This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0165
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Towards a Deep and Genuine Economic and Monetary Union The introduction of a Convergence and Competitiveness Instrument
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine
/* COM/2013/0165 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine /* COM/2013/0165 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu
suunas
Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine
1.
Sissejuhatus
Taust Komisjoni 28. novembril 2012 vastu võetud
tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava[1] sisaldas ettepanekuid
lühiajaliste, keskmise tähtajaga ja pikaajaliste meetmete kohta, millega
tõhustatakse koostööd ja integratsiooni rahanduse, eelarve, majanduse ja
poliitika valdkondades. Lühemas perspektiivis võetavate meetmete hulgas,
millega viiakse lõpule majanduspoliitika koordineerimise ja eelkõige ühisraha
üldise juhtimisraamistiku kehtestamine, on nn lepingulised kokkulepped, mis
seotakse konkurentsivõimet ja majanduskasvu suurendavate siseriiklike struktuurireformide
solidaarsusmehhanismiga. Struktuurireformide teostamata jätmisel oleks
ülekanduv mõju teistele liikmesriikidele, kuid nende teostamise peaks enda
kanda võtma erilise stressi all olev asjaomane liikmesriik. Eesmärk on aidata
raskustes olevaid liikmesriike, kelle probleemid võivad mõjutada kogu euroala,
teostama lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kaudu vajalikke
reforme, mille raames lepingulised kokkulepped seotakse rahalise toetuse
mehhanismiga, kiiremini, kui nad omal jõul suudaksid. Komisjoni tegevuskava
ning tõelist majandus- ja rahaliitu käsitlenud nelja presidendi aruande[2] alusel lepiti 2012. aasta
detsembri ülemkogul kokku majandus- ja rahaliidu väljakujundamise tegevuskavas.
2013. aasta juunis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumiseni jätkub töö järgmistes
valdkondades: siseriiklike reformide koordineerimine, majandus- ja rahaliidu
sotsiaalne mõõde ja sotsiaalne dialoog, vastastikku kokkulepitud lepingute
teostatavus ja tingimused ning solidaarsusmehhanism[3]. Nelja presidendi detsembrikuises
aruandes käsitletakse eraldi ka lepinguliste kokkulepete ja solidaarsuse
rahastamise mehhanismiga seotud küsimusi. Komisjoni ettepanek Komisjoni poolt soovitatud lähenemise ja
konkurentsivõime rahastamisvahend hõlmas nii vastastikku kokkulepitud lepinguid
kui ka solidaarsusmehhanismi. Kõnealuse kahe samba koosmõju tulemuseks oleks
solidaarsus rahalise abi vormis, millega suurendatakse majanduslikku vastutust
ning eelarvedistsipliini, mille tingimused oleks selgelt kehtestatud
kõnealustes lepingulistes kokkulepetes. Lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahend toetuks täpsemalt kahele sambale: ·
Lepingulised kokkulepped, milles kehtestataks
peamised meetmed, mida liikmesriik kohustub kokkulepitud ajakava raames võtma.
Kõnealused meetmed oleksid mõeldud riigipõhiste soovituste rakendamiseks, mis
lepitakse kokku Euroopa poolaasta osana; eelkõige hõlmab see soovitusi, mis
tulenevad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest. ·
Rahaline toetus lepingulistes kokkulepetes
sätestatud reformide rakendamiseks. Käesolevas teatises esitatakse
valikuvõimalused ja küsimused, mille eesmärk on teada saada sidusrühmade
arvamus, milline peaks olema lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi
kohaldusala, millised liikmesriigid peaksid olema sellest rahastamiskõlblikud,
kuidas vahendit peaks rahastama ning kuidas peaks see sobituma euroala ja ELi
üldisesse majandusjuhtimise süsteemi. Käesoleva teatise eesmärk on käsitleda
kõnealuseid teemasid osana arutelust, mida peamised sidusrühmad, eelkõige
Euroopa Parlament, liikmesriigid ja liikmesriikide parlamendid parasjagu
majandus- ja rahaliidu väljakujundamist käsitlevate järgmiste sammude kohta
peavad.
