30.11.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/46

---

NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 10/2013

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000

Nõukogus vastu võetud 17. oktoobril 2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala hõlmab liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuga seotud meetmeid. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus („ühine turukorraldus”) on ühise kalanduspoliitika lahutamatu osa ning peaks toetama selle eesmärkide saavutamist. Kuna praegu toimub ühise kalanduspoliitika läbivaatamine, tuleks vastavalt kohandada ka ühist turukorraldust.

(2)	Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (4) on vaja läbi vaadata, et võtta arvesse praegu kehtivate eeskirjade rakendamisel avastatud puudusi, hiljutisi arenguid liidu ja maailma turgudel ning kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse vallas toimunud arenguid.

(3)	Kalandus on liidu rannikualade, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade majanduse jaoks erilise tähtsusega. Nendes piirkondades tagab kalandus kaluritele sissetuleku ning seetõttu tuleks edendada turu stabiilsust ja viia nõudlus ja pakkumine paremini vastavusse.

(4)

Ühist turukorraldust käsitlevaid sätteid tuleks rakendada kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, pidades eelkõige silmas Maailma Kaubandusorganisatsiooni sätetest tulenevaid kohustusi. Kolmandate riikidega kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega kauplemisel tuleks tagada ausa konkurentsi tingimused, eelkõige austades säästvust ja kohaldades sotsiaalseid norme, mis on võrdväärsed liidu toodete suhtes kehtivatega.

(5)	On oluline, et ühise turukorralduse haldamisel juhindutaks ühise kalanduspoliitika hea valitsemistava põhimõtetest.

(6)	Et turu ühine korraldus õnnestuks, on väga oluline, et tarbijaid informeeritaks turundus- ja teavituskampaaniate kaudu kala söömise väärtusest ja olemasolevate liikide mitmekesisusest ning ka sellest, kui tähtis on mõista märgistel sisalduvat teavet.

(7)

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidel („tootjaorganisatsioonid”) on ühise kalanduspoliitika ja ühise turukorralduse eesmärkide saavutamisel võtmeroll. Seetõttu on tarvis suurendada nende vastutust ja pakkuda neile vajalikul määral finantstoetust, et nad saaksid täita olulisemat rolli kalapüügi igapäevases majandamises, järgides samal ajal ühise kalanduspoliitika eesmärkidega kindlaks määratud raamistikku. Samuti tuleb tagada, et nende liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega jätkusuutlikult, parandaksid toodete turulelaskmist, koguksid teavet vesiviljeluse kohta, ning püüaksid suurendada oma sissetulekut. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel peaksid tootjaorganisatsioonid võtma arvesse liidus valitsevaid erinevaid tingimusi kalapüügi- ja vesiviljelussektoris, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, eelkõige väikesemahulise kalapüügi ja ekstensiivse vesiviljeluse eripära. Riiklikel pädevatel asutustel peaks olema võimalik võtta endale vastutus kõnealuste eesmärkide elluviimise eest, tehes tihedat koostööd tootjaorganisatsioonidega majandamisküsimustes, mis hõlmavad vajaduse korral kvootide eraldamist ja püügikoormuse haldamist lähtuvalt konkreetse kalapüügi vajadustest.

(8)	Tuleks võtta meetmeid, et innustada väiketootjate asjakohast ja representatiivset osalemist.

(9)	Tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime ja elujõulisuse tugevdamiseks tuleks selgelt määratleda nende asutamise kriteeriumid.

(10)	Kalapüügi- ja vesiviljelussektori eri kategooria käitajatest koosnevatel tootmisharudevahelistel organisatsioonidel on potentsiaal aidata parandada turundustegevuse koordineerimist tarneahelas ja välja töötada meetmeid, mis on tervele sektorile huvipakkuvad.

(11)

On asjakohane kehtestada ühised tingimused tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamiseks liikmesriikide poolt, tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kehtestatud eeskirjade laiendamiseks ning sellest laienemisest tulenevate kulude jagamiseks. Eeskirju peaks saama laiendada komisjoni loa alusel.

(12)

Kuna kalavarude puhul on tegemist jagatud ressursiga, saavad teatavatel juhtudel varude säästva ja tõhusa kasutamise paremini tagada need organisatsioonid, kelle liikmed pärinevad eri liikmesriikidest ja eri piirkondadest. Seetõttu on vaja samuti ergutada riiklike või piiriüleste, vajaduse korral biogeograafiliste piirkondade põhiste tootjaorganisatsioonide ja nende liitude moodustamist. Sellised organisatsioonid peaksid toimima partnerlusena, mis püüavad kehtestada ühised ja siduvad eeskirjad ning luua kõigile kalapüügiga tegelevatele sidusrühmadele võrdsed tingimused. Selliste organisatsioonide moodustamisel tuleb tagada, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt käesolevas määruses sätestatud konkurentsieeskirju ja võetakse arvesse vajadust säilitada side konkreetsete rannikualade kogukondade ja kalapüügi ning vete vahel, mida nad on ajalooliselt kasutanud.

(13)	Komisjon peaks innustama abimeetmete võtmist, mis toetaksid naiste osalemist vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonides.

(14)	Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid oma liikmeid suunata säästva kalapüügi ja vesiviljeluse poole, peaksid nad koostama ja esitama liikmesriikide pädevatele asutustele tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad asjaomaste tootjaorganisatsioonide eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

(15)	Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks seoses tagasiheitega on vaja suurendada alamõõduliste kalade püüdmist vältivate selektiivsete kalapüügiviiside ja -vahendite kasutamist.

(16)

Püügitegevuse prognoosimatuse tõttu on asjakohane kehtestada mehhanism inimtoiduks kasutatavate kalapüügitoodete ladustamiseks, et parandada turu stabiilsust ja suurendada toodetelt saadavat tulu, luues eelkõige lisandväärtust. Kõnealune mehhanism peaks aitama kaasa liidus asuvate kohalike turgude stabiliseerimisele ja lähendamisele, et saavutada siseturu eesmärgid.

(17)	Selleks, et võtta arvesse hindade erinevust liidus, peaks igal kalapüügisektori tootjaorganisatsioonil olema õigus teha ettepanek ladustamismehhanismi käivitushinna kohta. Kõnealune käivitushind tuleks seada selliselt, et säiliks käitajatevaheline aus konkurents.

