Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013DC0364

    Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

    /* COM/2013/0364 final - 2013/ () */

    52013DC0364

    Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta /* COM/2013/0364 final - 2013/ () */


    Soovitus:

    NÕUKOGU SOOVITUS,

    milles käsitletakse Läti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

    võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[3],

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

    võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

    olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

    ning arvestades järgmist:

    (1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

    (2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4]; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

    (3)       29. juunil 2012 võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

    (4)       6. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse Läti 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta.

    (5)       28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[5] ning see sündmus märkis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande[6], milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, ei nimetatud Lätit.

    (6)       Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

    (7)       Läti esitas 29. aprillil 2013 oma 2013. aasta lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2. mail 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

    (8)       Nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel 2013. aasta lähenemisprogrammile antud hinnangust lähtuvalt on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Eeldatakse, et majanduskasv aeglustub programmiperioodi jooksul teataval määral, umbes 4 %-ni aastas, samas kui hinnatõus on prognoosi kohaselt mõõdukas. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2012. aastal tasemeni, mis on tunduvalt madalam kui 3 % SKPst, ning keskpika perioodi eelarve-eesmärk saavutati samal aastal ehk palju varem kui eelmises programmis ette nähtud. Programmis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, nimelt -0,5 % SKP-st, mis kajastab adekvaatselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on säilitada keskpika perioodi eesmärgil põhinev struktuurne eelarvepositsioon; võimalikud kõrvalekalded piirnevad süsteemse pensionireformi täiendava mõjuga. Reform toob kaasa sotsiaalkindlustusmaksete osakaalu järkjärgulise suurendamise, mis suunatakse kogumisskeemi ning rakendatakse aastatel 2013, 2015 ja 2016. Kuid pärast üldhindamist, mille võrdlusaluseks on ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon ja kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega tasakaalustamata kulude analüüs, ilmneb, et struktuurne eelarvepositsioon kaldub 2013. aastal keskpika perioodi eesmärgist kõrvale 1,0 protsendipunkti võrra SKPst, st märkimisväärselt suuremal määral kui süsteemse pensionireformi täiendav mõju, ning 2014. aastal veel 0,2 protsendipunkti võrra. Valitsemissektori võlg jääb tunduvalt alla 60 % kogu programmiperioodi vältel, suurenedes 40,7 %-st SKPst 2012. aastal 44,5 %-ni 2013. aastal, kuna valitsus kogub vahendeid võlgade tagasimaksmiseks, ning väheneb alates 2014. aastast, mil tagasimaksed jõustuvad, jõudes programmiperioodi lõpuks 34,6 %-ni. Läti parlament kiitis 2013. aasta jaanuaris heaks eelarvedistsipliini seaduse, mis jõustus 2013. aasta märtsis. Kui uut seadust tulemuslikult rakendatakse, tugevdatakse selle abil märkimisväärselt Läti eelarveraamistikku, sest seaduses on sätestatud tõhus mehhanism kulutuste kasvu piiramiseks majanduse tõusuperioodil ning see on aluseks eeskirjadel põhinevale mitmeaastaste eelarveprojektide koostamisele.

    (9)       Läti on vähendanud tööjõumakse ning kavatseb sellega seoses ka 2014. ja 2015. aastal täiendavaid samme astuda. Madalapalgaliste töötajate maksukiil on aga endiselt üks ELi suurimaid, mis osutab maksupoliitika asjakohase reguleerimise vajadusele, et ergutada madala kvalifikatsiooniga isikute tööhõivet. Lisaks peaks struktuurset eelarvepositsiooni parandama see, kui tööjõu maksustamise asemel maksustataks loodusvarade ja muude ressursside kasutamist ning kogutaks korduvaid omandimakse. Keskkonnamaksud on endiselt suhteliselt välja töötamata ja nende hulgas domineerib tugevalt mootorikütuse maks, samas kui muude energiaallikate, reostuse ja loodusvarade kasutamise maksustamine on väiksem kui ELi keskmine. Maksubaasi täiendav laiendamine muudele keskkonnamaksu allikatele aitaks saavutada keskkonnaeesmärke. Valitsus on intensiivistanud jõupingutusi mitteametliku majandusega võitlemiseks ja neid tuleks jätkata.

    (10)     Kuigi kriisijärgne struktuuriline kohandamine on läinud edukalt, näitab kasvu ja languse tsükli markantne kogemus seda, et edaspidi tuleb laenude kasvu ja välismaiste hoiuste suurenemisega seotud pankade rahastamisbaasi stabiilsust kontrollida asjakohaste mikro- ja makrotasandi usaldatavusstrateegiate abil.