2.
Lähenemise ja konkurentsivõime toetamise rahastamisvahend:
lepingulised kokkulepped ja rahaline toetus
2.1.
Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi
loomise põhjendus
Ühisraha kasutuselevõtnud liikmesriikide
omavahelise seotuse tõttu on kõigi liikmesriikide huvides, et ka teised
osalevad liikmesriigid rakendaksid usaldusväärset eelarve- ja
majanduspoliitikat. Kriis näitas, et vajalike reformide puudumine või poolikute
meetmete võtmine ühes liikmesriigis võib negatiivselt mõjutada teisi
liikmesriike. Euroala ja ELi uue majandusjuhtimise raames tuleb tagada, et
teatavate liikmesriikide majanduses peamiste puuduste kõrvaldamiseks teostataks
vajalikke struktuurireforme ning et see leiaks aset senisest varem. Komisjon
näeb selles rahastamisvahendit, mis on mõeldud euroala liikmete erivajaduste
rahuldamiseks. Ühisraha kasutamine muudab vajalikuks õigeaegsete ja suunatud reformide
teostamise. Seetõttu on reformide edendamiseks ja toetamiseks vaja täiendavat
vahendit, mis võiks positiivselt mõjutada ka teisi riike, kui mõnda
liikmesriiki on tabanud kriis. Võttes arvesse euroala ulatust, võivad
liikmesriikide koordineeritud viisil rakendatud ambitsioonikate
struktuurireformidega kaasneda paremad tulemused kõigi jaoks, aidates nii kaasa
jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele sidususele.
Kohanemis- ja konkurentsivõime kõrge tase kaitseks kõiki liikmesriike paremini
majanduslanguse mõjude eest ning aitaks vältida kahjuliku makromajandusliku
tasakaalutuse teket ning sellega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid
kulusid. ELi kehtiv majandusjärelevalve raamistik
hõlmab juba stiimuleid reformide teostamiseks. Nendeks stiimuliteks on näiteks
ühised eesmärgid, mida iga liikmesriik peab saavutama, regulaarsed poliitilised
suunised ja järelevalve, teiste liikmesriikide surve kasutamine ja parimate
tavade vahetamine, mille abil luuakse lähenemist ja konkurentsivõimet edendav
keskkond, ning otsesemad meetmed nagu sanktsioonid ja makromajanduslikud
tingimused. Komisjon selgitas tegevuskavas, miks tuleks
olemasolevasse raamistikku lisada sihtotstarbeline vahend, mille abil toetataks
liikmesriike, kes teostavad olulisi reforme, andes neile rahalist abi
kõrvalmeetmete võtmiseks, millega lahendada kõnealuste reformide rakendamisel
tekkinud võimalikke sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Kuigi sellised
reformid on eelkõige neid teostavate liikmesriikide huvides, on neist kasu ka
euroalale ja ELile laiemalt: vastupanuvõimelisemad liikmesriigid mõjutavad
positiivselt oma partnerite heaolu ning lühiajaliste negatiivsete siseriiklike
mõjude tõttu vajalike reformidega viivitamisel võib olla negatiivne ülekanduv
mõju teistele partneritele. Hästi määratletud reformide rahaline toetamine
oleks eriti oluline juhul, kui tasakaalustamatus on püsinud vaatamata sellele,
et asjaomane liikmesriik on täitnud täies ulatuses talle esitatud riigipõhiseid
soovitusi. Lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahend peaks hõlmama kaitsemeetmeid, millega vältida moraalset ohtu,
mis tuleneb arusaamast, et reformide pikka aega edasi lükkamine on rahaliselt
kasulik, mis võib panna liikmesriike reformidega viivitama seni, kuni need
täidavad rahalise toetuse saamiseks vajalikud tingimused. Samuti tuleks
kaitsemeetmetega vältida tühikulu ohtu, mille korral saab liikmesriik rahalist
abi reformide teostamise eest, mida ta oleks nagunii ellu viinud. Kõnealust uut
rahalise toetamise mehhanismi tuleks kasutada ainult oluliste reformide
toetamiseks, millel on potentsiaalne mõju ka teistele liikmesriikidele ning
euroalale ja ELi laiemalt. Sellistes tingimustes aitaks uus rahastamisvahend
teostada reforme, mis muidu tavalistes tingimustes jääksid teostamata või mida
ei oleks liikmesriikidele nendega kaasnevate kulude tõttu võimalik ellu viia
vastaval ajahetkel või mis teostataks hiljem liikmesriikide ning euroala ja ELi
jaoks kulukamalt.
