52013DC0284

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

Küprosele valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)       Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks.

(3)       Nõukogu otsustas 13. juulil 2010 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk[1], ning esitas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artiklile 3 soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks.

(4)       27. jaanuaril 2012 jõudis komisjon nõukogule esitatud teatises järeldusele, et Küpros on vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid valitsemissektori puudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja oli seisukohal, et seetõttu ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja rohkem meetmeid võtta.

(5)       11. jaanuaril 2012 kinnitas komisjon nõukogule esitatud teises teatises, et Küpros on vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid valitsemissektori puudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja oli seisukohal, et seetõttu ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja rohkem meetmeid võtta.

(6)       Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 5 võib nõukogu komisjoni soovituse alusel juhul, kui on võetud tõhusad meetmed ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast esialgse soovituse vastuvõtmist, teha otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Eelarvele olulist negatiivset mõju avaldavate ootamatute tõsiste majandussündmuste esinemist hinnatakse nõukogu soovituse aluseks olevast majandusprognoosist lähtudes.

(7)       Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava aja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele peaks nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et saavutataks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (st tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas.

(8)       Võttes aluseks Küprose makromajanduslike sündmuste laadi, põhjuste ja raskuste põhjaliku analüüsi, järeldas komisjon 2012. aasta mais, et Küproses valitseb väga tõsine tasakaalustamatus, mida põhjustavad eelkõige muutused välispositsioonis, riigi rahanduses ja finantssektoris, ning millega tuleb võimalikult kiiresti tegelda. Küprose pangandussektori olukorda peeti ohuks riigi positsiooni jätkusuutlikkusele. Välismajanduses esines jooksevkonto märkimisväärne ja püsiv puudujääk, mis oli seotud hinna- ja kulupõhise konkurentsivõime järkjärgulise langusega. Rahvusvahelist investeerimispositsiooni peeti murettekitavaks. Peale selle peeti Küprose pangandussektori olukorda ohuks riigi positsiooni jätkusuutlikkusele. Sisemajanduses peeti murettekitavaks suure finantsvõimendusega erasektorit ning mittefinantsettevõtete ja majapidamiste suurt võlakoormust. Lisaks on riigi rahandus langenud aasta lõikes puudujääki, mis on majanduse elavnedes pärast langust isegi veel suurenenud. Viimased meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ei pruugi osutuda piisavaks. Riigivõlg on ületanud üha rohkem aluslepingutel põhinevat kontrollväärtust ja eeldati selle järsku suurenemist.

(9)       10. juulil 2012 esitas nõukogu Küprosele riigipõhised soovitused, mille puhul lähtuti muu hulgas Küprose riikliku reformikava hindamisest ja Küprose stabiilsusprogrammist aastateks 2012–2015. Esimese soovitusega kutsuti üles rakendama rangelt eelarvestrateegiat 2013. aastal ja pärast seda. Samuti kutsuti üles kiiremini järk-järgult rakendama realistlikku mitmeaastast eelarveraamistikku, looma raamistikule siduva õigusliku aluse ja võtma parandusmeetmeid. Nimetatud raamistikku tuleks tugevdada programmi- ja tulemuspõhise eelarve koostamisega. Maksude haldamise ja kogumise ebatõhusust silmas pidades tuleb võtta meetmeid, millega parandada maksukohustuse täitmist ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu.

(10)     Üha tõsisemaid majandus- ja finantstingimusi silmas pidades taotlesid Küprose ametiasutused 25. juunil 2012 ametlikult finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist / Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) antava laenu vormis ning Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), et toetada jätkusuutliku majanduskasvu taastamist, tagada nõuetekohaselt toimiv pangandussüsteem ning kaitsta Euroopa Liidu ja euroala finantsstabiilsust. 27. juunil 2012 kutsus eurorühm komisjoni koos Euroopa Keskpanga (EKP), Küprose ametiasutuste ja IMFiga üles kokku leppima makromajanduslikus kohandamisprogrammis, sealhulgas rahastamisvajadustes, ning võtma asjakohaseid meetmeid finantsstabiilsuse kaitsmiseks praeguses äärmiselt keerulises olukorras, kuhu võib ka üle kanduda riigivõlakirjaturu ebastabiilsusest tulenev negatiivne mõju. 16. märtsil ja 25. märtsil 2013 saavutas eurorühm Küprosega poliitilise kokkuleppe finantsabi ja programmi põhiosade üle. 12. aprillil 2013 leidis eurorühm, et on olemas makromajandusliku kohandamisprogrammi vajalikud osad, et alustada siseriiklike menetlustega ESMi rahalise abi süsteemi ametlikuks heakskiitmiseks. 25. aprillil 2013 võttis nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 kohaselt vastu otsuse Küproses rakendatava makromajandusliku kohandamisprogrammi peamiste osade kohta. 26. aprillil 2013 kirjutasid Küprose ametiasutused ja ESMi nimel komisjon alla nimetatud otsusega kooskõlas olevale vastastikuse mõistmise memorandumile.

