This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013AR0242
Opinion of the Committee of the Regions on ‘Directive on improving the gender balance among non-executive directors of companies listed on stock exchanges and related measures’
Regioonide Komitee arvamus „Direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid”
Regioonide Komitee arvamus „Direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid”
ELT C 218, 30.7.2013, p. 33–41
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
- Date of document:
- 30/05/2013; hääletamise kuupäev
- Date of debate:
- 30/05/2013
- Date of end of validity:
- Not known; seotud 52012PC0614
- Author:
- Euroopa Regioonide Komitee, Not available
- Form:
- Arvamus
- Session:
- 101
- Additional information:
- COD 2012/0299
- Procedure number:
- Link
- European Parliament - Legislative observatory
- Treaty:
- Euroopa Liidu toimimise leping
- Legal basis:
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Earlier related instruments:
-
- 52012PC0614 COR Opinion Muudatusettepanek
- Instruments cited:
- Link
- EUROVOC descriptor:
- Subject matter:
- Directory code:
|
30.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 218/33 |
Regioonide Komitee arvamus „Direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid”
2013/C 218/06
REGIOONIDE KOMITEE
|
— |
on teadlik sellest, et oluline on austada ettevõtjate põhiõigust tegutseda sekkumiseta, ent samuti on oluline austada soolist võrdõiguslikkust, mis on ELi üks põhiväärtusi. Kõnealuse direktiivi, milles kehtestatakse miinimumstandard, eesmärk on tagada kõigis liikmesriikides mõlemale soole võrdsed tingimused ja parandada sellega siseturu majanduslikke tingimusi; |
|
— |
on seisukohal, et mõttekas oleks kehtestada kõigis liikmesriikides sarnased sanktsioonid, et saavutada eesmärk tagada võrdsed tingimused ja sidus õigusraamistik kogu ELis. Vastasel korral võivad mõne liikmesriigi takistavad tegurid osutuda teiste riikide omadest oluliselt nõrgemaks, põhjustades direktiivi kohaldamiseks võetud riiklike õigusaktide suuremat eiramist; |
|
— |
toetab komisjoni otsust püüelda soolise võrdsuse parandamise eesmärgi poole siduvate eesmärkidega seadusandliku ettepaneku abil, mitte toetades isereguleerimise ja/või vabatahtlikku lähenemisviisi; |
|
— |
rõhutab, et parima kvalifikatsiooniga kandidaatide valimine tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametikohale peab põhinema läbipaistvatel valikumenetlustel ja kvalifikatsioonikriteeriumitel, ergutades kandideerima kõiki andekaid inimesi; |
|
— |
rõhutab, et paljudel töökohtadel on taotletavate tulemuste saavutamiseks oluline personali mitmekesisus teadmiste, oskuste, kogemuste, elutingimuste ja soo seisukohast. Seepärast peab komitee oluliseks, et alaesindatud soost kandidaati tuleks eelistada juhul, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest ning kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki personaalseid omadusi, ei kalluta tulemust vastassoo esindaja kasuks; |
|
Raportöör: |
Andreja POTOČNIK (SI/ALDE), Tržiči aselinnapea |
|
Viitedokument |
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid” COM(2012) 614 final |
I POLIITILISED SOOVITUSED
Üldised kaalutlused
|
1. |
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi üks põhiväärtusi ja peamisi eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (artikli 3 lõige 3) ja põhiõiguste hartas (artikkel 23). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on liidu eesmärk kõigi meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõige 3 on õiguslik alus ELi meetmete võtmisel, mille eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. |
|
2. |
Euroopa Komisjon toob direktiivi ettepanekus, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, välja eesmärgi tagada 2020. aastaks meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus nii, et kummagi soo esindajate osakaal kõigi juhtorgani liikmete hulgas ei ületaks 60 % ega jääks alla 40 %. |
|
3. |
Komisjon hoiatab, et naiste osakaalu suurenemine äriühingute juhtorganites on olnud liiga aeglane ning viimastel aastatel on keskmine kasv olnud vaid 0,6 protsendipunkti aastas (1). Praegust tempot arvestades võtaks soolise tasakaalu saavutamine kogu Euroopa Liidus aega veel mitukümmend aastat. Olukord on kõige kiiremini ja rohkem paranenud sellistes liikmesriikides ja väljaspool ELi asuvates riikides, kus ühiskonnas valitsevad väärtused ja suhtumine soosivad seesugust arengut ning ka seal, kus kohaldatakse soovitusi ja siduvaid miinimumnõudeid kummagi soo esindatusele. |
|
4. |
