Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013DC0373

    Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

    /* COM/2013/0373 final - 2013/ () */

    52013DC0373

    Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta /* COM/2013/0373 final - 2013/ () */


     

    Soovitus:

    NÕUKOGU SOOVITUS,

    milles käsitletakse Rumeenia 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

    võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[3],

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

    võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

    olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

    ning arvestades järgmist:

    (1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks.

    (2)       13. juulil 2010 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[4] mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

    (3)       29. juunil 2012 võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

    (4)       6. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse Rumeenia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta.

    (5)       28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[5] ning see sündmus märkis 2013. aasta majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande[6], milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, ei nimetatud Rumeeniat.

    (6)       Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

    (7)       30. aprillil 2013 esitas Rumeenia oma 2013. aasta lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

    (8)       Lähtudes 2013. aasta lähenemisprogrammile määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel antud hinnangust, on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ja kooskõlas Euroopa Komisjoni viimatises prognoosis esitatud hinnanguga. Tänu eelarve ulatuslikule konsolideerimisele ja järgides nõukogu soovitust, viis Rumeenia oma valitsemissektori eelarvepuudujäägi 2012. aastaks alla 3 %. . Lähenemisprogrammis on sihiks seatud keskpika perioodi eesmärk -1 % SKP-st (varem -0,7 % SKP-st), mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on jõuda keskpika perioodi eesmärgini aastaks 2014, mis kokkulepitud metoodika kohaselt komisjoni poolt ümber arvutatuna vastab keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärgi täitmisele jõutakse struktuurse eelarvepositsiooni mõistes lähemale aastal 2013 rohkem kui 0,5 % võrra SKP-st ja aastal 2014 umbes 0,4 % võrra. Programmiperioodi kulutuste sihttaset on järgitud. Kohandused on aastal 2013 koondunud perioodi algusse ning tulusid suurendavate meetmete hulgas on maksustatavast tulust mahaarvamiste vähendamine, põllumajanduse maksustamise täiustamine, gaasihindade vabakslaskmisele järgneva gaasiettevõtete suurenenud tulu maksustamine ja elektri ning gaasi põhivõrkude erimaksu kehtestamine. Peamised lähenemisprogrammi ohustavad asjaolud on seotud võimalike edaspidiste finants­korrektsioonidega, mis tulenevad ELi vahendite kasutamisest, või prioriteetsete projektide rahastamisega riigieelarvest, uute võlgnevuste kuhjumisega, eriti kohalike omavalitsuste tasandil, ja piiratud eduga riigiomandis olevate ettevõtete ümberstruktureerimise alal. Rumeenia valitsemissektori võlakoormus on endiselt suhteliselt väike: 2012. aastal 37,8% SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt 38,6%-ni, kuid jääb programmiperioodi jooksul siiski alla 60 % SKPst.

    (9)       Kui Rumeenia oli 17. veebruaril 2011 esitanud sellekohase taotluse, leppisid Euroopa Komisjon ja IMF Rumeenia ametivõimudega kokku ennetuslikus majanduse kohandamise programmis. ELi ennetava abi kontekstis kohustus Rumeenia rakendama ulatuslikku majanduspoliitika programmi, mis keskendus eelkõige struktuursetele reformimeetmetele, et parandada töö- ja tooteturgude toimimist ning suurendada Rumeenia majanduse kohanemisvõimet ja kasvupotentsiaali. Paralleelselt on programm taganud, et eelarve konsolideerimine jätkub, riigi rahanduse juhtimine ja kontroll paraneb ning välis-, raha-, finantsstabiilsus- ja finantsturupoliitikas rakendatakse reformid. Märtsis 2013 taotles Rumeenia ametlikult IMFi programmi pikendamist kolme kuu võrra. Kuigi võimalus kasutada ELi programmidest saadavaid rahalisi vahendeid kaotas kehtivuse 2013. aasta märtsi lõpus, vaadatakse programm lõplikult läbi 2013. aasta juuni lõpuks.

