This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0373
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Romania’s 2013 national reform programme and delivering a Council opinion on Romania’s convergence programme for 2012-2016
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta
/* COM/2013/0373 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta /* COM/2013/0373 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta
riiklikku reformikava
ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, olles konsulteerinud majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive
strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud
koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta
meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
suurendamiseks. (2) 13. juulil 2010 võttis
nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu
majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril
2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[4] mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) 29. juunil 2012 võtsid
riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise
kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala
tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja
poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide
tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020”
eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele. (4) 6. juulil 2012 võttis nõukogu
vastu soovituse Rumeenia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas
arvamuse Rumeenia ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta. (5) 28. novembril 2012 võttis
komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[5] ning see sündmus märkis 2013.
aasta majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta algust. Samuti 28.
novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu
häiremehhanismi aruande[6],
milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, ei
nimetatud Rumeeniat. (6) Euroopa Ülemkogu kiitis 14.
märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise
prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas
vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve
konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused,
edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7) 30. aprillil 2013 esitas
Rumeenia oma 2013. aasta lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2013.
aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi
omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (8) Lähtudes 2013. aasta
lähenemisprogrammile määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel antud hinnangust, on
nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev
makromajanduslik stsenaarium on usutav ja kooskõlas Euroopa Komisjoni
viimatises prognoosis esitatud hinnanguga. Tänu eelarve ulatuslikule
konsolideerimisele ja järgides nõukogu soovitust, viis Rumeenia oma
valitsemissektori eelarvepuudujäägi 2012. aastaks alla 3 %. . Lähenemisprogrammis on sihiks seatud keskpika
perioodi eesmärk -1 % SKP-st (varem -0,7 % SKP-st), mis on kooskõlas
stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmis visandatud eelarvestrateegia
eesmärk on jõuda keskpika perioodi eesmärgini aastaks 2014, mis kokkulepitud
metoodika kohaselt komisjoni poolt ümber arvutatuna vastab keskpika perioodi
eesmärgi saavutamisele aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärgi täitmisele jõutakse
struktuurse eelarvepositsiooni mõistes lähemale aastal 2013 rohkem kui
0,5 % võrra SKP-st ja aastal 2014 umbes 0,4 % võrra.
Programmiperioodi kulutuste sihttaset on järgitud. Kohandused on aastal 2013
koondunud perioodi algusse ning tulusid suurendavate meetmete hulgas on
maksustatavast tulust mahaarvamiste vähendamine, põllumajanduse maksustamise
täiustamine, gaasihindade vabakslaskmisele järgneva gaasiettevõtete suurenenud
tulu maksustamine ja elektri ning gaasi põhivõrkude erimaksu kehtestamine. Peamised
lähenemisprogrammi ohustavad asjaolud on seotud võimalike edaspidiste finantskorrektsioonidega,
mis tulenevad ELi vahendite kasutamisest, või prioriteetsete projektide
rahastamisega riigieelarvest, uute võlgnevuste kuhjumisega, eriti kohalike
omavalitsuste tasandil, ja piiratud eduga riigiomandis olevate ettevõtete
ümberstruktureerimise alal. Rumeenia valitsemissektori võlakoormus on endiselt
suhteliselt väike: 2012. aastal 37,8% SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt
38,6%-ni, kuid jääb programmiperioodi jooksul siiski alla 60 % SKPst. (9) Kui Rumeenia oli 17.
veebruaril 2011 esitanud sellekohase taotluse, leppisid Euroopa Komisjon ja IMF
Rumeenia ametivõimudega kokku ennetuslikus majanduse kohandamise programmis.