Kõrge kvalifikatsiooniga naiste teadmiste ja oskuste eiramine tähendab paljude võimaluste raiskamist, kuna majanduse elavdamine eeldab ka naiste aktiivset osalemist. Pere- ja tööelu edukaks kokkusobitamiseks tuleb leida uusi, tõhusamaid viise. Meetmed ülikooli lõpetanud naiste tööelu ja kraadiõppe toetamiseks on nende karjääri edendamise seisukohalt otsustava tähtsusega. |
REGIOONIDE KOMITEE
|
5. |
tervitab komisjoni otsust parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ning on nõus, et selles valdkonnas on vaja kiiresti meetmeid võtta; |
|
6. |
toetab komisjoni otsust püüelda soolise võrdsuse parandamise eesmärgi poole siduvate eesmärkidega seadusandliku ettepaneku abil, mitte toetades isereguleerimise ja/või vabatahtlikku lähenemisviisi; |
|
7. |
on teadlik sellest, kui määrav ja tõsine viga oleks naiste eemalhoidmine otsustusõigusega ametikohtadest majanduselus ning nende inimressursside potentsiaali kasutamata jätmine. Naiste karjääriarenduse ees olevad tõkked tuleb sihikindlalt kõrvaldada. |
Üksikasjalik selgitus
|
8. |
Komisjoni arvates takistab praegune olukord, kus enamikus liikmesriikides puudub juhtorganisse määratavate isikute kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluse läbipaistvus, olulisel määral parema soolise tasakaalu kujunemist juhtorganite liikmeskonnas ja mõjutab negatiivselt nii juhtorganite liikmete karjääri ja liikumisvabadust kui ka investeerimisotsuseid. |
|
9. |
Direktiivi ettepaneku eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust majandusotsuste tegemisel ja täielikult ära kasutada kogu potentsiaali, et tagada naiste ja meeste võrdsem osalemine äriühingute juhtorganites ning aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele. |
|
10. |
Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi nõuete rikkumise puhuks ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mis võivad muu hulgas hõlmata kohtuorganite poolt määratavaid haldustrahve ning nende poolt tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete määramise või valimise kehtetuks tunnistamist, juhul kui see on vastuolus siseriiklike sätetega. |
|
11. |
Liikmesriigid annavad komisjonile aru kõnealuse direktiivi rakendamisest. Need aruanded peavad sisaldama ka teavet kõnealuste eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete kohta. |
|
12. |
Direktiiv ei hõlma väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. |
REGIOONIDE KOMITEE
|
13. |
rõhutab, et parima kvalifikatsiooniga kandidaatide valimine tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametikohale peab põhinema läbipaistvatel valikumenetlustel ja kvalifikatsioonikriteeriumitel, ergutades kandideerima kõiki andekaid inimesi; |
|
14. |
rõhutab, et paljudel töökohtadel on taotletavate tulemuste saavutamiseks oluline personali mitmekesisus teadmiste, oskuste, kogemuste, elutingimuste ja soo seisukohast. Seepärast peab komitee oluliseks, et alaesindatud soost kandidaati tuleks eelistada juhul, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest ning kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki personaalseid omadusi, ei kalluta tulemust vastassoo esindaja kasuks; |
|
15. |
on teadlik sellest, et oluline on austada ettevõtjate põhiõigust tegutseda sekkumiseta, ent samuti on oluline austada soolist võrdõiguslikkust, mis on ELi üks põhiväärtusi. Kõnealuse direktiivi, milles kehtestatakse miinimumstandard, eesmärk on tagada kõigis liikmesriikides mõlemale soole võrdsed tingimused ja parandada sellega siseturu majanduslikke tingimusi; |
|
16. |
on veendunud, et ettepanekuga ei rikuta subsidiaarsuse põhimõtet, sest see põhineb ELi aluslepingute selgel seaduslikul alusel ja loob tõelist Euroopa lisaväärtust, käsitledes Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitilist eesmärki ja tagades õiguskindluse rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate jaoks, kelle piiriüleseid toiminguid võiksid praegused erinevused soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtkondades käsitlevates eeskirjades negatiivselt mõjutada; |
|
17. |
rõhutab, et oluline on meetmete toetamine Euroopa tasandil ja ühtse üleeuroopalise õigusraamistiku tagamine selles valdkonnas. Praegune olukord, kus igal liikmesriigil on oma standardid ja õigusaktid, põhjustab ebakindlust siseturu toimimises, sest paljud noteeritud ettevõtted tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis; |
|
18. |
on seisukohal, et mõttekas oleks kehtestada kõigis liikmesriikides sarnased sanktsioonid, et saavutada eesmärk tagada võrdsed tingimused ja sidus õigusraamistik kogu ELis. Vastasel korral võivad mõne liikmesriigi takistavad tegurid osutuda teiste riikide omadest oluliselt nõrgemaks, põhjustades direktiivi kohaldamiseks võetud riiklike õigusaktide suuremat eiramist; |
|
19. |
