15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 114/79

1.

märgib, et ettepanekus direktiivi kohta, mis käsitleb elektrooniliste arvete kasutuselevõttu riigihangetes, soovib komisjon, et Euroopa Standardikomitee (CEN) koostaks uue e-arvete esitamist käsitleva Euroopa standardi, ning et liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ei keelduks vastu võtmast elektroonilisi arveid, mis vastavad sellele standardile, ning et kõnealune standard jõustuks komisjoni ettepaneku kohaselt 48 kuud pärast direktiivi jõustumist. Ent Regioonide Komitee leiab, et kõnealune standard peaks jõustuma 30 kuud pärast Euroopa standardile viite avaldamist vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 2;

2.

käsitleb ettepanekut ühe sammuna üleminekul paberivabale avalikule haldusele. E-arvete esitamisega kaasnevate eeliste tõttu on mitu liikmesriiki hakanud nõudma e-arvete esitamist riigihangete puhul kogu avalikus sektoris või mõnes selle osas. Kuid need algatused põhinevad sageli riiklikel standarditel, mis ei ole koostalitlusvõimelised;

3.

tõdeb, et mõned osalejad on viimastel aastatel nõudnud Euroopa tasandi meetmeid, et innustada e-arvete esitamist, ja soovitanud isegi selle kohustuslikuks muutmist; muu hulgas juhtis Euroopa Parlament oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis tähelepanu turu killustatusele, mida põhjustavad riiklikud e-arvete esitamise eeskirjad, ning vajadusele koostalitlusvõimeliste e-arvetega seonduvate lahenduste järele, mis põhinevad ühistel õiguslikel nõuetel ja tehnilistel standarditel;

4.

viitab, et on juba varem (1) toetanud elektroonilist teabevahetust ja elektrooniliste vahendite kasutamist eri hankementetlustes, isegi kui selle ettevalmistamiseks on vaja mõistlikku ajavahemikku, kuna olukorrad on erinevad, eelkõige väikeettevõtjate puhul;

5.

leiab, et kuna arveldamine on hankemenetluse lõppetapp, oleks mõistlik kasutada elektroonilisi vahendeid, eesmärgiga saavutada suurem tõhusus ja vähemkulukas käsitlemismenetlus;

6.

näeb direktiivi ettepanekus võimalust koostalitusvõimele paremate eelduste loomiseks ja paremini toimiva siseturu saavutamiseks. Sel viisil lihtsustatakse avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja tarnijate tegevust ning hoitakse kulud väikesed. Samas tuleb nentida, et praegu on piiriülene kaubandus väheaktiivne ja seetõttu on oht, et kavandatud direktiivil on ebaproportsionaalselt suur majanduslik mõju;

7.

märgib, et direktiivi ettepanek annab Euroopa Komisjonile volitused teha Euroopa Standardikomiteele ülesandeks töötada välja elektroonilise arve tuumikandmete semantiline andmemudel. Seega delegeeritakse oluline osa tööst seadusandlusega mittetegelevale asutusele. Rakendatavust, kohandamisvajadust ja tekkivaid kulusid ei ole võimalik täielikult hinnata enne, kui on teada kavandatud, kuid praegu veel puuduva standardi konkreetne sisu. Seega ei saa hetkel hinnata ka seda, kas ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

8.

tervitab asjaolu, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel on ka pärast ühtse ELi tasandi standardi loomist võimalik võtta vastu ka muudele standarditele vastavaid arveid ning isegi paberarveid, kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. See pakub paindlikkust nii avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele kui ka tarnijatele, kes praegu kasutavad teisi standardeid. Nõue, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad, kes tänase seisuga kasutavad teatud standardist lähtuvaid e-arveid, peaksid üle minema ühtsele standardile, loob kulusid nii neile kui ka nende tarnijatele. Kooskõlas direktiivi ettepanekus sätestatuga leiab Regioonide Komitee, et samaaegselt võiks lubada praegu olemasolevate formaatide kasutamist, samas kui järk-järguline üleminek peaks toimuma ühtse Euroopa standardi kasutamise suunas. Kui ühtne semantiline andmemudel on välja töötatud, lihtsustub ka konverteerimine ühest tehnilisest formaadist teise. Arvete põhiandmetele lisaks esitatavate selliste andmete korral, mida võidakse nõuda tulenevalt riiklikest õigusaktidest, konkreetse sektori vajadustest vms, peaks olema võimalik arveid esitada praegu kasutatavas formaadis, mis sageli katab sellised erivajadused;

9.