(11)     Küproses rohkem kui kümnendi kestnud jätkusuutlik ja tugev majanduskasv lõppes 2009. aastal. Piiratud sisenõudluse ja ebasoodsa väliskonjunktuuri tugeva mõju tõttu langes majandustegevus 1¾ % võrra. Majandustegevus taastus 2010. aastal, kui SKP reaalkasv oli 1,1 % ja 2011. aasta esimesel poolel kinnitati majanduskasvuks 1,5 %. Vastavalt komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosile, mis oli aluseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele, eeldati, et Küprose majandus kasvab 2011. aastal 1,3 %. Olenemata väga heast turismihooajast 2011. aastal, sai majanduse elavnemine tagasilöögi rängast õnnetusest, mis 2011. aasta juulis hävitas Vasilico elektrijaama tootmisvõimsusest poole. Era- ja avaliku sektori väga suure tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks võeti rangeid finants- ja maksumeetmeid, mis avaldasid veelgi suuremat negatiivse mõju majandusele, põhjustasid suurt majanduslikku ebakindlust ja kiirendasid oluliselt tööturu olukorra halvendamist.  Lisaks sellele ei võimaldanud rahvusvahelise majanduskeskkonna nõrgenemine välisnõudlusel korvata nõrka sisenõudlust. Selle tulemusel oli 2011. aasta majanduskasv 0,5 %, mis jääb nõukogu soovituses esitatud komisjoni prognoosile alla ligi ühe protsendipunkti võrra. Nõukogu soovituse aluseks olev komisjoni majandusprognoos 2012. aastat ei hõlmanud. Lähtudes hüpoteesist, et negatiivne majanduskasv parandatakse järk-järgult, oodati 2012. aastaks suuremat majanduskasvu kui 2011. aastaks Vastavalt komisjoni viimasele prognoosile peaks SKP reaalkasv olema 2012. aastal –2,4 %.

(12)     Valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 5,3%-lt SKPst 2010. aastal 6,3%-le SKPst 2011. aastal. Eelarvepositsioon halvenes hoolimata 2011. aasta eelarveseaduse konsolideerimismeetmetest ja 2011. aasta jooksul kolmel korral võetud täiendavatest puudujäägi vähendamise meetmetest, mis ei olnud piisavad riigi rahanduse halvenemise pidurdamiseks. See majandust mõjutavate sündmuste jada, eriti Küprose majanduses era- ja avaliku sektori väga suure tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks võetud meetmed, on muutnud riigi rahanduse olukorda, sealhulgas tähelepanuväärselt mõjutanud majanduskasvu komponente ja suurendanud võlateenindamiskulusid, mille tingis turu pikaajalise rahastamise võimaluste kadumine.

(13)     Komisjoni talituste viimase prognoosi kohaselt peaks 2012. aastal olema valitsemissektori eelarvepuudujääk 6,3 % SKPst. Kõnealune kavandatud puudujääk on märkimisväärselt suurem komisjoni talituste viimasest prognoosist, eriti otseste ja kaudsete maksude (peamiselt käibemaksu, ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu tõttu) märgatava alalaekumise tõttu ning kasvavast tööpuudusest ja oodatust sagedamast ennetähtaegselt pensionile jäämisest tingitud suurte kulude tõttu. Komisjoni talituste 2013. aasta talveprognoosiga võrreldes korrigeeriti 2012. aasta puudujäägi näitaja umbes ½ % võrra SKPst seoses 2011. aasta juulis Vasilico elektrijaamas toimunud plahvatuse tagajärjel tekkinud ühekordsete kindlustuskuludega, mis kuuluvad maksmisele nelja aasta jooksul, kuid maksti täielikult 2012. aastal, samuti seoses Cypros Popular Banki rekapitaliseerimsvõlakirja kapitaliseeritud intressi makseks tehtud kapitalisiirde kirjendamisega.