    (11)     Läti on teinud juba palju suure pikaajalise töötuse ja noorte töötuse probleemi lahendamiseks. Aktiivsete tööturumeetmete rahastamist ja ulatust suurendati 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes. Rakendatakse uusi meetmeid nagu töötute profileerimine ja tööotsingute tulemuslikum toetamine. Sellele vaatamata on pikaajalise töötuse ja noorte töötuse määrad endiselt kõrged, töötute ja toetusesaajate aktiveerimine vähene ning sotsiaalteenuste kättesaadavus vilets. Tuntakse muret, et kutseharidus ja -koolitus ei suuda tööjõule pakkuda piisava kvaliteediga oskusi, ning kvaliteetseid tööpõhiseid praktikakohti on vähe. Vajalik on põhjaliku kutsenõustamise väljatöötamine ning kutsehariduse ja -koolituse reformide jätkuv elluviimine, mis tähendab ka töökohal toimuva väljaõppe ja praktika kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist.

    (12)     Suur osa Läti elanikkonnast on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (40 %) ning lapsed isegi rohkem kui täiskasvanud (43,6 %). Üldiselt tõusis vaesusohus olijate määr 2012. aastal veidi, mis näitab, et majanduskasv ei tähenda automaatselt vaesuse vähenemist ning tarvis on sihipärast poliitikat. Läti on astunud samme töötute ja laste vaesuse vähendamiseks. Kuid sotsiaalabisüsteemi kitsaskohtade kõrvaldamisega ei ole piisavalt tegeletud, eriti mis puutub läbipaistvusesse, toetuste piisavusse ja nende saajate osakaalu ning toetusesaajate ebapiisavatesse aktiveerimismeetmetesse. Eelarvepoliitilise manööverdamisruumi puudumise tõttu on Läti vähendanud tagatud miinimumsissetuleku taset ja lõpetanud tagatud miinimumsissetuleku riigieelarvelise rahastamise. Need otsused võivad suurendada äärmist vaesust ja süvendada ebavõrdsust, mis valitseb juurdepääsul sotsiaalabile kohalike omavalitsuste kaudu, vähendades samas keskvalitsuse huvi investeerida poliitika väljatöötamisse ja sotsiaalabi kontrollimisse. Olukorra edasise halvenemise ärahoidmiseks tuleb kindlasti jälgida nende otsuste edasist mõju.

    (13)     Läti on kavandanud edasipüüdliku reformi, mis võib riigi kõrgharidussüsteemi kvaliteeti väga positiivselt mõjutada. Reformikava hõlmab akrediteerimisprotsessi ümberkorraldamist, ülikoolide akadeemiliste ja haldusfunktsioonide eraldamist, uue rahastamismudeli väljatöötamist ja kõrgharidusasutuste ühendamist. Kuid plaanid on alles algusjärgus ja oodatava positiivse mõju avaldumiseks tuleb need kõigepealt nõuetekohaselt ellu viia. Lisaks viiakse 2013. aastal läbi teadusasutuste ja nende arengustrateegiate tõhususe hindamine. See oluline hindamine peaks toetama järgnevat reformi ja teadusasutuste rahastamist elavnenud uuendustegevuse toetuseks Lätis.

    (14)     Läti on esitanud poliitikameetmed energiasäästu saavutamiseks peamistes majandusharudes. Prognoosi kohaselt saavutatakse järgmistel aastatel üle 70 % energiasäästust hoonesektoris. Kuid majade soojustamise projekte on rakendatud aeglaselt ja lõpuleviidud projekte on võrreldes hoonete arvuga endiselt vähe, mis tähendab suurt energiakadu. Suurema tõhususe saavutamise potentsiaal selles valdkonnas on tähelepanuväärne, sest Läti kodumajapidamiste energiamahukus oli 2010. aastal Euroopa Liidu suurim. 2012. aastal tegi Läti edusamme, avades oma elektrituru konkurentsile ning osalusele piirkondlikel turgudel. Otse elektritarnijatega sõlmitud lepinguid rakendatakse ettevõtlussektoris täiel määral ning neid pakutakse vabatahtlikkuse alusel kodumajapidamistele. Läti liitub elektribörsil Nord Pool Spot kauplejatega 2013. aasta juunis. Kuid maagaasituru avamine ei ole õnnestunud ja endiselt sõltutakse vaid ühest allikast. Ametiasutustel seisavad ees keerulised läbirääkimised maagaasihoidla omandiõiguse ja haldamise üle, ning need mõjutavad oluliselt piirkondliku gaasituru nõuetekohast toimimist.