rõhutab samas, et on oluline, et väljatöötamisel olev Euroopa standard ei takistaks ega raskendaks olukorda avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ega tarnijate jaoks. Komitee toonitab seda, kui kulukaks osutuks avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks see, kui nad peavad suutma vastu võtta elektroonilisi arveid kõigis tehnilistes formaatides, mis vastavad semantilisele andmemudelile;

10.

teeb ettepaneku täiendada direktiivi ettepanekut avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele esitatavate nõuete osas. Muu hulgas tuleks sätestada, et nad peaksid vastu võtma üksnes teatud tehnilisi formaate, mitte kõiki olemasolevaid riiklikke või patenditud formaate. Pigem ei tohiks avaliku sektori hankijad keelduda vastu võtmast elektroonilisi arveid, mis vastavad Euroopa standardi semantilisele andmemudelile ning tehnilisele formaadile, mis vastab liidu õigustikus tunnustatud standardimisasutuste (näiteks CEN, ISO, UN/CEFACT ja OASIS) rahvusvahelisele standardile. Direktiivi näol võiks tegu olla rahvusvaheliste standardite ühtlustamise vahendiga, milles sätestatakse, et arve tuumikandmed sisaldavad Euroopa nõudeid, vastavalt ühistele õigusaktidele jms;

11.

märgib, et juhul, kui kavandatud semantiline andmemudel põhineb rahvusvaheliste standardimisametite olemasolevatel mudelitel ning kui piiratakse nende alusel lubatud tehnilisi formaate, peaks sellega kaasnema koostalitusvõime suurenemine ja kulude vähenemine. See tagaks ühtsuse ettevõtjate jaoks, kui nad töötavad standardile tuginedes välja häid lahendusi;

12.

rõhutab lisaks sellele, kui tähtis on asjaolu, et komisjon toetab e-arvete edendamist ka riigihankeid käsitlevate lepingute raames. See peaks tagama reeglistiku, mis kehtiks enamikule WTO liikmetele, sh kõigile ELi liikmesriikidele. See on veel üks põhjus, miks rahvusvahelised standardid peaksid olema komisjoni sätestatud standardi aluseks. Seega ei oleks tegu pelgalt Euroopa standardiga, vaid rahvusvahelise standardiga, milles arvestatakse ja mis sisaldab Euroopa nõudeid ja vajadusi, mis tuginevad ühistele õigusaktidele jms;

13.

soovib lisaks sellele rõhutada, et tähtis on arvesse võtta käimasolevat tööd standardimise vallas, eriti CENis tehtavat tööd, mille käigus määratletakse riigihanke valdkonnas andmesõnumites sisalduvale teabele esitatavad nõuded ning niisuguste sõnumite vahetamise kord poolte vahel. Osalejaid on juba mitmest liikmesriigist (2). Selle töö tulemusi kavatsetakse edaspidi kasutada komisjoni käivitatud projektides, näiteks e-SENS (3) ja OpenPEPPOL (4);

14.

märgib, et kavandatud standardi väljatöötamisel või edasiarendamisel on äärmiselt oluline, et standardit oleks lihtne kasutada ja et seda enne soovitamist oleks ka kontrollitud. Asjakohane oleks samuti luua teatud liiki tuvastamisvõimalus, et saada teada, kas arved, mis peaksid olema kooskõlas standardiga, seda tegelikult ka on. Kindlat standardit nõudvate liikmesriikide kogemused osutavad vajadusele teatud juhiste järele, et iga avaliku sektori hankija ja võrgustiku sektori hankija ei peaks ise põhjendama, miks nad ei saanud konkreetset e-arvet vastu võtta. Tõenäoliselt saaks neid juhiseid välja töötada vastavates tunnustatud rahvusvahelistes standardimisasutustes;

15.

tõdeb, et väga tähtis on standardite väljatöötamisse kaasata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad ning teisedki avaliku halduse asutused ja institutsioonid, keda rahastatakse riigieelarvest;

16.

märgib, et uue andmekaitsemääruse ettepaneku üle käimasolevate läbirääkimiste tõttu on tähtis silmas pidada, et määruse sätted toetaksid juba toimivate e-arvete kasutamist;

17.

rõhutab, et elektrooniliste arvete kasutamist käsitlevad eeskirjad, mis on juba esitatud ühist käibemaksusüsteemi käsitlevas direktiivis 2006/112/EÜ, seavad e-arve esitamisel tingimuseks, et vastuvõtja selle aktsepteerib. Nagu direktiivi ettepanekus märgitakse, tuleb seda kavandatud sätete väljatöötamisel silmas pidada;