    (10)     Rumeenia eelarvepositsioon on paranenud, eelarve puudujääk vähenes aastal 2012 alla 3 % piiri ja aastaks 2013 on oodata eelarve edasist konsolideerimist. Rumeenia maksusüsteemi üks suuremaid probleeme on vähene maksukuulekus, eelkõige käibemaksu ja tööjõu maksustamise valdkondades. Keskkonnamaksud on alla ELi keskmise. Rumeenia valitsemissektori võlakoormus on endiselt väike: 2011. aastal 34,7 % SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt 38 %-ni, kuid jääb alla 60 % SKPst. Kuigi Rumeenias ei ole lühemas või keskmises perspektiivis oodata eelarve pingestumist, on see risk pikas perspektiivis vananemisega seotud kulutuste tõttu mõõdukas. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus on muret tekitav, sest töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega võrreldes vähe. Rumeenia on praegu üks kahest liikmesriigist, kes ei ole veel otsustanud võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ning eakamate töötajate tööhõive määr (2012. aastal 41,4 %) on oluliselt allpool ELi keskmist.

    (11)     Rumeenia tervishoiusektoris esineb suur võimaluste ebavõrdsus juurdepääsu ja pakutavate teenuste kvaliteedi alal. See tuleneb ka ressursside ebatõhusast kasutamisest ja kehvast juhtimisest. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks on alanud, kuid vaja on jätkuvaid jõupingutusi. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada, vähendades haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdades esmatasandi arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme.

    (12)     Rumeenias oli aastal 2012 jätkuvalt madal tööhõivemäär (63,8 %), kuigi oli täheldatud mõningast paranemist võrreldes eelneva aastaga (mil see oli 62,8 %). Strateegias „Euroopa 2020” riigi eesmärgiks seatud 70 % on aastaks 2020 raske saavutada. Rumeenia tööjõu tootlikkus on endiselt üks madalamaid ELis. Riiklike tööjõu aktiveerimise meetmete ning tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet on endiselt suhteliselt madal. Piiratud haldussuutlikkus ei võimalda tõhusalt teostada aktiivset tööturupoliitikat kvaliteetsete individuaalsete teenuste kaudu ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid paremini lõimida. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes püsib endiselt väga madal (2011. aastal 1,6 %), mis on oluliselt madalam ELi keskmisest (8,9 %). Noorte tööhõive ja aktiivsuse määr oli aastal 2012 üks ELi madalamaid (vastavalt 23,9 % ja 30,9 %), samal ajal kui noorte töötuse määr oli kõrge, ulatudes 2012. aastal 22,7 %-ni. Rumeenias on registreeritud kõrge ja üha kasvav mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal (2012. aastal 16,8%).

    (13)     Vaesuse vähendamine on jätkuvalt raske ülesanne. Aastal 2011 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis 40,3 % elanikkonnast, mida on peaaegu kahe kolmandiku võrra rohkem kui ELi vastav määr 24,2 %. Iseäranis rängalt on see tabanud lapsi (49,1 %). Sotsiaalsiirete (välja arvatud pensionid) mõju vaesuse vähendamisel on endiselt oluliselt allpool ELi siirete keskmist tõhusust nii elanikkonna kui terviku puhul (23,7 % Rumeenias, samas kui ELis 2011. aastal 37,5 %) kui ka laste puhul (22 %, ELis 42,8 %). Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse vähendamisel raskendab endiselt sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja piisavus. Sotsiaalabi valdkonnas võeti 2011. aastal toimunud reformi jätkuna 2012. aastal vastu mitmed õigusaktid. Ülejäänud õigusaktide vastuvõtmine oleks oluline samm reformi lõpuleviimisel. Ent seost töötute aktiveerimise meetmetega saaks veelgi tugevdada. Riikliku romade integratsiooni strateegia rakendamine algas aastal 2012, kuid tulemused on tagasihoidlikud. Et strateegiat tulemuslikult rakendada, sealhulgas raha eraldada, on vaja saavutada eri huvirühmade vahel parem koordineerimine.

    (14)     2011. aasta haridusseadus, mis kujutas endast ulatuslikku reformi, milles pandi paika pikaajaline tegevuskava kõikide haridustasandite kvaliteedi parandamiseks, ei toimi veel täielikult. Et haridusreformi edukalt rakendada, tuleb eraldada vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid haldus- ja poliitikakujundussuutlikkuse ülesehitamiseks. Haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi parandamine on Rumeenial ees seisev suur katsumus. Koolist väljalangemine on oluline probleem: 2012. aastal oli Rumeenias koolist väljalangenuid 17,3 %, mis on tunduvalt rohkem kui ELi keskmine 13,5 % ja riigis eesmärgiks seatud tase 11,3 %. Probleemid püsivad visalt eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja romade hulgas. Rumeenias puudub ka piisav mehhanism andmete kogumiseks koolist väljalangevuse kohta. Ses suhtes peaks abiks olema sel aastal vastuvõetav põhjalik strateegia. Kvaliteetse ja taskukohase väikelaste hariduse ja hoiu kättesaadavus on endiselt problemaatiline. Oskuste ja tööturu nõudluse kokkusobimatus on iseloomulik suurele osale kutsehariduse ja kolmanda taseme hariduse programmidest ning konkreetsemalt on probleem kutseoskuste puudulikkuses. Kõrge töötuse määr kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas ja ülekvalifitseeritute osakaal muudavad kolmanda taseme hariduse edasise vastavusseviimise tööjõuturuga esmatähtsaks. Positiivseid, kuid aeglasi edusamme on tehtud vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekul hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse, kuid vaja on veel edasisi pingutusi.