(18)

Ühiste turustusnormide kehtestamine ja kohaldamine peaks võimaldama säästvate toodete turule tarnimist, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete siseturu kogu potentsiaali kasutamist ning peaks hõlbustama ausal konkurentsil põhinevat turustamist, parandades seeläbi tootmise tasuvust. Sel eesmärgil tuleks jätkata kehtivate turustusnormide kohaldamist.

(19)	Tuleb tagada, et imporditavad tooted, mis sisenevad liidu turule, vastaksid samadele nõuetele ja turustusnormidele, mida on kohustatud täitma liidu tootjad.

(20)	Inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks peaksid liidu turule lastavad kalapüügi- ja vesiviljelustooted, sõltumata päritolust, vastama kohaldatavatele toiduohutust ja hügieeni käsitlevatele eeskirjadele.

(21)	Tarbijatele tuleb anda selget ja põhjalikku teavet, muu hulgas toodete päritolu ja tootmismeetodi kohta, et nad saaksid teha teadlikke valikuid.

(22)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgise kasutamine nii liidust kui väljastpoolt liitu pärit toodete puhul võimaldab anda selget teavet selliste toodete ökoloogilise jätkusuutlikkuse kohta. Seetõttu peaks komisjon kaaluma võimalust töötada välja ja kehtestada miinimumkriteeriumid kogu liidus kasutatava kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgise loomiseks.

(23)	Tarbijakaitse tagamiseks peaksid käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimise ja tagamise eest vastutavad pädevad riiklikud asutused kasutama täiel määral ära olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, sealhulgas DNA-analüüsi, et takistada käitajaid saaki vääriti märgistamast.

(24)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 101 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja tegevusi käsitlevaid konkurentsieeskirju tuleks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise suhtes kohaldada määral, mis ei takista ühise turukorralduse toimimist ega ohusta ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.

(25)

On asjakohane kehtestada konkurentsieeskirjad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise kohta, võttes arvesse kalapüügi- ja vesiviljelussektori eripära, sealhulgas sektori killustatust, asjaolu, et kalad on jagatud ressurss, ning impordi suurt osatähtust, millele peaksid kehtima samasugused eeskirjad nagu liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele. Lihtsustamise huvides tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 1184/2006 (5) asjakohased sätted lisada käesolevasse määrusesse. Määrust (EÜ) nr 1184/2006 ei tuleks seega enam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete suhtes kohaldada.

(26)	Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turgu käsitleva majandusliku teabe kogumist, töötlemist ja levitamist on vaja parandada.

(27)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete, mis käsitlevad tähtaegu, menetlusi ning avalduste vormi seoses tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisega ja sellise tunnustuse kehtetuks tunnistamisega; tähtaegu ja menetlusi, mida liikmesriigid järgivad tunnustuse või selle kehtetuks tunnistamise otsustest teatamisel; vormi ja menetlust, mida liikmesriigid järgivad kõikidele tootjatele ja käitajatele siduvate eeskirjade teatavakstegemisel; tootmis- ja turustamiskava vormi ja ülesehitust ning nende esitamise ja heakskiitmise menetlusi ja tähtaegu; liikmesriikide poolt käivitushindade avaldamise vormi, ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(28)	Määrus (EÜ) nr 104/2000 tuleks tunnistada kehtetuks. Tarbijate teavitamise järjepidevuse tagamise huvides tuleks kõnealuse määruse artiklit 4 siiski jätkuvalt kohaldada kuni 12. detsembrini 2014.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kehtestamine, ei suuda liikmesriigid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühiste joonte tõttu piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu ning seetõttu, et on vaja võtta ühiseid meetmeid, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)	Seepärast tuleks määrusi (EÜ) nr 1184/2006 ja nr 1224/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Kehtestatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus („ühine turukorraldus”).

2.   Ühine turukorraldus koosneb järgmisest:

a)	kutseorganisatsioonid;

b)	turustusnormid;

c)	tarbijate teavitamine;

d)	konkurentsieeskirjad;

e)	turuteave.

3.   Ühist turukorraldust täiendatakse välisaspektide osas nõukogu määrusega (EL) nr 1220/2012 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1026/2012 (8).

4.   Ühise turukorralduse rakendamine vastab kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused, liidult finantstoetuse saamise tingimustele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Ühist turukorraldust kohaldatakse käesoleva määruse I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete suhtes, mida turustatakse liidus.

Artikkel 3

Eesmärgid

Ühise turukorralduse eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2013 (9) artiklis 35.

Artikkel 4

Põhimõtted

Ühises turukorralduses juhindutakse määruse (EL) nr …/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest.

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr …/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid, samuti mõisteid, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (10) artiklis 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (11) artiklis 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (12) artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (13) artiklis 3. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kalapüügitooted”– kalapüügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid või neist valmistatud tooted, mis on loetletud I lisas;

b)   „vesiviljelustooted”– vesiviljelustegevuse tulemusena saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil või neist tehtud tooted, mis on loetletud I lisas;

c)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab tootmisvahendeid kalapüügi- või vesiviljelustoodete hankimiseks eesmärgiga need turule lasta;

d)   „kalapüügi- ja vesiviljelussektor”– majandussektor, mis hõlmab kõiki kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi;

e)   „turul kättesaadavaks tegemine”– kalapüügi- või vesiviljelustoote tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus toote levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta;

f)   „turulelaskmine”– kalapüügi- või vesiviljelustoote esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

g)   „jaemüük”– toidu käitlemine ja/või töötlemine ning hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale. Siia kuuluvad jaotusterminalid, toitlustusettevõtjad, tehasesööklad, ametiasutuste toitlustajad, restoranid ja muud samalaadsed toitlustusteenuse osutajad, kauplused, selvehallide jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid;

h)   „eelpakendatud kalapüügi- ja vesiviljelustoode”– kalapüügi- ja vesiviljelustoode, mis on määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud „müügipakendis toit”.