(14)     Vastavalt komisjoni talituste viimasele majandusprognoosile oli struktuurne eelarvepuudujääk 2010. aastal 5,7 % ja 2011. aastal 6,6 % SKPst. 2012. aastal peaks see olema 6,6 % SKPst. Nõukogu 2010. aasta juuli soovituse aluseks olevas komisjoni talituste prognoosis eeldati, et keskmiselt peaks majandus kasvama umbes 1 % kogu kohandamisperioodi jooksul. Komisjoni talituse viimase majandusprognoosi kohaselt peaks keskmine majanduskasv olema 2011.–2012. aastal negatiivne (umbes –0,5 %) ja hinnanguliselt jääb see negatiivseks ka 2013.–2016. aastal. Võttes arvesse potentsiaalse majanduskasvu prognoosi alandamist pärast nõukogu soovitust, oleks eelarvepositsiooni aastane paranemine 2011.–2012. aastal keskmiselt 0,5 %. Struktuurse eelarvepositsiooni oodatavat muutust mõjutas tõsiselt tulude ootamatu alalaekumine nii kavandatust väiksema sisemaise lõppnõudluse ja väiksemate impordimahtude kui ka tööturu olukorra kiire halvenemise tõttu. Selle tagajärjeks oli tulude, eriti kaudsete maksude tõsine alalaekumine. Neid mõjusid arvesse võttes peaks kohandatud eelarvepositsioon üldiselt paranema keskmiselt umbes 2,4 % SKPst, mis ületab tublisti nõukogu soovitatud keskmist aastast eelarvepositsiooni paranemist vähemalt 1½ % SKPst 2011.–2012. aastal. Seega võib tõdeda, et Küpros on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas nõukogu soovitusega.

(15)     16. detsembril 2011 vastu võetud 2012. aasta eelarveseadus sisaldas kuludele suunatud konsolideerimisstrateegiat ja selle põhielemendid olid i) avaliku sektori töötajate osalus pensionimaksetes koos avalike ja riigiteenistujate tasude külmutamisega kaheks aastaks, ii) uute avaliku sektori töötajate lisamine sotsiaalkindlustusfondi all olevasse üldpensioniskeemi avaliku sektori heldema pensioniskeemi asemel, iii) sotsiaalsiirete parem suunamine, iv) valitsemissektori valitud kululiikude kärpimine, v) käibemaksu tõstmine 15 %-lt 17 %-le, vi) avaliku ja erasektori töötajate ja pensionisaajate brutosissetulekult makstav ajutine erimakse ja vii) potentsiaalsete väljamakstavate dividendide maksumäära suurendamine. Kirjeldatud eelarveprognoosid sisaldavad ka Küprose ametiasutuste poolt ülejäänud 2012. aastaks võetavaid meetmeid pärast ajutist kokkulepet, mille eelarvepoliitika programmi partnerid 2012. aasta novembris saavutasid ja mis eelkõige hõlmab avaliku ja riigisektori pensionäride ja töövõtjate tasude märkimisväärset vähendamist. Kokkuvõttes võttis Küpros 2011.–2012. aastal konsolideerimismeetmeid, mille oodatav otsemõju puudujäägi vähendamisele on suurem kui 5½% SKPst. 2011.–2012. aastal eelarve konsolideerimiseks võetud meetmete alt-üles-hindamine kinnitab, et Küprose võetud meetmed on olnud tõhusad.

(16)     Valitsemissektori koguvõlg suurenes 2011. aastal 71,1 %ni SKPst võrreldes 67,6 % SKPst komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosis, mis oli aluseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele. Võla suurenemist põhjustasid peamiselt oodatust suurem puudujääk, oodatust aeglasem majanduskasv ja Küprose raskused saada raha rahvusvahelistelt turgudelt, mistõttu suurenesid laenuteeninduskulud. Need tegurid koos valitsuse osalusega ühe kommertspanga rekapitaliseerimises 2012. aasta juunis suurendasid valitsemissektori võlga 2012. aastal umbes 85,8 %ni. Järgnevate aastate jooksul suureneb valitsemissektori võlg paratamatult veelgi, peegeldades aeglast majanduskasvu ja märkimisväärset vajadust rahastada eelarvet. 2013.–2014. aastal suureneb valitsemissektori võlg finantsabi saamisega veelgi. Prognooside kohaselt peaks võla suhe SKPsse olema kõige suurem 2015. aastal, so 128 % SKPst, enne kui see hakkab tänu jätkusuutlikule esmasele ülejäägile ja SKP positiivsele reaalkasvule vähenema.

