This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0364
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Latvia’s 2013 national reform programme and delivering a Council opinion on Latvia’s convergence programme for 2012-2016
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta
/* COM/2013/0364 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta /* COM/2013/0364 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, olles konsulteerinud majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu
strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud
koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta
meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime
suurendamiseks. (2) Nõukogu võttis 13. juulil
2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu
majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril
2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4]; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) 29. juunil 2012 võtsid
riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise
kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala
tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja
poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide
tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020”
eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele. (4) 6. juulil 2012 võttis nõukogu
vastu soovituse Läti 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse
Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta. (5) 28. novembril 2012 võttis
komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[5] ning see sündmus märkis
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28.
novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu
häiremehhanismi aruande[6],
milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, ei
nimetatud Lätit. (6) Euroopa Ülemkogu kiitis 14.
märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise
prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas
vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve
konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused,
edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7) Läti esitas 29. aprillil 2013
oma 2013. aasta lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2. mail 2013 oma
2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi
omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (8) Nõukogu määruse (EÜ) nr
1466/97 alusel 2013. aasta lähenemisprogrammile antud hinnangust lähtuvalt on
nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev
makromajanduslik stsenaarium on usutav. Eeldatakse, et majanduskasv aeglustub
programmiperioodi jooksul teataval määral, umbes 4 %-ni aastas, samas kui
hinnatõus on prognoosi kohaselt mõõdukas. Valitsemissektori eelarve puudujääk
vähenes 2012. aastal tasemeni, mis on tunduvalt madalam kui 3 % SKPst,
ning keskpika perioodi eelarve-eesmärk saavutati samal aastal ehk palju varem
kui eelmises programmis ette nähtud. Programmis kinnitatakse varasemat keskpika
perioodi eesmärki, nimelt -0,5 % SKP-st, mis kajastab adekvaatselt
stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Programmis visandatud eelarvestrateegia
eesmärk on säilitada keskpika perioodi eesmärgil põhinev struktuurne eelarvepositsioon;
võimalikud kõrvalekalded piirnevad süsteemse pensionireformi täiendava mõjuga.
Reform toob kaasa sotsiaalkindlustusmaksete osakaalu järkjärgulise
suurendamise, mis suunatakse kogumisskeemi ning rakendatakse aastatel 2013,
2015 ja 2016. Kuid pärast üldhindamist, mille võrdlusaluseks on ümberarvutatud
struktuurne eelarvepositsioon ja kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega
tasakaalustamata kulude analüüs, ilmneb, et struktuurne eelarvepositsioon
kaldub 2013. aastal keskpika perioodi eesmärgist kõrvale 1,0 protsendipunkti
võrra SKPst, st märkimisväärselt suuremal määral kui süsteemse pensionireformi
täiendav mõju, ning 2014. aastal veel 0,2 protsendipunkti võrra.
Valitsemissektori võlg jääb tunduvalt alla 60 % kogu programmiperioodi
vältel, suurenedes 40,7 %-st SKPst 2012. aastal 44,5 %-ni 2013.
aastal, kuna valitsus kogub vahendeid võlgade tagasimaksmiseks, ning väheneb
alates 2014. aastast, mil tagasimaksed jõustuvad, jõudes programmiperioodi
lõpuks 34,6 %-ni. Läti parlament kiitis 2013. aasta jaanuaris heaks
eelarvedistsipliini seaduse, mis jõustus 2013. aasta märtsis. Kui uut seadust
tulemuslikult rakendatakse, tugevdatakse selle abil märkimisväärselt Läti
eelarveraamistikku, sest seaduses on sätestatud tõhus mehhanism kulutuste kasvu
piiramiseks majanduse tõusuperioodil ning see on aluseks eeskirjadel põhinevale
mitmeaastaste eelarveprojektide koostamisele. (9) Läti on vähendanud
tööjõumakse ning kavatseb sellega seoses ka 2014. ja 2015. aastal täiendavaid
samme astuda. Madalapalgaliste töötajate maksukiil on aga endiselt üks ELi
suurimaid, mis osutab maksupoliitika asjakohase reguleerimise vajadusele, et
ergutada madala kvalifikatsiooniga isikute tööhõivet. Lisaks peaks struktuurset
eelarvepositsiooni parandama see, kui tööjõu maksustamise asemel maksustataks
loodusvarade ja muude ressursside kasutamist ning kogutaks korduvaid
omandimakse. Keskkonnamaksud on endiselt suhteliselt välja töötamata ja nende
hulgas domineerib tugevalt mootorikütuse maks, samas kui muude energiaallikate,
reostuse ja loodusvarade kasutamise maksustamine on väiksem kui ELi keskmine.