    (15)     Läti kohtusüsteemile on iseloomulikud puudujäägid tsiviilkohtusüsteemis. Süsteem hõlmab mitut ebasoodsat tegurit nagu pikad menetlused tsiviil- ja kaubandusasjade lahendamisel esimese astme kohtus ning madal algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr, mis viib kohtuasjade kuhjumiseni. Otsusele jõudmiseks eeldatavalt kuluv aeg on eriti pikk maksejõuetusmenetluste puhul. Lisaks jäävad paljud juhtumid esimese astme kohtus lahendamata, mis põhjustab viivitusi kõigil tasanditel kuni riigikohtuni välja. Viimasel ajal on süsteemi tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks võetud reaalseid meetmeid, kuid nende mõju on veel vara hinnata. Kindlasti tuleb piisaval määral tähelepanu pühendada personalijuhtimise poliitikale kohtunikkonna seas. Justiitsnõukogu aktiivsem osalemine, kohtunikkonna juhtivate kohtade rolli ümbermõtestamine ja kohtunike ulatuslikum koolitamine võib aidata kohtunikkonna töö kvaliteeti parandada. Maksejõuetust käsitleva seaduse muudatusettepanekud tehti 2012. aasta lõpus. Muudatuste reguleerimisala on aga piiratud ja seaduse puudujääke on käsitletud liiga ühekülgselt. Näiteks on leitud probleeme seaduse praktilise rakendamise puhul, eriti seoses pankrotihaldurite rolliga, nende ülesannetega kohtunike omadega võrreldes ja varade tõhusa likvideerimisega, samuti füüsiliste isikute maksejõuetusega, mille suhtes tuleb samuti midagi ette võtta.

    (16)     Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Läti majanduspoliitikat. Hinnati lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–6.

    (17)     Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Läti lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[7] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

    SOOVITAB Lätil võtta ajavahemikus 2013–2014 järgmisi meetmeid:

    1.           Tugevdada eelarvestrateegiat selle tagamiseks, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvalekaldumine kajastaks üksnes süsteemse pensionireformi täiendavat mõju. Strateegia raames vähendada madala sissetulekuga inimeste maksustamist, viies maksustamise üle sellistesse valdkondadesse nagu aktsiisimaksud, korduvad omandimaksud ja/või keskkonnamaksud. Jätkata jõupingutusi maksukuulekuse parandamiseks ja varimajanduse vastu võitlemiseks. Jätkata eelarveraamistiku tugevdamist eelarvedistsipliini seaduse tõhusa rakendamise ja mitmeaastaste eelarveprojektide koostamise kaudu

    2.           Võidelda pikaajalise töötuse ja noorte töötusega, suurendades aktiivsete tööturumeetmete ning sihtotstarbeliste sotsiaalteenuste ulatust ja tõhusust. Tõsta noorte tööalast konkurentsivõimet näiteks nn noortegarantii abil, töötada välja põhjalik kutsenõustamine, viia ellu reforme kutsehariduse ja -koolituse vallas ning parandada praktikakohtade kättesaadavust.

    3.           Tegeleda kõrge vaesuse määra probleemiga, reformides sotsiaalabi selle parema katvuse huvides, parandades toetuste piisavust ja tugevdades toetusesaajate aktiveerimise meetmeid. Tõhustada rakendusmehhanisme, et tulemuslikult vähendada laste vaesust.

    4.           Rakendada kavandatud kõrgharidusreformid, mis hõlmavad eelkõige kvaliteedist lähtuva rahastamismudeli loomist, akrediteerimissüsteemi reformimist, haridusasutuste ühendamist ja nende rahvusvaheliseks muutmise edendamist. Võtta täiendavaid meetmeid teadusasutuste ajakohastamiseks lähtuvalt praegu teoksil olevast sõltumatust hindamisest.

    5.           Jätkata energiatõhususe parandamist, eriti elamute ja kaugküttevõrkude puhul, stimuleerida energiakulude vähendamist ja nihutada tarbimist energiatõhusate toodete suunas. Parandada ühenduvust ELi energiavõrkudega ja liikuda maagaasituru liberaliseerimise suunas, sealhulgas nähes ette selged eeskirjad kolmandate isikute juurdepääsu kohta hoiustamisvõimsustele.

    6.           Lõpule viia pooleliolevad reformid kohtunikkonna töö tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning vähendada kohtuasjade kuhjumist ja menetluste pikkust, sealhulgas maksejõuetuse küsimuses. Töötada välja terviklik personalipoliitika ja astuda samme vahendusmenetluse parandamiseks ning vahekohtusüsteemi lihtsustamiseks.

    Brüssel,

                                                                           Nõukogu nimel

                                                                           eesistuja

    [1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

    [2]               COM(2013) 364 (final).

    [3]               P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053.

    [4]               Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013.

    [5]               COM(2012) 750 (final).

    [6]               COM(2012) 751 (final).

    [7]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.

    Top