II   PEATÜKK

KUTSEORGANISATSIOONID

I   JAGU

Moodustamine, eesmärgid ja meetmed

Artikkel 6

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide moodustamine

1.   Ühes või mitmes liikmesriigis tegutsevate kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjate algatusel võidakse moodustada vastavalt kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid („tootjaorganisatsioonid”), mida tunnustatakse II jao sätete kohaselt.

2.   Tootjaorganisatsioonide moodustamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse väiketootjate eriolukorda.

3.   Võib moodustada tootjaorganisatsiooni, mis kalapüügi- ja vesiviljelussektori ühise tootjaorganisatsioonina esindab nii kalapüügi kui ka vesiviljeluse tegevusalasid.

Artikkel 7

Tootjaorganisatsioonide eesmärgid

1.   Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonid täidavad järgmisi eesmärke:

a)

oma liikmete majanduslikult elujõulise ja säästva püügitegevuse edendamine täies kooskõlas eelkõige määruses (EL) nr …/2013 ja keskkonnaõiguses sätestatud looduskaitsepoliitikaga, võttes samas arvesse sotsiaalpoliitikat ning kui asjaomane liikmesriik nii ette näeb, osalemine ka mere bioloogiliste ressursside majandamises;

b)

kaubanduslike kalavarude soovimatu saagi vältimine ja vähendamine nii palju kui võimalik ning vajaduse korral sellise saagi võimalikult otstarbekas kasutamine, loomata turgu sellise saagi tarvis, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, kooskõlas määruse (EL) nr …/2013 artikliga 15;

c)	kalapüügitoodete jälgitavusele ning selgele ja kõikehõlmavale teabele tarbijate juurdepääsule kaasa aitamine;

d)	ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kaotamisele kaasa aitamine.

2.   Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid täidavad järgmisi eesmärke:

a)	oma liikmete vesiviljelusalase säästva tegevuse edendamine, pakkudes neile arenguvõimalusi täies kooskõlas määrusega (EL) nr …/2013 ja keskkonnaõigusega, võttes samas arvesse sotsiaalpoliitikat;

b)	selle kindlustamine, et liikmete tegevus vastab määruse (EL) nr …/2013 artiklis 34 osutatud riiklikele strateegiakavadele;

c)	selle tagada püüdmine, et kalapüügisektorist pärit vesiviljeluses kasutatavad söödatooted pärineksid säästvalt majandatud kalapüügist.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidele täidavad tootjaorganisatsioonid kahte või enamat järgmist eesmärki:

a)	oma liikmete kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste parandamine;

b)	majandusliku tulu suurendamine;

c)	turgude stabiliseerimine;

d)	panustamine toiduainetega varustamisse ning toiduainete kvaliteedi ja toiduohutuse kõrgete normide edendamine, panustades seejuures tööhõivesse rannikualadel ja maapiirkondades;

e)	kalapüügi keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas kalapüügivahendite selektiivsuse parandamise meetmete kaudu.

4.   Tootjaorganisatsioonid võivad seada endale täiendavaid eesmärke.

Artikkel 8

Tootjaorganisatsioonide rakendatavad meetmed

1.   Artiklis 7 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võivad tootjaorganisatsioonid rakendada muuhulgas järgmisi meetmeid:

a)	tootmise kohandamine turunõuetele;

b)	pakkumise koondamine ja oma liikmete toodete turustamine;

c)	oma liikmete liidus toodetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete edendamine mittediskrimineerival viisil, kasutades selleks näiteks sertifitseerimist, eriti päritolunimetusi, kvaliteedimärke, geograafilisi tähiseid, garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid ja jätkusuutlikkuse märgiseid;

d)	liikmete tegevusevastavuse kontroll asjaomase tootjaorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadele ning meetmete võtmine selle tagamiseks;

e)	kutseõppe ja koostööprogrammide edendamine, et ergutada noorte tööleasumist asjaomases sektoris;

f)	kalapüügi keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas kalapüügivahendite selektiivsuse parandamise meetmete kaudu;

g)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamine, et parandada turustamist ja hindu;

h)	kalapüügi- ja vesiviljelustoodete alase teabe tarbijatele hõlpsamini kättesaadavaks tegemine.

2.   Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonid võivad rakendada ka järgmisi meetmeid:

a)	oma liikmete püügitegevuse ühine planeerimine ja juhtimine, sõltuvalt mere bioloogiliste ressursside majandamise korraldamisest liikmesriikides, sealhulgas püügitegevuse selektiivsuse parandamise meetmete väljatöötamine ja rakendamine ning pädevate asutuste nõustamine;

b)

soovimatu saagi vältimine ja miinimumini viimine, osaledes tehniliste meetmete väljatöötamises ja rakendamises, ning kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi võimalikult otstarbekas kasutamine, loomata turgu kõnealuse saagi tarvis, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, kooskõlas määruse (EL) nr …/2013 artikli 15 lõikega 11 või käesoleva määruse artikli 34 lõikega 2, kui see on asjakohane;

c)	kalapüügitoodete ajutise ladustamise korraldamine kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 30 ja 31.

3.   Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid võivad rakendada ka järgmisi meetmeid:

a)	säästva vesiviljeluse edendamine, eelkõige seoses keskkonnakaitse, loomatervise- ja -heaoluga;

b)	turustatud toodete, sealhulgas esmamüüki käsitleva majandusliku teabe, ja toodanguprognoosi kohta teabe kogumine;

c)	keskkonnateabe kogumine;

d)	oma liikmete vesiviljelustegevuse juhtimise kavandamine ning

e)	erialaste programmide toetamine, et edendada säästvalt toodetud vesiviljelustooteid.

Artikkel 9

Tootjaorganisatsioonide liitude moodustamine

1.   Ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel võidakse moodustada tootjaorganisatsioonide liit.

2.   Tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldatavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka tootjaorganisatsioonide liitude suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 10

Tootjaorganisatsioonide liitude eesmärgid

1.   Tootjaorganisatsioonide liidud täidavad järgmisi eesmärke:

a)	artiklis 7 sätestatud liitu kuuluvate tootjaorganisatsioonide eesmärkide tõhusam ja säästvam saavutamine;

b)	liitu kuuluvatele tootjaorganisatsioonidele ühist huvi pakkuvate tegevuste koordineerimine ja arendamine.

2.   Tootjaorganisatsioonide liitudel on õigus saada finantstoetust kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused.

