaselt. Kesk- ja Ida-Euroopa vastassuunavoo gaasiülekande ja võrku ühendamise projektidest on enamik edukalt lõpetatud (15 projektist 10). Tänu energeetikakava vahenditele on õnnestunud projektide jaoks rahastamist saada ning need seega ilma hilinemisteta käivitada. Niiviisi on aidatud parandada nii gaasivõrgu ohutust kui ka töökindlust, varustuskindlust, mitmekesistada tarneallikaid ning kõrvaldada olulisi kitsaskohti.

Esile saab tuua järgmised näited: energeetikakava vahenditega on pandud alus Larrau gaasiharu arendusprojektile, mille puhul uuendatakse Hispaania (Villar de Arnedo gaasijuhtme kompressorjaam, Yela ja Villar de Arnedo vaheline gaasijuhe) ja Prantsusmaa võrke (Artère du Béarn). Sellega tugevdatakse varustuskindlust piirkonnas ja konkurentsi sealsel turul ning tänu sellele on Pürenee poolsaare gaasiturg ülejäänud Euroopa turuga paremini ühendatud.

Kahe Portugali ja Hispaania vahelise elektrivõrkude ühenduse edukas lõpetamine 2011. aastal Douro ja Algarve regioonides on parandanud taastuvate energiaallikate võrku ühendamist. Energeetikakava vahendid on olulisel määral kaasa aidanud Portugali võrgu uuendamisele ja laiendamisele ning tänu sellele Hispaaniaga kaubeldavate mahtude suurendamisele.

Samuti toetati energeetikakava vahenditega esimese Iirimaa ja Ühendkuningriigi elektrivõrkude ühenduse rajamist. Aidates kaasa elektrivõrkude ühenduse võimsuse suurendamisele ning võimaldades avamere tuuleenergia võrku ühendamist, on selle ühendusega tugevdatud Iirimaa varustuskindlust ning mitmekesistatud energiaallikaid.

Kolme Läänemere piirkonnas kavandatava energeetikakava projekti eesmärk on parandada energia siseturu toimimist ning tagada võrdsed võimalused. Edukal lõpetamisel aitavad need projektid olulisel määral suurendada varustuskindlust, toetada elektrikaubandust ning vähendada piirkonna impordivajadusi.

Edusammudest hoolimata esineb neljas gaasisektori projektis olulisi viivitusi, mistõttu võidakse need ennetähtaegselt lõpetada:

- Shah Denizi gaasivarude lõpliku liini konkursil on sõelale jäänud Nabucco ja Aadria mere gaasijuhtmete projektid (mida ei kaeta energeetikakava vahenditest) ning eelisseisus on viimane. Shah Denizi konsortsiumi otsus mõjutab energeetikakavast antavat toetust; - 18. mail 2013 otsustas Alžeeria gaasiettevõtja juba kolmandat korda edasi lükata Alžeeria ja Itaalia vahelise gaasijuhtme ehitustöid käsitleva otsuse (Galsi projekt) tegemise. Seetõttu on kõnealune energeetikakavast toetatav projekt oluliselt edasi lükkunud. Pärast viit aastat asjaajamisi ei ole veel saadud projekti jaoks vajalikke ehituslube ning ei ole sõlmitud gaasivarustuse ärilepinguid;

- projekti ITGI Poseidon puhul on probleeme ehituseks vajalike gaasiallikate tagamisel;

- Rumeenia vastassuunavoo gaasiülekande projekt, mis hõlmab ka transporditava gaasi süsteemi ühendamist riigi gaasisüsteemiga, on oluliselt edasi lükkunud. See projekt on Rumeenia ja ülejäänud Kagu-Euroopa piirkonna gaasituru arengu seisukohalt aga väga oluline.

Kõikide nende projektide puhul, mis on oluliselt edasi lükkunud ning mis ei edene ootuspärasel viisil, on komisjon saatnud projektijuhtidele teated projektide ennetähtaegse lõpetamise võimalusest.