    (15)     Nõrk haldussuutlikkus on Rumeenia üks peamisi mureteemasid. Avalikku haldust iseloomustab ebajärjekindel õigusraamistik, sagedane erakorraliste määruste kasutamine, vähene koostöö ministeeriumide vahel ja liigne bürokraatia. Samuti nõrgestab seda oskuste puudumine, läbipaistvuse puudumine personali töölevõtus ja suur kaadri voolavus. Nõrgast haldussuutlikkusest on tingitud ka ELi vahendite vähene kasutamine. ELi finantsabi programmi raames 2012. aasta lõpuks kokku lepitud ELi vahendite kasutamise sihttase jäi suure varuga saavutamata. Kumulatiivne abi kasutamine oli 2012. aasta lõpuks 5,53 miljardit eurot ehk 20,2 % ettenähtud struktuuri-, ühtekuuluvus- ja põllumajandusfondide vahenditest. See jäi 2,47 miljardi euro võrra alla programmis 2012. aasta lõpuks ette nähtud 8 miljardi euro taseme. Struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite kasutamise määr on veelgi madalam: 2013. aasta märtsi lõpus oli see 13 %. ELi vahendite kasutamine seiskus peaaegu kogu 2012. aasta teiseks pooleks pärast seda, kui riigi ja Euroopa audiitorid tuvastasid mitmeid puudusi haldus- ja kontrollisüsteemides ning riigihangetes. On märkimisväärne risk, et oluline osa struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendeid 2013. aastal vabastatakse.

    (16)     Kuna tootlikkus on nii tööstuses kui ka teenindussektoris jäänud madalaks, on Rumeenial ees mitmeid katsumusi majandusliku konkurentsivõime alal. Olulisemad probleemid on nõrk ettevõtluskeskkond ja vähene toetus teadus- ja arendustegevusele. Ettevõtluskeskkonna parandamine tuleks lõimida laiema, sidusa e-valitsuse strateegiaga, et edendada sellist halduskultuuri, mida iseloomustab läbipaistvus ja õiguskindlus, ning pakkuda paremaid internetipõhiseid avalikke teenuseid. Samuti peaks Rumeenia tegema jõupingutusi, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja vähendada nende halduskoormust. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on väga väike (2011. aastal 0,48 %) ning investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust tuleb oluliselt parandada. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna investorid peavad seadma esmatähtsaks tegevuse, mis suudab ligi meelitada erasektori investeeringuid. Samuti peaks Rumeenia tugevdama intellektuaalomandi õiguste raamistikku, et suurendada teadustulemuste kasutamist ettevõtluses.

    (17)     Energia- ja transpordisektoris on Rumeenias konkurents ja tõhusus madal. Riigi omandis olevate ettevõtete ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine on selles sektoris üks olulisemaid probleeme. Teine oluline väljakutse on hoonete, kaugkütte, tööstuse ja transpordi energiatõhususe suurendamine. Rumeenia majandus on energiamahukuselt ELis kolmas ja sealne energiatarbimise intensiivsus on 2,5 korda suurem kui ELis keskmiselt. Samuti on ta ELis kolmandal kohal CO2-heite intensiivsuse poolest. Rumeenia elamud kasutavad kaheksa korda rohkem energiat kui EL-15-s keskmiselt, sest sealne kaugküttesüsteem on ebatõhus ja hooned ei ole korralikult isoleeritud. Rumeenia elektri- ja gaasiturgude lõimimine ELi turgudega on endiselt puudulik ja piiriüleseid gaasiühendusi pole ikka veel loodud.

    (18)     Komisjon on Euroopa poolaasta raames põhjalikult hinnanud Rumeenia majanduspoliitikat. Hinnatud on lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–8.

