52012SC0221

SISUKORD

1........... Reguleerimisala ja taust................................................................................................... 2

1.1........ Reguleerimisala............................................................................................................... 2

1.2........ Taust.............................................................................................................................. 2

2........... Probleemi määratlus........................................................................................................ 3

3........... ELi meetmete alus, ELi lisandväärtus ja subsidiaarsus....................................................... 4

4........... Poliitika eesmärgid.......................................................................................................... 4

5........... Poliitikavõimalused......................................................................................................... 5

6........... Poliitikavõimaluste ja nende mõju võrdlus........................................................................ 6

7........... Järelevalve ja hindamine.................................................................................................. 7

1.           Reguleerimisala ja taust

1.1.        Reguleerimisala

Käesolevas mõjuhinnangus uuritakse, kas akadeemilise kirjastamissüsteemi praegusi arenguid arvestades oleks vaja rohkem teha ELi tasandil, et parandada teadusuuringute tulemuslikkust ja edendada innovatiivset liitu, kes on ülemaailmne teadusliider. Mõjuhinnangus uuritakse poliitikavõimalusi, mis on seotud ELi edasiste meetmetega teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise parandamiseks digitaalajastul, eelkõige komisjoni selleteemalise soovituse mõju liikmesriikidele.

1.2.        Taust

Teadmised ja innovatsioon annavad konkurentsieelise, nagu rõhutati teatises „Euroopa 2020”[1]. Struktuuriliselt madalat kasvu Euroopas võib püüda lahendada sellega, et luuakse innovatsiooni jaoks optimaalsed tingimused. Selleks et muutuda üha konkurentsivõimelisemaks teadmispõhiseks majanduseks, tuleb Euroopal mitte üksnes suurendada teadmiste tootmist, vaid soosida ka riiklikult rahastatud teadustegevuse tulemusel saadud teadusandmete levitamist ja jagamist.

Digitaalajastu saabudes näeb teadusringkond suuremaid võimalusi teadustöö tulemuste elektrooniliseks levitamiseks. Üks selline võimalus on avatud juurdepääs. Avatud juurdepääs võimaldab pakkuda tasuta võrgujuurdepääsu teadmistele, mis esinevad teaduslike väljaannete, andmete, monograafiate ja seotud materjali kujul, ning nende teadmiste taaskasutamise võimalust.

Teadusinfo kättesaadavust ja säilitamist käsitlevat poliitikat hakkas komisjon välja töötama poliitikaarengute põhjal, mille alguspunktiks oli komisjoni poolt 2007. aasta veebruaris vastu võetud teatis teadusinfo kohta digitaalajastul[2]. Sellele järgnesid 2007. aasta novembris nõukogu järeldused,[3] milles esitati liikmesriikide poolt võetavate meetmete kogum. Kõnealustes järeldustes kutsuti komisjoni üles katsetama avatud juurdepääsu teadusväljaannetele selliste projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest; selle tulemusel käivitati 2008. aasta augustis osana seitsmendast raamprogrammist avatud juurdepääsu katseprojekt.

Märtsis 2009 võeti vastu komisjoni teatis e-teaduse IKT-infrastruktuuride kohta[4]. Sellele järgnesid detsembris 2009 nõukogu järeldused,[5] milles kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles jätkama juurdepääsu laiendamist ja tagama ühtlase lähenemise andmete kättesaadavusele ja hooldamisele.

2010. aastal võttis komisjon strateegiaga „Euroopa 2020” seoses vastu juhtalgatused „Innovatiivne liit”[6] ja „Digitaalarengu tegevuskava”[7]. Mõlemas teatises osutatakse avatud juurdepääsule kui vahendile strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Antakse teada, et avatud juurdepääsu laiendatakse riiklikult rahastatud teadustöö tulemustele, eriti hakkab see üldreeglina kehtima projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest. 30. novembril 2011 võttis komisjon vastu raamprogrammi Horisont 2020 ettepaneku[8]. Alates 2014. aastast on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine liidetud ühtsesse raamistikku. On tehtud ettepanek muuta avatud juurdepääs teadustegevuse tulemuste levitamise aluspõhimõtteks.