ELi ennetava abi kontekstis kohustus Rumeenia rakendama ulatuslikku
majanduspoliitika programmi, mis keskendus eelkõige struktuursetele
reformimeetmetele, et parandada töö- ja tooteturgude toimimist ning suurendada
Rumeenia majanduse kohanemisvõimet ja kasvupotentsiaali. Paralleelselt on programm
taganud, et eelarve konsolideerimine jätkub, riigi rahanduse juhtimine ja
kontroll paraneb ning välis-, raha-, finantsstabiilsus- ja
finantsturupoliitikas rakendatakse reformid. Märtsis 2013 taotles Rumeenia
ametlikult IMFi programmi pikendamist kolme kuu võrra. Kuigi võimalus kasutada
ELi programmidest saadavaid rahalisi vahendeid kaotas kehtivuse 2013. aasta
märtsi lõpus, vaadatakse programm lõplikult läbi 2013. aasta juuni lõpuks. (10) Rumeenia eelarvepositsioon on
paranenud, eelarve puudujääk vähenes aastal 2012 alla 3 % piiri ja aastaks
2013 on oodata eelarve edasist konsolideerimist. Rumeenia maksusüsteemi üks
suuremaid probleeme on vähene maksukuulekus, eelkõige käibemaksu ja tööjõu
maksustamise valdkondades. Keskkonnamaksud on alla ELi keskmise. Rumeenia
valitsemissektori võlakoormus on endiselt väike: 2011. aastal 34,7 %
SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt 38 %-ni, kuid jääb alla
60 % SKPst. Kuigi Rumeenias ei ole lühemas või keskmises perspektiivis
oodata eelarve pingestumist, on see risk pikas perspektiivis vananemisega
seotud kulutuste tõttu mõõdukas. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus
on muret tekitav, sest töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega
võrreldes vähe. Rumeenia on praegu üks kahest liikmesriigist, kes ei ole veel
otsustanud võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ning eakamate töötajate
tööhõive määr (2012. aastal 41,4 %) on oluliselt allpool ELi keskmist. (11) Rumeenia tervishoiusektoris
esineb suur võimaluste ebavõrdsus juurdepääsu ja pakutavate teenuste kvaliteedi
alal. See tuleneb ka ressursside ebatõhusast kasutamisest ja kehvast
juhtimisest. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks on alanud, kuid
vaja on jätkuvaid jõupingutusi. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada,
vähendades haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdades esmatasandi
arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme. (12) Rumeenias oli aastal 2012
jätkuvalt madal tööhõivemäär (63,8 %), kuigi oli täheldatud mõningast
paranemist võrreldes eelneva aastaga (mil see oli 62,8 %). Strateegias
„Euroopa 2020” riigi eesmärgiks seatud 70 % on aastaks 2020 raske saavutada.
Rumeenia tööjõu tootlikkus on endiselt üks madalamaid ELis. Riiklike tööjõu
aktiveerimise meetmete ning tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet on
endiselt suhteliselt madal. Piiratud haldussuutlikkus ei võimalda tõhusalt
teostada aktiivset tööturupoliitikat kvaliteetsete individuaalsete teenuste
kaudu ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid paremini lõimida.
Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes püsib endiselt väga madal (2011.
aastal 1,6 %), mis on oluliselt madalam ELi keskmisest (8,9 %).
Noorte tööhõive ja aktiivsuse määr oli aastal 2012 üks ELi madalamaid
(vastavalt 23,9 % ja 30,9 %), samal ajal kui noorte töötuse määr oli
kõrge, ulatudes 2012. aastal 22,7 %-ni. Rumeenias on registreeritud kõrge
ja üha kasvav mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal (2012. aastal
16,8%). (13) Vaesuse vähendamine on
jätkuvalt raske ülesanne. Aastal 2011 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
riskis 40,3 % elanikkonnast, mida on peaaegu kahe kolmandiku võrra rohkem
kui ELi vastav määr 24,2 %. Iseäranis rängalt on see tabanud lapsi
(49,1 %). Sotsiaalsiirete (välja arvatud pensionid) mõju vaesuse
vähendamisel on endiselt oluliselt allpool ELi siirete keskmist tõhusust nii
elanikkonna kui terviku puhul (23,7 % Rumeenias, samas kui ELis 2011.
aastal 37,5 %) kui ka laste puhul (22 %, ELis 42,8 %).
Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse vähendamisel raskendab endiselt
sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja piisavus. Sotsiaalabi valdkonnas
võeti 2011. aastal toimunud reformi jätkuna 2012. aastal vastu mitmed
õigusaktid. Ülejäänud õigusaktide vastuvõtmine oleks oluline samm reformi
lõpuleviimisel. Ent seost töötute aktiveerimise meetmetega saaks veelgi
tugevdada. Riikliku romade integratsiooni strateegia rakendamine algas aastal
2012, kuid tulemused on tagasihoidlikud. Et strateegiat tulemuslikult
rakendada, sealhulgas raha eraldada, on vaja saavutada eri huvirühmade vahel
parem koordineerimine. (14) 2011. aasta haridusseadus, mis
kujutas endast ulatuslikku reformi, milles pandi paika pikaajaline tegevuskava
kõikide haridustasandite kvaliteedi parandamiseks, ei toimi veel täielikult. Et
haridusreformi edukalt rakendada, tuleb eraldada vajalikud rahalised vahendid
ja inimressursid haldus- ja poliitikakujundussuutlikkuse ülesehitamiseks.
Haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi parandamine on Rumeenial ees seisev
suur katsumus. Koolist väljalangemine on oluline probleem: 2012. aastal oli
Rumeenias koolist väljalangenuid 17,3 %, mis on tunduvalt rohkem kui ELi
keskmine 13,5 % ja riigis eesmärgiks seatud tase 11,3 %. Probleemid
püsivad visalt eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja romade hulgas. Rumeenias
puudub ka piisav mehhanism andmete kogumiseks koolist väljalangevuse kohta. Ses
suhtes peaks abiks olema sel aastal vastuvõetav põhjalik strateegia.