Artikkel 11

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide moodustamine

Ühes või mitmes liikmesriigis tegutsevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitajate algatusel võidakse moodustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mida tunnustatakse II jao kohaselt.

Artikkel 12

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide eesmärgid

Tootmisharudevahelised organisatsioonid parandavad liidu turul kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavaks tegemise koordineerimist ja tingimusi.

Artikkel 13

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide rakendatavad meetmed

Artiklis 12 osutatud eesmärkide saavutamiseks võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid rakendada järgmisi meetmeid:

a)	liidu õigusaktidega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

b)	liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete edendamine mittediskrimineerival viisil, kasutades selleks näiteks sertifitseerimist, ning eelkõige päritolunimetusi, kvaliteedimärke, geograafilisi tähiseid, garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid ja jätkusuutlikkuse märgist;

c)	liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimate eeskirjade kehtestamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise suhtes;

d)	tootmise ja turuga seotud kvaliteedi, teadlikkuse ja läbipaistvuse parandamine ning erialase ja kutsekoolituse läbiviimine, näiteks seoses kvaliteedi ja jälgitavusega, toiduohutusega ning selleks, et innustada teadusalgatusi;

e)	teadus- ja turu-uuringute teostamine ning turu toimimise parendamise metoodika arendamine, sealhulgas info-ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, ning sotsiaal-majanduslike andmete kogumine;

f)	teabe jagamine ja uuringute teostamine, mis on vajalikud jätkusuutliku tarne tagamiseks, mis koguselt, kvaliteedilt ja hinnalt vastab turunõuetele ja tarbijate ootustele;

g)	märkimisväärse toiteväärtusega ja laialdaselt mittetarbitavate, jätkusuutlikus seisundis olevatest kalavarudest pärit liikide propageerimine tarbijate seas;

h)	liikmete tegevuse vastavuse kontroll asjaomase tootmisharudevahelise organisatsiooni kehtestatud eeskirjadele ning meetmete võtmine selle tagamiseks.

II   JAGU

Tunnustamine

Artikkel 14

Tootjaorganisatsioonide tunnustamine

1.   Liikmesriigid võivad tootjaorganisatsioonidena tunnustada kõiki kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjate algatusel moodustatud rühmi, kes seda tunnustust taotlevad, tingimusel et nad:

a)	vastavad artiklis 17 sätestatud põhimõtetele ja nende põhimõtete kohaldamiseks vastu võetud eeskirjadele;

b)	osalevad asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osal piisavas majandustegevuses, arvestades eelkõige liikmete arvu või turustatava toodangu mahtu;

c)	on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt juriidilised isikud, on asutatud kõnealuse liikmesriigi territooriumil ning nende ametlik peakorter asub seal;

d)	on suutelised täitma artiklis 7 sätestatud eesmärke;

e)	järgivad V peatükis osutatud konkurentsieeskirju;

f)	ei kuritarvita asjaomasel turul valitsevat seisundit ning

g)	esitavad oma liikmesust, juhtimist ja rahastamisallikaid käsitlevad asjakohased üksikasjad.

2.   Tootjaorganisatsioone, keda tunnustati enne …, (14) käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel tootjaorganisatsioonidena, kellele käesoleva määruse sätted on siduvad.

Artikkel 15

Finantstoetus tootjaorganisatsioonidele või tootjaorganisatsioonide liitudele

Kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused, võib anda finantstoetust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmetele, mille eesmärk on tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude loomine või ümberkorraldamine.

Artikkel 16

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1.   Liikmesriigid võivad tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada nende territooriumil asutatud käitajate rühmi, kes seda tunnustust taotlevad, tingimusel et nad:

a)	vastavad artiklis 17 sätestatud põhimõtetele ja nende põhimõtete kohaldamiseks vastu võetud eeskirjadele;

b)	esindavad märkimisväärset osa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete või nende töötlemisel saadud toodete tootmisest ning töötlemisest või turustamisest või mõlemast;

c)	ei tegele ise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete või nende töötlemisel saadud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega;

d)	on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidilised isikud, nad on asutatud kõnealuse liikmesriigi territooriumil ning nende ametlik peakorter asub seal;

e)	on suutelised täitma artiklis 12 sätestatud eesmärke;

f)	arvestavad tarbijate huvidega;

g)	ei takista ühise turukorralduse ladusat toimimist ning

h)	järgivad V peatükis osutatud konkurentsieeskirju.

2.   Enne … (14) asutatud organisatsioone võib tunnustada käesoleva määruse kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena, kui nad vastavad asjaomase liikmesriigi hinnangu kohaselt käesoleva määruse sätetele tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta.

3.   Tootmisharudevahelisi organisatsioone, keda tunnustati enne … (14) käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel tootmisharudevaheliste organisatsioonidena, kellele käesoleva määruse sätted on siduvad.

Artikkel 17

Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide sisemine toimimine

Artiklites 14 ja 16 osutatud tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide sisemine toimimine tugineb järgmistele põhimõtetele:

a)	nende liikmed järgivad organisatsiooni poolt vastu võetud eeskirju seoses kalavarude kasutamise, tootmise ja turustamisega;

b)	liikmeid ei diskrimineerita, eelkõige rahvuse või asukoha põhjal;

c)	organisatsiooni rahastamiseks kogutakse finantstoetust selle liikmetelt;

d)	demokraatlik toimimine, mis võimaldab liikmetel kontrollida oma organisatsiooni ja selle otsuseid;

e)	tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste kehtestamine asjaomase organisatsiooni sise-eeskirjades sätestatud kohustuste täitmatajätmise, eriti finantstoetuse maksmatajätmise eest;

f)	uute liikmete vastuvõtmise ja liikmete väljaarvamise eeskirjade kindlaksmääramine;

g)	organisatsiooni toimimiseks vajalike raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjade kindlaksmääramine.

Artikkel 18

Liikmesriikide teostatavad kontrollid ja tunnustuse kehtetuks tunnistamine

1.   Liikmesriigid kontrollivad korrapäraselt, kas tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud tunnustamise tingimustele. Mittevastavuse avastamise korral võib tunnustuse kehtetuks tunnistada.