juhib tähelepanu sellele, et asjakohane oleks panna suurem rõhk soolise tasakaalu parandamisele kõigi juhtorgani liikmete, mitte ainult tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas; |
|
20. |
hoiatab, et jätkuvalt takistavad teatud tegurid naistel juhtivatele ametikohtadele asumist. Üks neist on see, et puuduvad meetmed, mis hõlbustaksid töö- ja pereelu ühitamist. |
Tähtsus piirkondliku ja kohaliku tasandi jaoks
REGIOONIDE KOMITEE
|
21. |
on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad püüdma tagada suuremat võrdsust. Sugude võrdne esindatus ei ole mitte ainult tõelise demokraatia ja õiglase ühiskonna eeltingimus, vaid see on ka oluline eeldus ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks; |
|
22. |
on seisukohal, et 2018. aasta on asjakohane tähtaeg alaesindatud soo 40 %-lise esindatuse tagamiseks juhtudel, kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad on (riigile kuuluvate) ettevõtete juhatuste liikmed; |
|
23. |
juhib tähelepanu sellele, et riigiettevõtted peaksid andma alaesindatud soo 40 %-lise osakaalu saavutamisel eraettevõtetele head eeskuju. |
II MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Preambul
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3, |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 8 ja artikli 157 lõiget lõikeid 3 ja 4, |
Motivatsioon
Kooskõlas arvamuse eelnõu punktiga 1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8 tuleb nimetada direktiivi seaduslike aluste hulgas, sest selles määratletakse sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidu horisontaalse eesmärgina.
Muudatusettepanek 2
Preambul
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3, |
Motivatsioon
Kooskõlas arvamuse eelnõu punktiga 1.
Muudatusettepanek 3
Preambul
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23, |
Motivatsioon
Kooskõlas arvamuse eelnõu punktiga 1.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 17
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid kohaldada selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, mida käsitatakse kui liikmesriigis asutatud äriühinguid, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses. Börsil noteeritud äriühingud on eeskujuks kogu majandusvaldkonnale ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teised äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks seoses avaliku huviga reguleerida rohkem. |
Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid kohaldada selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, mida käsitatakse kui liikmesriigis asutatud äriühinguid, mille peakorter asub liikmesriigis ja mille väärtpaberitega aktsiatega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (3) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses. Börsil noteeritud äriühingud on eeskujuks kogu majandusvaldkonnale ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teised äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks seoses avaliku huviga reguleerida rohkem. |
Motivatsioon
Turvalisemad kriteeriumid selle määratlemiseks, kas äriühing kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, on äriühingu peakorteri asukoht (mitte asukoht, kus ta on registreeritud) ja tema aktsiad, mitte väärpaberid.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 21
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Mitmes liikmesriigis on võimalus või kohustus määrata või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest äriühingu töötajate ja/või töötajate organisatsiooni liikmete hulgast kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavadega. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada kõikide tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete, kaasa arvatud töötajate esindajate suhtes. Asjaomased liikmesriigid peaksid välja töötama kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikud praktilised menetlused, võttes arvesse asjaolu, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulka kuuluvad ka mõned töötajate esindajad. |
Mitmes liikmesriigis on võimalus või kohustus määrata või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest äriühingu töötajate ja/või töötajate organisatsiooni liikmete hulgast kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavadega. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada kõikide tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete, kaasa arvatud töötajate esindajate suhtes. Asjaomased liikmesriigid peaksid välja töötama kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikud praktilised menetlused, võttes arvesse asjaolu, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulka kuuluvad ka mõned töötajate esindajad, arvestades selliste esindajate valimisele/nimetamisele kohaldatavaid erimenetlusi. |