2.2.
Lepingulised kokkulepped
Kaetus: liikmesriikide osalemist
käsitlevad valikuvõimalused Komisjoni kava kohaselt toetuvad lähenemise ja
konkurentsivõime rahastamisvahendi raamesse kuuluvad lepingulised kokkulepped
ELi kehtivale järelevalveraamistikule. Sellega seotaks omavahel Euroopa
poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes esitatud poliitilised suunised
ning struktuurireformide liikmesriikides rakendamise protsess. Vastus tuleb leida peamisele küsimusele,
milliste liikmesriikide jaoks tuleks lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahend luua? See võiks hõlmata järgmisi võimalusi: ·
Kõik euroala liikmesriigid (välja arvatud
makromajanduslikus kohandamisprogrammis osalevad riigid[4]). ·
Tuleks leida võimalus, mis lubaks lepingulise
kokkuleppega ühineda ka euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel, eelkõige
liikmesriikidel, kes valmistuvad euroalaga ühinema, võttes arvesse ka
ettevalmistusperioodi. Teise olulise ülesandena tuleb leida vastus
küsimusele, millal käivitub lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi
kasutamine? Valikuvõimlused on muu hulgas järgmised: ·
Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi
kasutamine oleks võimalik kõigile osalevatele liikmesriikidele. ·
Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit
kasutatakse juhul, kui osaleva liikmesriigi suhtes kohaldatakse
makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Kas osalemine peaks olema
vabatahtlik või kohustuslik? ·
Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit
saab kasutada, kui komisjoni esitab osalevale liikmesriigile selleks kutse. Milliseid reforme peaks rahastamisvahend
hõlmama? Kõnealuse uue rahastamisvahendi erinevad
rakendusvõimalused sõltuvad valitud kohaldusalast. Näiteks: ·
Vabatahtliku osalemise
korral võivad liikmesriigid esitada selge ajakavaga konkreetsete reformide
kava, toetudes asjaomastele riigipõhistele soovitustele[5]. See moodustaks lepingulise
kokkuleppe tuuma. ·
Kui uut rahastamisvahendit kohaldatakse makromajandusliku
tasakaalustamatuse menetluse ennetavate meetmete raames euroala
liikmesriikide suhtes, peaksid kavandatud reformid sisaldama makromajandusliku
tasakaalustamatuse menetluse raames antud soovitusi ning eelkõige meetmeid, mis
käsitlevad konkurentsivõimet, finantsstabiilsuse edendamist ning töö-, toote-
ja teenusteturu toimimise tõhustamist ning seega majanduse kohanemisvõimet. ·
Euroala liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse
ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust, asendaks (kohustuslik)
parandusmeetmete kava järelevalvevahendite kattumise vältimiseks lepingulist
kokkulepet. Sellisel juhul kiirendaks lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahend tasakaalustamatuse korrigeerimist. Parandusmeetmete kava
sõlmitakse ning selle rakendamise järelevalve süsteem toimiks menetluse
kohaselt, mis on määratud kindlaks määruses (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta. Konsulteerimisel
esitatavad küsimused: ·
Milliste liikmesriikide suhtes tuleks lähenemise ja
konkurentsivõime rahastamisvahendit kohaldada? ·
Millises etapis tuleks lähenemise ja
konkurentsivõime rahastamisvahend kasutusele võtta? ·
Millised reformid oleksid lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahendi raames toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud? Kas toetatavate
reformide mahule või olulisusele tuleks seada künnis? Kas nõustute eespool
kirjeldatud kategooriatega? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? ·
Kas reforme, mida toetatakse uue
rahastamisvahendiga vastavalt erinevate liikmesriikide olukorrale, oleks
võimalik kuidagi teisiti määratleda? Menetlus Kooskõlas kehtivate järelevalve- ja
kontrollisüsteemidega hindab liikmesriikide reformikavasid komisjon. Nimetatud
hindamine keskenduks peamiselt kavandatud meetmete sobivusele, täiendavatele
reformimeetmetele ning sellele, mil määral need aitavad leevendada
majanduslikke nõrkusi, mis on esile tõstetud asjaomastes riigipõhistes
soovitustes. Samuti käsitletakse võimalikku ülekanduvat mõju teistele
liikmesriikidele ning rakendamise teostatavust kavandatud ajakava raames.