18.

nendib, et mitmetel avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel ei ole praegu võimalik e-arveid vastu võtta ja käsitleda. Komitee leiab seetõttu, et enne direktiivi jõustumist on oluline jätta ettevalmistamiseks mõistlik ajavahemik. Jõustumine tuleks kavandada sellisele ajahetkele, kui riigihankemenetluse paketti kuuluvad muud elektroonilised hankemenetlused kehtima hakkavad. Regioonide Komitee leiab, et sobiv aeg jõustumiseks võiks olla näiteks 30 kuud pärast seda, kui komisjon avaldab viite standardile. Niiviisi tagatakse, et standardeid on jõutud tarkvaras rakendada ning avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad on suutnud hankida lahendused, mis standardeid toetavad. Komitee leiab samuti, et liikmesriigid peaksid avaliku sektori hankijatele pakkuma koolitust ja tuge, et direktiivi ettepanekus esitatud sätted oleks võimalik pärast nimetatud tähtaja möödumist kehtestada;

19.

tuletab meelde, et e-arvete sisseviimine toob endaga paljude avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks kaasa vajaduse hankida asjakohased IT-lahendused ning parandada üldiselt elektrooniliste arvete käsitlemiseks vajalikke oskusi. Eri liikmesriikides tuleb pakkuda tuge mh e-arvete vastuvõtmiseks vajalike IT-lahenduste ostmisel, näiteks keskse hankemenetluse alusel sõlmitud raamlepingu vormis, millele ametiasutused saavad viidata, või tuleb liikmesriikidel aidata välja töötada nõuded oma hanke korraldamiseks e-arvete lahenduste leidmiseks;

20.

leiab, et lisaks toetavatele meetmetele avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate koolituse jms vallas tuleb panustada ka ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate pädevuste suurendamisse;

21.

leiab, et ettepanek on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega vastavuses, kuna direktiivi ettepaneku eesmärki – lahendada koostalitusvõime probleemid piiriüleses kaubavahetuses – ei ole üksi tegutsevatel liikmesriikidel võimalik rahuldavalt saavutada ja direktiivi eelnõu on selleks asjakohane vahend;

22.

rõhutab, et on seadnud riigihangete e-arved oma 2013. aasta subsidiaarsuse tööprogrammis üheks viiest prioriteedist ning viinud selles kontekstis läbi subsidiaarsusega seotud konsultatsioone subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku partneritega ning komitee subsidiaarsuse eksperdirühmaga;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles näitama head eeskuju ja tagama, et elektroonilisi arveid tunnustataks ELi rahastamisprogrammidega seonduvates riigihankemenetlustes;

24.

võttes arvesse asjaolu, et paljud avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ei kasuta veel e-arveid, tervitab komisjoni teatise punktis 5.3 tehtud ettepanekut võtta olulisi meetmeid selleks, et liikmesriigid koostaksid riiklikud strateegiad ja üksikasjalikud tegevuskavad e-riigihangete kasutuselevõtu tagamiseks;

25.

rõhutab, et ka ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad suurendama oma pädevust e-arvete valdkonnas. Lisaks on mitmes liikmesriigis vaja panustada ka infrastruktuuri. Regioonide Komitee näeb ühe lahendusvõimalusena komisjoni ettepanekut liikmesriikidele kaaluda võimalust kasutada struktuurifonde koolituse rahastamiseks (eelkõige VKEde puhul), et suurendada haldussuutlikkust ja arendada infrastruktuuri;

26.

peab infrastruktuuriga seonduvaid küsimusi oluliseks osaks e-arvete sisseviimisel ning leiab seepärast, et ka punktis 5.2.4 esitatud komisjoni ettepanek rahastada ja toetada täielikult elektrooniliste riigihangete, sealhulgas e-arvete infrastruktuuri arendamist Euroopa ühendamise rahastu kaudu, on üks võimalus toetada sedalaadi kauplemise hästitoimivat infrastruktuuri. Komitee märgib, et tõenäoliselt on vaja täiendavat infrastruktuuri, sest liikmesriigiti erineb olukord märkimisväärselt;

27.

toetab samuti komisjoni kavatsust rahastada projekte, millega edendatakse koostalitlusvõimeliste lahenduste (e-SENS) arendamist;

28.

leiab, et komisjoni ettepanek jätkata Euroopa sidusrühmade foorumi tööd e-arvete valdkonnas on toetamist väärt, kuid soovib samas, et komisjon tagaks kohaliku ja piirkondliku tasandi esindatuse kõnealuse foorumi raames.