2.   Liikmesriik, kus asub erinevatest liikmesriikidest pärit liikmetega tootjaorganisatsiooni või tootmisharudevahelise organisatsiooni või eri liikmesriikides tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu ametlik peakorter, viib sisse halduskoostöö, mis on vajalik asjaomase organisatsiooni või liidu tegevuse kontrollimiseks koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega.

Artikkel 19

Kalapüügivõimaluste eraldamine

Tootjaorganisatsioon, mille liikmed on eri liikmesriikide kodanikud, või eri liikmesriikides tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit täidab oma ülesandeid nii, et see ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kalapüügivõimaluste jaotamist liikmesriikide vahel vastavalt määruse (EL) nr …/2013 artiklile 16.

Artikkel 20

Komisjoni teostatavad kontrollid

1.   Selleks, et tagada vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise tingimuste täitmine, võib komisjon teostada kontrolle ning vajaduse korral nõuda, et liikmesriik tunnistaks tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustuse kehtetuks.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile elektrooniliselt kõik tunnustuse andmise või kehtetuks tunnistamise otsused. Komisjon teeb kogu sellise teabe üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 21

Rakendusaktid

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid seoses järgnevaga:

a)	tähtajad ja menetlused ning avalduste vorm seoses tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisega vastavalt artiklitele 14 ja 16 või sellise tunnustuse kehtetuks tunnistamisega vastavalt artiklile 18;

b)	vorm, tähtajad ja menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima, teatades komisjonile artikli 20 lõike 2 kohaselt kõik tunnustuse andmise või kehtetuks tunnistamise otsused.

Punkti a alusel vastu võetud rakendusakte kohandatakse asjakohasel juhul väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse eripärale.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III   JAGU

Eeskirjade laiendamine

Artikkel 22

Tootjaorganisatsioonide eeskirjade laiendamine

1.   Liikmesriik võib tootjaorganisatsiooni siseselt kokkulepitud eeskirjad muuta kohustuslikuks organisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele, kes turustavad üht või mitut toodet valdkonnas, kus tootjaorganisatsioon on esindav, tingimusel et:

a)	tootjaorganisatsioon on asutatud vähemalt ühe aasta eest ja seda käsitatakse ühes liikmesriigis tootmist ja turustamist esindavana, hõlmates vajaduse korral väikesemahulist ja rannalähedast kalapüüki, ning organisatsioon esitab pädevatele riiklikele asutustele vastava taotluse;

b)	laiendatavad eeskirjad käsitlevad artikli 8 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 8 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 8 lõike 3 punktides a-e sätestatud tootjaorganisatsioonide meetmeid;

c)	järgitakse V peatükis osutatud konkurentsieeskirju.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse kalapüügisektori tootjaorganisatsiooni esindavana, kui tema osa asjaomase toote turustatud kogustest eelneval aastal on vähemalt 55 % valdkonnas, mille suhtes on tehtud ettepanek eeskirju laiendada.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni esindavana, kui tema osa asjaomase toote turustatud kogustest eelneval aastal on vähemalt 40 % valdkonnas, mille suhtes on tehtud ettepanek eeskirju laiendada.

4.   Tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvatele tootjatele laiendatavaid eeskirju kohaldatakse ajavahemikul 60 päevast 12 kuuni.

Artikkel 23

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide eeskirjade laiendamine

1.   Liikmesriik võib mõned tootmisharudevahelise organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused muuta teatavas valdkonnas või teatavates valdkondades kohustuslikuks ettevõtjatele, kes ei kuulu kõnealusesse organisatsiooni, tingimusel et:

a)

tootmisharudevaheline organisatsioon hõlmab vähemalt 65 % igast vähemalt kahest järgnevast tegevusest: asjaomase toote tootmine, töötlemine või turustamine eelneva aasta jooksul liikmesriigi asjaomases valdkonnas või vastavates valdkondades, ning organisatsioon esitab pädevatele riiklikele asutustele vastava taotluse; ning

b)	muudele ettevõtjatele laiendatavad eeskirjad käsitlevad artikli 13 punktides a–g sätestatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide meetmeid ega kahjusta asjaomase liikmesriigi või liidu teisi ettevõtjaid.

2.   Eeskirjade laiendamise võib muuta siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks, ilma et see piiraks artikli 25 lõike 4 kohaldamist.

Artikkel 24

Kohustus

Eeskirjade laiendamisel organisatsiooni mitteliikmetele vastavalt artiklitele 22 ja 23 võivad asjaomased liikmesriigid otsustada, et organisatsiooni mitteliikmed on kohustatud tasuma tootjaorganisatsioonile või tootmisharudevahelisele organisatsioonile täielikult või osaliselt kulud, mis selle liikmed on tasunud ja mis seonduvad mitteliikmetele laiendatud eeskirjade kohaldamisega.

Artikkel 25

Komisjoni luba

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni eeskirjadest, mille nad kavatsevad muuta artiklite 22 ja 23 kohaselt teatava valdkonna või teatavate valdkondade kõigile tootjatele või ettevõtjatele siduvaks.

2.   Komisjon võtab vastu otsuse, millega antakse luba lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamiseks, kui:

a)	on järgitud artiklite 22 ja 23 sätteid;

b)	on järgitud V peatükis osutatud konkurentsieeskirju;

c)	laiendamine ei ohusta vaba kaubandust ning

d)	ei ohustata ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamist.

3.   Ühe kuu jooksul pärast teate saamist võtab komisjon vastu otsuse, andes eeskirjade laiendamiseks loa või sellest keeldudes, ning teatab sellest liikmesriikidele. Kui komisjon ei ole teinud otsust ühe kuu jooksul pärast teate saamist, loetakse, et komisjon on andnud loa eeskirjade laiendamiseks.

4.   Eeskirjade lubatud laiendamist võib jätkuvalt kohaldada pärast esialgse tähtaja möödumist, sealhulgas vaikimisi kokku leppides ilma loa selgesõnalise pikendamiseta, tingimusel et asjaomane liikmesriik on vähemalt üks kuu enne sellise esialgse tähtaja möödumist teatanud komisjonile täiendavast kohaldamisajast ning komisjon on andnud selliseks täiendavaks kohaldamiseks loa või ei ole väljendanud sellele vastuseisu ühe kuu jooksul alates sellise teate kättesaamisest.