    (19)     Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Rumeenia lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[7] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

    SOOVITAB Rumeenial võtta ajavahemikus 2013–2014 järgmisi meetmeid:

    1.           Viia lõpule ELi-IMFi rahalise abi programm.

    2.           Tagada majanduskasvu toetav eelarve konsolideerimine ning rakendada kavandatud eelarvestrateegia aastaks 2013 ja järgnevateks aastateks, tagades nõnda keskpika perioodi eesmärgi täitmise aastaks 2015. Parandada maksude kogumist, rakendades selleks tervikliku maksuseaduste täitmise strateegia, ja võidelda deklareerimata töö vastu. Samal ajal otsida võimalusi laiendada keskkonnamaksude kasutamist. Võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ja toetada pensionireformi, edendades vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet.

    3.           Viia ellu tervishoiusektori reforme, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud kogukondade jaoks. Vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist, sealhulgas tugevdades haiglavälist arstiabi.

    4.           Parandada tööturul osalemist, samuti tööjõu tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust, vaadates üle aktiivsed tööturumeetmed ja tugevdades neid, pakkudes koolitust ja personaliseeritud teenuseid ning edendades elukestvat õpet. Tugevdada riikliku tööhõiveagentuuri suutlikkust tõsta oma teenuste kvaliteeti ja suurendada katvust. Võitlemaks noorte töötuse vastu, rakendada viivitamata riiklik noorte tööhõive kava, sealhulgas näiteks noortegarantii kaudu. Vaesuse leevendamiseks parandada sotsiaalsiirete tulemuslikkust ja tõhusust, keskendudes eelkõige lastele. Viia lõpule sotsiaalabi reform, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja tugevdades selle seost töötute aktiviseerimise meetmetega. Tagada riikliku romade integreerimise strateegia alal konkreetsete tulemusteni jõudmine.

    5.           Kiirendada haridusreformi, sealhulgas tõsta haldussuutlikkust nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil ning hinnata reformide mõju. Kiirendada reforme kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Viia kolmanda taseme haridus veel paremini vastavusse tööturu vajadustega ja parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste juurdepääsu sellele. Rakendada koolist väljalangemise vastane riiklik strateegia, keskendudes kvaliteetse väikelaste hariduse kättesaadavuse parandamisele, sealhulgas roma laste seas. Kiirendada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekut hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse.

    6.           Tugevdada institutsioonide ja avaliku halduse juhtimist ning kvaliteeti, eelkõige suurendades strateegilise ja eelarve planeerimise suutlikkust, suurendades parema inimressursside juhtimise kaudu avaliku teenistuse professionaalsust ning tugevdades eri valitsustasandite vahelisi koordineerimismehhanisme. Oluliselt parandada õigusnormide kvaliteeti, kasutades mõju hindamist ja süstemaatilisi hindamisi. Suurendada jõupingutusi, et kiirendada ELi vahendite kasutamist, eelkõige tugevdades haldus- ja kontrollisüsteeme ning parandades riigihankemenetlust.

    7.           Parandada ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda, eelkõige VKEde halduskoormuse vähendamise ja sidusa e-valitsuse strateegia rakendamise kaudu. Hõlbustada ja mitmekesistada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Tagada tihedam seos teadustegevuse, innovatsiooni ja tööstuse vahel, eelkõige seades esmatähtsale kohale sellise teadus- ja arendustegevuse, mis võib ligi meelitada erasektori investeeringuid. Kiirendada tööd kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamiseks kohtuasjade lahendamisel ja võidelda tõhusamalt korruptsiooni vastu.

    8.           Edendada konkurentsi ja tõhusust võrgutööstustes, tagades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja suutlikkuse ning jätkates energia- ja transpordisektoris riigi omanduses olevate ettevõtete üldjuhtimise reformi. Võtta vastu põhjalik pikaajaline transpordikava ja parandada lairibaühenduste taristut. Jätkata reguleeritud gaasi- ja elektrihindade kaotamist ning parandada energiatõhusust. Parandada energiavõrkude piiriülest lõimimist ja kiirendada gaasivõrkude vastastikuse sidumise projektide rakendamist.

    Brüssel,

                                                                           Nõukogu nimel

                                                                           eesistuja

    [1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

    [2]               COM(2013) 373 final.

    [3]               P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053.

    [4]               Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013.

    [5]               COM(2012) 750 final.

    [6]               COM(2012) 751 final.

    [7]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.

    Top