Maksubaasi täiendav laiendamine muudele keskkonnamaksu allikatele aitaks
saavutada keskkonnaeesmärke. Valitsus on intensiivistanud jõupingutusi
mitteametliku majandusega võitlemiseks ja neid tuleks jätkata. (10) Kuigi kriisijärgne
struktuuriline kohandamine on läinud edukalt, näitab kasvu ja languse tsükli
markantne kogemus seda, et edaspidi tuleb laenude kasvu ja välismaiste hoiuste
suurenemisega seotud pankade rahastamisbaasi stabiilsust kontrollida
asjakohaste mikro- ja makrotasandi usaldatavusstrateegiate abil. (11) Läti on teinud juba palju
suure pikaajalise töötuse ja noorte töötuse probleemi lahendamiseks. Aktiivsete
tööturumeetmete rahastamist ja ulatust suurendati 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes.
Rakendatakse uusi meetmeid nagu töötute profileerimine ja tööotsingute
tulemuslikum toetamine. Sellele vaatamata on pikaajalise töötuse ja noorte
töötuse määrad endiselt kõrged, töötute ja toetusesaajate aktiveerimine vähene
ning sotsiaalteenuste kättesaadavus vilets. Tuntakse muret, et kutseharidus ja
-koolitus ei suuda tööjõule pakkuda piisava kvaliteediga oskusi, ning
kvaliteetseid tööpõhiseid praktikakohti on vähe. Vajalik on põhjaliku
kutsenõustamise väljatöötamine ning kutsehariduse ja -koolituse reformide
jätkuv elluviimine, mis tähendab ka töökohal toimuva väljaõppe ja praktika
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist. (12) Suur osa Läti elanikkonnast on
vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (40 %) ning lapsed isegi rohkem kui
täiskasvanud (43,6 %). Üldiselt tõusis vaesusohus olijate määr 2012.
aastal veidi, mis näitab, et majanduskasv ei tähenda automaatselt vaesuse
vähenemist ning tarvis on sihipärast poliitikat. Läti on astunud samme töötute
ja laste vaesuse vähendamiseks. Kuid sotsiaalabisüsteemi kitsaskohtade
kõrvaldamisega ei ole piisavalt tegeletud, eriti mis puutub läbipaistvusesse,
toetuste piisavusse ja nende saajate osakaalu ning toetusesaajate
ebapiisavatesse aktiveerimismeetmetesse. Eelarvepoliitilise manööverdamisruumi
puudumise tõttu on
Läti vähendanud tagatud miinimumsissetuleku taset ja
lõpetanud tagatud miinimumsissetuleku riigieelarvelise rahastamise. Need
otsused võivad suurendada äärmist vaesust ja süvendada ebavõrdsust, mis
valitseb juurdepääsul sotsiaalabile kohalike omavalitsuste kaudu, vähendades
samas keskvalitsuse huvi investeerida poliitika väljatöötamisse ja sotsiaalabi
kontrollimisse. Olukorra edasise halvenemise ärahoidmiseks tuleb kindlasti
jälgida nende otsuste edasist mõju. (13) Läti on kavandanud edasipüüdliku
reformi, mis võib riigi kõrgharidussüsteemi kvaliteeti väga positiivselt
mõjutada. Reformikava hõlmab akrediteerimisprotsessi ümberkorraldamist,
ülikoolide akadeemiliste ja haldusfunktsioonide eraldamist, uue
rahastamismudeli väljatöötamist ja kõrgharidusasutuste ühendamist. Kuid plaanid
on alles algusjärgus ja oodatava positiivse mõju avaldumiseks tuleb need
kõigepealt nõuetekohaselt ellu viia. Lisaks viiakse 2013. aastal läbi
teadusasutuste ja nende arengustrateegiate tõhususe hindamine. See oluline hindamine
peaks toetama järgnevat reformi ja teadusasutuste rahastamist elavnenud
uuendustegevuse toetuseks Lätis. (14) Läti on esitanud
poliitikameetmed energiasäästu saavutamiseks peamistes majandusharudes.
Prognoosi kohaselt saavutatakse järgmistel aastatel üle 70 %
energiasäästust hoonesektoris. Kuid majade soojustamise projekte on rakendatud
aeglaselt ja lõpuleviidud projekte on võrreldes hoonete arvuga endiselt vähe,
mis tähendab suurt energiakadu. Suurema tõhususe saavutamise potentsiaal selles
valdkonnas on tähelepanuväärne, sest Läti kodumajapidamiste energiamahukus oli
2010. aastal Euroopa Liidu suurim. 2012. aastal tegi Läti edusamme, avades oma
elektrituru konkurentsile ning osalusele piirkondlikel turgudel. Otse
elektritarnijatega sõlmitud lepinguid rakendatakse ettevõtlussektoris täiel
määral ning neid pakutakse vabatahtlikkuse alusel kodumajapidamistele. Läti
liitub elektribörsil Nord Pool Spot kauplejatega 2013. aasta juunis. Kuid
maagaasituru avamine ei ole õnnestunud ja endiselt sõltutakse vaid ühest
allikast. Ametiasutustel seisavad ees keerulised läbirääkimised maagaasihoidla
omandiõiguse ja haldamise üle, ning need mõjutavad oluliselt piirkondliku
gaasituru nõuetekohast toimimist. (15) Läti kohtusüsteemile on
iseloomulikud puudujäägid tsiviilkohtusüsteemis. Süsteem hõlmab mitut
ebasoodsat tegurit nagu pikad menetlused tsiviil- ja kaubandusasjade
lahendamisel esimese astme kohtus ning madal algatatud ja lõpuleviidud
kohtumenetluste määr, mis viib kohtuasjade kuhjumiseni. Otsusele
jõudmiseks eeldatavalt kuluv aeg on eriti pikk maksejõuetusmenetluste puhul.