(17)     Võttes arvesse kõiki neid tegureid, eriti eelarvepositsiooni olulist halvenemist nõukogu algse, ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases soovituses prognoositust tugevama majandussurutise ja majanduse kehvema üldseisundi tõttu, on vaja uut tähtaega Küprose ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on vaja anda neli lisa-aastat, arvestades seda, kui kaugel oldi püstitatud kontrollväärtusest 3% SKPst 2012. aasta lõpus ja kui ebasoodsad on makromajanduslikud tingimused.

(18)     Komisjoni viimase SKP nominaalkasvu prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori esmase eelarvepositsiooni puudujääk olema 2,4 % SKPst 2013. aastal, 4,3 % SKPst 2014. aastal ja 2,1 % SKPst 2015. aastal ning 2016. aastal peaks saavutatama ülejääk 1,2 % SKPst, samas kui valitsemissektori eelarve puudujääk peaks olema 6,5 % SKPst 2013. aastal, 8,4 % SKPst 2014. aastal, 6,3 % SKPst 2015. aastal ja 2,9 % SKPst 2016. aastal. Võimaldamaks olukorra jälgimist ja arvestades, et Küprose ametiasutustel on piiratud kontroll intressimaksete üle, esitatakse Küprose rakendatavas makromajanduslikus kohandamisprogrammis esmase eelarvepositsiooni eesmärgid.

(19)     Ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutliku kõrvaldamise tagamiseks luuakse asjakohane kohandamiskava ja seda hinnatakse, võttes võrdlusaluseks struktuurse eelarvepositsiooni üldhindamise ja eesmärgi saavutada struktuurse eelarvepositsiooni paranemine vähemalt 0,5 % SKPst aastas. 2013. aastaks kavandatud täpsed konsolideerimismeetmed 4¾ % ulatuses SKPst peaksid tulenema struktuurse eelarvetasakaalu paranemisest, mis 2013. aastal on 1,3 % SKPst. 2014. aastaks võetud konsolideerimismeetmed ulatuvad ligikaudu 1¾ %ni SKPst ja need peaksid hinnanguliselt parandama struktuurset eelarvepositsiooni 0,3 % SKPst 2014. aastal, samas kui struktuurne eelarvepositsioon peaks paranema 0,7 % SKPst 2015. aastal ja 1,8 % SKPst 2016. aastal.

(20)     2013.–2016. aasta kohandamised sisaldavad meetmeid, millega kärbitakse kulude kasvu peamiselt seoses avaliku sektori palgakulude ja sotsiaalkindlustushüvitistega, ja suurendatakse tulusid käibemaksu, aktsiisimaksu, intressitulumaksu, omandimaksu ja ettevõtte tulumaksu määra tõstmisega. Eelarvet tuleks konsolideerida kogu keskpika perioodi jooksul, ohjates kulude kasvu, parandades maksustamisstruktuuri ning võttes eelarve- ja struktuurimeetmeid.

(21)     Pidades silmas olulist täiendavat konsolideerimist 2013. aastal ning ebasoodsaid ja äärmiselt ebakindlaid makromajanduslikke tingimusi, mis muu hulgas tekkisid ajutiste kapitalikontrollide kehtestamise, usalduse kaotuse ja finantssektori ebastabiilsuse tõttu, ei peetud asjakohaseks kehtestada 2014. aastaks eeltingimusena täiendavaid eelarve konsolideerimise meetmeid (lisaks 2012. aasta detsembris võetud meetmetele, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2014). Majanduse ja rahanduse kohandamise programmi kohaselt peavad Küprose ametiasutused siiski olema valmis võtma programmi eesmärkidest kinnipidamiseks täiendavaid meetmeid, kui ebasoodsa makromajandusliku mõju tõttu laekub tulusid vähem või sotsiaalkulud on suuremad.