Eeldatava mõju hindamine hõlmaks vajadusel mõju riigi rahanduse
jätkusuutlikkusele ning meetmete sotsiaalset mõju. Kõnealuse hindamise alusel räägib komisjon asjaomase
liikmesriigiga läbi kava üksikasjades ning esitab siis ametliku ettepaneku
nõukogule lepingulise kokkuleppe heakskiitmiseks. Toetatavad reformid
varieeruksid vastavalt asjaomase liikmesriigi konkreetsele olukorrale, mõne
puhul võib reformide rakendamine olla lühiajalise kestusega, teiste puhul võib
nende täielik rakendamine võtta aastaid. Nõukogu kiidaks kokkulepitud ajakavaga
esitatud konkreetsed meetmed heaks (võimalike muudatustega). Juhul kui
asjaomane liikmesriik ja komisjon kokkuleppele ei jõua või kui nõukogu
kokkuleppega ei nõustu, ei sõlmita ka lepingulist kokkulepet ning ei järgne
rahalist toetust. Komisjon jälgib kokkuleppe rakendamist igal
aastal osana Euroopa poolaastast, mille raames esitavad liikmesriigid aruandeid
riiklikes reformikavades tehtud edusammude kohta. Komisjon
hindab reformi rakendamisel tehtud edusamme ning kokkulepitud reformikavade
asjakohasust majanduslikus olukorras toimunud muutuste ning liikmesriigi ees
seisvate probleemide suhtes. Vajadusel võivad
nii komisjon kui ka liikmesriik teha ettepaneku lepingulisse kokkuleppesse
muudatuste tegemiseks, millele järgnevad uued läbirääkimised. Kuna lepingulises kokkuleppes sisalduvad
meetmed võivad eeldatavasti hõlmata olulisi majandusreformikavasid kavandatava
eelkoordineerimise menetluse tähenduses, peaksid need kaks vahendit olema
omavahel tihedalt seotud. Seetõttu algatab komisjon samaaegselt oluliste
majanduspoliitika reformide eelkoordineerimist käsitleva konsulteerimise. Konsulteerimisel esitatavad küsimused: ·
Kas olete nõus, et komisjon peaks kavandatavate
lepinguliste kokkulepete üle asjaomase liikmesriigiga läbirääkimisi pidama? ·
Kas olete nõus, et kokkulepped peaks kinnitama
nõukogu? ·
Kas olete nõus, et nii komisjonil kui ka asjaomasel
liikmesriigil peaks olema õigus esitada ettepanek lepingulistesse
kokkulepetesse muudatuste tegemiseks? Millistel asjaoludel see võiks toimuda? ·
Kas olete nõus, et lepinguliste kokkulepete kohta
tuleks Euroopa poolaasta raames esitada iga-aastaseid aruandeid?
2.3.