Järgmine strateegiline poliitikateema on Euroopa teadusruumi väljakujundamine ja rakendamine. Euroopa teadusruum kätkeb endas kõiki Euroopa selliseid teadus- ja arendusmeetmeid, programme ja poliitikasuundi, millel on riikidevaheline perspektiiv. Eesmärgiks on pakkuda juurdepääsu kogu Euroopat hõlmavale avatud teadmis- ja tehnoloogiaruumile, kus on täielikult ära kasutatud riikidevaheline sünergia ja üksteise täiendamine. Selles kontekstis on teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamisega seotud küsimused eriti asjakohased.

Sellisel poliitilisel taustal võtab komisjon vastu uue teatise „Teadusinfo paremini kättesaadavaks – rohkem kasu avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse”. Kõnealuses teatises tehakse kokkuvõte 2007. aastast peale toimunud arengust ja tuuakse välja valdkonnad, kus liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma edasisi meetmeid. Teatisele lisatakse komisjoni soovitus liikmesriikidele, milles soovitatakse konkreetseid meetmeid teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise valdkonnas.

2.           Probleemi määratlus

Akadeemilisel levitamissüsteemil on rida probleeme, mis takistavad soovitud poliitikatulemuse saavutamist, st pakkuda teadlastele Euroopa teadusruumis integreeritud praktika ja taristute süsteemi, mis võimaldaks lihtsat ja avatud juurdepääsu teadustulemustele ning nende kasutamist ja taaskasutamist. Need probleemid on järgmised.

(a) Alaoptimaalne juurdepääs teadusväljaannetele

Ajakirjade tellimise hinnad on tõusnud kõrgemale inflatsioonitasemest ja jätkavad tõusmist. See avaldab survet raamatukogudele ja raskendab juurdepääsu riiklikult rahastatud teadustöö tulemustele.

Juurdepääs teadusajakirjade sisule ja võimalused teadusinfot kasutada ja taaskasutada jäävad piiratuks nii teadlaste, tööstusharude (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) ning laiema avalikkuse jaoks.

Hulk aastaid on teadusringkonnad kutsunud üles looma avatud juurdepääsu riiklikult rahastatud teadustöö tulemustele, eelkõige vastastikuse eksperdihinnangu saanud väljaannetele. Avatud juurdepääs teadusväljaannetele võib esineda kahel kujul.

· Artikli avaldamise kulusid ei kaeta tellimustega, vaid selle maksavad kinni autorid (praktikas neid rahastavad asutused või ülikoolid) enne avaldamist, ning seetõttu on artikkel kohe kõikidele tasuta kättesaadav (kuldne avatud juurdepääs).

· Vastastikuse eksperdihinnangu läbinud väljaande tekst arhiveeritakse repositooriumis, et seda saaks kõikidele tasuta kättesaadavaks teha, tavaliselt pärast kinnipidamist, mille jooksul teaduskirjastaja saab oma kulud tagasi ja investeeringu kaetud (roheline avatud juurdepääs).

(b) Alaoptimaalne juurdepääs uurimisandmetele

Praegu ei ole riiklikult rahastatud teadustööst saadud uurimisandmed süstemaatiliselt teistele tuginemiseks kättesaadavad.

Probleem on osaliselt selles, et uurimisprotsessi eri etappides luuakse paljudesse eri liikidesse ja kategooriatesse kuuluvaid andmeid. Samuti ei ole ette nähtud karjääriga seotud preemiaid ega tunnustust andmete jagamise eest. Lisaks sellele ei ole teadlastel veel taristuid, et leida, kätte saada, kasutada ja taaskasutada andmeid usaldusväärsel viisil.