Motivatsioon
Soolise võrdõiguslikkuse kaalutlused peavad käima käsikäes demokraatlike valimis-/nimetamismenetlustega, mida liikmesriikide ametiühingud kohaldavad.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 31
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Kuna töötajaskonna soolisel koosseisul on otsene mõju alaesindatud soost kandidaatide olemasolule, võivad liikmesriigid ette näha, et juhul kui alaesindatud soost töötajaid on alla 10 protsendi töötajaskonnast, ei pea asjaomane äriühing käesolevas direktiivis sätestatud eesmärki täitma. |
Kuna töötajaskonna soolisel koosseisul on otsene mõju alaesindatud soost kandidaatide olemasolule, võivad liikmesriigid ette näha, et juhul kui alaesindatud soost töötajaid on alla 10 protsendi töötajaskonnast, ei pea asjaomane äriühing käesolevas direktiivis sätestatud eesmärki täitma. |
Motivatsioon
Käesolev muudatusettepanek on seotud komitee arvamuse (st raportööri enda esitatud) muudatusettepanekuga 11 seadusandliku ettepaneku artikli 4 lõike 6 kohta.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 32
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Kuna börsil noteeritud äriühingud peaksid püüdma suurendada alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevas direktiivis sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. |
Kuna börsil noteeritud äriühingud peaksid püüdma suurendada alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevas direktiivis sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. |
Motivatsioon
See punkt muudab teksti asjatult nõrgemaks.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 34
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmeriigi pädevale asutusele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning selle kohta, kuidas on kulgenud käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu edusamme juhtorgani liikmete soolise tasakaalu saavutamisel. See teave tuleks avaldada ja, kui asjaomane äriühing ei ole eesmärki saavutanud, tuleb aruandesse märkida, missuguseid meetmeid on äriühing eesmärgi täitmiseks juba võtnud ja missuguseid meetmeid kavatseb ta võtta edaspidi. |
Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmeriigi pädevale asutusele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning selle kohta, kuidas on kulgenud käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu edusamme juhtorgani liikmete soolise tasakaalu saavutamisel. See teave tuleks avaldada ja, kui asjaomane äriühing ei ole eesmärki saavutanud, tuleb aruandesse märkida, missuguseid meetmeid on äriühing eesmärgi täitmiseks juba võtnud ja missuguseid meetmeid kavatseb ta võtta edaspidi, määrates kindlaks nende täitmise tähtaja, mis ei saa mitte mingil juhul ületada käesoleva direktiivi kehtivusaega . |
Motivatsioon
Tegemist on terminoloogilise muudatusega: direktiivi eesmärk on saavutada sugudevaheline tasakaal sõltumatult sellest, kas praegune tasakaalustamatus tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas tuleneb sooküsimustest. [Tõlkija märkus: Muudatusettepaneku esitajad soovivad täpsemini välja tuua hispaaniakeelsete sõnade „género” ja „sexo” (mõlemad tähendavad eesti keeles „sugu”) erinevuse.] Lisatav tekst: on vältimatu määrata kindlaks meetme käivitamise tähtaeg, et vältida olukorda, kus eesmärkide saavutamine on jäetud ettevõtte otsustada.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 40
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Kooskõlas ettepanekuga minimaalselt ühtlustada äriühingu üldjuhtimise nõuded seoses ametissenimetamise otsustega, mis peavad olema tehtud objektiivsete kvalifikatsioonikriteeriumide alusel, et saavutada sooline tasakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, võivad liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel miinimumstandardist kaugemale minna. |
Motivatsioon
Liikmesriigid, kes on juba saavutanud või püüavad saavutada paremaid tulemusi soolise tasakaalu osas tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, võivad seda teha.
Muudatusettepanek 10
Artikli 2 lõige 1
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
„börsil noteeritud äriühing” – liikmesriigis asutatud äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses; |
„börsil noteeritud äriühing” – liikmesriigis asutatud äriühing, mille peakorter asub liikmesriigis ja mille väärtpaberitega aktsiatega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses; |
Motivatsioon
Turvalisemad kriteeriumid selle määratlemiseks, kas äriühing kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, on äriühingu peakorteri asukoht (mitte asukoht, kus ta on registreeritud) ja tema aktsiad, mitte väärpaberid.