Artikkel 26

Loa kehtetuks tunnistamine

Komisjon võib teostada kontrolli ja tunnistada eeskirjade laiendamise loa kehtetuks, kui ta leiab, et mõni loa andmise tingimustest ei ole täidetud. Komisjon teatab loa kehtetuks tunnistamisest liikmesriikidele.

Artikkel 27

Rakendusaktid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid artikli 25 lõikes 1 sätestatud teate vormi ja menetlemise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV   JAGU

Tootmise ja turustamise planeerimine

Artikkel 28

Tootmis- ja turustamiskava

1.   Iga tootjaorganisatsioon esitab oma pädevatele riiklikele asutustele heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava vähemalt peamiste turustatavate liikide kohta. Selliste tootmis- ja turustamiskavade eesmärk on saavutada artiklites 3 ja 7 sätestatud eesmärgid.

2.   Tootmis- ja turustamiskava sisaldab:

a)	püütud või kasvatatud liikide tootmisprogrammi;

b)	turustusstrateegiat, millega soovitakse pakutav kogus ja kvaliteet turunõuetele vastavaks kohandada;

c)	tootjaorganisatsiooni võetavaid meetmeid artiklis 7 sätestatud eesmärkide täitmiseks;

d)	ennetavaid erimeetmeid selliste liikide tarnete reguleerimiseks, millega aasta jooksul on tavaliselt turustusraskusi;

e)	karistusi, mida rakendatakse liikmete suhtes, kes rikuvad asjaomase kava rakendamiseks tehtud otsuseid.

3.   Tootmis- ja turustamiskava kiidavad heaks pädevad riiklikud asutused. Pärast kava heakskiitmist hakkab tootjaorganisatsioon seda viivitamata rakendama.

4.   Tootjaorganisatsioonid võivad tootmis- ja turustamiskava muuta ning sellisel juhul esitatakse see heakskiitmiseks pädevatele riiklikele asutustele.

5.   Tootjaorganisatsioon koostab aastaaruande oma tootmis- ja turustamiskava kohase tegevuse kohta ja esitab selle oma pädevatele riiklikele asutustele heakskiitmiseks.

6.   Tootjaorganisatsioonid võivad saada finantstoetust tootmis- ja turustamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused.

7.   Liikmesriigid teostavad kontrolle selle tagamiseks, et tootjaorganisatsioonid täidaksid käesolevas artiklis sätestatud kohustusi. Mittevastavuse avastamise korral võib tunnustuse kehtetuks tunnistada.

Artikkel 29

Rakendusaktid

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid:

a)	artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustamiskava vormi ja ülesehituse kohta;

b)	menetluse ja tähtaegade kohta, mida tootjaorganisatsioonid peavad järgima artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustamiskava esitamisel ning mida liikmesriigid peavad järgima kõnealuse kava heakskiitmisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V   JAGU

Turgude stabiliseerimine

Artikkel 30

Ladustamismehhanism

Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonid võivad saada finantstoetust II lisas loetletud kalapüügitoodete ladustamiseks, kui:

a)	on täidetud tulevases liidu õigusaktis, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused, sätestatud ladustamisabi tingimused;

b)	tooted on turule lastud kalapüügisektori tootjaorganisatsioonide poolt ning neile ei ole artiklis 31 osutatud käivitushinnaga ostjat leitud;

c)	tooted vastavad artikli 33 kohaselt kehtestatud ühistele turustusnormidele ja on inimtoiduks piisavalt kvaliteetsed;

d)

tooted stabiliseeritakse või neid töödeldakse ning ladustatakse mahutites või sumpades külmutamise (laeva pardal või maismaal asuvates rajatistes), soolamise, kuivatamise, marineerimise või vajaduse korral keetmise ja pastöriseerimise teel, olenemata sellest, kas sellega kaasneb fileerimine, tükeldamine või asjakohasel juhul pea eemaldamine;

e)	tooted viiakse hiljem laost uuesti turule inimtoiduks;

f)	tooted jäävad lattu vähemalt viieks päevaks.

Artikkel 31

Ladustamismehhanismi käivitushinnad

1.   Enne iga aasta algust võib kalapüügisektori tootjaorganisatsioon II lisas loetletud kalapüügitoodete puhul teha ettepaneku artiklis 30 osutatud ladustamismehhanismi käivitushinna kohta.

2.   Käivitushind ei ületa 80 % kõnealuse toote kaalutud keskmisest hinnast, mis on registreeritud asjaomase tootjaorganisatsiooni tegevusvaldkonnas käivitushinna kehtestamise aastale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul.

3.   Käivitushinna kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist:

a)	tootmise ja nõudluse suundumused;

b)	turuhindade stabiliseerimine;

c)	turgude lähendamine;

d)	tootjate sissetulekud;

e)	tarbijate huvid.

4.   Oma territooriumil tunnustatud tootjaorganisatsioonide ettepanekute analüüsi järel määravad liikmesriigid kindlaks tootjaorganisatsioonide kohaldatavad käivitushinnad. Kõnealused hinnad kehtestatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimuste kohaselt. Hinnad tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 32

Rakendusaktid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid artikli 31 lõike 4 kohaselt liikmesriikide poolt käivitushindade avaldamise vormi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III   PEATÜKK

ÜHISED TURUSTUSNORMID

Artikkel 33

Ühiste turustusnormide kehtestamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võib I lisas loetletud ja inimtoiduks mõeldud kalapüügitoodete suhtes, sõltumata nende päritolust (liidu päritolu või imporditud), kehtestada ühised turustusnormid.

2.   Lõikes 1 osutatud normid võivad olla seotud toodete kvaliteedi, mõõdu, massi, pakendi, esitusviisi või märgistamisega ning eelkõige järgnevaga:

a)	turustuskõlblik miinimumsuurus, mis kehtestatakse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades; sellised turustuskõlblikud miinimummõõdud vastavad asjakohasel juhul määruse (EL) nr …/2013 artikli 15 lõikes 10 osutatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele;

b)	konservide spetsifikaadid, kooskõlas säilitamistingimuste ja rahvusvaheliste kohustustega.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järgmiste õigusaktide kohaldamist:

a)	määrus (EÜ) nr 178/2002;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 (15);

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004 (16);

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004 (17);

e)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 (18);

f)	nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008 (19) ning

g)	määrus (EÜ) nr 1224/2009.