1.2       Järeldused

Elektri- ja gaasitaristute projektide puhul on tehtud olulisi edusamme. Valdav enamik projektidest (44 projektist 40) on edukalt lõpetatud või edenevad kavakohaselt. Mõne projekti puhul on rakendamise lõpptähtpäeva edasi lükatud (vt komisjoni talituste töödokument).

Energeetikakava parandab konkreetselt siseturu toimimist, ühendades ELi lääne- ja idaosi ning suurendades asjaomaste riikide ja piirkondade varustuskindlust. Tehakse märkimisväärseid edusamme: vastassuunavoo gaasiülekande projektid on töös ning aitasid hiljutise 2012. aasta veebruari külmalaine ajal ära hoida gaasivarustuskriisi. Toetatavad elektriprojektid annavad tugeva tõuke siseturu väljakujundamisele. Elektrivõrgu projektid võimaldavad võrgus kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Üleeuroopalise energiataristu süsteemi valmimine edeneb tänu kitsaskohtade kõrvaldamisele ja energiasaarte (nagu kolme Balti riigi, Pürenee poolsaare, Iirimaa, Sitsiilia ja Malta) järkjärgulisele integreerimisele.

Praeguse seisuga on ette nähtud, et enamik 25 käimasolevast projektist peaks valmis saama aastatel 2013–2014, samal ajal kui mõni projekt kestab 2017. aastani. Ülejäänud projektid, st need, mille puhul esineb olulisi probleeme, võidakse 2013. aasta lõpuks ennetähtaegselt lõpetada.

Mõne projekti puhul oleks hilinemisi ja probleeme suuremas osas saanud ära hoida, kui oleks ette nähtud riikide reguleerivate asutuste ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti varajane kaasamine. Tegemist on õppetunniga, mida komisjon on arvesse võtnud Euroopa Ühendamise Rahastu ühishuviprojektide hindamise ja kindlaksmääramise protsessis.

2.         Avamere tuuleenergia projektid

Energeetikakava avamere tuuleenergia allprogramm koosneb üheksast projektist kahes peamises tegevusvaldkonnas:

- uuenduslike turbiinide ja avamerevundamentide ulatusliku katsetamise, tootmise ja paigaldamise toetamine;

- suurte tuuleenergiamahtude võrkudesse ühendamiseks moodulipõhiste lahenduste väljatöötamise toetamine.

Abisaajate hulgas on projektiarendusettevõtjaid, tehnoloogiaettevõtjaid, taastuvenergia tootjaid ja põhivõrguettevõtjaid. Energeetikakava kogueelarve 565 miljonit eurot on kohustustega seotud ja üheksale projektile oli 2013. aasta juuni lõpuks kokku välja makstud 204 miljonit eurot.

2.1       Senised edusammud

Üheksast projektist üks on edukalt lõpetatud (Thornton Bank). Kolm projekti edeneb kavakohaselt ning peaks valmis saama aastatel 2013–2014. Mõni projekt võib kesta 2016.–2017. aastani (gravitatsioonivundamendid), 2017.–2018. aastani (Aberdeen, Kriegers Flak) ja 2019. aastani (Cobra Cable) ning neid peab komisjon põhjalikult jälgima.

Projekt Cobra Cable (Taani ja Madalmaade vaheline ühendus) on ajakavast olulisel määral maas ning partnerid, st Taani ja Madalmaade ülekandesüsteemi haldurid, ei ole asjaomastelt reguleerivatelt asutustelt veel saanud heakskiitu vajalikeks investeeringuteks ega kaabliliiniga seotud lube. Pärast komisjonilt projekti ennetähtaegse lõpetamise võimalusest teavitava kirja saamist asusid partnerid tegutsema ning sõlmisid reguleerivate asutustega kokkuleppe, mille abil peaks regulatiivse heakskiidu saama 2014. aasta aprillis. Praegu soovib komisjon saada partneritelt kinnitust, et enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist pärast 2013. aastat saavutatakse teatavad eesmärgid.