Muudatusettepanek 11
Artikli 2 lõige 8
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
„väike ja keskmise suurusega ettevõtja” ehk „VKE”– äriühing, kus on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot või, kui VKE asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavaid summasid selle liikmesriigi vääringus; |
„väike ja keskmise suurusega ettevõtja” ehk „VKE”– äriühing, kus on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot või, kui VKE peakorter asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavaid summasid selle liikmesriigi vääringus; |
Motivatsioon
Turvalisem kriteerium selle määratlemiseks, kas äriühing kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, on äriühingu peakorteri asukoht (mitte asukoht, kus ta on registreeritud).
Muudatusettepanek 12
Artikli 4 lõige 6
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võivad ette näha, et börsil noteeritud äriühingud, kelle töötajaskonnas on alaesindatud soost töötajaid alla 10 protsendi, ei pea täitma lõikes 1 sätestatud eesmärki. |
Liikmesriigid võivad ette näha, et börsil noteeritud äriühingud, kelle töötajaskonnas on alaesindatud soost töötajaid alla 10 protsendi, ei pea täitma lõikes 1 sätestatud eesmärki. |
Motivatsioon
Kuna tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtorgani liikmed täidavad põhiliselt järelevalveülesandeid, on ka lihtsam leida kvalifitseeritud kandidaate väljaspool äriühingut ning ka väljaspool sektorit, milles äriühing tegutseb. See kaalutlus on väga oluline selliste majandusvaldkondade puhul, kus üks sugudest on tööjõu hulgas eriti alaesindatud. Seepärast ei näe komitee põhjust, miks börsil noteeritud äriühingud, kelle töötajaskonnas on alaesindatud soost töötajaid alla 10 protsendi, ei peaks täitma lõikes 1 sätestatud eesmärki.
Muudatusettepanek 13
Artikli 4 lõige 7
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. |
Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. |
Motivatsioon
See punkt muudab teksti asjatult nõrgemaks Muudatusettepanek on kooskõlas põhjenduse 32 väljajätmisega.
Muudatusettepanek 14
Artikli 5 lõige 3
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Kui börsil noteeritud äriühing ei täida artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärke või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud individuaalseid kohustusi, tuleb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabesse lisada ka eesmärkide või kohustuste täitmata jätmise põhjused ning kirjeldada meetmeid, mida asjaomane äriühing on eesmärkide või kohustuste täitmiseks võtnud või kavatseb võtta. |
Kui börsil noteeritud äriühing ei täida artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärke või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud individuaalseid kohustusi, tuleb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabesse lisada ka eesmärkide või kohustuste täitmata jätmise põhjused ning kirjeldada meetmeid, mida asjaomane äriühing on eesmärkide või kohustuste täitmiseks võtnud või kavatseb võtta, määrates kindlaks nende täitmise tähtaja, mis ei saa mitte mingil juhul ületada käesoleva direktiivi kehtivusaega . |
Motivatsioon
On vältimatu määrata kindlaks meetme käivitamise tähtaeg, et vältida olukorda, kus eesmärkide saavutamine on jäetud ettevõtte otsustada.
Muudatusettepanek 15
Artikkel 7
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada käesoleva direktiivi sätetest soodsamaid sätteid, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus nende territooriumil asutatud äriühingutes, tingimusel et see ei too kaasa põhjendamatut diskrimineerimist ega takista siseturu nõuetekohast toimimist. |
Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada käesoleva direktiivi sätetest soodsamaid sätteid, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus nende territooriumil asutatud äriühingutes, mille peakorteri asub nende territooriumil, tingimusel et see ei too kaasa põhjendamatut diskrimineerimist ega takista siseturu nõuetekohast toimimist. |
Motivatsioon
Turvalisem kriteerium selle määratlemiseks, kas äriühing kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, on äriühingu peakorteri asukoht (mitte asukoht, kus ta on registreeritud).
Brüssel, 30. mai 2013
Regioonide Komitee president
Ramón Luis VALCÁRCEL SISO
(1) Vt eduaruanne „Women in economic decision-making in the EU”, märts 2012 (http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/women-on-boards_en.pdf).
(2) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