Artikkel 34

Ühiste turustusnormide täitmine

1.   Inimtoiduks ette nähtud tooteid, mille suhtes on kehtestatud ühised turustusnormid, võib liidu turul kättesaadavaks teha üksnes kõnealuste normide kohaselt.

2.   Kõiki lossitud kalapüügitooteid, sealhulgas ühistele turustusnormidele mittevastavaid tooteid, võib kasutada muuks otstarbeks kui otseselt inimtoiduks, näiteks kalajahu, kalaõli, lemmikloomatoidu, toidu lisaainete, ravimite ja kosmeetikatoodete valmistamiseks.

IV   PEATÜKK

TARBIJATE TEAVITAMINE

Artikkel 35

Kohustuslik teave

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamist, võib käesoleva määruse I lisa punktides a, b, c ja e osutatud ning liidus turustatavaid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid nende päritolust või turustusviisist olenemata lõpptarbijale või toitlustusettevõttele müügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomasel märgistusel või etiketil esitatakse:

a)	liigi tootenimetus ja selle teaduslik nimi;

b)	tootmismeetod, eelkõige järgmiste sõnadega: „…püütud…” või „…püütud mageveekogust…” või „…kasvatatud…”;

c)	piirkond, kust toode on püütud või kus see on kasvatatud ning kalapüügil kasutatud püügivahendi liik, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisa I veerus;

d)	teave selle kohta, kas toode on sulatatud;

e)	minimaalne säilivuskuupäev, kui see on asjakohane.

Punktis d sätestatud nõue ei kehti järgmise suhtes:

a)	lõpptootes esinevad koostisosad;

b)	toit, mille puhul külmutamine on tootmisprotsessis tehnoloogiliselt vajalik etapp;

c)	määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao kohaselt tervisekaitse eesmärgil eelnevalt külmutatud kalapüügi- ja vesiviljelustooted;

d)	kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on sulatatud enne suitsutamist, soolamist, küpsetamist, marineerimist, kuivatamist või nendest protsessidest koosnevat töötlemist.

2.   Pakendamata kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kohta võib lõikes 1 loetletud kohustusliku teabe esitada jaemüügil kaubandusteabe abil, nagu näiteks stendid või plakatid.

3.   Kui lõpptarbijale või toitlustusasutusele pakutakse müügiks samadest liikidest eri tootmismeetoditega toodetud segatoodet, märgitakse segatoote iga osa tootmismeetod. Kui lõpptarbijale või toitlustusettevõttele pakutakse müügiks segatoodet, mis koosneb samadest liikidest, mis on püütud eri piirkondadest või kasvatatud eri riikides, märgitakse piirkond vähemalt nimetatud segu koguseliselt kõige suurema osa kohta ning lisatakse märge, et tooted on püütud eri piirkondadest või kasvatatud eri riikides.

4.   Liikmesriik võib vabastada lõikes 1 osutatud nõuetest vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, tingimusel et nende väärtus ei ületa määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 lõikes 8 osutatud ostuväärtust.

5.   Selliseid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid, mis ise või mille pakendid on märgistatud enne 13. detsembrit 2014 ning mis ei vasta käesoleva artikli nõuetele, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 36

Aruanne ökomärgise kohta

Pärast liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerimist esitab komisjon hiljemalt 1. jaanuariks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teostatavusaruande võimaluste kohta seoses kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgise süsteemiga, käsitledes eelkõige sellise süsteemi loomist kogu liidus kehtiva süsteemina ja miinimumnõuete kehtestamist, et liikmesriigid saaksid liidu ökomärgist kasutada.

Artikkel 37

Tootenimetus

1.   Artikli 35 lõike 1 kohaldamisel koostavad ja avaldavad liikmesriigid oma territooriumil heakskiidetud tootenimetuste loetelu koos nende teaduslike nimedega. Loetelus esitatakse:

a)	iga liigi teaduslik nimi vastavalt FishBase teabesüsteemile või vajaduse korral vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ASFIS andmebaasile;

b)	tootenimetus: i) liigi nimi asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes; ii) vajaduse korral muu nimi, mis on kohalikult või piirkondlikult heakskiidetud või lubatud.

2.   Kui kala on teise toidu koostisosa, võib kõik kalaliigid määratleda „kalaks”, tingimusel et sellise toidu nimetus ja esitusviis ei viita konkreetsele liigile.

3.   Liikmesriigi vastuvõetud tootenimetuste loetelu muudatustest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 38

Märge püügi- või tootmispiirkonna kohta

1.   Artikli 35 lõike 1 punkti c kohane märge püügi- või tootmispiirkonna kohta hõlmab järgmist teavet:

a)

merest püütud kalapüügitoodete puhul FAO püügipiirkondade loetellu kuuluva alapiirkonna või rajooni nimi kirjalikult ja sellise piirkonna nimi tarbijale arusaadavas sõnastuses või kaart või piktogramm, millel on näidatud kõnealune piirkond või erandina kõnealusest nõudest nende kalapüügitoodete puhul, mis on püütud mujal kui Kirde-Atlandi piirkonnas (FAO püügipiirkond 27) ning Vahemere ja Musta mere piirkonnas (FAO püügipiirkond 37), FAO püügipiirkonna nimi;

b)	mageveekogust püütud kalapüügitoodete puhul viide päritoluveekogule liikmesriigis või kolmandas riigis, kust kõnealune toode pärineb;

c)	vesiviljelustoodete puhul viide liikmesriigile või kolmandale riigile, kus kõnealune toode saavutas vähemalt poole oma lõplikust massist või asus vähemalt poole oma kasvatamisperioodist või, karploomade puhul, kus toode läbis viimase vähemalt kuuekuulise kasvatus- või viljelusetapi.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud teabele võivad ettevõtjad märkida täpsema püügi- või tootmispiirkonna.