Üks projekt, kõrgepinge alalisvoolu ühendus, lõpetatakse kokkuleppel abisaajaga ennetähtaegselt seoses arvukate ja jätkuvate viivitustega ning olulisel määral muudetud ja vähendatud ulatusega.

2.2       Senised edusammud sektorite kaupa

2.2.1    Avamere turbiinid ja konstruktsioonid (kuus projekti)

Energeetikakava toetustega on praeguseks tagatud esimeste suurte (400 MW) avamere tuuleparkide ehitamine rannikust kaugele (üle 100 km) ja sügavasse vette (üle 40 m). Energeetikakava raha abil on valitud projektid saanud pangakontsernidelt vajalikud laenud, et oma finantsasjad sulgeda.

Energeetikakava meede, mis hõlmab  Thornton Banki projekti Belgias, viidi lõpule 2011. aasta septembris. Kolm Saksamaa tuulepargiprojekti on juba avamerel paigaldusjärgus. Kaks neist saavad eeldatavasti valmis 2013. aasta lõpuks ning kolmas 2014. aasta lõpuks. Esimene energeetikakavast kaasrahastatud taristu kaudu toodetud avamere tuuleelekter jõudis Saksamaa võrku juba 2010. aasta sügisel. Kuigi projektid edenevad väga hästi, esineb neis algse kavaga võrreldes siiski teatavaid hilinemisi, peamiselt seoses hilinemistega garanteeritud võrguühenduses. Neljas Saksamaa avamere tuulepargi projekt, mis hõlmab gravitatsioonivundamentide valmistamist ja paigaldust, on loamenetluse oluliste viivituste tõttu ümber ajastatud. See peaks valmis saama 2017. aastaks.

Aberdeeni (Ühendkuningriik) ranniku äärde planeeritava avamere tuuleenergia tehnoloogiakatsetuskeskuse rajamise projekti jaoks on saadud täielik nõusolek. Sellega seoses on tekkinud aga õiguslikud probleemid. Kõnealuse projekti lõplik investeerimisotsus tehakse 2014. aasta alguses.

2.2.2.   Avamere tuuleenergiavõrk (kolm projekti)

2012. aastal tehti lõplik investeerimisotsus Läänemere Kriegers Flaki ühendatud võrkude lahenduse projektis. Kõnealune suurprojekt on esimene avamere tuuleenergia ühendus, mida kasutatakse nii avamere tuuleparkide ühendamiseks kui ka piiriülese võrkudevahelise ühendusena. Sellega pannakse oluline alus avamerevõrgu moodulipõhiste lahenduste väljatöötamisele. Paika on pandud Kriegers Flaki ala tehniline lahendus, mis hõlmab olulisi kõrgepinge alalisvoolu tehnoloogilisi komponente, ning välja on töötatud turu- ja ärimudel, mis hõlmab taastuvelektri jaotuse ja piiriülese elektrikaubanduse kombinatsiooni. Tõenäoliselt avaldab see olulist mõju kombineeritud ühenduste ja avamere tuuleenergia võrku ühendamise edaspidisele kavandamisele.

Avamere tuuleenergiavõrgu projektide üldine olukord on aga väga keeruline. Eeskätt kaasnevad mitut terminali hõlmavate lahenduste abil uuendusliku kõrgepinge alalisvoolu tehnoloogia avamerele paigaldamisega keerulised tehnoloogilised, regulatiivsed ja ärilised takistused.

Hilinemised riikide reguleerivate asutuste poolt kaasrahastamist käsitlevate otsuste tegemisel tähendavad, et avamere tuuleenergiavõrgu projekte ei saa rakendada kavakohaselt. Riikide reguleerivad asutused mängivad nendes projektides põhirolli, nagu gaasi- ja elektritaristu puhulgi, kus majandusmudelid ja riikide reguleerivate asutuste koostööst saadud kogemused on palju kõrgemal tasemel. Komisjon leiab, et riikide reguleerivad asutused peaksid oma tegevust rohkem koordineerima, nagu on nõutud kolmandas energia siseturu paketis[10].