Demokraatlik legitiimsus ja aruandekohustus
Üks lähenemise ja konkurentsivõime toetamise
rahastamisvahendi loomise peamisi eesmärke on toetada liikmesriike mõnikord
keeruliseks osutuvas oluliste reformide rakendamise protsessis reformide puhul,
mis on vajalikud riigipõhistes soovitustes tuvastatud nõrkuste
likvideerimiseks. ELi reformiprotsessi kaasatuse suurenemine eeldaks
liikmesriikide parlamentide ning teiste asjaomaste riigisiseste sidusrühmade
õigeaegset ja aktiivset osalemist. Liikmesriigid peaksid tagama, et lepinguliste
kokkulepete rakendamine hõlmab siseriiklikku kohustuse võtmist, kuhu on
kaasatud liikmesriikide parlamendid, soovitavalt enne konkreetsete
reformikavade esitamist. Liikmesriikide parlamendid peaksid olema kaasatud igal
juhul enne lepingulise kokkuleppe nõukogu poolt kinnitamist. Vajadusel ja sõltuvalt kavandatavate reformide
laadist peaksid kaasatud olema ka teised riigisisesed sidusrühmad, nagu
sotsiaalpartnerid. Vajadusel saaksid komisjoni
esindajad osaleda rahastamisvahendi kohaldamist käsitlevas dialoogis liikmesriikide
parlamentidega. Demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse
ELi tasandil tagamisse tuleks täielikult kaasata Euroopa Parlament. Arvestades
lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga eeldatavalt toetatavate
reformimeetmete tähtsust majandus- ja rahaliidu toimimisele tervikuna, on
komisjoni esindajad vajadusel alati kättesaadavad dialoogiks Euroopa
Parlamendiga. Dialoogi nõukogu ja liikmesriikide esindajatega on võimalik
korraldada mitmel erineval viisil. Konsulteerimisel esitatavad küsimused: ·
Kuidas tuleks liikmesriikide parlamente kaasata
lepingulisi kokkuleppeid käsitlevate otsuste tegemisse? ·
Kuidas tuleks konsulteerimisse kaasata teisi
riigisiseseid sidusrühmi? Milliseid? Millises menetluse etapis? ·
Kuidas peaksid komisjoni esindajad olema kaasatud
liikmesriikide parlamentidega peetavasse lepingulisi kokkuleppeid käsitlevasse
dialoogi? ·
Kuidas peaks nõukogu ja asjaomase liikmesriigi
esindajatel olema võimalik osaleda Euroopa Parlamendiga peetavas lepingulisi
kokkuleppeid käsitlevas dialoogis? Millises menetluse etapis?
3.
Reformide rakendamise lihtsustamiseks antav rahaline toetus
Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu
loomise tegevuskavas on komisjon seisukohal, et rahalist toetust on vaja
struktuurireformide rakendamise toetamiseks. Üheks võimaluseks on, et kõik
osalevad liikmesriigid annavad oma panuse rahalise toetuse mehhanismi. Komisjon
kaalub mitmeid erinevaid valikuvõimalusi, seda ka seoses uude mehhanismi
makstava rahalise osalusega: seda võidakse nõuda kõigilt osalevatelt liikmesriikidelt,
kõigilt euroala liikmesriikidelt sõltumata sellest, kas nad taotlevad sealt
toetust või mitte jne. Olenemata valitud valikuvõimalusest võib mehhanismi
aluseks olla kas sihtotstarbeline rahaline osalus, näiteks kogurahvatulu
baasmäära alusel, või selleks otstarbeks määratud uutest eriotstarbelistest
rahalistest vahenditest laekuv tulu. Komisjon näeb ette, et kõnealune mehhanism
lisatakse sihtotstarbelise välistuluna ELi eelarvesse. See tähendab, et
mehhanismi suhtes ei kohaldata mitmeaastase finantsraamistiku määrusega
kehtestatud ülempiire. Kõnealune mehhanism määratletakse uue õigusaktiga,
milles määratakse kindlaks võimalikud toetusesaajad (näiteks võiksid toetust
saada ainult liikmesriigid, kes selles rahaliselt osalevad) ning kulutused.
Komisjon näeb ette, et mehhanismi suurus määratakse kindlaks kohe alguses. Kui
mehhanism osutub tulemuslikuks ja kulutõhusaks reformide edendamise viisiks,
võib see aja jooksul ning kogemustega kasvada. Mehhanismi loomise järel tuleb
kindlaks määrata selle toimimist käsitlevad tingimused. Komisjoni poolt
kaalumisel olevad valikuvõimalused hõlmavad ühekordse summa maksmist
lepingulise kokkuleppe kohta, nt eelarvetoetuse kaudu.