(22)     2014. aastal peaks struktuurne eelarvepositsioon hinnanguliselt paranema 0,3 % SKPst tänu eelarve konsolideerimiseks kokku lepitud meetmetele, mis ei ole muutunud võrreldes 2012. aasta novembris kavandatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatutega. Komisjoni talituste viimase prognoosi kohaselt jääb 2014. aasta struktuurse eelarvepositsiooni paranemine pisut alla eesmärgile parandada struktuurset eelarvepositsiooni vähemalt 0,5 % SKPst aastas. Seda paranemistaset tuleks praeguses erakorralises olukorras siiski pidada vastuvõetavaks, arvestades ebakindlaid makromajanduslikke tingimusi ning tegeliku ja prognoositava majanduskasvu märkimisväärset erinevust, struktuurse eelarvepositsiooni prognooside ebakindlust ja muutuvust aja jooksul võrreldes stabiilsemate makromajanduslike tingimustega. Komisjoni talituste 2013. aasta talveprognoosis võeti arvesse 2014. aasta konsolideerimismeetmeid ja eeldati, et struktuurne eelarvepositsioon paraneb 2013.–2014. aastal ligikaudu 1,4 % SKPst. Praegu prognoositakse 2014. aastaks väiksemat struktuurse eelarvepositsiooni paranemist, kuigi aluseks olevaid konsolideerimismeetmeid ei ole muudetud, ning sellist prognoosimuutust võib selgitada järgmiste asjaoludega i) 2013. aasta tulumeetmete maksubaasi halvenemine, mis tähendab, et mõne kõnealuse meetme mõju on 2014. aastal väiksem; ii) osade 2014. aastaks juba võetud konsolideerimismeetmete mõju alandamine kehvemate makromajanduslike tingimuste tõttu kogu programmiperioodil; iii) kavandatud väiksem tulude laekumine seoses osade 2014. aasta maksumeetmetega, millest laekuv tulu (st tulu- ja käibemaksu kogumine) sõltub 2013. aasta majandustegevusest ja iv) asjaolu, et standardelastsuse tõttu, mille alusel arvutatakse eelarvepuudujäägi tsüklilise osa ja struktuurse eelarvepositsiooni vaheline erinevus, võidakse alahinnata tegelikku eelarvepositsiooni paranemist. Kõikide vabalt valitud konsolideerimismeetmete alt-üles-hindamine on oluline osa eelarvepoliitika seisundi hindamisel. See võib eelkõige äärmiselt ebakindlate makromajanduslike tingimuste korral anda kasuliku täiendava ülevaate eelarvepositsiooni tegelikust paranemisest. Eelarve konsolideerimise meetmete maht on keskmiselt rohkem kui 3 % SKPst aastatel 2013.–2014. Kuigi vastav struktuurse eelarvepositsiooni paranemine on märkimisväärne, moodustab see keskmiselt vaid ligikaudu ¾ % SKPst.

(23)     Küprose kohustuste täitmist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames hinnatakse korrapäraselt. Tulude alalaekumise või suuremate sotsiaalkulutuste korral peaks Küpros olema valmis võtma täiendavaid meetmeid eelarve-eesmärkide saavutamiseks.

(24)     Küpros täidab määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimusi, et pikendada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Küpros peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2016. aastaks.

(2) Selleks et viia valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst 2016. aastaks, peaks Küpros viima valitsemissektori eelarve puudujäägi 6,5 %ni SKPst 2013. aastal, 8,4 %ni SKPst 2014. aastal, 6,3 %ni SKPst 2015. aastal ja 2,9 %ni SKPst 2016. aastal.

(3) Selleks peaks Küpros rangelt rakendama 2013. aasta eelarveseadust ja kokkulepitud täiendavaid konsolideerimismeetmeid, mille maht peaks 2013. aastal olema vähemalt 351 miljonit eurot. Küpros peaks täielikult rakendama 2012. aasta detsembris 2014. aastaks võetud eelarvemeetmeid mahus vähemalt 270 miljonit eurot. Küpros peaks jälgima võetud konsolideerimismeetmete mõju iga kuu ja olema valmis võtma eelarve-eesmärkide järgimiseks täiendavaid meetmeid, kui makromajandusliku olukorra tõttu tulud alalaekuvad või sotsiaalkulutused on suuremad.

(4) Küpros peaks konsolideerima eelarvet kogu keskpika perioodi jooksul, liikudes keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, milleks on struktuurselt tasakaalustatud eelarve, ohjates selleks kulude kasvu, parandades maksustamisstruktuuri ja võttes eelarve- ja struktuurimeetmeid.

(5) Nõukogu kehtestab Küprose ametiasutustele kolmekuulise tähtaja tõhusate meetmete võtmiseks ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a kohase üksikasjaliku aruande esitamiseks konsolideerimisstrateegia kohta, mis eesmärkide saavutamiseks on kavandatud.

Lisaks viiendas soovituses ettenähtud aruandele ja rahanduse kohandamise kavale peaks Küpros iga kolme kuu järel andma aru nimetatud soovituste rakendamisel tehtud edusammudest ja stabiilsusprogrammi eraldi peatükis seni, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on täielikult kõrvaldatud.

Käesolev soovitus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 186, 20.7.2012, lk 30.