2.3       Järeldused

Tänu energeetikakava toetusele nn turbiini- ja konstruktsiooniprojektidele on süsinikdioksiidivaba elektrienergia tootmise lisavõimsus 1500 MW. Energeetikakava projektidel on ka oluline õppeefekt, näiteks avamerevundamentide tootmisaja lühendamisel ja nende paigaldamise ajakulu vähendamisel.

Tuuleenergia võrku ühendamise projektide puhul tuleb enne lõplike investeerimisotsuste tegemist käsitleda selliseid olulisi küsimusi nagu kõrgepinge alalisvoolu tehnoloogia valmidusaste ja kulu, võrku ühendatavate tuuleparkide loamenetlus, samuti reguleerivate asutuste kaudu saadav kaasrahastamine.

3.         Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

3.1       Sissejuhatus

Selleks et saavutada eesmärk vähendada energiasüsteemis 2050. aastaks süsinikdioksiidi heidet energiaallikate kogumis fossiilkütuste kasutamise korral, tuleb kasutusele võtta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia. Energeetikakavas on sihiks seatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise terviklahenduse projektide tutvustamistegevus eesmärgiga muuta kõnealune tehnoloogia kümnendi lõpuks majanduslikult tasuvaks. Kavast antakse kuuele elektritootmissektori projektile rahalist toetust summas 1 miljard eurot, millest 399,5 miljonit eurot on 2013. aasta juuni seisuga abisaajatele juba välja makstud. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise terviklahenduse projektid on tehnoloogia valdkonnas uudne proovikivi ning nende tutvustamistegevuses on vaja lahendada palju tehnilisi, majanduslikke ja regulatiivseid probleeme. Nende projektide koordinaatorid on kommunaal- või energiaettevõtjad. Abisaajate hulgas on veel energiaülekande ettevõtjaid, seadmete tarnijaid ja teadusasutusi.

3.2       Senised edusammud

Energeetikakavast anti toetust esialgu kuuele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile (Saksamaalt, Ühendkuningriigist, Itaaliast, Madalmaadest, Poolast ja Hispaaniast).

Projekt Jänschwalde (Saksamaa) lõpetati projektijuhi taotlusel ennetähtaegselt 5. veebruarist 2012 süsinikdioksiidi säilitamist käsitleva õigusraamistiku puudumise ja üldsuse heakskiiduga seotud probleemide tõttu. Tookord nentis projektijuht, et kuna süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv ei olnud veel Saksamaa õigusesse üle võetud, ei oleks projekti ajakava piires olnud võimalik hankida vajalikke süsinikdioksiidi säilitamise lube.

Poola projekt (Bełchatów) lõpetati projektijuhi taotlusel ennetähtaegselt 6. mail 2013 järgmistel põhjustel: puudus realistlik plaan projekti finantsstruktuuris esineva puudujäägi täitmiseks; tehnilised riskid; liikmesriik ei suutnud õigeaegselt üle võtta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi ning seetõttu puudus asjakohane süsinikdioksiidi säilitamist käsitlev õigusraamistik; probleemid seoses üldsuse hoiakutega süsinikdioksiidi säilitamise küsimuses.

Itaalia projekt (Porto Tolle) lõpetati projektijuhi taotlusel ennetähtaegselt 11. augustil 2013 oluliste hilinemiste tõttu projekti elluviimisel, mis tekkisid seetõttu, et Itaalia riiginõukogu otsustas tühistada Porto Tolle elektrijaama keskkonnaloa. Samuti ei näinud projektijuht võimalusi projekti finantsstruktuuri lõplikuks väljatöötamiseks. Sellegipoolest ei peata projektijuht süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tegevust täies ulatuses, vaid tegeleb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eri aspektidega Brindisis asuvas katsejaamas.