Asjaomaste summade määratlus ja kasutamine ning väljamaksmine sõltub
lepingulises kokkuleppes sätestatud rangetest tingimustest. Tingimuslikkus oleks seotud kokkulepitud reformide
rakendamisega, kuid mitte kõnealuste reformide konkreetse majandusliku tulemuse
saavutamisega. Rahaline toetus tugevdaks ka
majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet. Liikmesriikide
poolne rahastamine võiks näiteks olla suunatud kutseharidussüsteemide
moderniseerimise toetamisele või aktiivse tööturupoliitika tõhususe
suurendamisele, kuid neid ei saaks otseselt siduda töö leidnud inimeste
kindlaksmääratud arvuga. Uus rahastamisvahend peaks olema järjepidev,
sidus ja täiendama selliseid olemasolevaid rahastamisvahendeid nagu
struktuurifondid ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfond. Kõnealuse
finantsmehhanismi lisaväärtus selliste meetmete toetamisel oleks suunatud sihtotstarbelise,
ajas piiratud ja kiireloomulise toetuse andmisele.
See on eriti oluline ajavahemikul 2014–2020 kasutatavate
struktuurifondide raames ettenähtud makromajanduslike tingimuste korral. Rahalise toetuse võimaliku mõju
maksimeerimiseks kaalub komisjon ettepaneku esitamist, mille kohaselt
kinnitataks toetuse andmine kohe lepingulise kokkuleppe heakskiitmise hetkel
ning makstaks välja korrapäraste osamaksetena või reformide kokkulepitud
ajakavaga muul viisil seotud osamaksetena. Rahalise toetuse saamine sõltuks
kokkuleppes kindlaks määratud reformide täielikust ja õigeaegsest
rakendamisest. Komisjon võib esitada lepingut mittetäitvatele liikmesriikidele
hoiatusi, nõudes liikmesriikidelt kõrvalekaldumiste likvideerimist ning selleks
võidakse määrata uued tähtajad. Kui hoiatusele ei reageerita, peatatakse
rahalise toetuse maksmine. Kohustuste mittetäitmine märgitakse ära komisjoni
iga- aastases hindamises ning sõltuvalt rikkumise tõsidusest võib sellele
järgneda maksete peatamine. Samasugune kord kehtib ka juhul, kui eelnevalt
rakendatud reformid pööratakse tagasi või võetakse teisi meetmeid, mis
tühistavad kokkulepitud reformide mõju. Konsulteerimisel esitatavad küsimused: ·
Kas olete nõus, et lähenemise ja konkurentsivõime
rahastamisvahend vajab Teie arvates täiendavat rahastamisvahendit? ·
Kas olete nõus, et see peaks olema kaasatud ELi
eelarvesse, kuid jääma väljapoole eespool kirjeldatud mitmeaastase
finantsraamistiku ülempiire? Kui ei, siis milline oleks Teie ettepanek? ·
Kas olete nõus, et rahastamismehhanismi tuleks
rahastada liikmesriikide otsese rahalise osaluse kaudu? Kas kõigil euroala
liikmesriikidel oleks kohustus rahaliselt osaleda? ·
Kas olete nõus, et mehhanismi rahastamiseks peaks
kasutama mingis vormis eriotstarbelisi rahalisi vahendeid? Kas Teil on muid
ettepanekuid? ·
Kas olete nõus, et rahastamismehhanismist võiksid
kasu saada ainult selles rahaliselt osalevad liikmesriigid? ·
Kas olete nõus, et kokkulepitud reformide korrektse
rakendamise ebaõnnestumisele võiks järgneda maksete peatamine?
4.
Järgmised sammud
Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate
edasiste arutelude alusel esitab komisjon ettepaneku 2013. aasta jooksul. [1] http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/news/archives/2012/11/pdf/blueprint_en.pdf [2] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/134069.pdf. [3] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/134360.pdf,
punkt 12. [4] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega
tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on
või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0819:FIN:ET:PDF [5] Kiidetakse nõukogus heaks Euroopa poolaasta raames.