Kvaliteetse ja taskukohase väikelaste hariduse ja hoiu kättesaadavus on
endiselt problemaatiline. Oskuste ja tööturu nõudluse kokkusobimatus on
iseloomulik suurele osale kutsehariduse ja kolmanda taseme hariduse
programmidest ning konkreetsemalt on probleem kutseoskuste puudulikkuses. Kõrge
töötuse määr kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas ja ülekvalifitseeritute
osakaal muudavad kolmanda taseme hariduse edasise vastavusseviimise tööjõuturuga
esmatähtsaks. Positiivseid, kuid aeglasi edusamme on tehtud vanemliku
hoolitsuseta jäänud laste üleminekul hoolekandeasutustest
alternatiivhoolekandesse, kuid vaja on veel edasisi pingutusi. (15) Nõrk haldussuutlikkus on
Rumeenia üks peamisi mureteemasid. Avalikku haldust iseloomustab ebajärjekindel
õigusraamistik, sagedane erakorraliste määruste kasutamine, vähene koostöö
ministeeriumide vahel ja liigne bürokraatia. Samuti nõrgestab seda oskuste
puudumine, läbipaistvuse puudumine personali töölevõtus ja suur kaadri
voolavus. Nõrgast haldussuutlikkusest on tingitud ka ELi vahendite vähene
kasutamine. ELi finantsabi programmi raames 2012. aasta lõpuks kokku lepitud
ELi vahendite kasutamise sihttase jäi suure varuga saavutamata. Kumulatiivne
abi kasutamine oli 2012. aasta lõpuks 5,53 miljardit eurot ehk 20,2 %
ettenähtud struktuuri-, ühtekuuluvus- ja põllumajandusfondide vahenditest. See
jäi 2,47 miljardi euro võrra alla programmis 2012. aasta lõpuks ette nähtud 8
miljardi euro taseme. Struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite kasutamise määr on
veelgi madalam: 2013. aasta märtsi lõpus oli see 13 %. ELi vahendite
kasutamine seiskus peaaegu kogu 2012. aasta teiseks pooleks pärast seda, kui
riigi ja Euroopa audiitorid tuvastasid mitmeid puudusi haldus- ja kontrollisüsteemides
ning riigihangetes. On märkimisväärne risk, et oluline osa struktuuri- ja
ühtekuuluvusvahendeid 2013. aastal vabastatakse. (16) Kuna tootlikkus on nii
tööstuses kui ka teenindussektoris jäänud madalaks, on Rumeenial ees mitmeid
katsumusi majandusliku konkurentsivõime alal. Olulisemad probleemid on nõrk
ettevõtluskeskkond ja vähene toetus teadus- ja arendustegevusele.
Ettevõtluskeskkonna parandamine tuleks lõimida laiema, sidusa e-valitsuse
strateegiaga, et edendada sellist halduskultuuri, mida iseloomustab
läbipaistvus ja õiguskindlus, ning pakkuda paremaid internetipõhiseid avalikke
teenuseid. Samuti peaks Rumeenia tegema jõupingutusi, et lihtsustada VKEde
juurdepääsu rahastamisele ja vähendada nende halduskoormust. Teadus- ja
arendustegevuse intensiivsus on väga väike (2011. aastal 0,48 %) ning
investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust tuleb oluliselt parandada. Teadus-
ja arendustegevuse valdkonna investorid peavad seadma esmatähtsaks tegevuse,
mis suudab ligi meelitada erasektori investeeringuid. Samuti peaks Rumeenia
tugevdama intellektuaalomandi õiguste raamistikku, et suurendada
teadustulemuste kasutamist ettevõtluses. (17) Energia- ja transpordisektoris
on Rumeenias konkurents ja tõhusus madal. Riigi omandis olevate ettevõtete
ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine on selles sektoris üks olulisemaid
probleeme. Teine oluline väljakutse on hoonete, kaugkütte, tööstuse ja
transpordi energiatõhususe suurendamine. Rumeenia majandus on energiamahukuselt
ELis kolmas ja sealne energiatarbimise intensiivsus on 2,5 korda suurem kui
ELis keskmiselt. Samuti on ta ELis kolmandal kohal CO2-heite
intensiivsuse poolest. Rumeenia elamud kasutavad kaheksa korda rohkem energiat
kui EL-15-s keskmiselt, sest sealne kaugküttesüsteem on ebatõhus ja hooned ei
ole korralikult isoleeritud. Rumeenia elektri- ja gaasiturgude lõimimine ELi
turgudega on endiselt puudulik ja piiriüleseid gaasiühendusi pole ikka veel
loodud. (18) Komisjon on Euroopa poolaasta
raames põhjalikult hinnanud Rumeenia majanduspoliitikat. Hinnatud on
lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud nende
dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika
jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja
juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist,
lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa
poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–8. (19) Võttes arvesse kõnealust
hindamist, on nõukogu Rumeenia lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[7] selle kohta kajastub eelkõige
soovituses 1, SOOVITAB Rumeenial võtta ajavahemikus
2013–2014 järgmisi meetmeid: 1. Viia lõpule ELi-IMFi rahalise
abi programm. 2. Tagada majanduskasvu toetav
eelarve konsolideerimine ning rakendada kavandatud eelarvestrateegia aastaks
2013 ja järgnevateks aastateks, tagades nõnda keskpika perioodi eesmärgi
täitmise aastaks 2015. Parandada maksude kogumist, rakendades selleks
tervikliku maksuseaduste täitmise strateegia, ja võidelda deklareerimata töö
vastu. Samal ajal otsida võimalusi laiendada keskkonnamaksude kasutamist.
Võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ja toetada pensionireformi, edendades
vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet. 3. Viia ellu tervishoiusektori
reforme, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust, eeskätt
ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud
kogukondade jaoks. Vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist, sealhulgas
tugevdades haiglavälist arstiabi. 4. Parandada tööturul osalemist,
samuti tööjõu tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust, vaadates üle aktiivsed
tööturumeetmed ja tugevdades neid, pakkudes koolitust ja personaliseeritud
teenuseid ning edendades elukestvat õpet. Tugevdada riikliku tööhõiveagentuuri
suutlikkust tõsta oma teenuste kvaliteeti ja suurendada katvust. Võitlemaks
noorte töötuse vastu, rakendada viivitamata riiklik noorte tööhõive kava,
sealhulgas näiteks noortegarantii kaudu. Vaesuse leevendamiseks parandada
sotsiaalsiirete tulemuslikkust ja tõhusust, keskendudes eelkõige lastele. Viia
lõpule sotsiaalabi reform, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja tugevdades
selle seost töötute aktiviseerimise meetmetega. Tagada riikliku romade
integreerimise strateegia alal konkreetsete tulemusteni jõudmine. 5. Kiirendada haridusreformi,
sealhulgas tõsta haldussuutlikkust nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil
ning hinnata reformide mõju. Kiirendada reforme kutsehariduse ja -koolituse
valdkonnas. Viia kolmanda taseme haridus veel paremini vastavusse tööturu
vajadustega ja parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste juurdepääsu
sellele. Rakendada koolist väljalangemise vastane riiklik strateegia,
keskendudes kvaliteetse väikelaste hariduse kättesaadavuse parandamisele,
sealhulgas roma laste seas. Kiirendada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste
üleminekut hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse. 6. Tugevdada institutsioonide ja
avaliku halduse juhtimist ning kvaliteeti, eelkõige suurendades strateegilise
ja eelarve planeerimise suutlikkust, suurendades parema inimressursside
juhtimise kaudu avaliku teenistuse professionaalsust ning tugevdades eri
valitsustasandite vahelisi koordineerimismehhanisme. Oluliselt parandada
õigusnormide kvaliteeti, kasutades mõju hindamist ja süstemaatilisi hindamisi.
Suurendada jõupingutusi, et kiirendada ELi vahendite kasutamist, eelkõige
tugevdades haldus- ja kontrollisüsteeme ning parandades riigihankemenetlust. 7. Parandada ja lihtsustada
ettevõtluskeskkonda, eelkõige VKEde halduskoormuse vähendamise ja sidusa
e-valitsuse strateegia rakendamise kaudu. Hõlbustada ja mitmekesistada VKEde
juurdepääsu rahastamisele. Tagada tihedam seos teadustegevuse, innovatsiooni ja
tööstuse vahel, eelkõige seades esmatähtsale kohale sellise teadus- ja
arendustegevuse, mis võib ligi meelitada erasektori investeeringuid. Kiirendada
tööd kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamiseks
kohtuasjade lahendamisel ja võidelda tõhusamalt korruptsiooni vastu. 8. Edendada konkurentsi ja
tõhusust võrgutööstustes, tagades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse
ja suutlikkuse ning jätkates energia- ja transpordisektoris riigi omanduses
olevate ettevõtete üldjuhtimise reformi. Võtta vastu põhjalik pikaajaline
transpordikava ja parandada lairibaühenduste taristut. Jätkata reguleeritud
gaasi- ja elektrihindade kaotamist ning parandada energiatõhusust. Parandada
energiavõrkude piiriülest lõimimist ja kiirendada gaasivõrkude vastastikuse
sidumise projektide rakendamist. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2013) 373 final. [3] P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053. [4] Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013. [5] COM(2012) 750 final. [6] COM(2012) 751 final. [7] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9
lõikele 2.