Kolme ülejäänud projekti puhul ei ole veel vastu võetud lõplikku investeerimisotsust. Komisjon on võtnud kindla kohustuse toetada kõigi kolme projekti edukat rakendamist.

Nende hetkeseis on järgmine:

Ühendkuningriigi projektis (Don Valley) on projektijuhid otsustanud jätkata ning soovivad saada tegevustoetust Ühendkuningriigi hinnavahede hüvitamise programmi kaudu, mida praegu välja töötatakse. Projekti rakendamine võimaldaks luua sünergia projektiga, mille Ühendkuningriigi valitsus valis Ühendkuningriigi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kommertsialiseerimise konkursi toetusesaajate hulka.

Madalmaade projekt (ROAD) edeneb kõige jõudsamalt ning see on valmis lõpliku investeerimisotsuse vastuvõtmiseks, kui projektikulude suurenemise taustal, mis on tingitud eeskätt süsinikdioksiidi madalast hinnast, leitakse vajalik lisarahastamine. Praegu peetakse arutelusid uute investoritega, et projekti finantsasjad saaksid lõppkokkuvõttes selgeks 2013. aasta jooksul.

Hispaania projekti (Compostilla) puhul viiakse energeetikakava meede ellu 2013. aasta oktoobris, nagu kavandatud. Selleks ajaks on töös kolm süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise katsejaama ning need on väga kasulikud katserajatised kogu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahelas. Energeetikakava meetme kõrval võiks järgmine samm projekti jaoks olla terviklahendust rakendav tööstuslik süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisjaam, mis nõuaks aga lisarahastamise hankimist.

3.3       Järeldused

Süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise lahenduste rakendamise ettevalmistustöös tehtud edusammudest hoolimata on enamiku süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide rakendamine ebakindlas seisus. Üldsuse suhtumine süsinikdioksiidi maismaal säilitamisse on endiselt oluline takistus. Investeerimis- ja tegevuskulud on väga kõrged ning kava algusest peale on teada, et kuigi energeetikakava rahastamine annab projektidele küll hoo sisse, ei piisa sellest kõikide elektrijaamades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rakendamisega kaasnevate lisakulude katmiseks. Koosluses NER300 programmi ja Euroopa Regionaalarengu Fondiga on veel kasutamata potentsiaali. Peale selle ei saanud ettevõtjad hakkama kõikide tehniliste probleemidega ning paljudel juhtudel ei ole saadud õigeaegselt lubasid. Praeguste väga madalate süsinikdioksiidi hindade juures ning muude õiguslike piirangute või stiimulite puudumisel ei ole ettevõtjatel majanduslikult otstarbekas süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse investeerida.

27. märtsi 2013. aasta teatisega süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas[11] sooviti anda uut hoogu süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlevale kavale ning algatada arutelu, kuidas saaks kõige paremini soodustada tutvustamistegevust ja kasutuselevõttu ning edendada investeeringuid. Lähtudes tähelepanekutest, mis on esitatud käimasoleva konsulteerimismenetluse jooksul, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi liikmesriikides ülevõtmise ja rakendamise täielikus analüüsis ning komisjoni 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikuga seoses tehtud töö käigus, kaalub komisjon vajadust koostada ettepanekud lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis (vastavalt vajadusele).

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivis on sätestatud õigusraamistik süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise jaoks. Ülevõtmise tähtpäevaks 2011. aasta juunis teatas ainult mõni liikmesriik täielikust või osalisest ülevõtmisest. Olukord on pärast seda märkimisväärselt paranenud ja praeguseks ei ole komisjonile direktiivi meetmete ülevõtmisest teatanud ainult üks liikmesriik. Kuigi enamik kavandatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidega liikmesriike on direktiivi ülevõtmise lõpetanud, on mitu liikmesriiki keelanud oma territooriumil süsinikdioksiidi säilitamise või seda piiranud. Seda käsitletakse üksikasjalikult liikmesriikides süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi ülevõtmise ja rakendamise täielikus analüüsis.