(c) Teadusandmeid tuleb kogu aeg juurde, mistõttu on vajalik teadusinfo pikaajaline säilitamine

Juba algselt digitaalkujul olevate materjalide teke ja tohutute andmehulkade loomine on tekitanud uusi raskusi teadusinfo pikaajalisel säilitamisel. Andmete säilitamiseks võtavad meetmeid väga vähesed teadustegevust rahastavad organisatsioonid ja akadeemilised asutused. Puudub vastav rahastus ja organisatsioonimudel. Varasemal ajal on kirjastajad teinud pingutusi info digiteerimiseks, aga teadusinfo pikaajaline säilitamine peaks olema avaliku sektori ülesanne. Ei saa lubada, et säilitamine sõltub äriühingu elutsüklist[9]. Sidusrühmadeks on teadlased, äriühingud (sh VKEd), teaduskirjastajad (tulundusühingud ja mittetulundusühingud), (riikide või piirkondade) valitsused, akadeemilised asutused (sh nende raamatukogud) ja kodanikud.

3.           ELi meetmete alus, ELi lisandväärtus ja subsidiaarsus

Teadusinfo valdkonnas võetavad poliitikameetmed on juba loomu poolest piiriülesed ja rahvusvahelised, sest teadus on ülemaailmne püüd. Kõikides liikmesriikides on algatusi teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise lihtsustamiseks ja laiendamiseks, kuid algatuste maht ja kese võivad erineda ja olla isegi sama riigi piires teataval määral killustatud[10]. Paljude algatuste tulemusel on Euroopa teadlastele, investoritele ja kodanikele suunatud poliitikameetmed dubleeritud. 2007. aastast peale on komisjon pidanud oluliseks julgustada liikmesriike pidevalt infot vahetama ja koostööd tegema.

E-taristu arenemine on edenenud ebaühtlaselt.

Teaduslikke tulemusi käsitlev poliitika tuleb kooskõlla viia teiste poliitikavaldkondadega, mis on seotud Euroopa teadusruumi elluviimisega ja ELi laiemate majandusarengu sihtidega. Sellist kooskõlastamist saab tõhusalt korraldada üksnes ELi tasandil.

Kuna avaliku sektori osatähtsus teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on suur (35 % investeeringutest), on tal ka suurem sõnaõigus kaasa rääkida, kuidas teadustulemusi peaks levitama, et stimuleerida majanduskasvu ja tuua ühiskonnale üldist kasu.

4.           Poliitika eesmärgid

Eelistatud poliitikavõimalusel peaksid olema järgmised üldised, konkreetsed ja tegevuseesmärgid.

Üldine eesmärk:

· toetada rohkem innovatsiooni ja anda hoogu majanduskasvule teadusinfo kättesaamise, kasutamise ja taaskasutamise tingimuste parandamise ja Euroopa teadusruumi arenguvõimaluste loomise teel.

Konkreetsed eesmärgid:

· luua avatud tasuta võrgujuurdepääs teadusväljaannetele võimalikult kiiresti ja laialdaselt;

· luua avatud tasuta võrgujuurdepääs uurimisandmetele;

· säilitada teadusinfot tulevastele põlvedele;

· pakkuda juurdepääsu teadusinfole kõikides liikmesriikides.

Tegevuseesmärgid:

· stimuleerida teadusväljaannetele avatud juurdepääsu poliitika rakendamist liikmesriikides, millega suurendataks avaliku sektori vahenditest rahastatavast teadustegevusest saadud avatud juurdepääsuga väljaannete arvu, suurendataks avatud juurdepääsu mandaatide arvu ja parandataks kuldse avatud juurdepääsu rahastamistingimusi;

· stimuleerida sellise andmetele avatud juurdepääsu poliitika rakendamist liikmesriikides, millega nõutaks avaliku sektori rahastatud teadustegevusest saadud uurimisandmete hoidmist e-taristus ja toetataks digitaalsete e-taristute loomist ja hooldamist;

· toetada digitaalsete e-taristute loomist ja hooldamist, et säilitada teadusinfot ja edendada juba algselt digitaalkujul oleva teadusinfo tõhusaid hoiusüsteeme;

· tagada e-taristute vaheline täielik koostalitusvõime ELis ja sellest väljaspool, edendada ühendatud juurdepääsu teadussisule ja soodustada poliitikavaldkondade kooskõlastamist, parimate tavade vahetamist ja sidusrühmade dialoogi Euroopa tasandil.

5.           Poliitikavõimalused

Aruandes on üksikasjalikult kujundatud ja hinnatud järgmisi poliitikavõimalusi.