Artikkel 39

Vabatahtlik lisateave

1.   Lisaks artikli 35 kohaselt nõutud kohustuslikule teabele võib vabatahtlikult esitada järgmist teavet, tingimusel et see on selge ja ühene:

a)	kalapüügi- või vesiviljelustoodete püügikuupäev;

b)	kalapüügitoodete lossimise kuupäev või teave sadama kohta, kus tooted lossiti;

c)	üksikasjalikum teave kalapüügivahendi alaliigi kohta vastavalt III lisa teisele veerule;

d)	merel püütud kalapüügitoodete puhul üksikasjad riigi kohta, mille lipu all kõnealused tooted püüdnud laev sõidab;

e)	keskkonnateave;

f)	eetilist või sotsiaalset laadi teave;

g)	andmed tootmismeetodite ja -tavade kohta;

h)	andmed toote toiteväärtuse kohta.

2.   Osa või kogu artikli 35 lõikes 1 loetletud teabe esitamisel võib kasutada QR-koodi.

3.   Vabatahtlikku teavet ei esitata nii, et see vähendaks märgistusel või etiketil kohustusliku teabe jaoks ette nähtud pinda.

4.   Ei lisata vabatahtlikku teavet, mida ei ole võimalik kontrollida.

V   PEATÜKK

KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 40

Konkurentsieeskirjade kohaldamine

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis seonduvad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise või turustamisega, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid.

Artikkel 41

Erandid konkurentsieeskirjade kohaldamisest

1.   Olenemata käesoleva määruse artiklist 40 ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 tootjaorganisatsioonide selliste kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis seonduvad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise või müügi või ühiste seadmete kasutamisega kõnealuste toodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ja mis:

a)	on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

b)	ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu;

c)	ei põhjusta liidu turgude mis tahes vormis jaotamist;

d)	ei välista konkurentsi ning

e)	ei kõrvalda konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes;

2.   Olenemata käesoleva määruse artiklist 40 ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 tootmisharudevaheliste organisatsioonide selliste kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis:

a)	on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

b)	ei kohusta kohaldama kindlaksmääratud hinda;

c)	ei põhjusta liidu turgude mis tahes vormis jaotamist;

d)	ei kohalda teiste kaubanduspartneritega tehtavate võrdväärsete tehingute suhtes teistsuguseid tingimusi, pannes neid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e)	ei kõrvalda konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes ning

f)	ei loo konkurentsipiiranguid, mis ei ole hädavajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

VI   PEATÜKK

TURUTEAVE

Artikkel 42

Turuteave

1.   Komisjon:

a)	kogub, analüüsib ja levitab tarneahelas majandusalast teavet ja teadmisi liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu kohta, arvestades rahvusvahelist konteksti;

b)	pakub praktilist tuge tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, et paremini koordineerida teabevahetust turul osalevate ettevõtjate ja töötlejate vahel;

c)	jälgib regulaarselt hindu liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelas ning analüüsib turusuundumusi;

d)	teeb sihtotstarbelisi turu-uuringuid ning kehtestab hinnakujundust käsitlevate uuringute metoodika.

2.   Lõike 1 rakendamiseks võtab komisjon järgmisi meetmeid:

a)	liidu õiguse kohaselt kogutud ning kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva olemasoleva teabe kättesaadavuse hõlbustamine;

b)	turuteabe, näiteks hinnauuringute, turuanalüüside ja -uuringute kõigile sidusrühmadele ja üldsusele kättesaadavaks tegemine juurdepääsetaval ja arusaadaval viisil, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001 (20) ei tulene teisiti.

3.   Liikmesriigid toetavad lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist.

VII   PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 43

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 45

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 57 lõikesse 1 lisatakse järgmised laused: „Liikmesriigid kontrollivad normidele vastavust. Kontrolle võib teostada kõikidel turustusetappidel ja vedamise ajal.”;

2)	artikli 58 lõiget 5 muudetakse järgmiselt: a) punkt g asendatakse järgmisega: „g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2013 (23) artikliga 35 ette nähtud teave tarbijatele; b) punkt h jäetakse välja.

Artikkel 46

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 104/2000 tunnistatakse kehtetuks. Artiklit 4 kohaldatakse siiski kuni 12. detsembrini 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 47

Eeskirjad, millega kehtestatakse ühised turustusnormid

Jätkuvalt kohaldatakse eeskirju, millega kehtestatakse ühised turustusnormid, eelkõige nõukogu määrust (EMÜ) nr 2136/89, (24) nõukogu määrust (EMÜ) nr 1536/92, (25) nõukogu määrust (EÜ) nr 2406/96 (26) ning muid ühiste turustusnormide kohaldamiseks vastu võetud eeskirju, näiteks komisjoni määrust (EMÜ) nr 3703/85 (27).

Artikkel 48

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise tulemuste kohta.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud IV peatükki ja artiklit 45, mida kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014.

---

(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 183.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 20.

(3)  Euroopa Parlamendi 12. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. oktoobri 2013. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht ja nõukogu … otsus.

(4)  Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

(5)  Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (ELT L 214, 4.8.2006, lk 7).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1220/2012, mis käsitleb kaubandusega seotud meetmeid, et tagada liidu töötlejate varustamine teatavate kalandustoodetega aastatel 2013–2015, ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 104/2000 ja (EL) nr 1344/2011 (ELT L 349, 19.12.2012, lk 4).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1026/2012, milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega (ELT L 316, 14.11.2012, lk 34).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 639/2004 ja nõukogu otsus nr 2004/585/EÜ (ELT L …).

(10)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(14)  Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 226, 25.6.2004, lk 83).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(19)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(21)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(22)  ELT L …”.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta (ELT L …).”;

(24)  Nõukogu 21. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2136/89, milles sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid ning sardiinikonservide ja sardiinikonservilaadsete toodete müüginimetused (EÜT L 212, 22.7.1989, lk 79).

(25)  Nõukogu 9. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1536/92, millega sätestatakse tuuni- ja pelamiidikonservide ühised turustusnormid (EÜT L 163, 17.6.1992, lk 1).

(26)  Nõukogu 26. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1).

(27)  Komisjoni 23. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3703/85, milles sätestatakse teatavate värskete ja jahutatud kalade ühiste turustusnormide üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 351, 28.12.1985, lk 63).

---

---

---

---

---

---

---

---