Lähitulevikus pakub 3. aprillil NER300 programmi raamistikus avaldatud teine projektikonkursi kutse uut võimalust süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamistegevuse praeguste väljavaadete parandamiseks.

Seoses energeetikakavaga hindab komisjon samuti käimasoleva konsulteerimise ja NER300 programmi teise projektikonkursi kutse (milles taotleti rahastamist ainult ühele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile) tulemusi ning vormistab asjakohased järeldused teiste energeetikakavast rahastatavate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide tuleviku kohta.

III        EUROOPA ENERGIATÕHUSUSE FOND

1.         Sissejuhatus

Nagu sätestatud määruses, millega muudeti energeetikakava käsitlevat määrust, on käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud vahehindamise aruanne rahastamisvahendi (Euroopa Energiatõhususe Fond, tehniline abi ja teadlikkuse tõstmise tegevus) seisu kohta.

Vahehindamise esialgsed tulemused on üsna rahuldavad ning ka fondi väljavaated on üpris paljulubavad.

Praeguseks on heaks kiidetud ja allkirjastatud kuus projekti, millele eraldatakse kokku umbes 79,2 miljonit eurot.

Peale selle hõlmab projektide süsteem kõige kõrgemas kategoorias võimalikke investeeringuid summas 114 miljonit eurot.

Seega määratakse investeeringuteks eeldatavasti ELi täielik toetus, kuigi see on keeruline.

Tehnilise abi puhul kiideti heaks kaheksa taotlust kogusummas 6,3 miljonit eurot.

2.         Vahehindamise põhitulemused

Määruse eesmärkide täitmine

Muutmismääruse esimene eesmärk oli luua eriotstarbeline investeerimisfond, millega suunata energeetikakava eelarves kulukohustustega sidumata assigneeringud ümber täiendavate maksete suurendamisse. See eesmärk on saavutatud Euroopa Investeerimispanga abiga, kelle ülesanne oli fond luua ning ELi makseid hallata.

Teine Euroopa Energiatõhususe Fondi eesmärk oli hõlbustada energiatõhususe investeeringute (portfellisiht 70 %), taastuvenergia (20 %) ja keskkonnasäästliku linnatranspordi (10 %) rahastamist. Seega keskendub fond peamiselt sellele, et vähendada konkreetseid rahalisi ja mitterahalisi takistusi seoses energiatõhususega, näiteks kõrged tehingukulud, killustatud ja väikesemahulised investeeringud, piiratud laenusaamisvõimalused, keeruline tehingute struktureerimine, investorite vähene usaldus ning projektijuhtide vähene suutlikkus.

Sel otstarbel toetatakse fondiga usaldusväärse energiatõhususe turu loomist mittestandardse projektirahastamise[12] ja sihtotstarbeliste finantstoodete (nii võla- kui ka omakapitaliinstrumendid)[13] kaudu, toetades eeskätt energiatõhususe lepingute väljatöötamist.

Rahastamise puudumise ja investorite riskikartlikkuse probleemide käsitlemiseks loodi Euroopa Energiatõhususe Fond mitmetasandilise investeerimisfondina, milles on kolm aktsiaklassi. EL investeeris madalama nõudeõiguse järguga C-aktsiatesse, kattis esimesed kahjud ning võttis endale suurema osa uute investorite, sh erasektori investorite ligimeelitamise riskist.

Samuti on Euroopa Energiatõhususe Fond eeskujuks uuenduslike rahastamisvahendite puhul, mis investeerivad kulutasuvatesse ja kõrge valmidusastega säästva energia projektidesse (investeeringute tasuvusaeg kuni 20 aastat) ning kaasavad erakapitali, tutvustades samal ajal investeeringute aluseks olevat ärimudelit ning saavutades usaldust tekitavaid tulemusi.