(1) ELi kehtivate meetmete katkestamine

Selle võimaluse valimisel heidetaks kõrvale kõik mittesiduvad meetmed, sealhulgas kõik rakendusmeetmed, mis praegu sisalduvad nõukogu järeldustes teadusinfo kohta digitaalajastul. EL ei tegeleks probleemidega ega toetaks enam teadusinfo suurema kättesaadavuse poole liikumise protsessi taristute, projektide ja poliitikameetmete võtmise rahastajana või kaasrahastajana.

(2) Poliitika ei muutu (jäädakse endise olukorra juurde)

Selle võimaluse valimisel jääks praegune olukord muutumatuks. Teadusinfo kättesaadavus ja säilitamine rajaneks jätkuvalt kehtival õigusraamistikul (kus see on olemas) ja poliitika sõltuks edaspidigi riikide algatustest, mis on riigiti erinevad ja vastuolulised.

(3) Poliitikaraamistiku rakendamine mittesiduva õigusaktiga

Selle võimaluse valimisel määratletaks poliitikaraamistik, mille rakendamist soovitatakse liikmesriikidele esitatava soovituse ja sellele lisatud komisjoni teatise kaudu. Kõnealuse poliitikaraamistiku abil saaksid liikmesriigid välja töötada ja rakendada teadusinfo (teadusartiklid ja uurimisandmed) kättesaadavuse ja säilitamise poliitikat. Selle võimalusega seataks konkreetsed eesmärgid ja jäetaks liikmesriikide asjaomaste osaliste teha otsused, milline poliitika kõige paremini sobib nii liikmesriigile kui ka igale akadeemilisele distsipliinile. Kui mandaat antakse isearhiveerimise võimalusele (roheline avatud juurdepääs), siis ei tohiks kinnipidamise ajavahemik olla pikem kui 12 kuud sotsiaal- ja humanitaarteadustes ja 6 kuud kõikidel teistel aladel. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste pikemat kinnipidamisperioodi põhjendatakse nimetatud distsipliinide väljaannete pikema poolestusajaga võrreldes reaalteaduste, tehnika ja meditsiinivaldkonnaga. Selle võimalusega esitataks üleskutse anda avatud juurdepääsu mandaadid nii väljaannete kui ka uurimisandmete suhtes ning digitaalsete e-taristute (repositooriumide) loomiseks (kui neid pole veel loodud) ja e-taristute kasutamiseks säilituseesmärgil. Sellega soovitataks tugineda praegustele parimatele tavadele.

(4) Poliitikaraamistiku rakendamine õigusaktide ühtlustamisega

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikes 5 on sätestatud õiguslik alus Euroopa teadusruumi loomiseks vajalike meetmete võtmiseks, sealhulgas õigusaktide ühtlustamiseks direktiivi kaudu. Selle võimaluse valimisel rakendataks poliitikaraamistikus esitatud eesmärke direktiivi kaudu.

6.           Poliitikavõimaluste ja nende mõju võrdlus

Valikuvõimalus 1

Kehtivate ELi meetmete katkestamine suurendaks liikmesriikidevahelisi lahknevusi. Mõned teeksid avatud juurdepääsu pakkumisel edusamme ja kasutaksid ära avatumast teaduskeskkonnast saadavaid hüvesid. Teistes oleks vähem suunamist ja nad ei saaks kasu taristute ELi-poolsest rahastamisest. Sellistel arenguerinevustel oleks halb mõju teadlastele ja avaliku sektori eelarvetele, eelkõige seoses ülikoolide raamatukogudega, kes peavad toime tulema teadustulemuste hankimise üha kõrgemate hindadega. Teadusinfo pikaajalise säilitamise alal ei tehtaks mingeid edusamme.

Valikuvõimalus 2

Ilma poliitikat muutmata ei muutu ka praegused liikmesriikidevahelised lahknevused. Võib eeldada teatavat lähenemist 2007. aasta nõukogu järeldustele, kuigi aeglasemalt ja ilma seni toimunud teadusinfo alast arengut arvesse võtmata. Taristuid ja projekte rahastataks, kuid see oleks piiratud katseprojektidega. Praegune olukord ei paraneks. Mõju sidusrühmadele oleks samasugune kui ELi meetmete katkestamise puhul.