Lisaks jäävad paljud juhtumid esimese astme kohtus lahendamata, mis põhjustab
viivitusi kõigil tasanditel kuni riigikohtuni välja. Viimasel ajal on süsteemi
tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks võetud reaalseid meetmeid, kuid nende mõju
on veel vara hinnata. Kindlasti tuleb piisaval määral tähelepanu pühendada
personalijuhtimise poliitikale kohtunikkonna seas. Justiitsnõukogu aktiivsem
osalemine, kohtunikkonna juhtivate kohtade rolli ümbermõtestamine ja kohtunike
ulatuslikum koolitamine võib aidata kohtunikkonna töö kvaliteeti parandada.
Maksejõuetust käsitleva seaduse muudatusettepanekud tehti 2012. aasta lõpus.
Muudatuste reguleerimisala on aga piiratud ja seaduse puudujääke on käsitletud
liiga ühekülgselt. Näiteks on leitud probleeme seaduse praktilise rakendamise
puhul, eriti seoses pankrotihaldurite rolliga, nende ülesannetega kohtunike
omadega võrreldes ja varade tõhusa likvideerimisega, samuti füüsiliste isikute
maksejõuetusega, mille suhtes tuleb samuti midagi ette võtta. (16) Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Läti majanduspoliitikat. Hinnati
lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud nende
dokumentide asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika
jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja
juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist,
lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa
poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–6. (17) Võttes arvesse kõnealust
hindamist, on nõukogu Läti lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[7] selle kohta kajastub eelkõige
soovituses 1, SOOVITAB Lätil võtta ajavahemikus
2013–2014 järgmisi meetmeid: 1. Tugevdada eelarvestrateegiat
selle tagamiseks, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvalekaldumine
kajastaks üksnes süsteemse pensionireformi täiendavat mõju. Strateegia raames
vähendada madala sissetulekuga inimeste maksustamist, viies maksustamise üle
sellistesse valdkondadesse nagu aktsiisimaksud, korduvad omandimaksud ja/või
keskkonnamaksud. Jätkata jõupingutusi maksukuulekuse parandamiseks ja
varimajanduse vastu võitlemiseks. Jätkata eelarveraamistiku tugevdamist
eelarvedistsipliini seaduse tõhusa rakendamise ja mitmeaastaste
eelarveprojektide koostamise kaudu 2. Võidelda pikaajalise töötuse
ja noorte töötusega, suurendades aktiivsete tööturumeetmete ning
sihtotstarbeliste sotsiaalteenuste ulatust ja tõhusust. Tõsta noorte tööalast
konkurentsivõimet näiteks nn noortegarantii abil, töötada välja põhjalik
kutsenõustamine, viia ellu reforme kutsehariduse ja -koolituse vallas ning
parandada praktikakohtade kättesaadavust. 3. Tegeleda kõrge vaesuse määra
probleemiga, reformides sotsiaalabi selle parema katvuse huvides, parandades
toetuste piisavust ja tugevdades toetusesaajate aktiveerimise meetmeid.
Tõhustada rakendusmehhanisme, et tulemuslikult vähendada laste vaesust. 4. Rakendada kavandatud
kõrgharidusreformid, mis hõlmavad eelkõige kvaliteedist lähtuva
rahastamismudeli loomist, akrediteerimissüsteemi reformimist, haridusasutuste
ühendamist ja nende rahvusvaheliseks muutmise edendamist. Võtta täiendavaid
meetmeid teadusasutuste ajakohastamiseks lähtuvalt praegu teoksil olevast sõltumatust
hindamisest. 5. Jätkata energiatõhususe
parandamist, eriti elamute ja kaugküttevõrkude puhul, stimuleerida
energiakulude vähendamist ja nihutada tarbimist energiatõhusate toodete suunas.
Parandada ühenduvust ELi energiavõrkudega ja liikuda maagaasituru
liberaliseerimise suunas, sealhulgas nähes ette selged eeskirjad kolmandate
isikute juurdepääsu kohta hoiustamisvõimsustele. 6. Lõpule viia pooleliolevad
reformid kohtunikkonna töö tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning vähendada
kohtuasjade kuhjumist ja menetluste pikkust, sealhulgas maksejõuetuse
küsimuses. Töötada välja terviklik personalipoliitika ja astuda samme
vahendusmenetluse parandamiseks ning vahekohtusüsteemi lihtsustamiseks. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2013) 364 (final). [3] P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053. [4] Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013. [5] COM(2012) 750 (final). [6] COM(2012) 751 (final). [7] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9
lõikele 2.