Kulutasuvus

2013. aasta ligikaudses eelarves nähakse ette 1,48 miljonit eurot halduskuludeks ning 160 miljonit eurot investeeringuteks. Kui eesmärgid saavutatakse, tähendab see täpsemalt, et haldusele kulutatud 1 euro kohta läheb umbes 108 eurot investeeringuteks. Siin ei ole arvestatud intressimääradelt ja põhisummade tagasimaksetelt saadavat sissetulekut (2012. aastal 21 804 eurot), mis eraldatakse esmalt Euroopa Energiatõhususe Fondi halduskulude katteks.

Täiendavus

Euroopa Energiatõhususe Fondi täiendavus seisneb selles, et selle kaudu pakutakse pikaajalist rahastamist, edendades võimendusefektiga turupõhiseid kvaliteetinvesteeringuid, säilitades projektide süsteemis samal ajal teatava geograafilise tasakaalu.

Fondi tehniline abi on piisavalt tõhus, et tegeleda projektijuhtide vähese suutlikkusega ning haldustõketega, mis takistavad suuremate projektide koondamist kriitilise massi moodustamiseks.

Fondi loomine ja selle esimesed tehingud on aidanud suurendada teadlikkust energiatõhususe valdkonna ärivõimalustest ja uuenduslikust projektide rahastamisest, mis pakub huvi nii erasektorile kui ka finantseerimisasutustele.

Finantsvõimendus

Kava tasandil on ELi panust (125 miljonit eurot) suurendatud investorite lisakohustustega (140 miljonit eurot) rohkem kui kaks korda. Iga ELi eelarvest projekti rahastamisele eraldatud 100 euro kohta annavad teised investorid enam kui 110 eurot, mis tähendab, et finantsvõimendus on enam kui kahekordne. Tulevikus võiks muidugi leida rohkem investoreid, ent see ei juhtu enne, kui Euroopa Energiatõhususe Fondil on ette näidata veenvad saavutused.

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Euroopa Energiatõhususe Fondi finantsjuhtimine põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga sätestatud investeerimissuunistel ja -põhimõtetel ning lähtub rangetest pangandusstandarditest, mille täitmist jälgitakse ja hinnatakse eri investeerimisfaasides.

Investeerimisjuht (Deutsche Bank) koostab investeerimisportfelli kuuaruanded, kvartaliaruanded ja iga-aastased äriplaanid, milles pannakse paika aastaeesmärgid ning prognoositakse Euroopa Energiatõhususe Fondi bilansile avaldatavat mõju.

Komisjon tagab Euroopa Energiatõhususe Fondi pideva järelevalve tegevustasandil ning fondi järelevalve- ja haldusnõukogus osalemise kaudu. Samuti vastutab komisjon investeerimisjuhi koostatud tehnilise abi taotluste heakskiitmise eest.

3.         Peamised järeldused

Euroopa Energiatõhususe Fondiga saadud kogemused on aidanud mõista energiatõhususe turu dünaamikat, osutades järgmisele:

· säästva energia puhul peavad rahastamisvahendid olema paindlikud ning arvestama kohaliku turu vajadustega;

· lünga energiatõhususe investeeringute planeerimise ja rahastamise suutlikkuses saaks tõhusalt täita projektide väljatöötamiseks antava abiga, mis võimaldaks esitada kindlad tõendid energiatõhususe investeeringute mõjust, tugevdades sektori usaldatavust ja investorite usaldust;

· ELi tasandi vahenditega tuleks kõrvaldada üldisi takistusi, turutõrkeid ja vähendada finantskriisi mõju, täiendades kehtivaid siseriiklikke või piirkondlikke kavasid ning vältides samal ajal topelttööd ja erasektorist tulevate investeeringute kõrvaletõrjumist;

· turu killustatuse vähendamiseks tuleks koondada nõudlust, liites üksikprojekte suuremateks projektideks, samuti kasutada finantsvahendajaid ja anda tagatisi.

Hindamise esialgsed tulemused on üldiselt üsna rahuldavad ning ka fondi väljavaated on üpris paljulubavad.