Valikuvõimalus 3

Poliitikaraamistiku rakendamine mittesiduva õigusakti kujul parandab eeldatavasti teadusinfole juurdepääsu sõltumata liikmesriikide valitavast rakendusviisist. Teadusväljaannetele avatud juurdepääsu pakkumisega suudetaks saavutada üldisi hüvesid vastutasuks teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringutele ning samuti säästetaks valitsuste ja teadust rahastavate organisatsioonide raha, samas säilitataks keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlik teadusväljaannete levitamise süsteem. Sääst sõltub sellest, kuidas avatud juurdepääs tagatakse. Väljaannetele juurdepääsu avamise täpsed mõjud ja riskid sõltuvad samuti sellest, kuidas avatud juurdepääs tagatakse.

Uurimisandmetele laiema juurdepääsu andmise ning väljaannete ja andmete säilitamisega seotud mõju oleks tunda peamiselt valitsuste ja/või teadustegevust rahastavate organisatsioonide tasemel, kes peaksid rahastama lisapingutusi. Tõenäoliselt saavutataks mastaabisääst, kuna rohelise avatud juurdepääsu tagamiseks vajalikku e-taristut saaks kasutada ka andmete parema kättesaadavuse ja säilitamise eesmärgil.

Soovituse mittesiduvat iseloomu arvesse võttes võib eeldada, et mõned eesmärgid saavutataks üksnes osaliselt.

Valikuvõimalus 4

Kuna õigusaktide ühtlustamise valikuvõimaluse ja mittesiduva õigusakti valikuvõimaluse alla kuuluvad poliitikameetmed on samasugused, eeldatakse ka üldjoontes samasugust mõju. Erinevus käesoleva valikuvõimaluse puhul seisneb selles, et poliitika elluviimine võtab oluliselt kauem aega, sest see hõlmab liikmesriigi tasandi õigusloomeprotsessi ja rakendusfaasi. Seetõttu võib poliitikavõimaluse mõju edasi lükkuda.

Erinevate poliitikavõimaluste võrdlus näitab, et valikuvõimalus 3 pakub kõige paremat tasakaalu selle vahel, kuidas pakkuda laiemat ja kiiremat juurdepääsu teadusinfole ja samal ajal arvestada sellega, kuidas teadus ja akadeemiline kirjastamine on viimaste sajandite jooksul muutunud. Kõnealune võimalus lubaks teatavat paindlikkust liikmesriikidele, et võtta arvesse riigi erijooni Euroopa raamistikus, ning kõikidele sidusrühmadele, et parandusi heaks kiita. Selleks et leevendada soovituse mittesiduva olemuse tõttu liikmesriikidele avalduvat mõju, tuleks kõnealuse poliitikavõimalusega ette näha komisjoni poolne tähelepanelik jälgimine.

7.           Järelevalve ja hindamine

Kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude põhinäitajaid hinnatakse Euroopa teadusruumi raamistiku kontekstis ja liikmesriigid esitavad perioodilisi aruandeid kõnealuse soovituse järgi võetud meetmete kohta.

[1]               http://europa.eu/press_room/pdf/complet_en_barroso___007_-_europe_2020_-_en_version.pdf.

[2]               http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2007:0056:FIN:ET:PDF.

[3]               http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/intm/97236.pdf.

[4]               http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0108:FIN:ET:PDF.

[5]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/111732.pdf.

[6]               http://ec.europa.eu/research/innovation-union/pdf/innovation-union-communication_en.pdf.

[7]               http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF.

[8]               http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0808:FIN:et:PDF.

[9]               Vt „PARSE. Insight Project.” tulemusi.

[10]             Vt Euroopa Komisjon (2011), „National Open Access and Preservation Policies in Europe. Analysis of a questionnaire to the European Research Area Committee.” http://ec.europa.eu/research/science-society/document_library/pdf_06/open-access-report-2011_en.pdf.