Praegu ei ole ELi rahalise toetuse suurendamine põhjendatud, muu hulgas seetõttu, et fondis on veel eraldamata summasid. Kui need summad on aga kulutatud ning fond on kõrgeimas arengujärgus ja oma turuatraktiivsust tõendanud, võib kaaluda lisamakseid, tingimusel, et finantsvõimendus olulisel määral suureneb.

IV        AVALIK HANGE

Pärast seda, kui kontrollikoda oli teinud märkusi ühe energeetikakavast toetatava projekti hankemenetlustes täheldatud vigade kohta, otsustas komisjon kasutusele võtta süstemaatilised meetmed ning saatis 2012. aasta lõpus 59 projektijuhile (61 projekti) põhjaliku küsimustiku, et koguda teavet selle kohta, milliseid menetlusi asjaomase meetme rakendamisel lepingute sõlmimiseks kasutati.

Tehtud analüüs näitas selgelt, et energeetikakava projektide abisaajad olid üldiselt väga teadlikud oma olukorrast seoses avalikku hanget ja lepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega. Eeldatavasti aitavad süstemaatilised meetmed, mida komisjon rakendab energeetikakava abisaajate teadlikkuse suurendamiseks, edaspidi ära hoida puudusi hankemenetlustes (seni kindlaks tehtud puudus ei mõjutanud energeetikakava rakendamist).

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele, ELT L 200, 31.7.2009, lk 39.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1233/2010, 15. detsember 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, ELT L 346, 30.12.2010, lk 5.

[3]               Määrus (EÜ) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, ELT L 295, 12.11.2010.

[4]               http://ec.europa.eu/energy/evaluations/doc/2011_eepr_mid_term_evaluation.pdf

[5]               ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

[6]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, COM(2011) 665.

[7]               http://ec.europa.eu/energy/coal/ccs_en.htm

[8]               http://ec.europa.eu/energy/coal/ccs_en.htm

[9]               Komisjon võttis esimese ühishuviprojektide loetelu delegeeritud määrusega vastu 14. oktoobril 2013.

[10]             Direktiivid 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ, millega kehtestatakse elektri ja gaasi siseturu ühiseeskirjad.

[11]             COM(2013)180 (final).

[12]             Projektirahastamine põhineb rohkem projekti rahavool kui sponsorite bilansil, luues energiatõhususe projektide jaoks lisandväärtuse ja riskihindamise võrdlusalused.

[13]             Näiteks kõrgema ja madalama nõudeõiguse järguga võlainstrumendid, vahefinantseerimisinstrumendid, tagatised, omakapitaliinstrumendid, liisingustruktuurid ja maksekohustuste ost. Euroopa Energiatõhususe Fond ei anna toetusi ega subsideeritud intressimäärasid (sooduslaene), sest neid finantssoodustusi ei peeta piisavalt tulu teenivate projektide eesmärgi seisukohalt asjakohaseks.

Energeetikakava projektide jaoks tehtud maksete kogusumma (eurodes) 30. juuni 2013

Eelarverida || Aasta || Kokku

Võrkudevahelised ühendused || 2010 || 360 855 255,05

|| 2011 || 224 169 430,99

|| 2012 || 129 624 008,68

|| 2013 || 67 763 843,57

Kokku || || 782 412 537,72

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine || 2010 || 193 746 614,74

|| 2011 || 192 027 188,76

|| 2012 || 37 119 607,39

|| 2013 || 19 405 061,13 -42 735 826

Kokku || || 399 562 646,02

AVAMERE TUULEENERGIA || 2010 || 146 307 027,84

|| 2011 || 41 300 324,67

|| 2012 || 15 648 927,94

|| 2013 || 804 463,30

Kokku || || 204 060 743,75

|| 2011 || 30 000 000,00

|| 2012 || 934 251,15

Euroopa Energiatõhususe Fond || || 30 934 251,15

Kõik kokku || || 1 416 970 178,64